2-15-19228/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19228

Tsiviilasi

XX avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2016.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

XX

(isikukood:

XXXXXXXXXX)

Vastustaja

(puudutatud

isik):

(isikukood

XXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Tiia Tafenau

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2016.a määrus

muutmata ja XX määruskaebus esialgse õiguskaitse ja

lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja

rahaline kindlaksmääramine

2. Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

XX kanda.

3. Mõista XXlt välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot E.L.i

kasuks määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulude

katteks.

4. Nimetatud summa tuleb kanda E.L.i arvelduskontole nr

XXXXXXXXX. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ei ole käesolev

määrus Riigikohtule kaevatav (TsMS § 390 lg 1).

Lähenemiskeelu kohaldamata jätmise osas on XXl õigus esitada

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. XX esitas 21.12.2015.a Tartu Maakohtule avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, keelates

E.L.il kolmeks aastaks viibimine avaldaja elukohas, sideaadressil (XXXXX) ja töökohas

XXXXX, läheneda avaldaja elukohale, sideaadressile ja töökohale lähemale kui 100 m ja läheneda

avaldajale äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 100 m; keelata avaldajaga suhtlemine

sotsiaalmeedia, telefoni, posti ja e-posti teel. Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras

lähenemiskeelu kohaldamist 100 m ulatuses.

Avalduse kohaselt on E.L. vägivaldne ja ebastabiilne, on korduvalt ähvardanud avaldajat tappa,

korduvalt rikkunud avaldaja õigusi kodu- ja eraelu puutumatusele ning privaatsfäärile, samuti

õigust heale nimele. Tartu Maakohtu 21.11.2012.a määrusega tsiviilasjas 2-12-27355 on

kohaldatud lähenemiskeeldu. Avalduse kohaselt ähvardas E.L. 11.11.2015.a, et tema ilmub

avaldaja korteri XXX maja ette, mis ei ole avaldajale vastuvõetav. Selline ettepanek on ähvardus,

mis näitab, et E.L. ei austa avaldaja põhiõigusi. Avaldaja soovib ilma hirmutundeta oma korteris

viibida ning oma töökohas XXXXXX töötada.

2. Maakohtu 15.01.2016.a istungile avaldaja ei ilmunud. 30.12.2015.a saadetud e-kirja kohaselt

on avaldaja kutse kätte saanud ja maakohut informeerinud, et on 15.01.2016.a reisil ning

lennupiletid on ostetud enne kohtukutse saamist. Samuti ei ilmu avaldaja kohtusse samaaegselt

E.L.iga, sest ta tunneb E.L.i ees suurt hirmu, ohtu oma tervisele ja elule. Avaldaja oli nõus, et

kohus kuulab E.L.i ära avaldaja kohalolekuta ning avaldaja saab esitada omapoolsed seisukohad

kirjalikult.

Maakohus nõudis 06.01.2016.a e-kirjaga avaldajat tõendeid soetatud lennukipiletite kohta.

Avaldaja keeldus infot edastamast, sest info tema reiside kohta võidakse edastada E.L.ile. Kui

E.L.ile oli teada avaldaja reisimise aeg, ründas ta avaldajat ja ähvardas ära tappa Tartu bussijaamas

22.12.2011.a.

3. E.L. ei ole nõus lähenemiskeelu kohaldamisega. E.L. ei ole kolme aasta jooksul püüdnud

avaldajaga kontakti saada, ei ole teadlikult talle lähenenud. Avaldajapoolne süvenev hirm on

arusaamatu. E.L.il ei ole kavatsust ega vajadust võtta avaldajaga kontakti. XX tänavale (vastavalt

kohtumäärusega määratud suhtlemiskorrale, et laste isa B.L., kes on avaldaja abikaasa, saaks

lastega suhelda) ei ole avaldaja lapsi viinud. E.L.il ei ole plaanis Taani minna, samuti mitte

avaldaja elukohta.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 25.01.2016.a määrusega rahuldamata XX avalduse lähenemiskeelu

kohaldamiseks ja jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. XXlt mõisteti välja

menetluskuluna 60 eurot E.L.i kasuks.

