2-16-101508/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Elis Viikna vastu võla nõudes

Tsiviilasja number

2-16-101508

Tsiviilasja hind

429,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja Elis Viikna (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Elis Viikna vastu osaliselt.

2. Välja mõista Elis Viikna’lt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 169,60 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivised summas 16,29 eurot.

3. Välja mõista Elis Viikna’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlgnevuselt 169,60

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2016. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 74,93 eurot.

4. Jätta hagi võlgnevuse 45,09 euro, sellelt arvestatud viivise ning VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivise määra ületava viivise osas rahuldamata.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud hageja kanda 40% ulatuses ja kostja kanda 60% ulatuses.

8. Välja mõista Elis Viikna’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 105

eurot.

9. Välja mõista Elis Viikna’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

OÜ Aktiva Finants (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Elis Viikna (kostja) vastu,

milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 214,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

139,76 eurot ja täiendava jooksva viivise, mille tasumist hageja nõuab kuni summani 74,93.

Nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 28.05.2014. a sõlmitud

liitumisleping 10309555. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 28.05.2015. a nimetatud lepingust

tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale 13.04.2016. a kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas võlgnevuse sissenõudmise

kulu summas 45,09 eurot, mille tasumise kohustus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse

kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2

Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused

võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute

teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% +

käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%).

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Tele2 Eesti Aktsiaseltsi

teenuse kasutamise üldtingimustest.

Kohus leiab, et Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimused on tüüptingimused

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7

on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse

tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste p 4.8 koostoimes Tele2 Eesti

Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjaga võimaldavad nõuda kliendilt sissenõudmiskulu

hüvitamist protsendina võlgnevuse summast sõltumata võla sissenõudmisega seotud kulude

tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele

ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt (26,40% võlgnevuse summast) kindlaksmääratud

suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 19.11.2014. a kuni 27.01.2016. a. Perioodil 19.11.2014. a

kuni 31.12.2014. a oli seadusjärgne viivis 8,15% aastas, alates 1.01.2015. a on seadusjärgne

viivis 8,08% aastas. Seega ületab Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste

järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui

kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv

viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine.

VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise

nõudega. Hageja on küll viidanud erinevatele toimingutele, mida ta on võla sissenõudmisega

seoses teinud, kuid hagiavalduses ei ole välja toodud nende toimingutega seotud kulusid.

Seega võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole tervikuna õiguslikult

põhjendatud.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades et hageja võlgnevuse

sissenõudmise kulude hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, on hagejal õigus nõuda

viivist põhivõlgnevuse summalt 169,60 eurot (214,69 eurot – 45,09 eurot). Seega viivisenõue

on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuse summalt

169,60 eurot perioodil 19.11.2014. a kuni 27.01.2016. a on kokku 16,29 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 40% ulatuses ja kostja kanda 60% ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 278,95 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning

õigusabikulu 178,95 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja

asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja on

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud

kokku 175 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 105 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik