2-13-9733/70 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Mai Grauberg

Mari-Liis Kobakene

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-9733

Tsiviilasi

Loo Properties AS hagi Aleksander Järve vastu

hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja

tahteavalduse

kohtulahendiga

asendamiseks,

alternatiivselt võlatunnistuse tagastamiseks koos

hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise ja

tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks; Aleksander

Järve vastuhagi Loo Properties AS vastu leppetrahvi

saamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Loo Properties AS (registrikood 12194245; asukoht

Linnuka tee 1, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, 74207

Harjumaa);

hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Markus (e-

post: menetlus@mob-cs.lu);

Kostja: Aleksander Järv (isikukood 36808290284; elukoht

Kauge 10-2, 11215 Tallinn);

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (e-

post: henrik@legalia.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksander Järv avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Välja mõista Loo Properties AS-lt Aleksander Järv kasuks menetluskulud 6 208 eurot.

3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Loo Properties AS-l tasuda

Aleksander Järv’ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6 208 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud

1. Harju Maakohus rahuldas 21.05.2014.a otsusega hageja hagi osaliselt ning jättis hagi ja

vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. 05.03.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu

otsusega tühistati Harju Maakohtu 21.05.2014.a otsus osas, millega rahuldati hagi ja jagati

menetluskulud. Ülejäänud osas jäi Harju Maakohtu otsus jõusse. Maakohtu menetluskulud

jäeti poolte endi kanda, apellatsiooniastme kulud hageja kanda. Riigikohtu 29.09.2015.a

otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2015.a otsus ning saadeti asi asja uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassatsioon rahuldati osaliselt.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015.a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osas, millega

rahuldati hageja hagi kostja vastu ning jaotati menetluskulud. Maakohtu menetluskulud jäeti

poolte endi kanda ja kostja ringkonnas- ja Riigikohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

21.03.2016.a määrusega jättis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus palus 23.03.2016.a e-kirjaga kostjal esitada menetluskulude nimekiri

ringkonna- ja Riigikohtus kantud menetluskulude kohta 30 päeva jooksul, arvates

21.03.2016.a. Kostja lepinguline esindaja esitas 11.04.2016.a kostja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Kohus edastas 26.04.2016.a kohtukirjaga kostja menetluskulude

nimekirja hageja esindajale ning andis hagejale tähtaja 7 päeva eelnimetatud dokumentide

kättesaamisest menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Hageja esindaja sai eelnimetatud

dokumendid kätte 01.05.2016.a. Hageja vastuväited kostja avaldusele menetluskulude

kindlaksmääramiseks esitati Harju Maakohtule 09.05.2016.a, tähtaegselt.

Kostja menetluskulud

4. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 6 844 eurot (käibemaksuga),

millest 2 500 eurot moodustab kostja poolt menetluses tasutud riigilõiv ning 4 344 eurot

(käibemaksuga) õigusabiteenus. Kostja kinnitab, et menetluskulude nimekirjas viidatud kulud

on tekkinud ja kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kostja kinnitab, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa sel põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

mistõttu palub ta hüvitada ka menetluskuludelt arvestatud käibemaksu.

5. Täiendavalt palub kostja hagejalt välja mõista viivis protsendina menetluskuludelt alates

menetluskulude kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele

6. Hageja leiab, et TsMS § 171 g 1 järgi, mille kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või

määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või

teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata, ei pea hageja kostja

poolt riigikohtus kantud kulutusi hüvitama. Kostja palub välja mõista menetluskulud, mis on

seotud asja menetlemisega ringkonna- ja riigikohtus. Hageja selgitab, et hageja

kassatsioonkaebus ei jäänud rahuldamata ja sellega seotud kohtukulude temalt väljamõistmine

ei ole TsMS § 171 lg 1 järgi võimalik.

7. Hageja leiab, et kostja esindaja poolt apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 6h 30min on

ebamõistlikult palju. Arvestades, et asja arutamine maakohtus oli põhjalik, ei ole

apellatsioonkaebuse koostamiseks enam kui 3 tunni ulatuses õigusabi osutamine põhjendatud.

8. Samuti ei ole põhjendatud 15.10.2015.a seisukoha kujundamiseks kasutatud 3 tundi.

Õigustatud võib olla 1 tund.

9. Hageja leiab, et TsMS § 175 järgi on kostja esindaja kulude põhjendatud ja vajalikus ulatuses

hüvitamine võimalik maksimaalselt 18 tunni ulatuses maksumusega 2 160 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg

1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte

lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

13. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 6 844 eurot (käibemaksuga),

millest 2 500 eurot moodustab kostja poolt menetluses tasutud riigilõiv ning 4 344 eurot

(käibemaksuga) õigusabiteenus. Täiendavalt palub kostja hagejalt välja mõista viivis

protsendina menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmäärava kohtulahendi

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. Esmalt hindab kohus hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväiteid.

Hageja leiab, et TsMS § 171 g 1 järgi, mille kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või

määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või

teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata, ei pea hageja kostja

poolt riigikohtus kantud kulutusi hüvitama. Kostja palub välja mõista menetluskulud, mis on

seotud asja menetlemisega ringkonna- ja riigikohtus. Hageja selgitab, et hageja

kassatsioonkaebus ei jäänud rahuldamata ja sellega seotud kohtukulude temalt väljamõistmine

ei ole TsMS § 171 lg 1 järgi võimalik.

Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud seisukohaga. Käesolevas tsiviilasjas on kostja esitanud

Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

05.03.2015.a otsusega rahuldas ning jättis maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Hageja esitas eelnimetatud Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mis Riigikohtu poolt 29.09.2015.a otsusega

osaliselt rahuldati ning tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2015.a otsus, saates ühtlasi

asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Viimane tegi 30.12.2015.a otsuse,

millega tühistas Harju Maakohtu otsuse osas, millega rahuldati Loo Properties AS hagi

Aleksander Järve vastu ja jaotati menetluskulud. Antud otsusega rahuldati Aleksander Järve

apellatsioonkaebus ning apellatsiooni ja kassatsiooni astme menetluskulud jäeti hageja kanda.

Ka Tallinna Ringkonnakohus tugineb enda otsuses TsMS § 171 lg-le 1, mille kohaselt,

kuivõrd kostja apellatsioonkaebus rahuldati, jäävad apellatsiooni- ja kassatsioonikulud hageja

kanda.

Kuigi hageja kassatsioonkaebus rahuldati ning asi saadeti Tallinn Ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, rahuldati lõplikult Aleksander Järve apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtu 30.12.2015.a otsusega ning vastav otsus jõustus 21.03.2016.a, kui

Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuna Ringkonnakohtu

otsusega jäid apellatsiooni ja kassatsiooni astme menetluskulud hageja kanda, siis tuleb

maakohtul sellest ringkonnakohtu lahendist juhinduda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu

hinnangul põhjendatud hagejalt kostja kassatsiooniastme kulude väljamõistmine kostja

kasuks.

15. Järgnevalt leiab hageja, et kostja esindaja poolt apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 6h

30min on ebamõistlikult palju. Arvestades, et asja arutamine maakohtus oli põhjalik, ei ole

apellatsioonkaebuse koostamiseks enam kui 3 tunni ulatuses õigusabi osutamine põhjendatud.

Kohus nõustub hageja poolt esitatud vastuväitega osaliselt. Kohtule avaldusega esitatud

toimingute spetsifikatsiooni kohaselt on konkreetselt apellatsioonkaebuse koostamisele ja

esitamisele kulunud kostja esindajal 5 tundi, maakohtu otsuse õiguslikule analüüsile 1 h 30

min ning 21.05.2014.a 45 min, kliendiga nõupidamisele 30 min. Kostja poolt esitatud

apellatsioonkaebus on esitatud viiel lehel, millest ca 3,5 lehekülge moodustab sisuline osa.

Harju Maakohtu otsus on koostatud kümnel leheküljel.

Kohus, hinnanud maakohtu menetluses kostja poolt esitatud dokumente, maakohtu otsust ning

võrreldes neid kostja esindaja poolt esitatud apellatsioonkaebusega, selle sisu ja mahuga, ning

hinnates neid spetsifikatsiooni kohaselt toimingutele kulunud ajaga (otsusega tutvumine ja

apellatsioonkaebuse koostamine), leiab, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse

koostamiseks on 4 tundi. Teistele toimingutele kulunud aeg (maakohtu otsuse analüüs,

kliendiga nõupidamine) on esitatud ulatuses põhjendatud nende sisu ja mahtu hinnates.

Eelnimetatud toimingute eest kogu ajakuluga 6 h 45 min kuulub tasumisele õigusabikulu

summas 972 eurot (6h 45min x 120 €/h + 20% km).

16. Täiendavalt leiab hageja, et põhjendatud ei ole 15.10.2015.a seisukoha kujundamiseks

kasutatud 3 tundi. Õigustatud võib olla 1 tund.

Kohus nõustub osaliselt hageja poolt esitatud vastuväitega. Kostja poolt 15.10.2015.a kohtule

esitatud menetlusdokument on koostatud kolmel lehel, mille sisuline osa on kohtu hinnangul

ca kaks lehekülge. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et dokumendi koostamiseks on

selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakuluna 2 tundi. Kuivõrd kostja esindaja ei ole

spetsifikatsioonis välja toonud, milline aeg kulus kliendiga suhtlemisele, arvestab kohus

varasemalt spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kliendiga suhtlemisele ning peab antud

toimingule eelnenud menetlusdokumente ja toiminguid arvestades põhjendatud ajakuluks 15

minutit. Eeltoodust tulenevalt on antud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtu

hinnangul 2h 15min ning selle eest kuulub tasumisele 324 eurot (2h 15min x 120 €/h + 20%

km).

17. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu 15.07.2014.a,

17.07.2014.a kohtumäärustega tutvumisele, puuduste kõrvaldamisele ja kliendiga

suhtlemisele kogukuluga 20 minutit, arvestades teostatud toimingute mahtu. Antud

õigusabiteenuse eest kuulub tasumisele 48 eurot (20min x 120 €/h + 20% km).

18. Vastavalt avaldusele lisatud spetsifikatsioonile on kostja lepingulisel esindajal kulunud

28.08.2014.a vastustaja vastusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile 1h 30min, kliendiga

suhtlemisele 01.09.2014.a 10min, 09.01.2015.a seisukoha koostamisele ja edastamisele 2h.

Kohus leiab, et kõik eelnimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastustaja vastus oli

esitatud seitsmel lehel, tihedas tekstis, sisulise vastusega, mille läbitöötamisele ja õiguslikule

analüüsile kulunud aeg 1h 30min on põhjendatud. Kliendiga suhtlemine 10 min ulatuses on

samuti põhjendatud, kuivõrd kliendi edukaks esindamiseks kohtumenetluses on vajalik

esindatavale anda menetluse käigust ülevaade ning selgitada välja kliendi edasised soovid.

Kohus, hinnanud kostja esindaja poolt kohtule 09.01.2015.a esitatud seisukoha sisu ja mahtu,

on seisukohal, et märgitud aeg on vajalik ja põhjendatud vastava dokumendi esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt kuulub vastavate toimingute eest tasumisele 528 eurot (3h 40min x 120

€/h + 20% km).

19. Kostja lepinguline esindaja on märkinud, et 28.01.2015.a kulus tal istungiks ettevalmistusele

30 min ning 29.01.2015.a istungil osalemisele 1 tund.

Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud ajakulu osaliselt põhjendatud. Kohtutoimiku

materjalidest nähtub, et 29.01.2016.a istung avati kell 10:04 ning lõppes kell 10:39. eeltoodust

tulenevalt kestis istung kokku 35 minutit (II kd, tl 101-102). Eeltoodust tulenevalt on vajalik

ning põhjendatud aeg istungil osalemiseks 35 minutit. Arvestades istungi pikkust ning asja

materjale, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja poolt märgitud ajakulu istungiks

ettevalmistumiseks 30 minuti ulatuses on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt kuulub eelnimetatud toimingute eest tasumisele 156 eurot (1h 5min x

120 €/h + 20% km).

20. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja kliendiga

suhtlemisele on kostja esindajal kulunud 05.03.2015.a 1h, kassatsioonkaebusega tutvumisele,

õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele 12.05.2015.a 2h, vastuse koostamisele ja

edastamisele 28.05.2015.a 3h, Riigikohtu otsusega tutvumisele 29.09.2015.a 2h, 06.10.2015.a

kliendiga nõupidamisele 15min ja 14.10.2015.a õiguslikule analüüsile 15min. Tallinna

Ringkonnakohtu otsus on koostatud üheksal lehel, kassatsioonkaebus kuule lehel, kostja poolt

esitatud vastus kolmel lehel, Riigikohtu otsus kaheksal lehel. Kohus, töötanud läbi

eelnimetatud dokumendid, nende sisu, võrrelnud varem esitatud seisukohtadega ning lähtunud

vastavate menetlusdokumentide mahust, on seisukohal, et nende koostamisele ja

läbitöötamisele kostja esindaja poolt kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Sealhulgas on

põhjendatud kliendiga suhtlemine, nõupidamine ja nendele toimingutele kulunud aeg.

Kliendiga suhtlemise põhjendatust ja vajalikkust on kohus käsitlenud, hinnanud ja selgitanud

käesolevas määruses eespool.

Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleva määruse punktis 19 väljatoodud toimingute eest

tasumisele 1 224 eurot (8,5h x 120 €/h + 20% km).

21. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud 16.10.2015.a vastustaja seisukohaga tutvumisele,

õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele 20min, 22.10.2015.a seisukoha koostamisele

ja edastamisele 1h 40min, 02.12.2015.a istungiks ettevalmistumisele 20min, 03.12.2015.a

vastustaja taotlusega tutvumisele 15min, 03.12.2015.a istungil osalemisele 30 min,

30.12.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja

kliendiga suhtlemisele 1h.

Kohus leiab, et vastustaja seisukohaga tutvumisele ning õiguslikule analüüsile kulunud aeg on

põhjendatud, kuivõrd esitatud seisukoht on mahukas ning sisuline, esitatud kümnel leheküljel;

sh on kohtu hinnangul põhjendatud kliendiga suhtlemine asjatundliku õigusteenuse

osutamiseks ning menetluses ülevaate andmiseks.

Kostja lepingulisel esindajal on kulunud seisukoha koostamisele ja edastamisele 1h 40min.

Esitatud menetlusdokument on lühike, koostatud küll kahel leheküljel, ent sisulist osa on

dokumendis esindatud vaid ca 0,5 lehekülje ulatuses. Hinnates dokumenti, selle sisu ja mahtu,

on kohus seisukohal, et vastava dokumendi koostamise aeg ei saa olla pikem kui 45 minutit.

Eeltoodust tulenevalt on 22.10.2015.a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu

45 minutit.

Muud punktis 21 väljatoodud toimingud ning nende ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud,

kontrollides kohtutoimiku materjalide pinnal istungi kestust ja selle sisu, vastustaja taotluse ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse mahtu ja sisu.

Eeltoodust tulenevalt on käesoleva määruse punktis 21 märgitud kostja lepingulise esindaja

poolt teostatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3h 20min, mille eest kuulub

tasumisele 456 eurot (3h 10min x 120 €/h + 20% km).

22. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 15.07.2014.a riigilõivu summas 2 500 eurot.

Kohus peab antud kulu põhjendatud ning vajalikuks kostja menetluskuluks käesolevas

tsiviilasjas.

23. Kokku loeb kohus põhjendatuks kostja ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud

menetluskulusid seoses õigusabiteenusega 25h 45min ulatuses summas 3 708 eurot

(käibemaksuga) ning riigilõivu summas 2 500 eurot. Kokku on käesoleval juhul põhjendatud

kostja menetluskulud summas 6 208 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja avaldus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ning hagejalt välja mõista

kostja menetluskulud summas 6 208 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6 208 eurot) viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik