3-15-1619/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1619

Haldusasi

A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kaebaja – A.E.

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindajad Irene Iskül ja Ave

Kasvandik

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.E.u kaebus läbi vaatamata.

2. Keelduda A.E.ul kaebuse muutmisest 10.09.2015

avalduses toodud nõudega tühistada Tallinna Vangla

direktori 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna

Vangla kodukorra punkt 18.1.8.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda

kanda.

4. Sekretäril saata määrus kaebajale ning vastustajale

esindajate kaudu.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A.E.u kaebus Tallinna Vangla 20.06.2015 sooritatud

toimingu, mis seisnes kaebajal spordisaali kasutamise ja jalgpalli mängimise keelamises,

õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

2. 28.09.2015 määruse resolutsiooni p-ga 1 keeldus kohus A.E.ul kaebuse muutmisest

10.09.2015 avalduses toodud nõudega tühistada Tallinna Vangla direktori 31.01.2013

käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.8. Nimetatud määruses leidis

kohus, et kuna kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt, siis ei ole Tallinna

Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.8

tühistamise nõue lubatav ning kohus ei lubanud selles osas kaebuse muutmist.

3. 06.10.2015 esitas A.E. määruskaebuse 28.09.2015 määruse nr 3-15-1619 resolutsiooni p-i

1 tühistamiseks. 01.03.2016 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus A.E.u

2(3)

määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 28.09.2015 määruse haldusasjas nr 3-15-

1619 resolutsiooni p-i 1.

4. 07.03.2016 esitas Tallinna Vangla määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2016

määruse tühistamiseks ning uue määruse tegemiseks, millega jätta A.E.u 06.10.2015

määruskaebus rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule.

5. A.E. teavitas Tallinna Halduskohut 28.03.2016 kohtusse saabunud kirjaga, et alates

31.03.2016 on tema sidevahendiks e-post xxxxxxxxxx. Püsivat postiaadressi ta hetkel ei tea.

6. 21.04.2016 kohtumäärusega jättis Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Vangla

määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel

menetlusse võtmata. Haldusasja nr 3-15-1619 toimik saabus Tallinna Halduskohtusse

27.04.2016.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

8. Kohus leiab, et A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks

tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal

puudub nimetatud nõudes ilmselgelt kaebeõigus.

9. HKMS § 37 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik

kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kohus selgitab, et n-ö põhjendatud huvi

olemasolu on tuvastamiskaebuse rahuldamise ja ka menetlemise üks eeldustest. Kaebaja on

toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvina kaebuses viidanud preventiivsele

huvile (tl 2 pöördel), et Tallinna Vangla hoiduks edaspidi sarnastest toimingutest, s.t et kui

jalgpalli mängimine ei too kaasa julgeolekuohtu, siis ei keelataks seda mängimast. Kaebaja ei

ole

väitnud

muud

põhjendatud

huvi

Tallinna

vangla

toimingu

õigusvastasuse

kindlakstegemiseks. Kohus otsustas 25.06.2016 määrusega, et kaebus vastab HKMS § 38

nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtmist, s.t pidas preventiivset huvi sel

momendil põhjendatuks. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks

piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Käesolevaks ajaks on aga

selgunud, et võrreldes kaebuse esitamise hetkega on muutunud faktilised asjaolud – kaebaja

on vanglast vabanenud. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.2010 otsuse kohtuasjas nr 3-3-

1-24-10 p-s 20 (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2014 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-8-

14) leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset

huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või

faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide

saavutamisele. Nii on näiteks juhul, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, sest siis ei saa

tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava

õiguste kaitsmisele tulevikus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamine ei saaks aidata kaasa kaebaja eesmärgi – edaspidi jalgpalli

mängimise lubamine Tallinna Vangla spordisaalis – saavutamisele, ega vältida vangla

korduvat

õigusvastast

tegevust

tema

suhtes.

Seetõttu

on

kohus

seisukohal,

et

tuvastamiskaebuse menetlemine praeguses situatsioonis ei ole põhjendatud.

3(3)

10. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu tagastada. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine

õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse.

11. Kohtule 10.09.2015 esitatud avalduses märkis kaebaja, et vastustaja on oma vastuses

kaebusele viidanud kodukorra p-le 18.1.8, mis väidetavalt seab kinnipeetavale jalgpalli mängimise

keelu läbi spordisaali reeglite täitmise kohustuse. Kuna kodukorra nimetatud punkt võib olla

asjassepuutuv, siis soovis kaebaja selgitust, kas käesolevas asjas on kohtul võimalik anda hinnang

selle punkti õiguspärasusele ilma uue kaebuse esitamiseta. 14.09.2015 määruses tõlgendas kohus

kaebaja 10.09.2015 avaldust selliselt, et kaebaja soovib täiendada kaebust Tallinna Vangla

direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-i 18.1.8

tühistamise nõudega.

HKMS § 49 lg 1 ls 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Muutmine tuleb lugeda otstarbekas, kui uute

asjaolude tõttu on esialgne kaebus muutunud perspektiivituks või ebaefektiivseks, kuid isiku

õiguste kaitse on võimalik teise nõude abil. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa

Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra

p 18.1.8, mis väidetavalt seab kinnipeetavale jalgpalli mängimise keelu läbi spordisaali reeglite

täitmise kohustuse, alates sellest hetkest tema õigustele ka mingit edasist negatiivset mõju

omada. Seega ei saaks praeguses asjas muutmise avalduse aktsepteerimisel ja menetluse

jätkamisel kodukorra p-i 18.1.8 tühistamise või õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

tehtav kohtuotsus isegi kaebuse rahuldamise korral kuidagi mõjutada kaebaja õigusi või

kohustusi. Eelneva põhjal ei pea kohus kaebuse muutmist algse kaebuse eesmärgi

saavutamiseks otstarbekaks. Seetõttu ei pea kohus antud juhul kaebuse muutmist vajalikuks.

12. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral

menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja menetluskulude

väljamõistmist taotlenud ei ole. Poolte menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad seega

nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Kuuse

kohtunik