2-15-10045/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-15-10045

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-10045

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Kohtuasi

W.E avaldus lapse U.B ja W.E suhtlemist korraldava

määruse rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetluse

korraldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.03.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

M.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

W.E (isikukood XXX, elukoht XXX ), tema lepinguline

esindaja:

Reimo Mets (e-post:XXX)

puudutatud isikud:

I M.E (isikukood XXX, elukoht XXX ), tema lepinguline

esindaja:

Advokaat Helen-Lumelille Tomberg (e-post: XXX).

II U.B (isikukood XXX, elukoht XXX )

Lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud

esindaja:

vandeadvokaat Mati Senkel, (e-post: XXX)

Eestkosteasutus:

Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (e-

post:XXX), esindaja Tiina Juurik

Kohtuistungi toimumise aeg

05.05. 2015

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.03.2015 määrus osas, millega maakohus määras

isa ja lapse suhtlemiskorra selliselt, et jättis isale õiguse otsustada, kas ta soovib

lapse sügis-, kevad-ja suvevaheaegadel lapsega kohtuda, ülejäänud osas tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

1(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

3. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

3.2.

Muuta Harju Maakohtu 31.03.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-14-60940 ja

kehtestada W.E-le suhtlemiseks tema tütrega U.B-ga järgmine kord:

3.2.1. U.B kohtub oma isaga W.E-ga iga kuu esimesel ja kolmandal

nädalavahetusel, so laupäeval ja pühapäeval, mil laps võib viibida ja

ööbida isa elukohas. Isa juures ööbimise kokkuleppimisel tuleb

arvestada lapse soovi. Kui laps ööbib isa juures, siis võtab isa lapse

tema kodust laupäeval hiljemalt kell 12.00 ja viib tagasi ema

elukohta pühapäeval hiljemalt kell 19.00. Kui laps ei ööbi isa juures,

siis isa võtab lapse kohtumise päeva hommikul ema kodust hiljemalt

kell 12.00 ja viib tagasi ema koju samal päeval hiljemalt kell 20.00.

Isa peab lapse asukohast ema teavitama. Esimese 60 päeva jooksul

alates määruse jõustumisest võivad isa kohtumised lapsega toimuda

ema juuresolekul. Kohtumiste päevadel peab isa kindlustama lapse

osavõtu õppetööst ja vastavatest huviringidest. Lapse vanematel on

õigus kokku leppida, et isa ja lapse kohtumised toimuvad muul ajal

kui on määratud käesoleva määruse resolutsiooni p 3.2.1.

3.2.2. Muutustest lapsega kokkusaamise aegadel teavitab teine pool ette

vähemalt 7 kalendripäeva.

3.2.3. Lapse sügis- ning kevadvaheaegadel veedab isa lapsega vähemalt 1/3

kogu koolivaheaja pikkusest isa elukohas.

3.2.4. Lapse suvevaheajal veedab isa lapsega 1 kuu, mis võib olla vastavalt

kokkuleppele lapse emaga nii järjestikune kui ka jagatud

osaperioodidena, isa elukohas.

3.2.5. Aastavahetuse pühadest veedab laps paaritul aastal emaga jõulud ja

isaga aastavahetuse, paaris aastal vastupidi.

3.2.6. Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga.

3.2.7. Kõik kohtumistega seotud täpsustavad asjaolud lepivad pooled

omavahel läbirääkimiste teel kokku, kuulates ühiselt ära ka lapse

arvamused ja soovid.

3.2.8. Kui laps jääb haigeks, viibib ta kuni tervenemiseni selle vanema

juures, kelle juures ta haigestus.

3.2.9. Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

3.2.10. Isal on õigus lapsega kohtuda ka muudel, eelnevast erinevatel

aegadel, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud.

3.2.11. Sõltumata asjaolust kumma vanema pool laps parasjagu viibib, on

lapsel õigus teise, eemal viibiva lapsevanemaga telefoni ning

tahvelarvuti vahendusel suhelda. Suhtlemisel arvestatakse lapse

magamamineku aegu.

4. Käesolev määrus asendab kohtuasjas nr 2-14-60940 31.03.2015 tehtud

kohtumäärust.

5. Tulenevalt TsMS § 563 lg 7 p 1 ja lg 8 ning TMS § 2 lg 1 p 1 on käesolev

määrus täitedokument. Kohus hoiatab, et kui vanem seda määrust ei täida,

võib teine vanem kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks

käesoleva määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks

täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS § 179 ja TMS § 183

järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus määrata lapsevanemale sunniraha

TMS § 26¹ sätestatud korras.

6. Jätta rahuldamata W.E taotlus teha muudatusi vanema õigustes.

2(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud, va riigi õigusabi tasu ja kulud, menetlusosaliste endi

kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

8. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 31.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-60940 määrati

kindlaks W.E (edaspidi ka isa) ja U.B (edaspidi ka tütar, laps) suhtlemiskord.

Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt pidi avaldaja lapsega kohtuma aprillikuus

kuupäevadel 24, 25 ja 26. Maikuus pidi avaldaja lapsega kohtuma 8, 9, 10, 2., 23 ja

24 mail. Kuni 10.maini asetleidvate kohtumisteni suhtluskord toimis ning avaldajal

pretensioone pole. 22.mail pidid avaldaja ja laps kohtuma selliselt, et avaldaja läheb

lapsele tantsutrenni järgi ning viib lapse koju hiljemalt kell 20:00. 18.05.2015, so 4

päeva enne kohtumise toimumist, helistas avaldaja lapse emale, et kinnitada eelseisev

kohtumine kindluse mõttes üle. Avaldaja korduvatele kõnedele lapse ema ei vastanud.

22.mail mil pidi toimuma kohtumäärusega kokkulepitud kohtumine, asus avaldaja

kokkulepitud kohta teele (ostis laevapiletid ja tuli Eestisse), kui kell 10:00 hommikul

saatis lapse ema avaldajale tekstisõnumi, et tema ja laps on hõivatud ning kohtumist

ei toimu. Täiendavaid selgitusi, mida hõivatus tähendab ning milles see väljendub,

avaldajale ei selgitatud. Kohtumised ei toimunud ka 23. ega 24.mail, ehkki

kohtumäärusega nii määratud oli. Kohtumääruse resolutsiooni p-i 3 kohaselt kohtub

avaldaja alates juunikuust lapsega vähemalt iga kuu viimased neli päeva, mil laps

viibib isa elukohas. Selliselt pidanuks suhtlemiskord toimima kokkuleppe kohaselt ka

kõik järgnevad kuud, v.a erandina kokkulepitud koolivaheajad, puhkused, tähtpäevad

jmt üritused.

2. 15.06.2015 helistas avaldaja lapse emale korduvalt ning saatis kolm tekstisõnumit,

millele lapse ema ei reageerinud ega vastanud. Ta ei ole teinud seda kuni käesoleva

hetkeni. Esilekerkinud probleemist ja avaldaja täielikust ignoreerimisest teavitas

avaldaja ka kohalikku sotsiaaltöötajat, kes püüdis samuti lapse emaga ühendust võtta,

ent tulutult. Viimase kokkuleppe kohaselt pidi Haabersti Linnaosa Valitsuse

sotsiaaltöötaja minema lapse ema ja lapse ühisesse koju koduvisiidile, ent avaldajale

ei ole teada, kas seda on tehtud või milline on selle visiidi resultaat.

3. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd lapse ema rikub kohtumäärusega kindlaks

määratud suhtlemiskorda, ei reageeri avaldaja kõnedele ega sõnumitele, on võtnud

avaldajalt ja ka lapselt võimaluse suhelda ning säilitada perekondlikud sidemed,

avaldajal puudub võimalus täita suhtlemiskorda reguleerivat kohtumäärust, lapse ema

ei soovi selles osas koostööd teha, on avaldaja ja lapse õiguste kaitseks põhjendatud

algatada lepitusmenetlus ning kokkuleppe mittesaavutamisel või lapse ema kohtusse

mitteilmumisel lubada kohtutäituril täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 alusel viia

läbi lapsega suhtlemise võimaldamiseks täitetoiminguid.

4. Avaldaja on seisukohal, et 31.03.2015 välja antud kohtumäärus on mõistlik ja kõiki

asjaolusid arvestades sobiv viis lapse ja avaldaja vahelise suhtlusõiguse teostamiseks

ja tagamiseks ega näe vajadust selle otseseks muutmiseks.

Lapsele menetluses määratud esindaja arvamus

5. Vandeadvokaat Mati Senkel kohtus U.B ning tema emaga 18.01.2016. Algul vestles

esindaja lapsega ilma ema juuresolekuta, pärast emaga lapse juuresolekul. Vestluse

käigus selgus, et lapse ja isa suhted on peaaegu täielikult katkenud ning laps ei soovi

isaga kohtuda. Põhjuseks tõi laps oma isa jämeda ning ebaviisaka käitumise ema

3(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

suhtes. Vastuseks küsimusele, mis peaks muutuma, et oleks isaga nõus kohtuma, ei

osanud laps konkreetselt vastata. Lapse etteheide isale on ka see, et isa pole temaga

tegelenud, seevastu tunnustab ta väga kõrgelt oma ema, muuhulgas ka selles, et ta

tubli, st viieline õpilane. U.B on väga intelligentne ning hea väljendusoskusega

tüdruk. Esindaja palus lapsel joonistada oma perekonda. Pildil on 3 inimest – ema,

U.B ja keegi onu D, kes on ema sõber ning keda laps nimetab oma isaks, kuigi ta

teab, et onu D tema tegelik isa ei ole. Onu Dga on lapsel väga head suhted.

6. Esindaja arvates peaksid lapse isa ja ema oma suhted normaliseerima, mitte

kritiseerima teineteist, vähemalt mitte lapse juuresolekul. Suhete normaliseerimine

peaks tähendama muuhulgas ka teineteise telefonikõnede vastuvõtmist ja sõnumitele

vastamist. Esindaja leiab, et suhete loomine isaga on lapse huvides, kuid esialgu

peaks lapse ja isa kohtumiste juures viibima lapse ema. Ülimalt soovitav oleks ka

sõbralike suhete loomine lapse isa ja lapse ema tõenäolise uue elukaaslase onu D

vahel, mis omakorda lihtsustaks lapse ja isa suhtlemist. Esindaja hinnangul tuleks

olemasolevat lapse ja isa suhtlemiskorda muuta selliseks, millega nõustuvad mõlemad

vanemad.

Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamus

7. Kodukülastusel oli U.B väga vaikne ja endasse tõmbunud ning eelistas olla vaikiv

kuulaja. Oma tunnetest ja mõtetest rääkima ei kippunud ning vastas lastekaitsetöötaja

küsimustele nappide lausetega. Tüdruku sõnul ei tunne isa tema vastu huvi ning

sellest tulenevalt pole ta huvitatud ka isaga kohtumistest. U.B sõnul ta ei mäleta, et isa

oleks temaga tegelenud, kui nad veel ühise perena koos elasid. U.B õpib XXX

3.klassis ning käib lasteaiast alates tantsutundides ja tegeleb aktiivselt joonistamisega.

Suheldes U.B klassijuhatajaga selgus, et tüdruk on koolis avatud, rõõmsameelne,

õpitulemused on väga head ja tal on palju sõbrannasid klassikaaslaste seas.

8. M.E tunnistas vestluses, et laps sai teada vanemate lahkuminekust alles pool aastat

hiljem, kui U.B oli hakanud huvi tundma, miks isa enam kodus ei käi. M.E oli enda

sõnul selgitanud tütrele olukorda ühe lausega, et isa läks nende juurest ära, sest tal on

Soomes uus pere. W.E oli terve aeg olnud teadmisel, et laps sai juhtunust koheselt

teada, sest ema oli lubanud lapsele olukorda ise seletada. W.E väitis telefonivestluses,

et tema oleks U.B-le selgitanud juhtunut teisiti, valides sõnu vastavalt eale ja

rääkinud, et hoolimata lahkuminekust armastavad mõlemad vanemad teda siiski kogu

südamest. W.E on veendumusel, et selline järsk selgitus lapsele võis mõjuda segadust

tekitavalt ja tulenevalt ema emotsioonidest kujundas laps oma negatiivse arvamuse

isast.

9. Kevadel toimunud kohtumisest Juku mängumaal on pooltel eriarvamused. M.E väitis,

et tol kohtumisel ei suhelnud ja tegelenud isa lapsega, vaid W.E olevat vestelnud

ärrituval toonil M.E-ga ning kasutanud ebasobivat sõnavara. W.E sõnul oli ta M.E

käest küsinud vaid mõned küsimused igapäevaelu kohta ja ülejäänud aja veetnud koos

U.B-ga , sest soovis kasutada igat hetke ära, mil saab lapsega koos olla. U.B

kohtumist väga ei mäleta, ta mäletab vaid seda, et isa oli emaga rääkinud ning talle ei

meeldinud, millise näoga ema oli.

10. M.E oli vestluse jooksul väga kinni minevikus ja soovis pigem rääkida sellest, mis

toimus eelnevatel aastatel, vältides keskendumist hetkeolukorrale. M.E arvates ei ole

U.B veel valmis kohtuma W.E-ga, kuid samas usub, et ühel päeval olukord muutub

ja tütar soovib taas isaga suhelda. W.E on valmis tegema usaldusliku suhte

taastamiseks endapoolseid pingutusi ja pakkus välja võimaluse, et esialgsed

kohtumised võiksid ajaliselt toimuda 20-30 minutit ja neutraalsel pinnal. Pikematest

tulevikuplaanidest on lapse isa sõnul vara rääkida, esialgu soovib ta taastada tütre

4(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

armastuse tema vastu.

11. Haabersti Linnaosa Valitsus seisukohal, et esialgsed kohtumised võiksid olla

lühiajalised, neutraalsel pinnal ja ilma ema juuresolekuta. Eestkosteasutus leiab, et

lühiajalised kohtumised võiksid toimuda paari kuu vältel, mõned korrad kuus, kahel

järjestikusel päeval ning edaspidi pikeneksid isa ja tütre kokkusaamised vastavalt

saavutatud kontaktile. Konkreetsed suhtlusajad saavad U.B vanemad omavahel kokku

leppida.

Esimese astme kohtu määrus

12. Maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Määras isa ja lapse

suhtlemiskorra ning hoiatas, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem

kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks käesoleva määruse kui

täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise

võimaldamiseks TMS § 179 ja TMS § 183 järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus

määrata lapsevanemale sunniraha TMS § 26¹ sätestatud korras. W.E taotluse teha

muudatusi vanema õigustes jättis maakohus rahuldamata.

13. Maakohus luges tuvastatuks, et lapse ema ja isa hoolivad oma lapsest ning soovivad

hoida vanema ja lapse vahelist sidet ja usaldust eelkõige kummagi vanema enda

suhte., Vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, väga emotsionaalsed ja

kantud pikema aja jooksul kogetud tunnetest. Lapse ema ei ole suhtunud määratud

suhtlemiskorra täitmisse piisava vastutustundega. Laps ei soovi oma isaga kohtuda.

Lapse ema ei ole suunanud last tema isaga kohtumisse positiivselt suhtuma ning lapse

ja tema isa vahel on suhted katkenud.

14. Maakohus leidis, et vanemate eriarvamused suhtlemiskorra täitmise osas on

välditavad, kui lapsevanemad suudaksid suunata oma kogu tähelepanu lapse huvidele

ja ei lähtuks eelkõige oma solvumistest ja isiklikest eelistustest. Laps teatas RÕA

korras määratud esindajale, et ta ei soovi isaga suhelda seetõttu, et isa ei ole lapsega

tegelenud ning on jämedalt käitunud ema suhtes. Haabersti Linnaosa Valitsuse teabest

nähtub, et vanemad ei ole oma perekonnana lahkuminekust teatanud last säästval

viisil.

15. Vanemad lepitusmenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu tuleb suhtlemiskorra

rikkumise kõrvaldamiseks korraldatud lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks.

Maakohus leidis, et 31.03.2015 määrusega määratud suhtlemiskorda tuleb muuta

seetõttu, et laps ja isa pole pikka aega kokku saanud. Samuti tuleb seetõttu esialgu

pidada vajalikuks, et lapsega suhtlemine toimub ema juuresolekul.

16. W.E taotluse teha muudatusi vanema õigustes jättis maakohus rahuldamata, kuna

lapse vanemad elavad lahus alates 2013 märtsist, laps elab koos emaga ning seetõttu

ei ole väljakujunenud elukorralduse muutmine, sh viibimiskoha otsustusõiguse

ülandmine lapse isale põhjendatud.

Määruskaebus

17. Lapse ema taotleb maakohtu määruse osalist tühistamist. Ema hinnangul oli

otstarbekas suhtluskorra muutmine, kuid väär oli tunnistada lepitusmenetlus

ebaõnnestunuks, sest maakohus jõudis oma määruses järeldusele, et selleks eeldused

puuduvad.

18. Lepitusmenetluse saab ebaõnnestunuks tunnistada üksnes juhul, kui kohus tuvastab,

et lapsega kooselav vanem on kas suhtluskorra määrust rikkunud või selle täitmist

raskendanud. Maakohus ei tuvastanud lapse ema vastutöötamise, vaid lapse

soovimatuse isaga suhelda. Maakohus tuvastas, et lapse selline soovimatus on

põhjustatud isa käitumisest.

5(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

19. Ekslik on lapse isa ja maakohtu seisukoht, nagu vastutaks lapse ja isa lähedase suhete

taasloomise eest ja lapses soovi tekitamise eest isaga suhelda üksnes lapse ema ja kui

ta seda tulemuslikult ei tee või teha ei oska, saab seda lugeda suhtluskorda reguleeriva

kohtumääruse rikkumiseks. Omavahelise suhte taastamise peamine vastutus lasub

ikka lapse isal, emal saab siin olla üksnes abistav roll, mitte põhiline roll. Kohus ei

ole vanematele ka selgitanud, kas üldse, mida ja kuidas neist kumbki peaks tegema

teistmoodi. Eriti raskesti mõistetav on, kuidas kohtumääruse täitmise käigus näiteks

emale sunniraha määramine aitab kaasa lapses soovi kujunemisele isaga suhelda.

20. Asja arutamise käigus on ema korduvalt muuhulgas pakkunud perenõustamist, mis

võimaldaks eriteadmisi omaval erapooletul vahendajal selgitada kummalegi vanemale

rahumeelselt lapse arengulisi iseärasusi, vajadusi ja lapsest lähtuvaid signaale, mida

tuleb arvestada, et luua foon lähedussuhete taastamiseks, lapse isa on selle aga kohe

välistanud ettekäändena, et tema elukoht on Soomes ja nõustamine pole võimalik.

21. Maakohus on ebaõigesti jätkanud lepitusmenetlust ja tunnistanud selle

ebaõnnestunuks, samuti on maakohus ebaõigesti uue suhtluskorra määruse

tunnistanud sundtäidetavaks. Maakohus saanuks ja pidanuks, juhul, kui ta leidis, et

lapse huvides on varasemat suhtluskorda muuta, käsitama isa avaldust suhtluskorra

muutmise avaldusena.

22. Varasemalt määratud suhtluskorra muutmine oli põhjendatud. Uuest suhtluskorra

määrusest ei ole lapsele ega emale arusaadav see, millisel viisil ja kus peaks toimuma

lapse suhtlus isaga. Kohtumääruses märgitult toimub see isa elukohas. Isa elukoht

kohtumääruse järgi on XXX Soome Vabariigis. Ema palub täiendada maakohtu

määruse p-i 2.1. lausega nädalavahetuste kohtumised toimuvad Eestis. Samuti tuleb

reguleerida vanema kohustus lapsega suhelda, mitte üksnes anda vanemale õigus

lapsega suhelda.

Vastused määruskaebusele

23. W.E leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Lapse isa pole last näinud 8 kuud

ja see on tõestus iseenesest, et lepitusmenetlus loeti nurjunuks põhjendatult. Isa

hinnangul püüab ema viia kohut eksitusse, jättes kohtule mulje, et tema on endast

olenevalt kõik teinud, et isa saaks lapsega kohtuda. Lapsega kohtumine on võimalik

ainult sellisena, kui vanem last toetab ja talle kasvatuslikult elukorralduslikke

korraldusi annab. Kui vanem seda ei tee, pole lootust eeldada, et 9 aastane laps neid

ise välja mõtlema hakkaks. Isa juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ema hakkas isaga

pahatahtlikult käituma alates ajast, kui isa palus emal enda majast välja kolida. Isa

keeldus emale, kellega ta perekonnana ei ela, andmast ülalpidamist. Isa oli nõus ülal

pidama ainult last ning sellega ei ole ema senini leppinud. Isa on seisukohal, et kuni

ema ei lõpeta lapse ees temast negatiivsuste rääkimise, ei saa lapsel tekkida soov

isaga kohtuda, sest isast on maalitud lapsele pilt, kui halvast inimesest, kes jättis pere

maha ja tänu sellele käitub emaga halvasti. Kogu kohtumenetluse jooksul ei ole ema

näidanud heas usus käitumist, mille tõestuseks on kohtumiste mitte toimumised.

24. Haabersti Linnaosa valitsus on seisukohal, et maakohus on vaidlustatud määruses

põhjalikult süüvinud asjaoludesse ja lähtunud lapse parimatest huvidest. Kuna lapsel

ja emal on väga lähedased suhted, siis võtab laps üle ema vahetud emotsioonid. Suhte

taastumine isa ja lapse vahel võib õnnestuda juhul, kui kohtumised toimuvad

neutraalsel pinnal ning laps oleks isaga suhtlemisse meelestatud positiivselt.

Eestkosteasutus on nõus määruskaebuse esitajaga ettepanekuga täiendada

kohtumäärust punktis 2.1., kus selgituseks lisada lause, et nädalavahetuse kohtumised

toimuvad Eestis. Võimalusel peame vajalikuks lisada täpsustuse, et lapse soovil võib

ta isaga aega veeta isa elukohas Soomes. Samas tuleb ära märkida, et isa oli

6(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

telefonivestluse käigus kogu aeg seda meelt, et saab lapsega Eestimaa pinnal kokku.

Ringkonnakohtu põhjendused

25. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus

tuleb tühistada osas, millega maakohus määras isa ja lapse suhtlemiskorra selliselt, et

jättis isale õiguse otsustada, kas ta soovib lapse sügis-, kevad-ja suvevaheaegadel

lapsega kohtuda, ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

26. Käesolevast asjast nähtub, et 31.03.2015 määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-

60940 kindlaks W.E ja U.B suhtlemiskorra. Selle määruse järgi pidi isa lapsega

kohtuma mh 24. 25. 26. aprillil, 8. 9. 10. mail ja 22. 23. ja 24. mail 2015 ning alates

juunist iga kuu viimased neli päeva. Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et

määrusega määratud suhtlemine toimus kuni 10.maini 2015. Alates 22.05.2015

suhtlust ei toimunud.

27. 03.07.2015 esitas isa kohtusse avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Avalduses

esitatud asjaolude kohaselt pidi isa lapsega 22.05.2015 kohtuma selliselt, et läheb

lapsele tantsutrenni järele ning viib lapse hiljemalt 20:00 koju. 18.05.2015 helistas isa

lapse emale, et kinnitada üle eelseisev kohtumine lapsega, kuid lapse ema lapse isa

korduvatele kõnedele ei vastanud. 22.05.2015 tuli isa Eestisse, kuid kell 10:00 saatis

lapse ema sõnumi, et tema ja laps on hõivatud ning kohtumist ei toimu, kohtumisi ei

toimunud ka 23.05.2015 ja 24.05.2015.

28. Maakohtus kuulati ema ära 27.08.2015 istungil ning ema seletuste kohaselt püüdis isa

muuta kohtumiste aja 21.maiks, kuid selleks päevaks oli juba emal ja lapsel kõik

planeeritud. 17.juunil 2015, kui isa soovis lapsega suhelda, teatas laps kategooriliselt,

et ta ei soovi isaga kohtuda.

29. Määruskaebuses leidis ema, et maakohus oleks pidanud käsitama isa avaldust

suhtluskorra muutmisena. Selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Kui lapsega

koos elav vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema

suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab

vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 21 ja lg 3 alusel

vanema ja lapse suhtlemise korda. 31.03.2015 määrusega määratud suhtlemine ei

toiminud enam alates 22. maist 2015. 03.07.2015 esitatud avalduses lepitusmenetluse

läbiviimiseks leidis isa, et suhtlemine lapsega oli takistatud ema tegevuse tõttu.

Suhtlemiskorra kindlaksmääramise määruse tegemisest oli möödunud 3 kuud ning isa

arvates takistas tema suhtlust lapsega ema. See ei ole aga uue asjaolu ilmnemine, mis

oleks määratud suhtlemiskorra muutmise aluseks.

30. Määruskaebuse kohaselt tunnistas maakohus ebaõigesti lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks. Ringkonnakohus selle määruskaebuse väitega ei nõustu.

Lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise

käigus ilmnenud tõrked.

31. Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et 31.03.2015 määrusega määratud suhtlemist

alates 22.05.2015 ei toimunud. Lepitusmenetluses vanemad kokkuleppele ei jõudnud.

Kuigi lepitusmenetluse raames 02.02.2016 toimunud kompromissitingimuste arutelus

väljendas isa seisukohta, et ta on nõus esimesel korral lapsega kasvõi pool tundi

kohtuma (I kd, tlk 133), vanemad kokkuleppele ei jõudnud, sest ema ei soovinud

konkreetset suhtlemiskorda kokku leppida. Ema avaldas seisukoha, et lapsel oleks

vaja aega rahunemiseks. Ärakuulamise järgselt ema poolt esitatud

kompromissitingimustes (I kd, tlk 144) puudusid samuti konkreetsed ettepanekud isa

ja lapse suhtlemise kindlaksmääramiseks, kuigi selleks ajaks oli isa ja lapse suhtlus

katkenud juba rohkem kui pool aastat. Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt

7(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

esines maakohtul alus tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

32. Ema tõi määruskaebuses esile, et ta soovis perenõustamist. Asjast nähtuvalt pakkus

maakohus vanematele seda võimalust (I kd, tlk 132), kuid perenõustaja poole

pöördumises kokkulepet ei saavutatud. Ringkonnakohtus toimunud istungil avaldas

isa lepinguline esindaja resoluutselt, et isa ei ole nõus kohtuvälises perelepituses

osalema. Lepitusmenetluse raames ei saa kohus sundida vanemaid kohtuvälises

perelepituses osalema ((RK lahend nr 3-2-1-64-10, p 32), seetõttu ei saa sellest

asjaolust, et üks vanematest ei soovi perelepituses osaleda, sõltuda, kas kohus saab

tunnistada lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.

33. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta ema isa ja lapse vahel kindlaksmääratud

suhtluskorda, va arvatud osas, mis puudutab viisi ja asukohta, kus laps isaga suhtleb

ning osas, et määruse kohaselt peaks lapse ja isa suhtlemiskord olema isa suhtes

määratud kohustusena. Seega puudub vanemate vahel vaidlus selles, et vaidlustatud

määruses kindlaks määratud suhtlemiskord vastab lapse huvidele mh selles, et isa ja

laps suhtlevad iga kuu esimesel ja kolmandala nädalavahetusel, lapse soovi arvestades

ööbimisega ning esimese 60 päeva jooksul alates määruse jõustumisest võivad isa

kohtumised lapsega toimuda ema juuresolekul Seega taandub vaidluse lahendamine

suurel määral sellele, kas vaidlustatud määruses märgitud sunnimeetmed määruse

täitmise tagamiseks on põhjendatud.

34. Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 4, et tulenevalt TsMS § 563

lg 7 p 1 ja lg 8 ning TMS § 2 lg 1 p 1 on käesolev määrus täitedokument. Kohus

hoiatas, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri poole

pöörduda, et kohtutäitur alustaks käesoleva määruse kui täitedokumendi alusel

täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS §

179 ja TMS § 183 järgi, muuhulgas on kohtutäituril õigus määrata lapsevanemale

sunniraha TMS § 261 sätestatud määras.

35. Riigikohus on TMS § 179 lg-t 2 koosmõjus §-dega 183 ja 26¹ tõlgendanud selliselt, et

kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata

lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi

sundtäitmist, so takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal,

kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega

mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud

ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole

toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab

vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks

pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava

vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks (Riigikohtu Üldkogu lahend nr 3-2-

1-4-13, p 64)

36. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis väljendatut arvestades leiab ringkonnakohus, et

maakohus on sunnimeetmed vaidlustatud määruse täitmise tagamiseks määranud

põhjendatult. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalidest nähtuvalt on mh ka

ema tegevus olnud suunatud sellele, et takistada isa ja lapse suhtlemist, sest muul

viisil ei ole võimalik lapse keeldumist isaga kohtumiseks põhjendada.

37. Käesolevas asjas on tuvastatud ja vanemad ei vaidle selle üle, et vanemate

omavahelised suhted on konfliktsed. Tallinna Ringkonnakohtus toimunud istungil

avaldas ema, et vanemad leppisid lahkuminekus kokku 2012.a novembris. Samuti

leppisid vanemad kokku, et lapsele lahkuminekust koheselt ei teatata, lahkuminekust

teatamine jäi ema kohustuseks, kes teatas sellest lapsele 2013.a suvel. Ema avaldusest

võib järeldada, et abielulise suhte lõppemine toimus poolte kokkuleppel. Hoolimata

kokkuleppest kooselu lõpetada on käesoleval ajal poolte suhted konfliktsed. Seega on

8(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

konfliktsete suhete põhjus muu, kui poolte abielu lõppemine.

38. Haabersti Linnaosa Valitsuse 22.01.2016 ülevaatest ema ja lapsega kohtumise kohta

ja arvamusest (I kd, tlk 127-129) nähtub, et ema oli vestluse jooksul väga kinni

minevikus ja soovis pigem rääkida sellest, mis toimus eelnevatel aastatel, vältides

keskendumist hetkeolukorrale. Ema 14.09.2015 määruskaebusest Harju Maakohtu

31.08.2015 kohtumäärusele (I kd, tlk 53) nähtub, et ema arvates ei soovi laps isaga

suhelda seetõttu, et 2007.a kolis perekond U.B Suurupis olevasse majja ning peale

seda kui vanemad abielu 2013.a kevadel lahutasid tuli emal ja lapsel 2013.a augustis

majast välja kolida, mis oli lapsele emotsionaalselt raske ja traumeeriv. Isa on

vastuses määruskaebusele avaldanud (I kd, tlk 174), et ema hakkas isaga

pahatahtlikult käituma alates ajast, kui isa palus emal enda majast välja kolida ning

keeldus andma ülalpidamist emale, nõustudes maksma elatist vaid lapsele.

39. Eeltoodu kohaselt on tõenäoliselt vanemate konfliktsete suhete põhjuseks vanemate

abielu lõppemisele järgnenud ema ja lapse vajadus elukohta muuta, ilmselt ka

materiaalsete vahendite vähenemine. Selle asjaolu tuvastamine on ringkonnakohtu

arvates vajalik, et hinnata, kas lapse väljendatud seisukoht, et ta ei soovi isaga suhelda

tuleneb sellest, et ema ei toeta lapse kontakti isaga või on sellise seisukoha

kujunemisel mingi muu oluline põhjus.

40. Käesolevas asjas on lapse esindaja RÕA korras avaldanud, et laps tunnustab väga

kõrgelt oma ema ning lapse poolt avaldatud põhjus, miks ta ei soovi isaga kohtuda on

isa jäme ja ebaviisakas käitumine ema suhtes (I kd, tlk 123-124). Haabersti Linnaosa

Valitsus avaldas 05.04.2016 (I kd, tlk 180), viidates lapse esindaja RÕA korras

arvamusele ja enda 22.01.2016 esitatud arvamusele, et lapsel ja emal on väga

lähedane omavaheline side ning sellest tulenevalt võtab laps üle ema vahetud

emotsioonid. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatu, et vastuseis isaga suhtlemisele

on tekkinud eelkõige seetõttu, et ema suhtumine isasse on negatiivne.

41. Lapses on kujunenud arvamus, et isa ei tunne tema vastu huvi (I kd, tlk 127), kuid

asja materjalidest see ei nähtu, sest isa taotles suhtluskorra kindlaksmääramist

põhjusel, et ema ei lubanud kasutada isa kingitud tahvelarvutit videokõnede

pidamiseks, suhtlust telefoni kaudu, samuti võimaldas ema isa ja lapsega

kokkusaamist ainult ema enda vahetul juuresolekul (I kd, tlk 8).

42. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse ja isa vahel oleks toimunud selliseid sündmusi,

millest tulenevalt võiks eeldada ja pidada loomulikuks lapse vastuseisu kohtuda oma

isaga. Kuigi lapsele avaldas kahtlemata negatiivset mõju perekonna purunemine,

põhjustas negatiivsete tunnete süvenemist pigem vanemate poolt lapsele eakohaselt

perekonna purunemise põhjustest ja edaspidisest elukorraldusest rääkimata jätmine,

sellele järgnenud elukohavahetus ja ema negatiivne suhtumine isasse. Ema väidete

kohaselt leppisid vanemad kokku, et perekonna lahkuminekust teatab lapsele ema.

Haabersti Linnaosa Valitusele avaldas ema, et ta teatas lihtsalt lapsele, et kooselu

isaga ei jätku, kuna isal on uus perekond. Sellisena edastatud teave ei ole lapse jaoks

kindlasti eakohane.

43. Samas ei oleks ka isa pidanud nõustuma sellega, et ainult ema teatab lapsele

perekonna lahkuminekust. Niivõrd olulist küsimust, mis puudutab kõikide

perekonnaliikmete edaspidist elukorraldust, oleksid vanemad pidanud lapsele koos

selgitama. Seda enam, et peale vanemate kooselu lõppemise otsustamist käis isa pere

juures Eestis iga kuu nagu varasemalt, nagu nähtub ema seletustest Tallinna

Ringkonnakohtus toimunud istungil.

44. Tallinna Ringkonnakohtu istungil avaldas ema, et ta on hoidnud käesoleva

kohtuasjaga last kursis. Seega laps peaks teadma isa soovi lapsega suhelda, sh ka

seda, et isa tunneb huvi oma lapse vastu ning soovib temaga suhelda. Laps on aga

9(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

avaldanud vastupidist arvamust. Ringkonnakohtu arvates võib sellest järeldada, et

ema on last kohtuasjaga seonduvalt teavitanud viisil, mis on last jätkuvalt isa suhtes

negatiivselt häälestanud. Seega ei ole ema toetanud lapse suhtlust isaga.

45. Ringkonnakohus osutab, et vanem, kellel on lapsega väga lähedane suhe ja keda laps

kõrgelt hindab, saab mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma isegi juhul, kui

ta on varasemalt lapsele väljendanud isa ja lapse suhtlemise suhtes vastumeelsust.

See on üldreeglina ringkonnakohtu arvates lapsega kooselava vanema kohustus, sest

vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui

lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele

kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal

lapsega suhelda. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks asuda

seisukohale, et isa avaldab lapsele suhtlemisega kahjulikku mõju, tuvastatud ei ole.

Kui vanem ei toeta lapse suhtlemist teise eemal elava vanemaga ja selline tegevus või

tegevusetus ei ole lapse huve arvestades põhjendatud, kuritarvitab vanem, kelle juures

laps elab, oma õigusi ja jätab sellega lapse heaolu tagamata. Sellisel juhul peab kohus

kaaluma, milliseid abinõusid kasutada, et oht lapse heaolule kõrvaldada. Seetõttu saab

lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks mõjutada sunnivahenditega

seda vanemat, kes on kohustatud tegema enda poolt toiminguid lapse ja isa suhtlemise

võimaldamiseks. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et olukorras, kus vanema ja

lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks alustatud lepitusmenetluses

ilmneb, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, tuleb

kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral võtta tarvitusele kõik

meetmed, et tagada suhtlemist reguleeriva kohtumääruse kiire ja efektiivne täitmine

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-10, p 32). Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus

seisukohale, et sunnimeetmete märkimine vaidlustatud maakohtu määruses oli

põhjendatud.

46. Määruskaebuses on väljendatud seisukohta, et maakohus pole ema poolt suhtluskorra

rikkumist tuvastanud. See seisukoht on ekslik, sest maakohus on määruses lugenud

tuvastatuks, et lapse ema ei ole suhtunud suhtlemiskorra täitmisesse piisava

vastutustundega (I kd, tlk 155) ning on rikkunud 31.03.2015 määrusega

kindlaksmääratud suhtlemiskorda (I kd, tlk 157). Õige on määruskaebuse esitaja

väide selle kohta, et maakohus ei ole oma seisukohta selgelt põhjendanud. Samas

võib maakohtu määruse põhjendavast osast aru saada, et kohus arvestas oma

seisukoha kujundamisel lapsele RÕA korras määratud esindaja ja Haabersti Linnaosa

Valitsuse esindaja arvamusega.

47. Määruskaebuses heidab ema ette, et maakohus on vaidlustatud määruses suhtluskorra

määranud isale õigusena, lapsele justkui kohustusena (va õigus otsustada ööbimise

üle). Ema leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb reguleerida vanema kohustus

lapsega suhelda. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on osaliselt määruskaebus

põhjendatud. Kohtu määratud suhtluskord peab olema selge ja täidetav, sh tuleb

reguleerida ka vanema kohustus lapsega suhelda, mitte üksnes anda vanemale soovi

korral võimalus lapsega suhelda (3-2-1-83-11) (p 28). Seetõttu tuleb maakohtu

määruse resolutsiooni p-des 2.3 ja 2.3 määratud suhtluskord isa õigusena muuta ning

asendada see sellega, et laps on isa juures osa lapse sügis-, kevad ning

suvevaheaegadest. Määruse resolutsiooni p-s 2.10 määratud isa õigus sõltub teise

vanema nõusolekust. Seetõttu ei ole nimetatud resolutsiooni punkt vastuolus vanema

kohustusega oma lapsega suhelda. Määruskaebuse väide, et lapsele on pandud

kohustus isaga suhelda, ei ole põhjendatud. Suhtluskorra määramisel arvestatakse

lapse huvidega ja kehtib eeldus, et juhul, kui teine vanem ei takista oma tegevuse või

tegevusetusega lapse ja eemal elava vanemaga suhtlemist, siis soovib laps oma

10(11)

Tsiviilasi nr 2-15-10045

vanemaga suhelda.

48. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrusest aru saada, millisel viisil ja kus

peaks toimuma lapse suhtlemine isaga Kohtumääruses märgitult toimub see isa

elukohas. Isa elukoht on XXX Soome Vabariigis. Ei ole mõeldav, et isa toob lapse

Soomest tagasi, kui laps ei soovi isa juurde jääda.

49. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole selle väite osas põhjendatud.

Vaidlustatud määruse kohaselt tuleb arvestada lapse soovi, kas ta soovib isa juures

ööbida. Kuigi käesoleval ajal on lapse ja isa suhtlemine komplitseeritud ja ilmselt

esialgu ei soovi lapse isa juures ööbida, ei tähenda see, et mõne aja möödudes ei teki

lapsel huvi minna mõnel nädalavahetusel isa elukohta Soome Vabariiki. Suhtluskord

on määratud pikemaks ajaks kui mõni kuu. Arvestatud on ka sellega, et 60 esimese

päeva jooksul võib isa ja lapse suhtlemise juures viibida ka ema. Asjas puuduvad

veenvad põhjendused, mis annaksid alust arvata, et ühepäevasteks kohtumiseks viib

isa lapse vastu lapse soovi Soome Vabariiki. Seetõttu puudub vajadus maakohtu

määruse täiendamiseks selliselt, et lapse ja isa suhtlemine nädalavahetustel toimub

Eesti Vabariigis.

50. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide, et kohtumäärus on ebaõige, kuna

pole kirjas, mil viisil laps isaga suhtleb, ei ole põhjendatud. Kohtumäärus suhtlemise

korra kohta ei pea sisaldama detailset kirjeldust selle kohta, kas suhtlemiseks

määratud ajal lähevad laps ja isa kohvikusse, loomaeda, isa sugulastele-sõpradele

külla või otsustavad selle aja veeta muul viisil.

Menetluskulude jaotus

51. Kuna määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 ja 3

jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, va riigi

õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)