2-10-31480/228 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-10-31480

Tsiviilasi

OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu laenulepingu

rikkumise tuvastamiseks, käenduslepingu rikkumise

tuvastamiseks ning võlgnevuse saamiseks

Tsiviilasja hind

51 175,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Xxxx(registrikood: xxxx, asukoht: xxxx; e-

post: xxxx), seaduslik esindaja Xxxx

Kostja 1: XxxxOÜ (registrikood: xxxx, asukoht: xxxx, e-

post xxxx), seaduslik esindaja Xxxx

Kostja 1 lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode

(e-post: menetlus@mob-cs.lu);

Kostja 2: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht: Xxxx; e-post:

xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. märts 2016

RESOLUTSIOON

1. OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes rahuldada

osaliselt.

2. Välja mõista kostjatelt XxxxOÜ ja Xxxxsolidaarselt OÜ Xxxxkasuks põhivõlgnevus

22 369,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17 369,07 eurot.

3. Välja mõista kostjatelt XxxxOÜ ja Xxxxsolidaarselt OÜ Xxxxkasuks viivis

määraga 0,3% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest 30.06.2010 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu intressinõudes summas 1

963,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 5000 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses solidaarselt kostjate

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. 16.03.2011 kohtule esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt 01.07.2006 laenulepingu nr

12/6-L alusel andis hageja XxxxOÜ-le (kostja I) laenu 350 000 krooni. Laenusumma kanti

kostja I pangakontole 10.07.2006 maksekorraldusega. Laenulepingu kohaselt kohustus

kostja I laenu tagastama hiljemalt 01. juuliks 2007 ja maksma intressi 9 % aastas, laenu

tagastamisega viivitamise korral maksma viivist 0,3% päevas. 11.07.2006 sõlmitud

käenduslepinguga võtsid kostja II, Xxxx OÜ, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx(OÜ Xxxxvastu hageja

käesolevas menetluses nõuet ei esita) endale solidaarse vastutuse 01.07.2006 laenulepingust

tulenevate kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Pooled leppisid mh kokku, et kui

käendaja viivitab tagatud kohustuse täitmisega, siis peab ta lisaks kohustuse aluseks olevast

õigussuhtest tulenevatele viivistele ja leppetrahvidele maksma võlausaldajale viivist 1%

päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Samuti leppisid pooled kokku, et kohustuse

täitmisega viivitamisel tuleb maksta trahvi kokku 20% kohustuse suurusest. Põhivõlgnikust

kostja I ei ole tänaseni oma kohustusi hageja ees täitnud.

2. Tulenevalt 01.07.2006 laenulepingust on kostjal I järgnevad täitmata kohustused:

tagastamata laenusumma 350 000 kr; intress 9% aastas 356 päeva eest alates 11.07.2006

kuni 01.07.2007 (k.a): 30 723,29 kr; viivis 0,3% päevas 1095 päeva eest alates 02.07.2007

kuni 30.06.2010 (k.a): 1 149 750,00 kr. Kostja I kohustuste suurus 30.06.2010 seisuga on

kokku 1 531 437 krooni. Ka kostja II ega teised käendajad ei ole oma kohustusi hageja ees

täitnud. Tulenevalt 01.07.2006 laenulepingust ja 11.07.2006 käenduslepingust on kostjal II

seisuga 01.07.2010 alljärgnevad kohustused: solidaarne vastutus kostja I kohustuste täitmise

eest laenu põhisumma ja intressi osas summas 380 723,29 kr., käendajate kohustus

11.07.2006 käenduslepingu p 3.2. järgi summas 3 832 500,- kr. käendajate kohustus, mis

tuleneb 11.07.2006.a käenduslepingu p-st 3.3 summas 70 000,- kr. Kostja II kohustuste

suurus 30.06.2010 seisuga on kokku 4 283 223,29 krooni. Hageja ei nõua hagiavalduses

kogu võlasumma kostjatelt väljamõistmist.

3. Xxxxon üks neljast käendajast. Kuna Xxxxon pankrotis alates 04.04.2007 ei pidanud hageja

vajalikuks esitada pankrotis äriühingu vastu hagi. Xxxxei ole nõuet ära maksnud ja

pankrotimenetluses seda nõuet hageja ei esitanud. Laenulepingut pole pandud kahtluse alla

ja hageja on maksnud välja kostjatele laenusummad, mida tõendab maksekorraldus. Hageja

võtab omaks kostja väited, et hageja pole Xxxxvastu seda nõuet esitanud, nõude esitamine

ei olnud vajalik, kuna eelduslikult ei oleks olnud see sama kasulik kui kostjate vastu selle

nõudega kohtusse tulemine.

4. Kostja I tasaarvestuse avaldus, millega kostja I avaldas soovi tasaarvestada oma väidetav

nõue hageja nõude põhiosaga, on vastuolus VÕS § 201 lg-s 2 sätestatuga, aga ka VÕS § 201

lg 1 p-ga 2, millest tulenevalt loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel tasaarvestatuks

teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus.

5. Hageja palub kohtul: 1) tuvastada 01.07.2006 laenulepingu rikkumine XxxxOÜ poolt; 2)

tuvastada 11.07.2006.a käenduslepingu rikkumine Xxxxpoolt; 3) välja mõista kostjatelt

XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt põhivõlgnevus summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot,

intressivõlgnevus summas 30 723,39 krooni ehk 1 963,67 eurot ja hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja

viivitusintress alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3% päevas

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja 1 vastuväited

6. Hageja poolt esitatud maksekorraldusest ei nähtu, et ülekanne tehti hageja poolt esitatud

laenulepingu alusel. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et raha on üle kantud

laenulepingu alusel 12/6-L, tegemist on rahatu lepinguga ja aegunud nõudega. Kostja I on

seisukohal, et tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne nõue kostja vastu, lepingud

on allkirjastatud hiljem ja hageja kontrolli all ning suunamisel eesmärgiga tekitada

formaalne ja tühi nõue kostjate vastu. Tegelikkuses Xxxx ja Xxxx vahel laenulepingut ei

sõlmitud, laenuleping sõlmiti AS’i Xxxx(pankrotis) ja Xxxx vahel. Xxxx laenas AS’ile