Maakohus asus seisukohale, et XX avaldus tuleb jätta rahuldamata (VÕS § 1055 lg-d 1, 2). Seoses

lähenemiskeelu kohaldamata jätmisega jättis maakohus rahuldamata ka esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse. Maakohus leidis, et avaldus on põhjendamatu, tõendamata ja asjakohatu.

Selles korduvalt väljendatud hirmutunne E.L.i ees ei ole maakohtu hinnangul tegelike asjaoludega

kooskõlas.

Maakohus leidis, et avaldaja ei ole tõendatud avaldaja eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse

rikkumist E.L.i poolt. E.L.il puudub põhjus ja vajadus läheneda avaldajale. Avaldaja ja E.L.

kohtusid augustis 2015.a, kui E.L. läks turvakodust võtma oma lapsi. E.L. ei saanud ega pidanud

teadma, et Tartu Laste Turvakodus viibib ka avaldaja. E.L. ei ole läinud ja ei kavatse minna Taani

avaldaja elukohta. E.L. ei ole saatnud ja ei kavatse saata avaldajale telefonisõnumeid või e-kirju

ega helistanud.

Avaldaja abikaasa B.L. on E.L.i endine abikaasa, neil on ühised lapsed. Lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramisel on E.L. olnud nõus tooma lapsed isa elukoha juurde, s.o XXX maja ette.

Avaldaja ei ole kohtule põhjendanud, kuidas ohustab tema elu, tervist ja julgeolekut see, kui E.L.

peatab auto korrusmaja ees, et lapsi autost välja lasta või peale võtta. Mõistliku arusaama järgi

tuleb sellist olukorda igapäevaelus lihtsalt taluda.

Maakohtu hinnangul on avaldaja nõue keelata E.L.il läheneda XXX õppehoonele lähemale kui

100 m täiesti põhjendamata ning sealjuures ka ebamõistlik. E.L. ei ole kunagi käinud avaldaja

juures tema töökohal. Lähenemiskeelu kohaldamine rahvusvaheliselt, st avaldaja Taanis asuva

elukoha suhtes, on põhjendamata. E.L. ei ole varasemalt käinud avaldaja elukohas Taanis ning ei

kavatse sinna ka minna.

Maakohus on seisukohal, et avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb E.L.i menetluskulud jätta

avaldaja kanda. E.L.it esindas advokaat Tiia Tafenau tunnihinnaga 120 eurot. Kohtuistungist

osavõtu kulu 60 eurot tuleb XXilt E.L.i kasuks välja mõista.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

5. XX esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 25.01.2016.a tühistamiseks ja uue määruse

tegemiseks, millega kohaldada esialgset õiguskaitset ja lähenemiskeeldu kolmeks aastaks.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei ole maakohus välja selgitanud kõiki olulisi tõendeid ja asjaolusid;

2) ei kuulanud maakohus ära avaldajat ja ei võimaldanud avaldajal selgitada taotluse asjaolusid

(TsMS § 545);

3) ei ole avaldajale edastatud 15.01.2016.a kohtuistungi protokolli;

4) ei saanud avaldaja esitada tõendeid lähenemiskeelu põhjendatuse kohta nii Eestis kui Taanis

kuna maakohus ei kuulanud avaldajat ära. Politseist saab välja nõuda vajalikud tõendid;

5) on avaldajal põhjendatud hirm puudutatud isiku ees, mida on kinnitanud nii Ohvriabi

spetsialistid, politseinikud nii Eestis kui Soomes. Maakohus ei ole pädev avaldaja hirmu

hindama;

6) ei keeldunud avaldaja maakohtule edastamast infot kohtuistungilt puudumise kohta. Maakohus

nõudis 06.01.2016.a e-kirjaga tõendeid mõjuva põhjuse kohta kohtuistungile mitte ilmumise

kohta. Maakohus ei ole nõudnud tõendeid, et avaldajal on lennukipiletid;

7) on vale puudutatud isiku seisukoht, et ta ei ole püüdnud avaldajaga saada kontakti ja ei ole

avaldajale teadlikult lähenenud. Aastatel 2013-2015 on asja uurinud politsei ja puudutatud isik

on võtnud omaks, et augustis 2015.a ta lähenes avaldajale;

8) on puudutatud isik maakohtule valetanud, 2011.a lähenes puudutatud isik avaldajale

bussijaamas, 2013.a XXX korteri juures, 02.04.2011.a ja 03.04.2011.a edastanud avaldajale

sõnumeid, e-kirju, helistanud;

9) on avaldaja XXX omanik, mis ei ole avaldaja abikaasa elukoht, millest on maakohut teavitatud

teise tsiviilasjaga seoses;

10) ei ole avaldaja nõus, et tema kanda jäid menetluskulud. E.L. on varasemalt suutnud end ise

esindada ning esindaja kaasamine ei ole põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. E.L. määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta XX määruskaebus täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud jätta XX kanda.

Vastuses toodud seisukohtade kohaselt;

1) andis maakohus avaldajale võimaluse olla ära kuulatud 15.01.2016.a kohtuistungil. Avaldaja

ei ilmunud 15.01.2016 kohtuistungile. Väide, et avaldaja ei saanud aru, milliseid dokumente

temalt sooviti, ei ole asjakohane, kuna ta on oma 07.01.2016.a kirjas üheselt teatanud, et oma

15.01.2016.a reisi kohta dokumente ta esita. Avaldaja ise on mõjuva põhjuseta keeldunud

kohtusse ilmumast ning loobunud oma avalduse sisu kohta täiendavate selgituste andmisest;

2) ei kinnita avaldaja väited E.L.i väidetavat vägivaldsust ja ohtlikkust avaldaja suhtes. Avaldaja

taotleb E.L.i suhtes lähenemiskeelu kohaldamist tuginedes peamiselt 2010.a ja 2011.a

toimunud sündmustele. Nimetatud sündmusi on Tartu Maakohus käsitlenud tsiviilasjas nr 2-

12-17355, milles tehtud kohtulahend jõustus 21.11.2012.a. Käesoleval ajal uue

lähenemiskeelu kehtestamine neli aastat tagasi toimunud sündmuste alusel ei ole põhjendatud;

3) on avaldaja korduvalt pöördunud politseisse avaldusega E.L.i suhtes. Politsei ei ole tuvastanud

E.L.i poolt lähenemiskeelu rikkumisi. Seoses väidetavate lähenemiskeelu rikkumistega E.L.i

poolt on Tartu Maakohus 12.12.2014.a selgitanud 21.11.2012.a kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-12-17355 kohaldatud lähenemiskeelu sisu XX ja E.L.i kohalolekul ning leidnud, et

lähenemiskeelu rikkumist ei ole toimunud;

4) on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-62597 läbi vaadanud avaldaja avalduse lähenemiskeelu

muutmiseks E.L.i suhtes, kus avaldaja, tuginedes sisuliselt samadele, ajavahemikul 2010 -

2014 toimunud sündmusele. Maakohus vaatas avalduse läbi kui uue lähenemiskeelu

kehtestamise taotluse ning andis hinnangu 2012.a kuni 2014.a toimunud väidetavatele

lähenemiskeelu rikkumistele. Tartu Maakohtu 10.09.2015.a kohtumäärusega jäeti avaldaja

avaldus täies ulatuses rahuldamata;

5) on tegu avaldaja kolmanda samasisulise avaldusega, milles esitatud asjaolud korduvad.

Maakohus on varasemate avalduste menetlemisel avaldajat seoses avaldaja poolt välja toodud

sündmustega kolmel korral ära kuulanud ning on ilmne, et avaldaja veelkord ärakuulamine ei

annaks midagi uut juurde;

6) väidab avaldaja, et tunneb E.L.i suhtes jätkuvalt suurt hirmu. Kui välja arvata 21.11.2012.a ja

12.12.2014.a toimunud kohtuistungid, ei ole E.L. avaldajaga vahetult suhelnud alates

22.12.2011.a ning 14.04.2012.a kõneposti jäetud teade oli viimane talle adresseeritud sõnum.

Kui avaldaja hirm ei ole käesolevaks ajaks vähenenud, vaid on suurenenud mõne juhusliku

eemalt nägemise tulemusel ja ta peab vajalikuks lähenemiskeelu kehtestamist, on tema väited

hirmu põhjuste ja suuruse kohta kas tugevasti liialdatud või ei ole kohtulik lähenemiskeeld

sobiv vahend tema hirmude leevendamiseks;

7) on paralleelselt avaldaja avaldustega E.L.i suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtu

menetluses olnud ja on ka praegu tema abikaasa B.L.i (E.L.i eksabikaasa) avaldused laste

hooldusõiguse küsimuses. On ilmselge, et avaldaja eesmärgiks on eelkõige näidata E.L.it

võimalikult halvas valguses ning koormata E.L.it tarbetu kohtuskäimisega;

8) on avaldaja ja tema abikaasa näol tegemist sarikaebajatega, kes on viimase viie aasta jooksul

E.L.i vastu erinevatesse ametiasutustesse ja kohtutesse esitanud avaldusi ja kaebusi sellisel

arvul, et E.L.ile käib ainuisikuliselt nendes avaldustes ja kaebustes orienteerumine üle jõu.

Seetõttu on põhjendatud käesolevas asjas esindaja kaasamine;

9) on menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane ja õigustatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25.01.2016.a määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. XX

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei

korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus kuulas avaldaja 12. mail 2016.a telefoni teel ära. Seetõttu ei pea ringkonnakohus

vajalikuks analüüsida lähemalt määruskaebuses maakohtule esitatud etteheiteid seoses sellega, et

maakohus ei andnud avaldajale võimalust olla ära kuulatud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult esialgse õiguskaitse korras

kohaldamata lähenemiskeelu (TsMS § 546). Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis

oleksid tinginud esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu seadmise. Ka avaldaja poolt kohtule

antud selgitustest ei ilmnenud niisuguseid asjaolusid,

Samuti ei ole hageja kohtule veenvalt selgitanud, miks on vajalik esialgse õiguskaitse korras seada

lähenemiskeeld. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu

seadmata.

8.1. Lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et

lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt

proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu

võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist

oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu

adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise

tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu

adressaadile. Lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel peab kohus silmas pidama juhtumi

asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (Riigikohtu 05.11.2014.a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-91-14, p 17).

8.2. Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et avaldaja tunneb oma väidete kohaselt

puudutatud isiku ees suurt hirmu, ei saa olla piisav puudutatud isikule liikumispiirangute

kehtestamiseks. Demokraatia ja privaatautonoomia põhimõtetest juhinduv õiguskord ei saa

kitsendada kellegi õigusi ja vabadusi ainuüksi teise isiku subjektiivsetest hinnangutest ja tajudest

lähtudes, vaid kitsenduste tegemiseks peab esinema objektiivselt hinnatav alus. Näiteks tulnuks

avaldajal kohtule põhistada, et puudutatud isiku käitumisest lähtub temale tõepoolest tajutav oht

või ähvardused. Niisuguse ohu olemasolu peaks olema ka tõendatav ja kohtu poolt kontrollitav.

9. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.

9.1. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohus kinnitas 21.11.2012.a määrusega tsiviilasjas

nr 2-12-17355 avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud kompromissi lähenemiskeelu osas,

millega pooled leppisid kokku, et väldivad kolme aasta jooksul igasugust kontakti. Pooled leppisid

kokku, et igapäevases liikumisel juhuslik kokku sattumine ei ole lähenemiskeelu rikkumine. Tartu

Maakohtu 10.09.2015.a määrusega jäeti rahuldamata avaldaja avaldus lähenemiskeelu

muutmiseks ja uueks kohaldamiseks.

Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik ei ole kohtumäärust täitnud ning avaldajal on jätkuv

hirm puudutatud isiku ees. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku ja avaldaja abikaasa vahelises laste

hooldusõiguse vaidluses välja pakutud võimalusega, et puudutatud isik toob lapsed nende isa

elukohta XXX tänavale, nähes selles puudutatud isiku poolset ähvardust avaldaja elule ja heaolule.

Puudutatud isik on kinnitanud, et ei ole lapsi XXX tänavale viinud ja ta ei ole püüdnud avaldajaga

kontakti saada. Augustis 2015.a läks puudutatud isik turvakodusse oma lastele järgi, kus viibis ka

avaldaja.

9.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole kohtule põhjendanud, kuidas ohustab

tema elu, tervist ja julgeolekut see, kui puudutatud isik peatab auto korrusmaja ees, et lapsi autost

välja lasta või peale võtta. Mõistliku arusaama järgi tuleb sellist olukorda igapäevaelus taluda.

Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik oleks võtnud kontakti avaldajaga peale

lähenemiskeelu kohaldamist 21.11.2012.a. Avaldaja poolt määruskaebusele lisatud foto

sõidukitest (tl 75) tõendab vaid seda, et fotol on sõiduk. Lisatud foto ei võimalda tuvastada, kus,

mis ajal, mis asjaoludel antud foto tehtud on ja milline seos on antud fotol avaldaja avaldusega.

9.3. Maakohtul ei olnud endal kohustust pöörduda tõendite saamiseks politsei või prokuratuuri

poole seoses avaldaja väidetega, mille kohaselt on E.L.i suhtes tema vägivaldsuse tõttu alustatud

mitmeid menetlusi. Avaldajal tulnuks nende väidete paikapidavuse korral esitada koos avaldusega

ka sellekohased tõendid (nt kriminaalmenetluse alustamise/lõpetamise teade), mida aga avaldaja

teinud ei ole. Tsiviilasjas nr 2-12-17355 on maakohus kontrollinud väiteid politsei/prokuratuuri

poolt puudutatud isiku suhtes kriminaalmenetluste alustamise kohta. Ka käesolevas asjas on

puudutatud isik kinnitanud tema vastu politseile avalduste esitamist, kuid esitatud avalduste

menetlemine on lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.

9.4. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et kinnitust ei ole leidnud ründed avaldaja vastu

või tema ähvardamine puudutatud isiku poolt. Puudutatud isik ei pidanud teadma ega arvestama

asjaoluga, et koos tema lastega viibis turvakodus ka avaldaja.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud

oma taotlust keelata puudutatud isikule läheneda XXXX õppehoonele lähemale kui 100 m ega

nõuet kohaldada rahvusvahelist lähenemiskeeldu. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata

maakohtu sellekohaseid põhjendusi.

9.5. Põhjendatud ei ole avaldaja väide, mille kohaselt ei ole maakohus talle 15.01.2016.a

kohtuistungi protokolli edastanud. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on kohtuistungi protokoll

edastatud avaldajale 26.01.2016.a e-toimiku vahendusel.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud ega ka esile toonud VÕS § 1055 lg 1

kohaldamise eeldusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid asjaolusid,

millest nähtuks avaldaja rahu ja eraelu puutumatuse rikkumine. Ei ole leidnud kinnitust, et avaldaja

poolt loetletud sündmused oleksid olnud seotud puudutatud isiku poolse tahtliku tegevusega

avaldaja isikuõiguste rikkumisel või avaldaja ähvardamisega või avaldajas hirmu tekitamisega.

Avaldaja käitumine, kui ta läheb ise koos laste isaga kaasa laste üleandmisele puudutatud isikule,

on tema enda valik ega ole käsitatav ohuna avaldaja isiku suhtes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähenemiskeelu kohaldamiseks vajalikud asjaolud ei ole

käesolevas menetluses kinnitust leidnud. Avalduses korduvalt väljendatud hirmutunne E.L.i ees ei

ole kohtu poolt objektiivselt seostatav tegelikkuses aset leidnud sündmuste ega asjaoludega.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata avaldaja hirmu põhjusi ainult avaldaja paljasõnaliste

väidete alusel. Kuigi avaldaja väidab, et tal on olemas kõik vastavad tõendid, mis kinnitavad E.L.i

poolt lähenemiskeelu rikkumist ning maakohus ei võimaldanud tal neid esitada, ei ole avaldaja

väidetavaid tõendeid kohtule esitanud ega ka määruskaebusele lisanud.

Kohus ei anna uuesti hinnangut asjaoludele, mille alusel on 20.11.2012.a määrusega kinnitatud

poolte vahel kompromiss lähenemiskeelu kohaldamiseks. Uue lähenemiskeelu kohaldamiseks

peavad olema aset leidnud uued sündmused, mis annaksid aluse lähenemiskeelu seadmiseks.

Käesolevas menetluses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mida võiks pidada lähenemiskeelu

kohaldamise aluseks.

11. Maakohus jaotas õigesti menetluskulud. Asjakohased ei ole avaldaja väited, mille kohaselt on

ebaõiglane jätta menetluskulusid avaldaja kanda, kuivõrd tema pöördus kohtu poole abi saamiseks

oma isiklike ja põhiõiguste kaitseks. Kuna puudutatud isiku poolt avaldaja erasfääri sekkumine ei

ole käesolevas kohtuasjas kinnitust leidnud, siis ei ole avaldaja põhistanud, et tal oleks olnud

tegelik vajadus kohtu poole pöördumiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku menetluskulu on põhjendatud ja

vajalik. Põhjendatud ei ole avaldaja väide, et kui puudutatud isik on varasemalt end kohtus ise

esindanud, siis ei ole õigustatud hilisemas vaidluses esindaja kaasamine. Avaldaja on esitanud

maksekorralduse (tl 54), millest nähtub, et avaldaja on 25.01.2016.a hüvitanud puudutatud isikule

25.01.2016.a kohtumäärusega avaldajalt välja mõistetud menetluskulu summas 60 eurot

õigusabikulude katteks.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt

XX kanda.

Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 60 eurot menetluskulude katteks.

Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse selles osas muutmata.

Avaldaja kanda jäävad seoses määruskaebuse esitamisega ja ringkonnakohtus menetlemisega

avaldajal endal tekkinud menetluskulud (riigilõiv).

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isik kandnud seoses

määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus kulutusi summas 120 eurot. Kulutus on tehtud

õigusabile, õigusabi osutati ühe (1) tunni ulatuses, mille tulemusena koostas puudutatud isiku

esindaja määruskaebusele kirjaliku vastuse. Õigusabikulu suurus ilma käibemaksuta on 100 eurot.

Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, paludes

jätta see täielikult rahuldamata. Avaldaja leiab, et kulutused õigusabile ei olnud käesolevas asjas

vajalikud, puudutatud isik oli ise võimeline oma huve kohtus kaitsma, seega on kulunimekiri

ülepaisutatud. Puudutatud isik ei ole tõendanud kulutuste kandmist. Avaldaja jäi oma varasematele

seisukohtadele menetluskulude jaotamise ebaõigluse osas.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku poolt ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulu

summas 120 eurot, mis hõlmas advokaadi poolt õigusabiteenuse osutamist ühe tunni ulatuses, on

käesoleva asja olemust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus rahuldab

puudutatud isiku avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistab

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu hüvitise 120 eurot. Vastavalt taotlusele

määrab ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/