1-16-2628/22 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-2628

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mail 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-16-2628 (kohtueelses menetluses 15230106126)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Kriminaalasi

Fred Gross süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9

järgi lühimenetluses

Prokurör

abiprokurör Triin Kivimaa, kedas asendas kohtuistungil

abiprokurör Helen Kiviloo

Süüdistatav

FRED

GROSS,

isikukood:

39005120229,

Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus:

algharidus, ei tööta, elukoht: xxxx, viibib Vanglas

aadressil xxxx, kehtivaid kriminaalkaristusi 6 ja

väärteokaristusi

9,

kahtlustatavana

kinni

peetud

06.07.2015. a, alates 06.07.2015. a ja 30.07.2015. a

kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

vandeadvokaat Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

1. Tunnistada FRED GROSS (i.k. 39005120229) KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta

ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes

vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Fred Gross’i karistusaja hulka tema eeluurimisel

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.07.2015. a, s.o 1 (üks) päev ja lõplikuks

karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva

vangistust.

4. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Fred Gross’ile liitkaristus,

suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta 1 kuu ja 29

päeva vangistust) Harju Maakohtu 08.09.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-14-5710 mõistetud ja Harju Maakohtu 25.11.2015. a kohtumäärusega

1-16-2628

2 (17)

täitmisele pööratud ärakandmata karistuse osa (1 aasta ja 25 päeva vangistust)

võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 24

(kakskümmend neli) päeva vangistust.

5. Karistusaja algust lugeda alates 25.11.2015. a, mil Fred Gross asus kandma

täitmisele pööratud karistusosa kriminaalasjas nr 1-14-5710.

6. Fred Gross’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

7. Rahuldada kannatanu OÜ Fanoris tsiviilhagi täielikult ja mõista Fred Gross’ilt

OÜ Fanoris kasuks välja 1141,22 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda OÜ

Fanoris arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx Swedbank’is.

8. Rahuldada kannatanu Saukas Food OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõista Fred

Gross’ilt Saukas Food OÜ kasuks välja 116,20 eurot.

9. Rahuldada kannatanu xxxx tsiviilhagi täielikult ja mõista Fred Gross’ilt Xxxx

kasuks välja 10 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Xxxx arveldusarvele

nr xxxxxxxxxxxx Swedbank’is.

10. Rahuldada kannatanu Xxxxtsiviilhagi täielikult ja mõista Fred Gross’ilt

Xxxxkasuks

välja

eurot.

Väljamõistetud

summa

tuleb

kanda

Xxxxarveldusarvele nr xxxxxxxxxxxNordea pangas.

11. Rahuldada kannatanu Xxxxtsiviilhagi täielikult ja mõista Fred Gross’ilt

Xxxxkasuks

välja

eurot.

Väljamõistetud

summa

tuleb

kanda

Xxxxarveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank’is.

12. Rahuldada kannatanu Xxxxtsiviilhagi täielikult ja mõista Fred Gross’ilt

Xxxxkasuks

välja

eurot.

Väljamõistetud

summa

tuleb

kanda

Xxxxarveldusarvele nr xxxxxxxxxx GLS GEMEINSCHAFTSBANK EG.

13. Rahuldada kannatanu Mad Bat Baltics OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõista Fred

Gross’ilt Mad Bat Baltics OÜ kasuks välja 70 eurot. Väljamõistetud summa

tuleb kanda Mad Bat Baltics OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank’is.

14. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Fred

Gross’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:

• sõrmejäljekspertiisi kulud summas 663 eurot,

• määratud kaitsja tasu summas 180 eurot ja

• sundraha summas 645 eurot

kokku 1488 eurot.

15. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Fred Gross’il tasuda menetluskulud kokku

summas 1488 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, s.t igakuiselt 124 eurot.

16. Asitõendid: üks silikoonpasta tõmmis, üks musta põhjaga tõmmis kahel

sündmuskohajälgede

kaardil

ning

CD-R

plaat,

mis

on

hoiul

Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi riiklikus sõrmejälgede registris – KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile

või kinnipidamisasutusse.

1-16-2628

3 (17)

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

Fred Gross sisenes valdaja tahte vastaselt 07.11.2015 d päike päevituskeskuse personali

ruumi. Selles ruumis oli lukustatud postkast, kus sees oli sularaha. Fred Gross võttis sellest

postkastis 1150 eurot sularahas. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal

puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav kannatanule kahju

kokku summas 1150 eurot. Sündmus leidis aset Tallinnas Narva mnt 7.

Fred Gross võttis sularaha ka Saukas Food OÜ kohvikust Kohvik 3. Täpsemalt sisenes

süüdistatav 24.11.2015 peale kella 18.15 Tallinnas Peterburi tee 81 asuvasse kohvikusse

valdaja tahte vastaselt. Sealt kohvikust võttis kassaaparaadist sularaha summas 116,20 eurot.

See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta.

Oma sellise teoga tekitas süüdistatav kannatanule kahju kokku summas 116,20 eurot.

Ka 23.11.2015 kella 16.48 paiku sisenes Fred Gross valdaja tahte vastaselt ETS Nord AS-i

kontoriruumidesse ja võttis sealt sularaha. Kontoriruumid asuvad Tallinnas Peterburi mnt

53g. Täpsemalt võttis Fred Gross Xxxxkuulunud käekotist sularaha 10 eurot ning

Xxxxkäekotist sularaha 40 eurot. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal

puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav Xxxxkahju 10 eurot

ning Xxxx40 eurot.

Fred Gross tungis valdaja tahte vastaselt ka AS Bambona naiste riietusruumi ja võttis sealt

lukustamata kapist sularaha 20 eurot. Sündmus leidis aset 20.10.2015 eelmenetluses

tuvastamata kellajal Tallinnas Peterburi tee 88a. Sularaha oli Xxxxkäekotis olevas rahakotis.

See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta.

Oma sellise teoga tekitas süüdistatav Xxxxkahju 20 eurot.

Fred Gross tungis valdaja tahte vastaselt NO99 teatri riietusruumi ning võttis ära ülikonna

(pintsak ja püksid) väärtuses 200 eurot, musta värvi püksirihma väärtuses 20 eurot ja

Reserverdi käekella väärtuses 50 eurot. Need esemed olid Fred Grossi jaoks võõrad

vallasasjad. Tal puudus seaduslik alus nende võtmiseks. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav

NO99 teatrile kahju 270 eurot. Sündmus leidis aset 16.11.2015 kella 05.03 ajal Tallinnas

Sakala 3.

Ka 14.11.2015 kella 15.30 ajal tungis Fred Gross valdaja tahte vastaselt hotelli Xxxx

kabinetti, kust võttis sularaha 47 eurot. Sündmus leidis aset Tallinnas Toompuiestee 19.

Sularaha kuulus Xxxxning asus tema rahakotis, mis asus kannatanu käekotis. See sularaha oli

Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga

tekitas süüdistatav Xxxx kahju 47 eurot.

Fred Gross tungis valdaja tahte vastaselt fotostuudiosse Flashback ning võttis sealt ära

sularaha 460 eurot. Sularaha kuulus Xxxxning asus tema rahakotis, mis oli kannatanu

käekotis. See sularaha oli Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda

võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav Xxxxkahju 460 eurot. Sündmus leidis aset

15.10.2015 eeluurimisel tuvastamata kellaajal Tallinnas Tartu mnt 82c.

Ka 29.05.2015 kella 08.05 paiku tundis valdaja tahte vastaselt ilusalongi Good Hair ning

1-16-2628

4 (17)

võttis sealt sularaha 70 eurot. Sündmus leidis aset Tallinnas Roosikrantsi 11. See sularaha oli

Fred Grossi jaoks võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga

tekitas süüdistatav ilusalongile kahju 70 eurot.

Fred Gross võttis sularaha ka 23.06.2015 ajavahemikul kella 16.30-16.50 Ilmarine hotelli

numbritoast 333 summas 750 eurot. See sularaha kuulus Xxxxning asus Buchi õlakotis olnud

rahakotis. Sündmus leidis aset Tallinnas Põhja pst 21b. See sularaha oli Fred Grossi jaoks

võõras vallasasi. Tal puudus seaduslik alus seda võtta. Oma sellise teoga tekitas süüdistatav

Xxxx kahju 750 eurot.

Lähtudes eelnevast esineb Fred Grossi poolt toimepandud varavastaste süütegude vahel

sisuline süsteem. Nimelt on Fred Grossile omane, et ta läheb erinevatesse asutustesse ning

võtab seal sularaha. See tähendab, et varastamise kaudu ta hangib endale elatist. Varastamine

on muutunud süüdistatava harjumuseks. Seega on varastamine kujunenud ka Fred Grossi

elustiiliks.

Lisaks sellele on Fred Gross pannud toime kõik varguse episoodid, peale Xxxxvarastatud

sularaha episoodi, sisse tungimisega. Nimelt puudus Fred Grossil õigus siseneda d päike

päevituskeskuse personali ruumi, Saukas Food OÜ kohvikusse Kohvik 3, ETS Nord AS-i

kontoriruumidesse, AS Bambona naiste riietusruumi, NO99 teatri riietusruumi, hotell Xxxx

kabinetti, fotostuudiosse Flashback ning ilusalongi Good Hair. Seega sisenedes nendesse

ruumidesse ebaseaduslikult ning valdaja tahte vastaselt ja samal ajal pannes toime varguse,

pani Fred Gross toime sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku

omastamise eesmärgil.

Oma sellise käitumisega pani Fred Gross toime varguse, mis on pandud toime

sissetungmisega ning mis on pandud toime süstemaatiliselt. Selline tegu on

kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 8 ja p 9 järgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

03.05.2016. a toimus käesolevas kriminaalasjas kohtuistung. Kuivõrd kohus lahendab Fred

Gross’i kriminaalasja lühimenetluses, võib kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi:

KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele.

Kuriteokoosseis

Objektiivne koosseis

Sularaha vargus dPäikese solariumisalongist

Fred Grossi ja tunnistaja Xxxx07.11.2015. a ütlustest (I kd tl 11-12) nähtub, et kadunud oli

personaliruumi postkastist dPäikese solaariumisalongi, s.t OÜ Fanoris sularaha, mis oli

varguse objektikiks olev vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras.

Tunnistaja Xxxx07.11.2015. a ütlustest (I kd tl 11-12) nähtub, et ta avastas 07.11.2015. a

õhtul, et postkast, milles hoiti salongi sularaha oli lõhutud ja sellest oli raha ära võetud.

Sündmuskoha 07.11.2015. a vaatlusprotokollist (I kd tl 13-28) nähtub, et postkastil, mis oli

lõhutud ja millest oli sularaha ära võetud, olid sõrmejäljed. Nähtuvalt sündmuskoha

kiiruuringust (I kd tl 33) ja ekspertiisiaktist (I kd tl 35-38) kuulusid postkastilt leitud

sõrmejäljed Fred Grossile. Seega tõendavad Xxxxütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll,

sündmuskoha kiiruuring ja ekspertiisiakt, et sularaha võttis ära, s.t murdis vallasasja omaniku

valduse, Fred Gross. Ka Fred Grossi 27.11.2015. a ütlused (I kd tl 40-43), et ta sisenes

1-16-2628

5 (17)

personaliruumi, kus väänas postkasti ukse ülemise nurga lahti ja võttis 6 kirjaklambriga

suletud pakki sularahaga, kinnitavad võõra sularaha valduse murdmist.

Nähtuvalt Fred Grossi 27.11.2015. a ütlustest (I kd tl 40-43) kasutas ta raha enda tarbeks,

seega võttis ta sularaha omastamise eesmärgil.

Xxxx07.11.2015. a ütlustest (I kd tl 11-12) nähtub, et äravõetud sularaha võis olla 1150 eurot.

Fred Grossi ütlustest nähtub, et sularaha võis olla üle tuhande euro. Tsiviilhagiga (I kd tl 7) on

konkretiseeritud nõuet 1105 euroni. Kuivõrd varastatu väärtus ületas KarS § 218 lg 4 ja KarS

§ 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on tegemist vargusega, mis vastab KarS § 199 lg-s 1

kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

Nähtuvalt tunnistaja Xxxx07.11.2015. a ütlustest (I kd tl 11-12) ja süüdistatava ütlustest

sisenes Fred Gross varguse toimepanemiseks personaliruumi. Seega ruumi, millesse

sisenemine ei olnud klientidele ette nähtud ja mille uks oli suletud, kuid võti oli ees. Seega

pandi vargus toime sissetungimisega.

Eeltoodust tulenevalt vastas Fred Grossi poolt 07.11.2015. a dPäikese solariumisalongist

sularaha võtmine eraldiseivalt KarS § 199 lg 2 p 8 objektiivsele koosseisule.

116,20 euro vargus Saukas Food OÜ kohvikust

Nähtuvalt kannatanu Saukas Food OÜ juhatuse liikme (I kd tl 54) Xxxxütlustest (I kd tl 52-

53) avastas Saukas Food OÜ klienditeenindaja 25.11.2016. a, et kassast oli kadunud eelmisel

õhtul sinna jäetud sularaha summas 116,20 eurot. Seega oli varguse objekt Saukas Food OÜ-

le kuuluv sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras.

Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 57-65) fikseeritud Peterburi tee 81 turvakaamerate

24.11.2015. a salvestuse vaatlusest nähtub, et Fred Gross viibis sündmuskohal. Süüdistatav

Fred Grossi 01.12.2015. a puhtsüdamlikust ülestunnistusest (I kd tl 66) nähtub, et ta sisenes

24.11.2015. a Peterburi tee 81 asuvasse TV3 hoonesse ning üldvõtmega esimese korruse

kohvikusse, kus ta varastas kassast ca 105 euro väärtuses sularaha. Fred Grossi 15.01.2016. a

ütlustest (I kd tl 67-70) nähtub, et ta sisenes 24.11.2015. a Tallinn Peterburi tee 81 TV3 majja,

seejärel esimese korruse kohvikusse ja võttis kassaaparaadist ca 120 eurot. Eeltoodust nähtub,

et Fred Gross võttis Saukas Food OÜ-le kuuluva sularaha, st murdis vallasasja omaniku

valduse.

Arvestades, et vastavalt süüdistatava 15.01.2016 ütlustele (I kd tl 67-70), läks süüdistatav

peale teo toimepanemist lähedal asuvasse šašlõkibaari ja vahetas varastatud müntides oleva

sularaha paberraha vastu, oli sularaha äravõtmise eesmärgiks selle omastamine.

Kannatanu esindaja Xxxxütlustest (I kd tl 52-53) nähtub, et ära võeti sularaha summas 116,20

eurot, seega alla KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro. Järelikult

on antud tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona

KarS § 218 lg 1 järgi.

Vargus ETS Nord AS kontoriruumidest

Xxxxütlustest (I kd tl 79-80) nähtub, et tema kabinetis, mis asub ETS NORD AS

kontoriruumides, aadressil Peterburi tee 53g Tallinn, laua küljes asuvas riiulis seisnud

käekotist varastati 10 eurot. Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 86-87) nähtub, et tema

kabinetis, mis asub ETS NORD AS kontoriruumides, aadressil Peterburi tee 53g Tallinn, laua

1-16-2628

6 (17)

küljes asuva riiulis seisnud käekotist varastati 40 eurot. Seega oli varguse objekt Xxxxja

Xxxxsularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras.

Asitõendi 21.01.2016. a vaatlusprotokollist (I kd tl 91-93), milles on fikseeritud ETS Nord AS

turvakaamerate 23.11.2015. a salvestuse vaatlus, nähtub, et Fred Gross viibis sündmuskohal.

Fred Grossi 15.01.2016. a ütlustest (I kd tl 94-97) nähtub, et ta viibis nimetatud päeval antud

aadressil, sisenes nimetatud kabinettidesse ja võttis sularaha. Seega võttis Fred Gross võõra

sularaha, st murdis vallasasja omanike valduse.

Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 94-97) lahkus ta peale sularaha

äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine.

Kannatanute Xxxxja Xxxx ütlustest nähtub, et ära võeti sularaha kokku summas 50 eurot,

seega alla KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro. Järelikult on

antud tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona KarS §

218 lg 1 järgi.

20 euro vargus AS Bambona naiste riietusruumist

Xxxxütlustest (I kd tl 99-100) nähtub, et temalt varastati 20.10.2015. a tema töökohas AS-is

Bambona aadressil Peterburi tee 88a Tallinn 20 eurot. Seega oli varguse objekt Xxxxkuuluv

sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras.

Fred Grossi 01.12.2015. a puhtsüdamlikus ülestunnistusest (I kd tl 102) ja ütlustest (I kd tl

103-106) nähtub, et ta viibis sellel kuupäeval hoones ning võttis naiste riietusruumist 20 eurot

sularaha. Seega Fred Gross võttis võõra sularaha, st murdis vallasasja omaniku valduse.

Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 103-106) lahkus ta peale sularaha

äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine.

Kannatanu Xxxxütlustest nähtub, et ära võeti sularaha kokku summas 20 eurot, seega alla

KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro. Järelikult on antud tegu

eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona KarS § 218 lg 1

järgi.

Vargus NO99 teatrist

Tunnistaja Xxxxütlustest (I kd tl 108-109) nähtub, et 16.11.2015. a N099 teatrist aadressil

Sakala 3 Tallinn varastati ülikond Baltman väärtusega 200 eurot, must püksirihm väärtusega

20 eurot ja Reservedi kell väärtusega 50 eurot.

Xxxxütlustest (I kd tl 116-117) nähtub, et ta leidis Fred Grossi elukohast tema asjade hulgas

on ka ühe Montoni ülikonna (pintsak ja püksid), 7 püksirihma (musta värvi) ning 2 käekella.

21.01.2016. a äratundmise esitamise protokollist (I kd tl 132-135) nähtub, et tunnistaja Xxxx

tundis Fred Grossi elukohast leitud ülikonnas ära NO99 teatrist varastatud ülikonna.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et varguse objektiks olid NO99 teatrile kuuluvad ülikond,

püksirihm ja käekell, s.o Fred Grossile võõrad asjad.

28.01.2016. a ssitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 126-127), milles fikseeriti Sakala 3

turvakaamera 16.11.2015. a salvestuste vaatlust, nähtub, et Fred Gross viibis kuriteo

toimepanemise

ajal

sündmuskohal.

Fred

Grossi

07.12.2015.

a

puhtsüdamlikus

ülestunnistusest (I kd tl 142) ja 15.01.2016. a ütlustest (I kd tl 143-146) nähtub, et süüdistatav

1-16-2628

7 (17)

võttis NO99 teatri rekvisiitide laost käekella ja näitlejatele mõeldud ruumist ülikonna ja

püksirihma. Seega Fred Gross murdis vallasasja omaniku valduse.

Arvestades, et Fred Grossi ütlustest (I kd tl 143-146) nähtub, et ta pani kõik varastatud asjad

kilekotti ning lahkus teatrist. Samuti, et asjad leiti hiljem tema eluruumist (I kd tl 116-117), on

ilmne, et asjade äravõtmise eesmärgiks oli nende omastamine.

Xxxxütlustest (I kd tl 108-109) nähtub, et äravõetud esemete väärtus oli 270 eurot. Kuivõrd

varastatu väärtus ületas KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on

tegemist vargusega, mis vastab KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele

koosseisule.

Nähtuvalt tunnistaja Xxxxütlustest, süüdistatava puhtsüdamlikust ülestunnistusest ja

süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustest varastas ta asjad näitlejate ruumidest,

milleks sisenemiseks oli vaja võtmeid, mille süüdistatav küsis valvelaua töötajalt. On ilmne,

et tegemist on ruumidega kuhu võõrastele sisenemist ei ole ette nähtud ja valvelaua töötaja

andis küll võtme vabatahtlikult, kuid eksitusse viiduna. Seega vastab NO99 teatrist ülikonna,

püksirihma ja kella varastamine eraldiseivalt KarS § 199 lg 2 p 8 objektiivsele koosseisule.

47 euro vargus hotelli Xxxx kabinetist

Kannatanu Xxxxpoolt 10.12.2015. a antud ütlustest (I kd tl 154-155) nähtub, et tema

töökohast hotellis L'Ermitage aadressil Tallinn Toompuiestee 19, kus ta töötab perenaisena,

varastati 15.11.2015. a sularaha 47 eurot. Seega oli varguse objektiks Xxxxkuuluv sularaha, st

vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras.

26.01.2016. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 159-161), milles fikseeriti Toompuiestee

19 turvakaamera 14.11.2015. a salvestuste vaatlust, nähtub, et Fred Gross viibis kuriteo

toimepanemise ajal sündmuskohal.

Fred Grossi 15.01.2016. a ütlustest (I kd tl 162-164) nähtub, et ta viibis antud ajal selles

hotellis ja ta võttis ühest ruumist käekotis olnud rahakotist sularaha vähemalt 2x20 eurot.

Seega Fred Gross võttis võõra sularaha, st murdis vallasasja omanike valduse.

Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 162-164) lahkus ta peale sularaha

äravõtmist hotellist, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine.

Kannatanu Xxxxpoolt 10.12.2015. a antud ütlustest (I kd tl 154-155) ja Fred Grossi

menetlusaluse isikuna antud ütlustest (I kd lk 153 pöördel) nähtub, et ära võeti sularaha kokku

summas 47 eurot, seega alla KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro.

Järelikult on antud tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st

väärteona KarS § 218 lg 1 järgi.

460 euro vargus fotostuudiost Flashback

Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 166-167) nähtub, et oktoobris 2015. a stuudios Studio

Flashback, mis asub aadressil Tartu mnt 82c, pildistamissessiooni ajal varastati tema

rahakotist sularaha summas 520 eurot. Seega oli varguse objekt sularaha, st vallasasi, mis oli

Fred Grossile võõras.

Fred Grossi 01.12.2015. a puhtsüdamlikust ülestunnistusest (I kd tl 168) ja 15.01.2016. a

kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (I kd tl 169-172) nähtub, et suvel 2015. a sisenes ta

Sossi mäel asuvasse fotostuudiosse ja võttis sealt rahakotist 460 eurot sularaha. Kuigi

1-16-2628

8 (17)

kannatanu ja süüdistatava ütlused lähevad vastuollu süüteo toimumise ajas ja sularaha

summas, leiab kohus, et kuivõrd kumbki isik ei olnud toimumise täpses ajas kindel ja

ülejäänud ütlustes kirjeldatud asjaolud kattuvad, on tõendamist leidnud, et teo pani toime Fred

Gross võttes Xxxxkuuluva sularaha, st murdes vallasasja omaniku valduse.

Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 169-172) lahkus ta peale sularaha

äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine.

Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 166-167) ja Fred Grossi ütlustest (I kd tl 169-172) nähtub, et

ära võeti sularaha summas vähemalt 460 eurot. Kuivõrd varastatu väärtus ületas KarS § 218

lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on tegemist vargusega, mis vastab

eraldiseisvalt KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

750 euro vargus Xxxx.

Kannatanu Xxxxandis 23.06.2015. a ütluseid (I kd tl 174-175), et 23.06.2015. a ajavahemikul

kell 16:30 kuni 16:50 hotelli Ilmarine numbritoast nr 333 varastati temale kuuluv sularaha

summas 750 eurot. Seega oli varguse objektiks Xxxxkuuluv sularaha, st vallasasi, mis oli

Fred Grossile võõras.

30.06.2015. a ssitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 186-191), milles fikseeriti PK llmarine

Hotel poolt saadetud turvakaamera 23.06.2015. a videofaili vaatlust, nähtub, et Fred Gross

viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. Fred Grossi poolt 15.01.2016. a antud

ütlustest (I kd tl 209-211) nähtub, et ta võttis kannatanu õlakotis asunud rahakoti 750 eurot.

Seega Fred Gross võttis võõra sularaha, st murdis vallasasja omaniku valduse.

Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 186-191) ja Fred Grossi ütlustest (I kd tl 209-211) nähtub, et

ära võeti sularaha summas 750 eurot. Kuivõrd varastatu väärtus ületas KarS § 218 lg 4 ja

KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on tegemist vargusega, mis vastab

eraldiseisvalt KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule.

70 euro vargus ilusalongist Good Hair

Kannatanu Mad Bat Baltics OÜ juhatuse liikme (II kd tl 9) Xxxx03.06.2015. a ütlustest (II kd

tl 5-6) nähtub, et nende firmale kuuluvast ilusalongist Tallinnas, aadressil Roosikrantsi 11,

varastati sularaha summas 70 eurot. Seega oli varguse objektiks sularaha, st vallasasi, mis oli

Fred Grossile võõras.

Tunnistaja Xxxx18.06.2015. a ütlustest (II kd tl 16-18) nähtub, et ta tundis isikuna ära

äratundmiseks esitamisel fotol nr 2 asuva isiku, kes küsis tunnistajalt võtme, et siseneda

ilusalongi sularaha varastamise ajal. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et fotol nr 2

kujutatud isik oli Fred Gross. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 30-37), milles fikseeriti.

Tallinnas, aadressil Roosikrantsi 11, asuva ilusalongi Good Hair turvakaamera 29.05.2015. a

videosalvestuse vaatlemine, nähtub, et Fred Gross viibis sündmuskohal süüteo toimepanemise

ajal. Süüdistatava poolt 15.01.2016. a antud ütlustest (II kd tl 41-44) nähtub, et 29.05.2015. a

hommikul läks ta salongi Good Hair ja võttis lauasahtlis olevast läbipaistvast plastikkarbist

sularaha mitte rohkem kui 45 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et Fred Gross võttis võõra

sularaha, st murdis vallasasja omanike valduse.

Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (II kd tl 41-44) lahkus ta peale sularaha

äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine.

1-16-2628

9 (17)

Kuigi kannatanu esindaja Xxxxütlused (II kd tl 5-6) ja Fred Gross ütlused (II kd tl 41-44)

lahknevad varguse objekti väärtuses, on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et varguse

objektiks oli sularaha alla KarS § 218 lg 4 ja KarS § 44 lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro.

Järelikult on tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona

KarS § 218 lg 1 järgi.

Kokkuvõtteks

Fred Gross’ile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ehk süstemaatiliselt ja

sissetungimisega toime pandud vargustes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise

varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm

vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS §

199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Sealjuures peavad need vargused olema omavahel

seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on

teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks

hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või

sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole

oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need

tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad

moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu

kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et eraldiseisvalt võetuna on Fred Gross pannud alla 200 euro

väärtuses oleva vara vastu suunatud vargused toime Saukas Food OÜ kohvikust 24.11.2015.

a, ETS Nord AS-i kontoriruumidest 23.11.2015. a, AS Bambona naiste riietusruumist

20.10.2015. a, hotell L´Ermitage kabinetist 14.11.2015. a ning Good Hair ilusalongist

29.05.2015. a. Seega nendes episoodides oleks iga vargus eraldiseisvalt kvalifitseeritav

väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Peale nende viie episoodi väheväärtusliku vara vastu, pani

Fred Gross toime aga veel neli varguse episoodi, mille puhul igal korral ületas varastatu

väärtus 200 eurot. Nimelt on kohus eelnevalt tuvastanud, et Fred Gross varastas 07.11.2015. a

D-Päike solaariumikeskusest 1105 eurot sularaha, 16.11.2015. a NO99 teatrist riideesemeid

väärtuses 270 eurot, 15.10.2015. a fotostuudiost Flashback sularaha vähemalt 460 eurot ning

23.06.2015. a Xxxxhotellis Ilmarine sularaha summas 750 eurot. Kuivõrd Riigikohtu

seisukoha kohaselt ei ole teo kvalifitseerimisel süstemaatilise vargusena oluline varastatu

väärtus, vaid vähemalt kolme varguse episoodi olemasolu, siis on nimetatud tingimus

käesoleval juhul täidetud, kuivõrd kohus on tuvastanud, et Fred Gross on toime pannud kokku

üheksa vargust.

Lisaks vähemalt kolmele varguse episoodile eeldab teo kvalifitseerimine süstemaatiliselt

toime pandud vargusena ka toimepandud varguste omavahelise seotuse tuvastamist. Kõikide

varguste (peale kannatanu Xxxxvastu suunatud varguse) toimepanemise asjaoludest nähtub, et

need on toime pandud asutustest. Tavapäraselt on vargustele eelnenud Fred Gross’i poolt

selles asutuses kas eelnevalt ringi kõndimine või siis varasem teadmine sellest, kus midagi

asub. Kõikides episoodides peale NO99 teatri episoodi on varastatu objektiks olnud vaid

sularaha. Fred Gross’i enda ütlustest nähtuvalt on ta vargusi pannud hoolimata töökoha

olemasolust toime selleks, et maksta tagasi enda vanu võlgu (II kd lk 104). Nendel põhjustel

on kohus seisukohal, et Fred Gross’i poolt toime pandud vargustel on olemas omavaheline

side.

Ühtlasi on kohtu hinnangul varastamine kujunenud Fred Gross’ile elustiiliks. Nimelt on Fred

Gross’i karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi Harju Maakohtu 11.11.2013. a otsusega

1-16-2628

10 (17)

tingimisi vangistusega, mille katseaeg algas 11.11.2013. a ja oleks lõppenud 10.11.2016. a (II

kd lk 50-51). Harju Maakohtu 08.09.2014. a otsusega karistati Fred Gross’i KarS § 199 lg 2 p

9 järgi ning kuivõrd vargused olid toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal,

siis moodustati liitkaristus, mille Fred Gross pidi ära kandma reaalse vangistuse näol (II kd lk

52-53). Siiski vabastati Fred Gross viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega (II kd

lk 54-55) ning Fred Gross vabanes 28.05.2015. a (II kd lk 39), kuid juba järgmise päeva

hommikul pani ta toime esimese varguse (Good Hair ilusalongist) nendest, milles talle on

käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitatud. Seega on varastamine kujunenud Fred Gross’ile

elustiiliks, mistõttu tuleb tema tegevus käesoleval juhul kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ehk süstemaatiliselt toime pandud vargustena.

Ainuüksi asjaolu, et Fred Gross pani d-Päike Solaariumikeskuses 1105 euro sularaha varguse

toime sissetungimisega, on piisav kvalifitseerimaks tema tegusid lõppkokkuvõttes

sissetungimisega ja süstemaatiliselt toime pandud vargustena KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9

järgi. Sealjuures pani Fred Gross sissetungimisega üle 200 euro väärtuses oleva vara vastu

suunatud varguse toime ka NO99 teatrist.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Fred Gross’i tegevus on täitnud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo koosseisu ehk süstemaatilise ja sissetungimisega toimepandud

varguse objektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis

Kohus on seisukohal, et Fred Gross pani vargusi süstemaatiliselt ja sissetungimistega toime

kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks.

D-Päike Solaariumikeskuse episoodis nähtub kavatsetus võõrast vara hõivata asjaolu, et Fred

Gross murdis postkasti ülemise nurga lahti, et oleks võimalik sellest raha, kätte saada. Peale

kogu raha postkastist äravõtmist lahkus Fred Gross aga solaariumikeskusest tagaukse kaudu,

kuigi algselt oli ta sisenenud keskusesse peauksest kliendina. Samuti sai Fred Gross aru

sellest, et postkast asus personaliruumis ehk ruumis, kuhu teistel isikutel peale asutuse

töötajate õigust siseneda ei ole. Hilisem raha tarbimine enda kasuks kinnitab aga Fred Gross’i

poolt varastatu pööramist enda kasuks.

Peterburi tee 81 asuvast kohvikust raha varastamise episoodis nähtub kohtu hinnangul Fred

Gross’i kavatsetus vargust toime panna esmalt asjaolu, et olles saanud eelmisel päeval

turvamehelt üldvõtme ning teadmise, et see turvamees järgmisel päeval tööl ei ole, suundus

Fred Gross järgmisel päeval uuesti samasse majja. Varguse päeval kohvikusse peale sulgemist

sisenedes tõmbas Fred Gross esimese asjana välja külmiku juhtme, sest nii ei olnud kohvikus

valgusallikat ning kassa kohal olevast kaamerapildist ei oleks teda võimalik hiljem tuvastada.

Sealjuures nägi Fred Gross juba eelmisel päeval kohvikus käies, et kassa kohal on kaamera

ehk ta oli kaamerast varguse toimepanemise ajal teadlik ning tegutses eesmärgiga end varjata.

Peale kohvikust raha (paberraha ja mündid) võtmist läks Fred Gross lähedalasuvasse

šašlõkibaari ja vahetas seal kassast võetud mündid samuti paberraha vastu.

ETS Nord AS-i kontoriruumides toime pandud varguse puhul väljendub kohtu hinnangul

varguse toimepanemine kavatsetult selles, et Fred Gross kõndis maja peal ringi sisenedes

erinevatesse kabinettidesse ning ka töötajatele mõeldud kööki. Sealjuures võttis Fred Gross

selle n-ö ringi kõndimise käigus kahes kabinetis olnud käekottidest sularaha. Hoonest lahkus

Fred Gross just peale teisest kabinetist sularaha võtmist.

AS Bambona naiste riietusruumis toimunud vargus sai samuti alguse sellest, et Fred Gross

kõndis hoones ringi ja ühel hetkel jõudis naiste riietusruumi, kus nägi, et kapid on avatud ning

1-16-2628

11 (17)

võttis seejärel ühes kapis olevast käekotist sularaha. Seejärel jätkas Fred Gross hoones

ringikõndimist ja võõraste inimestega suhtlemist kuni talle tuli vastu meesterahvas, kes oli

teda vaadanud natukene imeliku näoga, mispeale Fred Gross lahkus hoonest.

NO99 teatrist toime pandud varguse episoodi puhul on Fred Gross nii enda puhtsüdamlikus

kahetsuses kui ütlustes selgitanud, et ta teadis varasemast väga hästi maja, s.t kus mis asub.

Selleks, et saada varahommikul vabalt teatri ruumides ringi liikuda rääkis Fred Gross

turvamehele, et ta on seal kokkulepitud pildistamist ette valmistamas. Peale valvurilt võtme

saamist läks Fred Gross rekvisiitide lattu, kust võttis käekella ning klaasanuma seest 10 eurot.

Edasi suundus Fred Gross näitlejatele mõeldud riietusruumi, kust võttis ülikonna. Seejärel

suundus Fred Gross näitlejatele mõeldud ruumi, kust võttis teise ülikonna ja jättis esimese

sinna maha võttes aga püksirihma esimeselt ülikonnalt samuti kaasa. Kõik asjad pani Fred

Gross seejärel kilekotti ning lahkus teatrist. Sealjuures leiti kohtueelse menetluse käigus Fred

Gross’i poolt varastatud riietusesemed tema isiklike asjade seast.

L´Ermitage hotelli kabinetis asuvast käekotist varastas Fred Gross samuti sularaha selliselt, et

ta oli eelnevalt hotelli peal ringi kõndinud ning kui ta avastas, et üks uks on lahti, siis sisenes

sinna ruumi ning kui ta nägi ruumis käekotti, siis võttis sellest rahakoti ja astus ruumist välja.

Koridoris võttis rahakotist nii paberraha kui münte ja viis seejärel rahakoti käekotti tagasi.

Uuesti ruumist väljudes tuli talle vastu naisterahvas, kelle puhul Fred Gross 27.11.2015. a

ülekuulamisel väljendatu kohaselt arvaski, et tema raha ta oligi just võtnud. Seejärel lahkus

Fred Gross hotellist.

Fotostuudios toime pandud varguse puhul nähtub enda kohaloleku varjamist see, et Fred

Gross enda sõnade kohaselt imestas, et kui ta ukse avas ja see kriuksus, siis keegi ei tulnud

vaatama, miks uks sellist häält tegi. Koheselt jäi Fred Gross’ile tema sõnul silma tumba peal

olev käekott, millest ta võttis rahakoti ja väljus ruumist, mille ukse avamisel uks oli

kriuksunud. Koos rahakotiga läks Fred Gross tualetti, kus vaatas rahakoti sisu ja võttis sealt

suurema summa sularaha. Enda sõnade kohaselt tahtis Fred Gross rahakoti tagasi käekotti

viia, aga kuna ta kuulis trepikojas inimeste hääli, siis jättis rahakoti tualetti ja lahkus teise

ukse kaudu hoonest. Sealjuures eelnes ka sellele vargusele hoones ringi kõndimine kuni Fred

Gross nägi järelevalveta jäetud käekotti.

Ilmarine hotelli toast nr 333 pani Fred Gross varguse toime olukorras, kus ta oli eelnevalt

kannatanu sidunud vannitoas kinni. Seejärel läks Fred Gross tuppa end riietama ning peale

seda võttis kannatanu õlakotist rahakoti, milles oli sularaha. Koheselt peale seda lahkus Fred

Gross hotellist.

Good Hair ilusalongis toime pandud varguse osas nähtub kavatsetus asjaolust, et esmalt küsis

Fred Gross turvamehelt võtit. Olles võtme saanud, sisenes ta salongi, istus laua taha ja vaatas

seejärel lauasahtlisse, kus nägi plastikust läbipaistvat karpi. Karbiga suundus Fred Gross

salongi tagaruumi, kust võttis karbis olevast rahast enamiku. Seejärel viis Fred Gross karbi

sahtlisse tagasi, väljus salongist, lukustas ukse ja viis võtme turvamehele tagasi.

Arvestades lisaks eeltoodule ka seda, et Fred Gross enda sõnul pani vargused toime seetõttu,

et maksta enda võlgu tagasi, kuigi tal oli sel ajal olemas ka töökoht (II kd lk 104), kinnitab

kohtu hinnangul veelgi seda, et Fred Gross käis erinevates asutustes ringi ja otsis võimalusi,

kuidas saaks sularaha varastada. Vaid NO99 teatrist varastatud riietusesemete puhul oli Fred

Gross’i eesmärk need asjad enda kasutusse jätta.

Kohtu hinnangul kinnitab Fred Gross’i eesmärki jätkata varguste süstemaatilist

toimepanemist eriti ilmekalt asjaolu, et ta vabastati 28.05.2015. a vanglast tingimisi enne

tähtaega süstemaatiliste varguste toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt (II kd lk

39, 52-53, 54-55, 73 pöördel) ning juba järgmise päeva hommikul kella 8 paiku pani ta toime

1-16-2628

12 (17)

uue varguse (II kd lk 43, 30-37). Sealt edasi sooritas Fred Gross kuue kuu jooksul veel

kaheksa vargust, millest osa oli toime pandud ka sissetungimisega.

Kuivõrd Fred Gross’i on korduvalt karistatud nii varguste kui ka sissetungimiste

toimepanemise eest kriminaalkorras (II kd lk 45-46, 50-51, 52-53), sealhulgas ka

süstemaatiliselt toimepandud ja ka sissetungimisega toime pandud varguste eest, mistõttu on

Fred Gross’i näol tegemist isikuga, kes teab väga hästi, milline tegevus on kvalifitseeritav

süstemaatilise vargusena ning milline tegevus vastab sissetungimisele. Seetõttu sai Fred Gross

ka käesolevas kriminaalasjas etteheidetavaid vargusi toime pannes aru, et ta paneb toime

õigusrikkumise. Eelnevatest kohtuotsustest, süüdimõistmistest ning karistustest hoolimata on

Fred Gross aga jätkanud samalaadset käitumist.

Seega on tulenevalt eeltoodust Fred Gross pannud sissetungimistega süstemaatiliselt vargusi

toime kavatsetult.

Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Fred Gross on pannud toime KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9

järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk pannud toime vargusi süstemaatiliselt ja sissetungimistega.

Õigusvastasus ja süü

Fred Gross’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Fred Gross oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja

toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Fred Gross on sündinud 1990. aastal

(I kd lk 66, 102, 142, 168, 194; II kd lk 45, 57, 58). Süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Seega on Fred Gross’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on

kohus seisukohal, et Fred Gross on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 199 lg 2

p-de 8 ja 9 mõttes ehk vargused süstemaatiliselt ja sissetungimistega.

Karistus

KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik

isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et

käesoleval juhul on Fred Gross’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi

kohaldamine. Esmalt on rahaline karistus kui leebem karistusliik välistatud eripreventsioonist

lähtuvalt. Nimelt on karistusregistri kohaselt Fred Gross’il kuus kehtivat kriminaalkaristust (II

kd lk 45-46), milledest koguni viis on talle mõistetud muuhulgas ka varguste toimepanemise

eest. Sealjuures on alati valitud temale karistuse mõistmisel raskem karistusliik ehk vangistus.

Kohtupraktika kohaselt mõistetakse isikule üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo

toimepanemise eest rangem karistus võrreldes eelmisega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik

isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki olukorras, kus teda on varguste toimepanemise

eest karistatud varasemalt korduvalt nii tingimuslikult kui ka reaalselt ärakandmisele kuuluva

vangistusliku karistusega. Seega kuivõrd Fred Gross ei ole varasematest vangistuslikest

karistustest hoolimata teinud endale järeldusi asuda õiguskuulekale teele, siis tulenevalt

eripreventsioonist ei ole võimalik tema suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ehk rahalist

karistust. Lisaks eripreventsioonile leiab kohus, et Fred Gross ei oleks ka võimeline tasuma

rahalist karistust. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et 2014. aastal teenis Fred Gross

kokku vaid 100 eurot (II kd lk 60) ning kuigi tal 2015. a suvel peale vanglast ennetähtaegselt

vabanemist oli olemas ka töökoht (I kd lk 195; II kd lk 38, 54-55, 59, 103 pöördel), siis enda

sõnul panigi ta vargusi toime enda halva majandusliku seisu tõttu selleks, et võlgu ära maksta

(II kd lk 103 pöördel-104). Rahalise karistuse kohaldamise võimatust näitab ka asjaolu, et

Fred Gross ei ole soovinud ega suutnud tasuda isegi mitte temale väärteokorras mõistetud

rahatrahve. Karistusregistri andmete kohaselt on Fred Gross’il käesoleval hetkel viis kehtivat

väärteokaristust, milledes talle on karistuseks mõistetud rahatrahv ja mis on seniajani

1-16-2628

13 (17)

tasumata (II kd lk 46 pöördel-47 pöördel). Fred Gross’il on tasumata näiteks 20 euro suurune

rahatrahv, kuid ka 900 euro suurune rahatrahv, mis mõlemad pärinevad 2013. aastast.

Sealjuures on KarS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt minimaalseks rahalise karistuse suuruseks 300

eurot. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Fred Gross’i puhul on karistusliigina võimalik

kohaldada vaid vangistust.

Fred Gross’i süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta varastas ning lõhkumisega

tekitatud kahju. D-päike päevituskeskusest võetud sularaha ja lõhkumisega tekitatud kahju,

Saukas Food OÜ-le kuuluvast kohvikust võetud sularaha, Xxxx, Xxxx, xxx, Xxxxja

xxxxkäekottidest võetud sularaha, NO99 teatrist võetud riietusesemed, ilusalongist Good Hair

võetud sularaha ning Ilmarine hotelli toast nr 333 võetud sularaha koguväärtus on 2933,20

eurot. Fred Gross’i vastu on esitatud tsiviilhagid kogusummas 2174,42 eurot. KarS § 218 lg 4

ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. KarS § 121 p 1

kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus selline, mis ületab 4000 eurot ning § 121 p 2

kohaselt suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Sealjuures on suures ulatuses

varguse toimepanemine eraldiseisvaks varguse kvalifikatsiooniks KarS § 199 lg 2 p 6 järgi.

Seega kuivõrd Fred Gross’i tegevus oli suunatud ligi 3000 euro väärtuses vara vastu, siis ei

saa tema süüd varastatu väärtust arvestades pidada küll väikseks, kuid see jääb siiski alla

keskmise. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Fred Gross pani vargused toime

kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on tegemist isiku süüd

suurendava asjaoluga. Fred Gross’i süüd suurendab ka asjaolu, et ta mitte ainult ei pannud

vargusi toime süstemaatiliselt, vaid ka sissetungimistega. Ehk ta on oma tegevusega täitnud

kaks varguse kvalifitseerivat tunnust. Samuti suurendab Fred Gross’i süüd asjaolu, et ta pani

toime

kokku

üheksa

varguse

episoodi,

samas

kui

varguste

kvalifitseerimiseks

süstemaatilisteks vargusteks piisaks vaid kolmest vargusest. Ühtlasi suurendab Fred Gross’i

süü suurust asjaolu, et ta asus kohe järgmisel päeval peale eelmise vangistusliku karistuse

kandmiselt ennetähtaega vabastamist toime panema samalaadseid kuritegusid, s.t vargusi (II

kd lk 39, 43, 73 pöördel).

Fred Gross’i puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk

puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguste osas nii

kahtlustatavana ülekuulamistel kui ka kohtuistungil (I kd lk 69, 96, 105, 145, 164, 171, 211; II

kd lk 43, 103 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda Fred Gross’i poolt avaldatud kahetsuse

siiruses. Arvestades, et fotostuudiost Flashback stuudiost raha varguse toimepanemine

tuvastati määravalt süüdistatava enda poolt antud ütluste põhjal, esineb ka teine KarS § 57 lg

1 p 3 alternatiiv s.t süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes Fred Gross’i teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist

ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Fred Gross’i süü on veidi alla

keskmise, mistõttu võiks temale mõistetav karistus olla veidi alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS §

199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud

vangistust.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Fred Gross’il on

kokku kuus kehtivat kriminaalkaristust, milledest vaid üks ei ole seotud varguste

toimepanemisega (II kd lk 45-46). Sealjuures on viimasel korral (Harju Maakohtu

08.09.2014. a otsusega) Fred Gross’i karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk süstemaatiliselt

toimepandud varguste eest vangistusega pikkusega 1 aasta ja 9 kuud (II kd lk 52-53).

Eelviimasel korral (Harju Maakohtu 11.11.2013. a otsusega) karistati Fred Gross’i KarS §

1-16-2628

14 (17)

199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ehk nii süstemaatiliste kui ka sissetungimistega toime pandud

varguste eest 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti lõppkokkuvõttes tingimuslikult

täitmisele pööramata (II kd lk 50-51). Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, mille

kohaselt olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest jätkab uute samalaadsete

kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui

iga järgmise seadusest üleastumise korral ei karistata teda leebemalt võrreldes eelnevate

karistustega. Kuivõrd viimasel korral karistati Fred Gross’i süstemaatiliselt toimepandud

varguste eest 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega, siis ei saa käesoleval juhul temale

mõistetav karistus olla sellest määrast väiksem. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd üldteada

on asjaolu, et ühe vangi vangistuses hoidmine maksab riigile üle 1000 euro kuus, siis ei ole

arvestades varastatu koguväärtust (alla 3000 euro), mida Fred Gross varastas, maksumaksja

huvisid silmas pidades otstarbekas teda ühiskonnast isoleerida pikemaks ajaks, kui see on

eripreventsioonist tulenevalt minimaalselt vajalik. Kohus leiab, et Fred Gross’ile mõistetava

karistuse määr võib antud juhul olla sama, mis talle mõisteti viimase kohtuotsuse alusel ehk 1

aasta ja 9 kuud vangistust.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal,

et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei ole käesoleval

juhul otstarbekas karistada isikut siiski suuremas määras, kui on tema süü suurus ega

suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat

eripreventiivset mõju.

Seega mõistab kohus Fred Gross’ile KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2

alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks)

aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Fred Gross’i karistusaja hulka lugeda tema eelvangistuses viibitud

aeg. Fred Gross on kahtlustatavana kinni peetud 06.07.2015. a kella 13:25-st kuni kella 16:10-

ni (I kd lk 195-198) ehk kokku üks päev. Seega ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 1 (üks)

kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Fred Gross vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest Harju Maakohtu 12.05.2015. a

kohtumääruse alusel kriminaalasjas nr 1-14-5710, mis jõustus 28.05.2015. a, katseajaga kuni

23.06.2016. a (II kd lk 54-55, 73 pöördel). Ärakandmata karistuse pikkus oli 1 aasta ja 25

päeva vangistust (II kd lk 73). Käesolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et Fred Gross

pani vargused toime 29.05.2015. a, 23.06.2015. a, 15.10.2015. a, 20.10.2015. a, 07.11.2015.

a, 14.11.2015. a, 16.11.2015. a, 24.11.2015. a ja 23.11.2015. a. Seega on Fred Gross pannud

kõik käesolevas kriminaalasjas menetletavad varguse episoodid toime temale vangistusliku

karistuse tingimisi ennetähtaega vabastamisel määratud katseajal. Sel põhjusel tuleb Fred

Gross’ile KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesoleva

kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust) Harju Maakohtu

08.09.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5710 mõistetud ja Harju Maakohtu

25.11.2015. a kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse osa (1 aasta ja 25

päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 24

(kakskümmend neli) päeva vangistust.

Kuivõrd kohus mõistab Fred Gross’ile karistuseks reaalse vangistuse ning isik kannab

kohtuotsuse tegemise ajal täitmisele pööratud karistusosa kriminaalasjas nr 1-14-5710, siis

tuleb Fred Gross’i karistuse kandmise algust lugeda alates 25.11.2015. a, mil Fred Gross asus

kandma täitmisele pööratud karistusosa kriminaalasjas nr 1-14-5710 (II kd lk 73).

Tõkend

1-16-2628

15 (17)

KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama ka küsimuse, kas

isiku süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või

tühistada. Kohus on seisukohal, et Fred Gross’i suhtes alates 06.07.2015. a ja 30.07.2015. a

kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – (I kd lk 204-205; II kd lk 40) tuleb

kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Hagid

Fred Gross’i vastu on esitanud järgmised tsiviilhagid:

1) OÜ Fanoris esitas tsiviilhagi summas 1141,22 eurot (I kd lk 7-8),

2) Saukas Food OÜ esitas tsiviilhagi summas 116,20 eurot (I kd lk 56),

3) Aet Einberg esitas tsiviilhagi summas 10 eurot (I kd lk 81),

4) Xxxxesitas tsiviilhagi summas 40 eurot (I kd lk 88),

5) xxxx esitas tsiviilhagi summas 47 eurot (I kd lk 157),

6) Xxxxesitas tsiviilhagi summas 750 eurot (I kd lk 179) ja

7) Mad Bat Baltics OÜ esitas tsiviilhagi summas 70 eurot (II kd lk 7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

03.05.2016. a toimunud kohtuistungil tunnistas Fred Gross kõiki eelnevalt nimetatud tema

vastu esitatud hagisid nendes märgitud summades (II kd lk 103 pöördel). Seetõttu tuleb TsMS

§ 440 lg 1 alusel eelnimetatud kannatanute tsiviilhagid esitatud summades rahuldada ning

Fred Gross’ilt kannatanute kasuks välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagisid

sisuliselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

ekspertiisikulud ehk antud juhul sõrmejäljeekspertiisi teostamise kulud summas 663 eurot (I

kd lk 39). Ühtlasi on kriminaalmenetluse kuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud

kaitsjale (vandeadvokaat Liis Toomsalu’le) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 180 eurot (II kd lk 66-68, 105-106).

Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi

kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrusega nr 139 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates

01.01.2016. a 430 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Fred

Gross’il tasuda ka sundraha summas 645 eurot. Seega kokku peab Fred Gross hüvitama

menetluskulud summas 1488 eurot.

03.05.2016. a kohtuistungil taotles kaitsja kohtule, et Fred Gross’il võimaldataks tasuda

menetluskulud ositi 1 aasta jooksul, sest täies ulatuses menetluskulude tasumine käib

süüdistatavale majanduslikult üle jõu (II kd lk 104 pöördel). Arvestades asjaolu, et 2014.

aastal teenis Fred Gross kokku vaid 100 eurot (II kd lk 60) ning kuigi tal 2015. a suvel peale

vanglast vabanemist oli olemas ka töökoht (I kd lk 195; II kd lk 38, 54-55, 59, 103 pöördel),

siis enda sõnul panigi ta vargusi toime enda halva majandusliku seisu tõttu selleks, et võlgu

ära maksta (II kd lk 103 pöördel-104), siis nõustub kohus kaitsjaga, et Fred Gross’il käiks

1-16-2628

16 (17)

ühekordse maksena ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (KrMS § 417 lg 2 ja §

423) tasuda menetluskulud kokku summas 1488 eurot üle jõu. Lisaks tuleb antud juhul

arvestada ka asjaoluga, et kohus on Fred Gross’ilt seitsme erineva kannatanu kasuks välja

mõistnud tsiviilhagid kogusummas 2174,42 eurot. Selleks, et mitte panna Fred Gross’i veelgi

raskemasse majanduslikku, annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste

osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Siinkohal märgib kohus, et

kohtupraktika kohaselt on üks aasta maksimaalne menetluskulude tasumise periood (vt

näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a määruse nr 3-1-1-47-16 p-d 1 ja 7).

Kohus määrab, et Fred Gross peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku

summas 1488 eurot ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 124

eurot.

Asitõendid

KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend,

kuriteojäljega

asi,

kuriteojäljest

valmistatud

jäljend

või

tõmmis

või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme

asjaolude selgitamisel.

Prokurör on 30.03.2016. a koostatud süüdistusakti punktis 6 märkinud, et kriminaalasjas on

asitõenditeks ja kriminaalmenetluses äravõetud objektideks: 5 CD-plaati, mis asuvad

kriminaalasja materjalide juures, samuti üks silikoonpasta tõmmis ja üks musta põhjaga

tõmmis kahel sündmuskohajälgede kaardil ning CD-R plaat, mis kõik on hoiul riiklikus

sõrmejälgede registris.

Silikoonpasta tõmmis ja üks musta põhjaga tõmmis kahel sündmuskohajälgede kaardil on

kohtu hinnangul asitõendid KrMS § 124 lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist on kuriteojäljed

valmistatud tõmmistega.

Kohus on seisukohal, et CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes,

sest seadusandja käsitleb asitõendina asendamatut objekti (vt KrMS § 124 lg-t 1). CD-plaat,

mida prokurör käsitleb asitõendina on asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei

oma tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab sellel (andmekandjal) olev

digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks

CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust

vähendamata. Seega ei ole CD-plaat asendamatu objekt.

Eeltoodud põhjustel tuleb CD-plaati, mis sisaldab videosalvestust, pidada KrMS § 63 lg 1

mõttes tõendiliigina filmiks, mille talletamiseks ja vaatamiseks on vaja kasutada

andmekandjat, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt sobilik mh ka CD-plaat. Kuivõrd

CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida sellega ette võtta, sest

kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad igal juhul olema

kriminaalasja materjalide juures.

Kohus selgitab lisaks, et näiteks olukorras, kus CD-plaadile on salvestatud elektroonilisel

kujul

dokumente

(näiteks

tekstifaile

või

andmebaase),

tuleks

CD-plaati

pidada

dokumentaalseks tõendiks, mis on esitatud andmekandjal (ehk CD-plaadil) elektroonsel kujul.

Siiski võib CD-plaat olla asitõendiks näiteks olukorras, kus süüdistus on esitatud

piraatkaubanduses KarS § 222 järgi nt seoses piraatkoopiate valmistamisega või on CD-

plaadil füüsiliselt kuriteojäljed näiteks sõrmejäljed või bioloogiline materjal. Antud

kriminaalasjas ei ole aga tegemist selliste olukordadega.

Eeltoodud tõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd CD-plaadid ei ole asitõenditeks, siis ei pea

kohus nende osas ka otsust vastu võtma tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13, sest tegemist on

andmekandjal esitatud tõenditega, mis asuvad ja peavadki asuma kriminaalasja materjalide

1-16-2628

17 (17)

juures. Samas märgib kohus, et kuivõrd ühel, s.t kuuendal CD-plaadil olev teave on olnud

vajalik sõrmejäljeekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt ning see

asub käesoleval hetkel ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi riiklikus sõrmejälgede registris

koos ühe silikoonpasta tõmmise ja ühe musta põhjaga tõmmisega kahel sündmuskohajälgede

kaardil (I kd lk 37), siis tuleb nimetatud CD-plaat koos tõmmistega (mis on asitõendid) jätta

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

Velmar Brett

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)