Xxxx(pankrotis) rahasumma ja Xxxxüksnes edastas selle rahasumma. XxxxOÜ pangakonto

väljavõttest nähtub, et XxxxOÜ-lt laekunud 350 000 krooni on koheselt edasi kantud Xxxx

OÜ-le. Xxxx OÜ laenas raha 30.06.2006 XxxxAS–le, kes selle omakorda kandis koheselt

Xxxxle ja Xxxx kandis sellest 350 000 krooni XxxxOÜ-le, kes siis kandis selle tagasi

Xxxxile. Seega sai raha tegelikkuses kolmas isik Xxxx OÜ, kelle ainukeseks tegevuseks oli

XxxxAS (pankrotis) ühistes huvides ja ühise äriplaani alusel tegutsemine. XxxxOÜ

„laenas” raha talle kuuluva ettevõtte XxxxAS (pankrotis) huvides, mida kasutati XxxxAS

huvides ehk hageja esindaja ja omaniku huvides.

7. Tsiviilasjas 2-10-15802 asus hageja seisukohale, et kostjad (XxxxOÜ, Xxxx OÜ) ja

XxxxAS (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased, mille ainukeseks eesmärgiks oli XxxxAS

(pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka saavutati ennetähtaegselt. Tegemist oli välise

(vaikiva) seltsinguga. Hageja oli kompromissimenetluses ja seltsingus võlausaldaja,

hüpoteegipidaja, võlgniku esindaja, kes sai sellest otsest ja vaieldamatut kasu. Hageja

juhatuse liige esindas kompromissi ajal seltsinglast (käendajat) XxxxAS-i (pankrotis) olles

samaaegselt ka XxxxAS omanik ja omaniku esindaja. Hageja finantseeris seltsingu liikmena

seltsinglase kompromissi summadest, mille ta sai 30.06.2006 kompromissi väljamaksest

summas 373 940 krooni (sisuliselt tagastas XxxxAS-le), mis omakorda laekus TKE-le Xxxx

OÜ-lt täpselt samas summas koos teiste seltsinglastega ja tegutses koos nendega endale

kuuluva seltsinglase XxxxAS-i nimel ja huvides. Seltsingu eesmärgiks oli hageja esindajale

kuuluva seltsinglase (ettevõtja) XxxxAS-i kompromissi täitmine, mis ka saavutati vastavalt

30.10.2006 kohtumäärusele.

8. Kostjal polnud mitte ühtegi iseseisvat huvi hagejalt laenata raha. Seega võib olla tegemist,

kas näilise tehinguga või siis lausa pettusega XxxxOÜ esindaja poolt, eesmärgiga tekitada

kunstlik (näiline) ja/või pettusel rajanev nõue. Hageja esindaja ja AS Xxxx(pankrotis)

lähikondsus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (2-07-17247) ja äriregistri andmetega.

Xxxxleiab, et laenuleping on tühine, kuna Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige ja Xxxxleppisid

laenulepingu sõlmimisel kokku, et sellel pole õiguslikke tagajärgi. Nad soovisid varjata

Xxxx ja Xxxx(pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut, kuna Xxxx(pankrotis) ei võinud

kompromissi alusel laenu võtta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-01 märkinud, et laenu

tagastamise kohustus tekib üksnes juhul, kui laenusumma on vastu võetud. Tegemist oli

laenu vahendamisega.

9. Alternatiivselt lisab kostja I, et 1) hagejale on ülekantud summad tagastatud põhikäendaja

s.o XxxxAS (pankrotis) poolt, kelle vastu hageja pole oma nõuet esitanud; 2) hagejale on

nõude (ülekantud summade) eest tasutud Xxxx OÜ poolt, kes on omandanud nõude Xxxx

OÜ vastu, 10.08.2008 loovutamislepinguga (loovutamisteade) on Xxxx OÜ nõude täies

ulatuses tasunud; 3) hagejale on tasunud nõude eest XxxxAS ja/või nende ühise äriplaaniga

seotud kolmandad isikud. Kostja I on seisukohal, et kooskõlastatult ja ühise eesmärgiga

tegutsedes oli hageja ja XxxxAS eesmärgiks kostjate käitumise kontrollimine ja pikema

eesmärgiga rikastuda alusetult. Laenulepingus on punkt, et laen väljastatakse 3 päeva

jooksul. Seda tegelikult ei väljastatud. Raha saajaks oleks pidanud olema Xxxx, milles oli

hageja kontserniettevõte. Kompromissist tulenevatelt tingimustel ei saanud Xxxxotse raha

anda ja hageja valis sellise tee. Mõeldi välja skeemi kuidas tegevust finantseerida ja meelitati

sinna XxxxOÜ.

10. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenuleping on kehtiv ja sellest tuleneb

XxxxOÜ-le kohustusi on XxxxOÜ seisukohal, et laenulepingus sätestatud viivisemäär ja

viivis on ülemäärased ning palub nende vähendamist. Samuti on kostja seisukohal, et

laenulepingu kehtivuse korral on see kohaselt täidetud ja hageja oli oma varasema

tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja polnud enne hagi esitamist kordagi nõudnud

kostjalt laenulepingu täitmist, pole esitanud kordagi mitte ühtegi nõuet kostja vastu ega

teatanud ka kontonumbrit kuhu tuleks laenulepingut täita, mis viitab üheselt sellele, et

laenulepingu alusel pole kostjale raha üle kantud. Hageja ei nõudnud lepingu täitmist ei

kirjalikult ega ka suuliselt. Hageja jättis kostjale mulje, et tal polegi kavatsust laenulepingu

täitmist nõuda.

11. Kostjal I on kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue tsiviilasjas 2-

07-39299 summas 5000 eurot hageja vastu. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagejal on nõue

kostja I vastu siis kostja I tasaarvestab alternatiivselt oma nõude hageja nõude põhiosaga.

Kostja 2 vastuväited

12. Kostja 2 vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja toob välja lühidalt alternatiivsed seisukohad,

miks ta hagi ei tunnista: (a) hagejale on laenusumma tagastatud (laenuleping on täidetud),

puudub põhivõlgnevus, mille alusel käenduslepingu alusel nõuet esitada, (b) käendusleping

on vastuolus hea usu põhimõttega ja seega tühine, (c) käenduslepingus puudub vastavalt

VÕS–le käenduse ülemäär, mistõttu on käendusleping tühine, (d) käenduslepingu alusleping

on rahatu, (e) laenuleping ja laenulepingust tulenevad ja seega käenduslepingu alusel

nõutavad viivised trahvid on ebaõiglaselt suured ega kuulu rahuldamisele, (f) nõue kostja

vastu on aegunud, (g) väidetav lepingust tulenev võlgnevus on käendaja (so. XxxxAS) poolt

juba ammu täidetud. Tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne nõue kostja II vastu.

Laen kanti üle 10 päeva jooksul ja tulenevalt sellest muutusid laenulepingu tingimused ja

näiliku tehingu katteks antud käendus on tühine. Kostja II käendus lõppes 3. päeval, kui raha

pidi üle kantama, tegemist on näiliku tehinguga.

13. Käenduslepingu alusleping (laenuleping 12/6-L) on rahatu, seega pole käendusleping

sissenõutav. Käendusleping ja selle tingimused on ebaproportsionaalselt hageja kasuks

tasakaalust väljas (trahvid ja viivised, eritingimused, käenduskohustuse täitmise, käenduse

piirid jms. tingimused), hea usu vastased ja seega tühised TsÜS § 86 ja § 84 lg 1 1.lause

alusel ega oma õiguslikke tagajärgi, lepingud on sõlmitud eksimuse või pettuse tulemusel,

käendusleping on liigkasuvõtjalik. Hageja püüab alusetult rikastuda. Käenduslepinguga on

kostja võtnud endale alusetuid kohustusi, mida ta polnud suuteline täitma ja hageja teadis

seda. Samuti on hea usu vastane käenduslepinguga antud võlatunnistuse väljastamine.

Kostja II oli lepingut allkirjastades hagejapoolses sõltuvuses. Kostjal pole juriidilist haridust.

Hageja ja põhikäendaja XxxxAS ning juhatuse liige Xxxxkasutasid kostjat II ära oma

eesmärkide teostamiseks. Laenulepingu pooled lõid kostjale(-tele) väära pildi käendusega ja

laenulepinguga (laenuga) seotud asjaoludest ja täitmisest. Kostja eeldas, et hageja seaduslik

esindaja ei eksita ega kuritarvita oma õigusi (hageja seaduslik esindaja esines ja oli tookord

kui XxxxAS ja tema koostööpartnerite usaldusväärne partner ja omaniku esindaja).

14. XxxxOÜ ja XxxxAS, Xxxx OÜ ja XxxxOÜ olid lähikondsed isikud XxxxAS juhtorganite

kaudu ja omandisuhete kaudu, milles vastavalt ts 2-09-44974 otsusele sõltus kostja juhitav

Xxxx OÜ (sh. ka XxxxOÜ) hagejast. XxxxOÜ ja XxxxAS vahel oli tihe koostöö ja rahade

liikumine, millest nähtub, et TKE Grupist kantud rahad kanti läbi kas XxxxOÜ või läbi

XxxxOÜ TKE äriplaani täitmisega seotud tegevustesse. Seega oli XxxxOÜ poolt ülekantud

raha tegelikuks kasusaajaks XxxxAS ja selle kaudu XxxxOÜ ning Xxxx. Kostjale

teadaolevalt laekus hagejale vastavalt kompromissile summa suuruses üle 350 000 krooni

XxxxAS pankrotimenetluses hagejale, mis siis kanti läbi XxxxOÜ kaudu tagasi XxxxAS

äriplaani teostamiseks ja kompromissi täitmiseks. Tegemist on hagejapoolsete

tagasikannetega XxxxAS- eesmärkide täitmiseks.

15. Käenduslepingu allkirjastamisel kinnitasid nii hageja kui ka XxxxAS seaduslik esindaja, et

tegemist on formaalse lepinguga, mis kunagi sissenõuatavaks ei muutu ega seda ka sisse

nõudma ei hakata, kuna selle eest on tasunud (või tasub) XxxxAS (oli üks käendajatest) või

siis kolmas isik. Seoses sellega, et hageja pole esitanud nõuet põhikäendaja XxxxAS vastu,

siis on kostja seisukohal, et põhikäendaja XxxxAS või siis temaga seotud isik on väidetava

võlgnevuse tasunud või siis sõlminud vastavasisulise tasumise kokkuleppe.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

17. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: Xxxx OÜ

(laenuandja) ja XxxxOÜ (laenusaaja) ja AS XxxxI (käendaja) vahel 1. juuli 2006 sõlmitud

laenulepingu nr xxxx punkti 1.1.1. kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu summas

350 000 eesti krooni, punkti 1.1.2 kohaselt laenuandja kannab laenusumma laenusaaja

kontole nr xxxx SEB Eesti Ühispangas kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva

lepingu sõlmimisest. Lepingu punkti 1.2 kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale

laenusumma tagasi hiljemalt 01. juuliks 2007. Punkti 1.3 kohaselt laenusaaja tasub

laenuandjale intressi üheksa protsenti (9%) aastas tagasi maksmata laenusummalt.

Laenusaaja tasub intressimakse korraga ühe summaga laenu tagasimaksmise tähtpäeval,

laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos laenu põhisumma

tagasimaksmisega. Intresside arvutamisel lähtutakse 30- päevasest kuust ja 360-päevasest

aastast (I kd lk 26-28). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud,

loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud

dokumentaalsete tõenditega.

18. Kohtu hinnangul on hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate asjaolude

kohaselt sõlmiti hageja ja XxxxOÜ (laenusaaja) ja AS XxxxI (käendaja) vahel 1. juuli 2006

laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu summas 350 000

eesti krooni tagastamise tähtajaga 01.07.2007 ja 11. juulil 2006 OÜ sõlmiti hageja ja

Xxxx(käendaja I) vahel käendusleping, mille kohustus kostja II täielikult vastutama

solidaarse võlgnikuna hageja ja XxxxOÜ vahel 01. juuli 2006 sõlmitud laenulepingust

tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmise eest, millise lepingu alusel võlausaldaja andis

võlgnikule 10. juuli 2006.a laenuks 350 000 krooni. Seega tuleneb kostjate kohustus

lepingust.

19. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise

ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1

kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

20. Hageja nõuab kostjalt I 1. juuli 2006 sõlmitud laenulepingu järgi ning kostjalt II 1. juuli

2006 sõlmitud laenulepingu ja 11. juulil 2006 OÜ sõlmitud käenduslepingu alusel hageja ja

kostja I vahel 1. juulil 2006 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Nimelt

hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 350 000 krooni ehki 22

369,07 eurot, intressivõlgnevus summas 30 723,39 krooni ehk 1 963,676 eurot, hagi

esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 350 000 krooni ehk 22 369,07

eurot ja viivitusintress alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni määraga 0,3%

päevas põhinõudelt.

21. Kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kuna kostjad on palunud

kohaldada laenulepingust tulenevale nõudele aegumist, siis kontrollib kohus kõigepealt

aegumist. Alles siis kui nõue pole aegunud, vaatleb kohus sisuliselt seda, kas poolte vaheline

laenusuhe kui selline on tõendatud.

22. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Kostja I kohustus laenulepingu punkti 1.2

kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 01. juuliks 2007. TsÜS §

142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude

aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

23. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab

TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub

nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja I kohustust laenulepingu punkti 1.2 kohaselt

laenusumma 350 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 01. juuliks 2007, seega oli hageja nõue

muutunud sissenõutavaks 01. juulil 2007. Hagi põhivõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudes on kohtule esitatud 30. juuni

2010. Seega ei ole hageja nõue põhivõlgnevuse ja viivisevõlgnevuse nõude osas aegunud.

16.03.2011 esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud intressinõude. Hageja on

palunud kostjatelt välja mõista intress 9% aastas 356 päeva eest alates 11.07.2006 kuni

01.07.2007 (k.a): 30 723,29 kr ehk 1 963,67 eurot. Vastavalt laenulepingu 1.3.1 laenusaaja

tasub laenuandjale intressi 9% aastas tagasimaksmata laenusummalt. Laenusaaja tasub

intressimakseid korraga ühe summaga laenu tagasimaksmise tähtpäeval, laenu

ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos laenu põhisumma tagasimaksmisega.

Seega muutus hageja intressinõue sissenõutavaks 01.07.2007. Kuna hageja on esitanud

kohtule intressinõude 16.03.2011, siis hageja intressinõue on kohtu hinnangul aegunud.

24. Kostjad leiavad, et laenuleping on rahatu. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Kohtule

esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on OÜ Xxxxkandnud 10.07.2006 XxxxOÜ

arveldusarvele 350 000 krooni, maksekorraldusse on selgituseks märgitud „laen lepingu

alusel“ (I kd lk 28). Seega ei ole tegemist rahatu laenulepinguga. Kostjad ei ole tõendanud,

et hageja oleks kandnud kostja I arveldusarvele 350 000 krooni mingu muu laenuleping

alusel.

25. Kostja 1 leiab, et laenuleping on tühine, kuna XxxxOÜ ja XxxxAS juhatuse liige ja XxxxOÜ

leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et sellel pole õiguslikke tagajärgi. Nad soovisid

varjata XxxxOÜ ja Xxxx AS (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut, kuna XxxxAS

(pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta. Kostja 1 väidab, et poolte vahel oli

sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille eesmärgiks oli AS Xxxx(pankrotis)

kompromissi täitmine, mis saavutati ennetähtaegselt. Sellest tulenevalt täitis seltsing oma

eesmärgi. Ilma seltsinglaste ühise tegutsemiseta poleks 30.06.2016 väljamakset XxxxOÜ-le

tehtud ja AS Xxxxvara kasutamist Xxxx OÜ poolt poleks toimunud. Kostja on põhistanud,

et tal puudus igasugune iseseisev vajadus raha laenamiseks hagejalt. “Laenatud” summa

kandis Xxxx OÜ 30.06.2006 AS-le Xxxx, kes selle kandis koheselt edasi hagejale, kes selle

kandis tagasi 10.07.2006 kostjale, kes selle omakorda kandis kohe edasi Xxxx OÜ-le. Seega

jõudis raha sinna kust raha liikumise alguse sai so Xxxx OÜ-sse. Raha saajaks oleks pidanud

olema XxxxAS, mis oli hageja kontserniettevõte. Kompromissist tulenevatelt tingimustel ei

saanud XxxxAS-le otse raha anda ja hageja valis sellise tee. XxxxAS on laenu hagejale

tasunud, mida kinnitab hageja käitumine, so nõude esitamata jätmine TLE Grupp AS

(pankrotis) menetluses.

26. Kostja II väidab, et XxxxOÜ ja XxxxAS, Xxxx OÜ ja XxxxOÜ olid lähikondsed isikud

XxxxAS juhtorganite kaudu ja omandisuhete kaudu, milles vastavalt ts 2-09-44974 otsusele

sõltus kostja juhitav Xxxx OÜ (sh. ka XxxxOÜ) hagejast. XxxxOÜ ja XxxxAS vahel oli

tihe koostöö ja rahade liikumine, millest nähtub, et XxxxAS-ist kantud rahad kanti läbi kas

XxxxOÜ või läbi XxxxOÜ XxxxAS äriplaani täitmisega seotud tegevustesse. Seega oli

XxxxOÜ poolt ülekantud raha tegelikuks kasusaajaks XxxxAS ja selle kaudu XxxxOÜ ning

Xxxx. Kostjale II teadaolevalt laekus hagejale vastavalt kompromissile summa suuruses üle

350 000 krooni XxxxAS pankrotimenetluses hagejale, mis siis kanti läbi XxxxOÜ kaudu

tagasi XxxxAS äriplaani teostamiseks ja kompromissi.

27. Eeltoodust nähtuvalt poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja I vahel 01. juulil

2006 sõlmitud laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel on hageja kostjale I üle

kandnud 350 000 krooni on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad.

28. TSÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Seega võivad pooled

näiliku tehinguga soovida tekitada üksnes õigusnäivust, nagu tehing oleks tehtud, või siis

varjata mingit muud tehingut. Oluline on seejuures poolte tahe, seega tuleb eelkõige tehingu

näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata poolte tahteavaldusi, et

selgitada, mida tegelikult sooviti. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-137-09, et

tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejal. Arvestades kostjate vastuväiteid,

lasub tõendamiskoormus, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on näilik, kostjatel. Näiliku

tehingu puhul on pooltel mingi huvi jätta mulje kolmandatele isikutele, et tehing on

tegelikult tehtud ja õiguslikud tagajärjed saabunud.

29. Kostjad on seisukohal, et teine tehing, mida varjata sooviti oli XxxxOÜ kui seltsinglase,

panus seltsingusse. Kostja I leiab, et XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja XxxxAS (pankrotis) ning hageja

olid seltsinglased ja poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille

ainukeseks eesmärgiks oli XxxxAS (pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka saavutati

ennetähtaegselt. Kostja II leiab, et Xxxx, Xxxxja Xxxx2006.a. leppisid kokku ühises

seltsingulises tegevuses AS Xxxx I pankroti lõpetamisega kaasneva kompromissi täitmise

eesmärgil, samuti leppisid kokku, et nendest sõltuvad juriidilised isikud Xxxx OÜ, AS

Xxxx, OÜ Xxxx grupp, OÜ Xxxxja OÜ Xxxxkaastakse seltsingulisse tegevusse, juriidilistes

isikutest olevate seltsingu kaasliikmetena. Seega on kostja I ja kostja II erinevalt arusaamal,

kes väidetavasse seltsingusse kuulusid.

30. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 610 lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu

lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa

majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele

vastava osa kasumist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eeldatakse, et vaikiva seltsinglase

poolt üleantud vara läheb ettevõtja omandisse. Õiguskirjanduses on leitud, et tegemist on

olukorraga, kus passiivne investor (vaikiv seltsinglane) teeb teatud panuse, mida teine

lepingupool (ettevõtja) kasutab ettevõtte majandamiseks, jagades kasumit investoriga.

Vaikiva seltsingu puhul on esiplaanil osapoolte vaheline võlaõigussuhe, mitte aga

organisatsioon /../ Vaikiva seltsingu lepingu kasutamine seondub vahendliku osalemisega

ettevõtte või selle osa majandamises. Vaikiva seltsingu poolteks on ettevõtja ja vaikiv

seltsinglane. Kui vaikivaid seltsinglasi on mitu, siis eeldatakse, et viimased ei ole mitte

teineteisega, vaid igaüks eraldi ettevõtjaga seotud. Seega võib mitme vaikiva seltsinglase

olemasolul eeldada viimaste arvule vastavate seltsingute olemasolu. Kui ühe ja sama

ettevõtte majandamisse on teinud panuseid mitu vaikivat seltsinglast, on neil võimalik

omavahelise koostöö tegemiseks sõlmida eraldi sellekohane seltsinguleping (P. Varul jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 710-7011 ).

31. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa tuvastada, et Xxxx, Xxxx, Xxxx,

XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja XxxxAS (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased ja poolte vahel oli

sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille eesmärgiks oli XxxxAS (pankrotis)

kompromissi täitmine.

32. 06.07.2005 Harju Maakohtu määrusega on kohus otsustanud kinnitada 02.05.2005 võlgniku

poolt esitatud ning 13.06.2005 parandatud ja 20.06.2005 võlausaldajate üldkoosoleku poolt

kinnitatud kompromissettepaneku, mille kohaselt tasuda AS Xxxxpandiga tagamata

nõuetega võlausaldajatele kokku 72 000 418,80 kr võlg 25% ulatuses st 18 000 104,70 kr

kolme aasta jooksul. Lõpptähtaeg 01.07.2008. AS Xxxxmajandustegevuse jätkamiseks

laenu ei võta (V kd lk 181-185). 06.07.2006 AS Xxxxpankrotihaldur Toomas Saarma poolt

kohtule esitatud aruande kohaselt kohustus AS Xxxx06.05.2005 Harju Maakohtu määruse

kohaselt tasuma pandiga tagamata võlausaldajatele kokku 72 000 418,80 krooni suurune

võlg 25% ulatuses 3 aasta jooksul. Lõpptähtajaga 01.07.2008. Seisuga 30.06.2006 on

võlgnik kompromissi täitnud võlausaldajate osas, kelle nõuded on tunnustatud ja kelle suhtes

kompromiss kehtib (V kd lk 193-200, VI kd lk 5-13). Harju Maakohtu 30.10.2006

määrusega lõpetati AS Xxxxkompromissimenetlus seoses kompromissi täitmisega (V kd lk

179-180).

33. Kostja I väidab, et Xxxx OÜ laenas raha 30.06.2006 XxxxAS–le, kes selle omakorda kandis

koheselt XxxxOÜ-le ja XxxxOÜ kandis sellest 350 000 krooni XxxxOÜ-le, kes siis kandis

selle tagasi Xxxx OÜ-le. Kostja I väidete kohaselt kompromissist tulenevatel tingimustel ei

saanud hageja XxxxAS-le otse raha anda ja hageja valis sellise tee. Kohtule esitatud

XxxxAS SEB Ühispank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 13.04.2006-

19.06.2006 tehtud Xxxx OÜ poolt AS-le Xxxxjärgmised maksed: 13.04.2006 makse

summas 4500,00 krooni, selgitusega „xxxx“, 13.04.2006 makse summas 195 000 krooni

selgitusega „Xxxx“, 18.04.2006 makse summas 17300,00 selgitusega „Xxxx“, 19.06.2006

makse summas 450 000 krooni selgitusega „Laen 12“ (VI kd lk 16-17). Kohtule esitatud AS

XxxxAS Hansapank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 28.04.2006 -

30.06.2006 tehtud Xxxx OÜ poolt AS-le Xxxxjärgmised maksed: 28.04.2006 makse

summas 201 000,00 krooni selgitusega “Laen“, 28.04.2006 makse summas 100 700 krooni

selgitusega „Laen“, 02.05.2006 makse summas 4000,00 krooni selgitusega „laen“,

22.06.2006 makse summas 10 538,00 krooni selgitusega “laen”, 30.06.2006 makse summas

373 930,04 krooni selgitusega “laen KL”, 30.06.2006 makse summas 233 782,18 krooni

selgitusega “laen KT”, 30.06.2006 makse summas 300 000,00 krooni selgitusega “laen A”(

VI kd lk 19-24).

34. Kuigi kostja vastuväidete kohaselt vastavalt Harju Maakohtu 06.07.2005 kohtumäärusele

AS Xxxxei tohtinud majandustegevuse jätkamiseks laenu võtta, siis eeltoodud tõenditest

nähtuvalt on OÜ Xxxx poolt AS-le Xxxxtehtud ajavahemikus 13.04.2006-30.06.2006 kokku

märkimisväärsetes summades ülekandeid selgitusega „Laen“. Eeltoodust tulenevalt ei pea

kohus usutavaks kostjate väiteid, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti laenuleping üksnes seoses

sellega, et XxxxAS (pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta ja hageja ja kostja

I vahel sõlmitud laenulepingu sooviti varjata hageja ja AS Xxxxvahel sõlmitud

laenulepingut. Kohtu hinnangul on kõik eelnimetatud väited paljasõnalised ja tõendamata.

Kohtule esitatud XxxxAS arveldusarve väljavõtetest nähtuvalt on XxxxAS-le teinud

ülekandeid mitmeid äriühingud nagu xxxxAS, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, xxxxAS

teinud makseid selgitusega „laen“ ja AS Xxxxise teinud on ülekandeid mitmetele

äriühingutele ja füüsilistele isikutele nagu Xxxx, Xxxx OÜ, Interap OÜ, XxxxOÜ, OÜ

Xxxx, xxxx selgitusega „laenu tagasimakse“ ( IV kd lk 19-24). Seega oli AS

Xxxxtegevuses tavapärane võtta laenu ja tagasi maksta laenu (vähemalt nii nähtub AS

Xxxxarveldusarve väljavõttest). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja, XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja

AS Xxxxvahel üksteise arveldusarvetele raha kandmine poolte vahelist vaikivat seltsingut.

Kohus ei pea usutavaks kostjate põhjendusi hageja ja kostja I vahel laenulepingu sõlmimise

ja

hageja

poolt

kostja

I

arveldusarvele

laenusumma

kandmise

kohta.

AS

Xxxxpankrotimenetlusse ei saanud kuidagi puutuda asjaolu kas hageja annab laenu

XxxxOÜ-le või Xxxx OÜ-le, seega juhul kui hageja oleks soovinud teha vaikiva

seltsinglasena teha oma panuse seltsingusse, siis oleks saanud hageja teha ise vastava

ülekande kas Xxxx OÜ-le või XxxxAS-le. Asja materjalidest nähtuvalt sellist panust hageja

poolt ei ole tehtud. Lisaks sellele on 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu järgi AS TKE

käendaja ja laenulepingu punkt 2.1 kohaselt käendab täies ulatuses laenulepingust tulenevaid

kohustusi laenuandja ees. Kuivõrd AS Xxxxvastutab VÕS § 142 lg 1 ja laenulepingu

punktist 2.1 tulenvalt solidaarvõlgnikuna hageja ja kostja I vahel laenulepingust tulenevate

kohustuste ees jääb kõhule arusaamatuks, kostjate käsitlus, et hageja ja kostja I vahel

sõlmitud laenulepingu eesmärk oli varjata hageja ja AS Xxxxvahel sõlmitud laenulepingust.

35. Kohus leiab, et kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ja kostja II poolt vande all antud

ütlustest ei saa järeldada, et pooled oleksid teadlikult tahtnud sõlmida näilikku laenulepingut,

st et pooled oleksid teadlikult kokku leppinud, et väljendatud tahtel ei ole vastavaid

õiguslikke tagajärgi, ning et kõikide lepingupoolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal

oleks olnud suunatud sellele, et varjata tehingut, mida tegelikult teha sooviti. Näilikuks ei

muuda 01.07.2006 sõlmitud laenulepingut ka asjaolu, et laenuandja (hageja) ei andnud

laenusummat laenusaajale 3 päeva jooksul, nagu sätestati lepingu p-st 1.1.2, vaid laen kanti

üle 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja I on hagejalt saadud raha samal

päeval andnud Xxxx OÜ-le, ei oma tähendust, kuivõrd laenusuhe on tekkinud hageja ja

kostja I vahel. Kui kostjal I on nõudeid kolmanda isiku vastu, on tegemist iseseisva

võlasuhtega, mis praeguses tsiviilasjas tähendust ei oma. Samuti ei tee nimetatud asjaolu

poolte vahel sõlmitud lepingut näilikuks. Praegusel juhul ei esine eeldusi, mis annaksid alust

arvata, et hageja ja kostja Ivahel sõlmitud laenuleping on näilik. Seega on 01.07.2006 hageja

ja kostja I vahel sõlminud laenuleping õiguspärane ja kehtiv.

36. 11. juulil 2006 sõlmitud käenduslepingu kohaselt sõlmivad OÜ Xxxx(võlausaldaja) ning

füüsiline isik Xxxx(käendaja I) ja Xxxx OÜ (käendaja II), juhatuse liikme Xxxxisikus ja

XxxxOÜ (edaspidi Käendaja II) juhatuse liikme Jüri Krebetsi isikus, lepingu, mille punkti

1.1. kohaselt käendajad kohustuvad (igaüks eraldi ja kõik koos) täielikult vastutama kui

solidaarsed võlgnikud võlausaldaja ees võlausaldaja ja Xxxx OÜ (võlgnik) 01. juuli 2006

sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmise eest (nii

põhikohustuse kui ka kõrvalkohustuse täitmise eest), millise lepingu alusel võlausaldaja

andis võlgnikule 10. juuli 2006.a laenuks 350 000 krooni (I kd 29-30). Vaidlus on selle üle,

kas kostja II vastutab käendajana kostja I kohustuste eest hageja ees. Kostja II on seisukohal,

et käenduslepingus puudub vastavalt VÕS–le käenduse ülemmäär, mistõttu on

käendusleping tühine. Samuti on kostja II seisukohal, et käendusleping on hea kommete

vastane ja vastuolus hea usu põhimõttega ning avaliku korraga. Kostja II leiab ka, et

lepingud on sõlmitud pettuse või eksimuse tulemusena.

37. Kohus ei nõustu, et 11. juuli 2006 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu näol on

tegemist tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub

käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib

käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud

tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja

2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava

kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede,

eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi

kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või

mõnelt neist.

38. Käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o. seisuga 11.07.2006) kehtinud VÕS redaktsiooni

kohaselt VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks

on tarbija. Kehtinud VÕS § 34 kohaselt mõisteti tarbijana füüsilist isikut, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohtu

tsiviilkolleegium asus 01.02.2012.a. otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-148-11 p-des 13 ja 14

järgmisele seisukohale: “Seega on Riigikohus leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse

liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu

sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle

täitmise

või

põhivõlgniku

majandustegevuse

vastu,

ei

vaja

käendajana

tarbijakäenduselepingust tulenevat kaitset. /.../ Samuti on oluline eristada käendaja isiklikku

seotust põhivõlgnikuga ja käendaja vahetut majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise,

selle täitmise või põhivõlgniku majandusetegevuse vastu. Kui käendajaks on füüsiline isik,

tuleb kohtutel kontrollida, kas käendaja tegutses käenduslepingut sõlmides tarbijana või

mitte.

39. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja II oli käenduselepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku OÜ

Xxxx osanik juhatuse liige, seega omas otsest majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise,

täitmise

ja

põhivõlgniku

majandustegevuse

vastu.

Seega

ei

ole

tegemist

tarbijakäenduslepinguga.

40. Samuti ei nõustu kohus kostja II seisukohal, et käendusleping on hea kommete vastane ja

vastuolus hea usu põhimõttega ning avaliku korraga. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade

kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing

on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise

ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 p 3 kohaselt, juhul kui

TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludes.

Vastastikuste lepingute heade kommete vastasuse tuvastamisel TsÜS § 86 lg 3 alusel

kontrollib kohus, kas soorituse ja vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele

tuginenud pool on nimetanud ja tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu

poole

sundseisu

iseloomustava

täiendava

asjaolu.

Eelnimetatud

asjaolude

tõendamiskoormus lasub TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tühisusele tugineb, seega kostjal.

Kohus on seisukohal, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu

andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise

asjaolusid, poolte ettekujutust, ajendeid, eesmärke. TsÜS § 86 lg 2 Tehing on heade

kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Riigikohus on oma 30. jaanuar 2006. a otsuse

3-2-1-158-05 p.-s 9 avaldanud: „Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning

moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega

võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade

järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-

2-1-80-02 (RT III 2002, 27, 302) ja nr 3-2-1-29-04 (RT III 2004, 10, 126)). Heade kommete

vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või

mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses,

samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Kostja

II ole esile toonud asjaolusid, milles võiks järeldada, et käendusleping on vastuolus heade

kommete ning avaliku korraga. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja II vahel 11.07.2006

sõlmitud käenduslepingu on õiguspärane ja kehtiv.

41. Lisaks eeltoodule ei ole leidnud tõendamist, et käendusleping on sõlmitud eksimuse või

pettuse tõttu. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

TsÜS § 92 lg 2 kohaselt tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu

tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks

samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel

tingimustel. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses

hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut

tegema. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ebaõigete andmete esitamisega võrdsustatud

nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud

teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole

kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Kohus märgib, et tehingu tühistamiseks

peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt

tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt

tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või

eksimusest teadasaamisest. Kostja II ei ole teatanud, et ta sooviks hagejaga sõlmitud

käenduslepingut tühistamist. Seega ei ole täidetud tehingu tühistamiseks formaalsed

eeldused. Samuti ei ole tõendatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused.

42. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja II esitanud vastuväite, mille kohaselt kostjad II

käenduslepingu sõlmimisel eeldas, et käendusleping on formaalse iseloomuga ning ei too

kostjale II õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kostja II ei ole oma vastuväiteid tõendanud.

Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostja II vastu käenduslepingus tulenevat nõuet enne

käesolevas tsiviilasjas kohtusse hagi esitamist ei tähenda, et tegemist oleks formaalse

lepinguga ja ei too pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi.

43. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud 1. juuli 2006 sõlmitud

laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 350 000 krooni. Kostja I

kohustus laenulepingu punkti 1.2 kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagasi maksma

hiljemalt 01. juuliks 2007.

44. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

45. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus, mida

kostja I on rikkunud. Kostja I kohustus laenulepingu punkti 1.2 kohaselt laenusumma

350 000 krooni tagasi hiljemalt 01. juuliks 2007. Tõendamist pole leidnud, et kostja I või

keegi käendajatest oleks laenusummas hagejale tagastanud. Kohus jätab tähelepanuta kostja

I väite, et hageja nõue on loovutatud Xxxx OÜ-le, kuna nimetatud väite ja tõendi

loovutamise kohta on kohtule esitanud Xxxx, kelle suhtes on kohus2 2.08.2013 määrusega

jätnud hagi läbivaatamata ja seoses sellega on jättis kohus rahuldamata kõik Xxxx OÜ poolt

esitatud taotlused, sh tõendite vastuvõtmise taotlused. Kuigi kostjal I ja Xxxx OÜ-le on üks

seaduslik esindaja Xxxx, siis väite, et hageja on nõude loovutanud XxxxOÜ-le ja vastava

tõendi on Xxxx kohtule esitanud esindades Xxxx OÜ-t. Eeltoodust tulenevalt asub kohus

seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma solidaarselt kostjatelt põhivõlgnevuse summas

350 000 krooni ehk 22 369,07 euro tasumist.

46. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise summas 350 000 krooni ehk 22 369,07

eurot ja viivitusintressi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3%

päevas. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu punktist 1.4.1.,

mille kohaselt laenu tagastamisega viivitamise korral kohustub kostja I maksma viivist 0,3

% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodil 02.07.2007.a kuni hagi esitamiseni ehk

kokku 1088 päeva eest kokku 1 149 750,00 kr, kuid ei nõua kostjatelt viivist rohkem kui on

põhinõue so 22 369,07 eurot.

47. Kostja I leiab, et laenulepingus sätestatud viivisemäär ja viivis on ülemäärased ning palub

nende vähendamist. Samuti on kostja I seisukohal, et laenulepingu kehtivuse korral on see

kohaselt täidetud ja hageja oli oma varasema tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja

polnud enne hagi esitamist kordagi nõudnud kostjalt I laenulepingu täitmist, pole esitanud

kordagi mitte ühtegi nõuet kostja I vastu ega teatanud ka kontonumbrit kuhu tuleks

laenulepingut täita, mis viitab üheselt sellele, et laenulepingu alusel pole kostjale raha üle

kantud. Hageja ei nõudnud lepingu täitmist ei kirjalikult ega ka suuliselt. Hageja jättis

kostjale mulje, et tal polegi kavatsust laenulepingu täitmist nõuda.

48. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et juhul, kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise

jaoks tulenevad Riigikohtu 14. juunil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud otsusest.

Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja

huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad

kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise

väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema

ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p

20). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise

vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava

kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist

(otsuse p-d 18 ja 19) (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p

12).

49. VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende

terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste

kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava

tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise,

täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info

esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või

ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise

mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise

ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.

Kohus leiab, et lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,3 % päeva ei ole ebamõistlikult suur.

Antud juhul ei ületa hageja viivisenõue põhivõla nõuet ning kostjad ei ole tõendanud viivise

vähendamise eelduste olemasolu. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks

kostjatelt summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot on põhjendatud.

50. Hageja taotles lisaks hagi esitamise seisuga 30.06.2010 sissenõutavaks muutnud viivistele

viiviste väljamõistmist põhinõudelt 22 369,07 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni määras 0,3% põhinõudelt. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise nõue määraga 0,3% põhinõudelt

väljamõistmine kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud ja nõue kuulub rahuldamisele.

Sellest tulenevalt tuleb TsMS § 367 alusel põhinõudelt 22 369,07 eurot välja mõista lisanduv

viivis määras 0,3% päevas iga viivitatud päeva eest alates 01.07.2010 kuni põhinõude

kohase täitmiseni.

51. Kostja I on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite. Kostja I vastuväidete

kohaselt on tal kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue tsiviilasjas

2-07-39299 summas 5000,00 eurot hageja vastu. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagejal on

nõue kostja I vastu siis kostja I tasaarvestab alternatiivselt oma nõude hageja nõude

põhiosaga. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite, tuleb

maakohtul alljärgnevalt kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks

tasaarvestada hageja nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.

52. VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg

2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et

tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa

tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

53. Tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-50-04 on Riigikohus leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale

kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui

kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse

lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohtu

arvates on kostja I antud tsiviilasjas esitanud tasaarvestusavalduse mõistliku aja jooksul

selleks, et kasutada oma protsessiõigusi heauskselt. Kohus märgib, et tasaarvestuse tegemine

annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis

tasaarvestati, täitmise vastuväite. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas tasaarvestuse saab

lugeda toimunuks.

54. Kohus on seisukohal, et tasaarvestamisolukorra tekkimiseks peavad esinema poolte vahel

VÕS § 197 lg 1 kohaselt samaliigilised nõuded. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-39299 OÜ

Xxxxmääruskaebuse jätnud rahuldamata ja Harju Maakohtu 09.02.2015 kohtumääruse

muutmata. Harju Maakohtu 27.11.2014 määrusega võttis Harju Maakohus vastu hageja

hagist loobumise ning lõpetas menetluse tsiviilasjas 2-07-39299 OÜ Xxxxhagis AS-i

Xxxx(pankrotis), OÜ Xxxx , xxxx OÜ (pankrotis), OÜ xxxx ja xxxx Ltd vastu nõude ja

nõude

rahuldamisjärgu

(pandiõiguse)

tunnustamiseks

AS-i

Xxxx(pankrotis)

pankrotimenetluses ning määras välja mõista hagejalt menetluskulud summas 5000 eurot

kostja 2 XxxxOÜ kasuks ja menetluskulud summas 5000 eurot kostja 5 xxxxLtd kasuks;

võttis vastu hageja, kostja 1, kostja 3 ja kostja 4 loobumise enda menetluskulude nõuetest

käesolevas tsiviilasjas ja märkis, et menetluskulude üle edaspidine vaidlus puudub. Vaidlust

pole selle üle, et Harju Maakohtu 27.11.2004 määrus on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on

leidnud tõendamist, et kostjal I on hageja vastu nõue summas 5000 eurot. Antud juhul on

kostjal I hageja vastu jõustunud Harju Maakohtu 27.11.2014 määrusega väljamõistetud

menetluskulude nõue summas 5000,00 eurot.

55. Hageja leiab, et kostja I tasaarvestuse avaldus, millega kostja soovis tasaarvestada oma

nõude hageja nõude põhiosaga, on vastuolus VÕS § 201 lg-s 2 sätestatuga, aga ka VÕS §

201 lg1 p-ga 2, millest tulenevalt loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel

tasaarvestatuks teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus. Kuna

hageja on lisaks laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudele kostja vastu viivisenõue,

siis tuleb VÕS § 201 lg 2 tulenevalt tasaarvestada kostja nõue summas 5000 eurot hageja

viivisenõudega summas 22 369,07 eurot. Tasaarvestades kostja I nõude hageja nõudega

kuulub kostjatel väljamõistmisele viivisevõlgnevus hageja kasuks summas 17 369,07 eurot.

56. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt

välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 22 369,07 eurot, sissenõutavaks muutnud

viivise summas 17 369,07 eurot ja viivise määraga 0,3% päevas põhinõudelt alates hagi

esitamisest 30.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Seoses nõude aegumisega tuleb jätta

rahuldamata hageja intressinõue summas 1 963,67 eurot ja seoses kostja I nõude

tasaarvestusega tuleb jätta rahuldamata hageja sissenõutavaks muutnud viivise nõue summas

5000 eurot.

57. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

58. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

59. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

60. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid

poolte kanda võrdsetes osades. Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 80% ulatuses, siis

seetõttu tuleb menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ning 80% ulatuses kostja

kanda.

61. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik