3-15-3049/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-15-3049

Otsuse kuupäev

24. mai 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Green Engineering OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

25.09.2015.a

maksuotsuse

nr

12.2-3/022443-16

tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Green Engineering OÜ, esindaja Sergey Loginov

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Hiie Lekko

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 27.06.2016.a. Tartu Ringkonnakohus

võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses,

kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 25.09.2015.a maksuotsuse nr 12.2-3/022443-16 (I kd tl 6-

8, edaspidi maksuotsus). MTA vähendas Green Engineering OÜ perioodide juuni 2013 kuni

november 2013 sisendkäibemaksu, suurendas perioodide august 2013 kuni detsember 2013 ja

veebruar 2014 tulumaksukohustust ning kohustas Green Engineering OÜ-d tasuma

maksusumma 46 041,23 eurot.

Maksuotsus põhineb asjaolul, et kaebaja ja osaühingu Rospa (edaspidi Rospa) vahelised

tehingud, millega Rospa väidetavalt osutas kaebajale turu-uuringu (reklaami-) ja

ehitusteenust, ei toimunud ehk Rospa neid teenuseid tegelikult ei osutanud. Maksuotsuse

lisaks olevas kontrollaktis (I kd tl 22-28) põhjendab MTA seda järgmiselt.

Rospa arvetel märgitud teenus on üldsõnaline või viitab hinnapakkumisele, millel tööde

nimetus on samuti üldsõnaline. Hinnapakkumistel ei ole välja toodud tööde mahtu,

kulumaterjali nimetust ja kogust, kasutatava tehnika nimetust ja kasutamishinda ning ei ole

märgitud tööde teostamise asukohta. Ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel akteeritavad

tööd on üldsõnalised. Turu-uuringu puhul puuduvad uuringuga seotud materjalid - milliseid

kontakte loodi, kus turu-uuring toimus, uuringu analüüs.

25.02.2015.a antud selgitustes ei kinnitanud Rospa juhatuse liige Oleg Silinski tehingute

tegemist kaebajaga. Oleg Silinski ei osanud öelda, milliseid töid tehti ja milliseid teenuseid

osutati. Väidetavalt tegeles tehingutega Vitali Radajev, kellega oli sõlmitud kirjalik tööleping

ja kes oli Rospa ainuke palgaline töötaja. Maksuhalduril puudus võimalus Vitali Radajevilt

seletust võtta, kuna isik ei ole maksuhaldurile kättesaadav.

Rospal puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus. Ühing ei deklareerinud töötajaid, ei

teinud palga väljamakseid töötajatele, tal puudus kontor ja ettevõtlusega seotud tavapäraste

kulude tasumised. Rospa pangakontolt ei tehtud väljamakseid teenuste ja materjalide eest.

Pangakontole laekunud summad võeti koheselt sularahas välja. Rospa juhatuse liikme

andmetel töötasid ühingus lisaks Vitali Radajevile isikud, kes töötasid paari päeva kaupa,

neile kõigile maksti palka sularahas.

Kaebaja esindaja Sergey Loginovi antud seletus tehingute tegemisest Rospaga on üldsõnaline.

Sergey Loginov ei mäleta, milliseid tehinguid tehti, mitu inimest Rospast objektil töötas.

Tellijale (peatöövõtjale) esitatud Rospa töötajate nimekiri ei ole tema väitel säilinud. Rospaga

lepinguid sõlmitud ei ole. Kaebaja juhatuse liige oli kontrollitaval perioodil Ruslan Mordovin,

ta ei oska anda selgitusi vaidlusaluste arvete alusel osutatud teenuste kohta.

Ehitustööde tellijad on kinnitanud, et tellitud töid teostasid kaebaja töötajad. Seda kinnitavad

ka tellijatelt saadud töötajate nimekirjad.

Kaebaja esindaja Sergey Loginov teadis, et Rospa ei ole teenuse osutaja. Kaebaja ja Rospa

kontrollitava perioodi juhatuse liige olid ammused tuttavad ning see andis kaebajale

võimaluse tellida Rospalt arveid kaebaja maksuarvestuse tarbeks. Kui maksuhaldur soovis

saada Rospalt kinnitust tehingute toimumise ja maksuarvestuses kajastamise kohta,

võõrandati Rospa koheselt uuele omanikule, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadav. Ka Rospa

väidetav töötaja Vitali Radajev ei ole kättesaadav. Juurdepääsuõigusi ehitatavatele objektidele

taotles Sergey Loginov ja ta teadis, et ta Rospa töötajatele selliseid õigusi taotlenud ei ole.

2. Green Engineering OÜ esitas maksuotsusele vaide. MTA jättis 25.11.2015.a vaideotsusega

(I kd tl 9-11) vaide rahuldamata.

3. Green Engineering OÜ esitas 07.12.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles

maksuotsuse tühistamist. Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses (I kd tl 2-5) ja kaebaja

täiendavates seisukohtades (I kd tl 65-66, II kd tl 83-84) ning on kokkuvõttes järgnevad.

Kaebaja esindaja Sergey Loginov ja Rospa esindaja Oleg Silinski ei olnud ammused tuttavad,

vaid ainult teadsid üksteist. Nad mõlemad on pärit Narvast, elavad seal ja on nn teretuttavad.

See ei ole samastatav ammuse tutvusega. Tegemist on negatiivse asjaoluga ja kaebaja ei saa

seda tõendada.

Kaebaja ja Rospa vahelised tehingud on vormistatud vastavalt seaduse nõuetele ja nii, nagu

neid tehinguid tavapäraselt tehakse. Kokkulepete sõlmimine hinnapakkumiste põhjal on

tavapärane praktika, eriti olukorras, kus tööde tegemisega on kiire. Õigusaktid ei nõua

töövõtulepingu või tööde vastuvõtmise vormistamist mingil kindlal viisil.

Tööd on aktidega üle antud ja nende eest on tasutud. Kuna tasunõue muutub sissenõutavaks

pärast tööde vastuvõtmist, siis näitab tasumine, et tööd tegelikult ka teostati.

Reklaamiteenust on kaebajale tegelikult osutatud. Reklaamiteenuse tellimise eesmärgiks oli

potentsiaalsete tellijate leidmine Vene Föderatsioonis, eeskätt Peterburi regioonis. Kaebaja

jaoks sai eesmärk ka täidetud, kuivõrd teenuse osutamise järgselt on kaebaja saanud Vene

Föderatsioonis hulganisti enda majandustegevuse edendamiseks vajalikke ja juba end ära

tasunud kontakte. Reklaamiteenus ei pea andma koheselt majandustegevuses väljenduvat

tulemit.

Kaebaja ei taotlenud Rospa töötajatele sissepääsulube objektidele, kuna Rospa väitel Rospa

töötajad ja esindajad juba omasid sissepääsulubasid. Maksuotsuses viidatud objektil viibis

igapäevaselt üheaegselt rohkem kui 1000 erinevate töövõtjate ja alltöövõtjate töötajat, seega

pidas kaebaja usutavaks, et Rospa töötajad olid samuti nende seas. Sergey Loginov kontrollis

isiklikult objektil tööde teostamist.

Rospa omas majandustegevust. Ühingu konto väljavõttelt nähtuvad maksed Ehitusekspert

OÜ-le, MTA-le, raamatupidamisettevõttele jne. Ühingu 2013. aasta majandusaasta aruandest

nähtub müügitulu 324 258 eurot. Rospa maksekäitumine ja käitumine hoolsa ettevõtjana

jätavad küll soovida, kuid selle eest ei saa vastutada kaebaja. Kaebajal puudus võimalus teada,

et Rospa ei tasu korrektselt makse või tema pangakontolt on välja võetud sularaha. MTA ei

ole midagi teinud Rospa tegevuse uurimiseks või tema vastutusele võtmiseks.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad sisalduvad vastuses

kaebusele (I kd tl 99-103) ja vaideotsuses (I kd tl 9-11).

Lisaks maksuotsuses toodud seisukohtadele (vt otsuse punkti 1) tõi vastustaja välja järgmist.

Maksuhaldur ei pea igat maksukohustuslase esitatud dokumenti või seletust aktsepteerima kui

ettemääratult tõest või tõendamist mittevajavat. Kui maksukohustuslase tehingupartnerite

analüüs annab alust kahelda tehingute tegelikus toimumises, siis tekib maksukohustuslasel

kohustus tehingute tegelik toimumine usaldusväärselt tõendada ning maksuhalduri kahtlused

kõrvaldada. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamiseks peab maksukohustuslane

muuhulgas veenduma selles, et kauba või teenuse eest formaalselt sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust andva arve esitaja on tõepoolest kauba või teenuse müüjaks. Vastustaja

ei väida, et hinnapakkumine või tööde üleandmise akt ei saa olla tõendiks tehingu toimumise

kohta, vaid seda, et praeguses asjas on dokumendid sedavõrd üldsõnalised, et nendest ei saa

välja lugeda teenuse osutamise olulisi tingimusi. Kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid, mis

kinnitaksid tehingute toimumist. See näitab, et dokumendid on koostatud sooviga jätta mulje

tehingu toimumisest. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja on dokumenteerinud tehingud

tavapäraselt. Vastupidi, ehitusteenuse soetamisel on tavapärane dokumenteerida tehingud nii,

et on nähtav konkreetsete tööde nimetused, mahud, iga töö hind, kulumaterjalide osas

materjalide nimetused, kogused ja hind, tööde üleandmisel konkreetsed akteeritavad tööd,

nende mahud, tööde üleandmise koht.

Rospal puudus vaidlusaluste tehingute toimumise ajal tavapärane majandustegevus. Rospa on

küll esitanud äriregistrile 2013. aasta majandusaasta aruande, mille kohaselt osaühingul oli

majandustegevus, kuid vastustaja peab neid andmeid ebausaldusväärseks. Lisaks oli selle

aruande järgi ühingu tegevusalaks 2013 aastal tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete

tootmine või hoonete halduse abitegevused, mitte ehitusteenuse osutamine või turu-uuringute

teostamine. Rospa väidetava volitatud esindaja Vitali Radajevi olemasolu on ebausutav.

Vastustajale ei ole esitatud talle antud volikirja, temaga sõlmitud töölepinguid on aga

teadmata põhjusel kaks. Rospa juhatuse liikmele meenusid kaebajaga ehitustööde kohta

tehtud tehingud väga ebamääraselt, turu-uuringud ei meenunud aga üldse. Rospa juhatuse

liikme selgitused on iseloomulikud tegelikku majandustegevust mitteomava äriühingu

selgitustele.

Kaebaja väited vaidlusaluseid töid teostanud Rospa töötajate kohta on vastuolulised. Sergey

Loginovi väitel oli ta objektil töid korraldav isik, kuid ei oska sellest hoolimata nimetada

Rospa töötajaid, kes objektil viibisid ja ei tea, kui palju neid oli. 29.05.2015.a seletuse

kohaselt ütles Rospa esindaja töötajate nimed suuliselt ja Sergey Loginov edastas nimekirja.

Kaebuse kohaselt ei andnud Rospa kaebajale töötajate nimekirja, kuna töötajatel olevat

sissepääsuload juba olemas.

Kaebaja etteheited seoses Sergey Loginovi ja Oleg Silinski tutvusega on vastustajale

arusaamatud. Vastustaja tugineb Sergey Loginovi 29.05.2015.a seletuses öeldule, et ta tunneb

isiklikult Oleg Silinskit enne seda, kui ta firma asutas. Rospa asutati 15.09.2009.a, seega võib

väita, et Sergey Loginov tundis Oleg Silinski juba pikemat aega. Kaebaja lepingupartnerid

Maru THM osaühing, aktsiaseltsi YIT Ehitus ja AS MARU EHITUS leppisid kaebajaga

kokku konkreetsete tööde tegemises, seega oleks ka kaebajal olnud lihtne tööde

edasimüümisel määratleda, milline osa ja millistest töödest edasi müüakse. Sellest hoolimata

ei ühildu kaebajalt tellitud tööd ja kaebaja poolt Rospalt tellitud tööd, mõnel juhul on

peatöövõtjale arve esitatud enne tööde väidetavat teostamist Rospa poolt, mõnedel arvetel

pole tehtud töid üldse nimetatud, tööde nimetused kaebaja poolt peatöövõtjale esitatud arvel ja

Rospa pool kaebajale esitatud arvel ei kattu jne. Esitatud seletus selle kohta, miks Rospa

töötajatele sissepääsulube ei taotletud, on ebausutav. Kaebaja ja peatöövõtjate vahel sõlmitud

lepingute kohaselt pidi kaebaja kooskõlastama alltöövõtja kasutamise, kuid kaebaja ei ole

esitanud ühtki dokumenti, mis tõendaks ostjate teavitamist Rospast kui alltöövõtjast. Eeltoodu

kogumis näitab, et kaebaja teadis, et tehinguid Rospaga ei ole toimunud.

Kohtu seisukoht

5. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja 3 näevad ette maksukohustuslase õiguse arvata

oma tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha teiselt maksukohustuslaselt

soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1

kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral

sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2-6

kohaselt tuleb arvele märkida teenuse osutaja ja saaja andmed ning teenuse nimetus, kirjeldus

ja maht.

Kohtupraktika kohaselt võib sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine olla

alusetu, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos, ostja ei näita üles äris nõutavat

või tavapärast hoolsust, on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest

tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud

käivet faktiliselt ei toimunud (Riigikohtu otsus 3-3-1-32-09 p 10 ja selles viidatud

kohtupraktika).

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega

mitteseotud kuluks muuhulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

6. Vaidlustatud maksuotsus põhineb sellel, et tehingud kaebaja ja Rospa vahel, mille kohta

Rospa väljastas ajavahemikul 27.06.2013.a - 30.11.2013.a kaebajale kokku 12 arvet (arvete

täpsed andmed I kd tl 23 pöördel - 24) kogusummas 106 702,15 eurot (sisaldab käibemaksu),

tegelikult ei toimunud. See tähendab, et

- eelnimetatud arved ei vasta KMS § 37 nõuetele, kuna teenust ei soetatud arvel näidatud

müüjalt ja tehingu majanduslik sisu ei vasta tegelikkusele. Nende arvete alusel ei saa

sisendkäibemaksu maha arvata. See suurendab kaebaja käibemaksukohustust;

- Rospale tasutud summad on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuludena ja see

suurendab kaebaja tulumaksukohustust.

Praeguses kohtuasjas ongi vaidluse all see, kas tehingud kaebaja ja Rospa vahel, mille kohta

Rospa väljastas kaebajale eelnimetatud 12 arvet, toimusid või mitte. Muude maksuotsuse

aspektide üle vaidlust ei ole.

7. Kohtu hinnangul on tõendatud, et vaidlusaluseid tehinguid kaebaja ja Rospa vahel ei

toimunud.

Vaidlusaluste tehingute toimumise ja sisu kindlakstegemiseks kättesaadavad dokumendid on

arved, arvetes viidatud hinnapakkumised ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd tl 68-

93, 110-111). Nende kohaselt olid tehtud töödeks ehitustööd ja turu-uuringu ehk

reklaamiteenuse osutamine.

Kaebaja oli sõlminud Maru THM osaühinguga (II kd tl 2-11), aktsiaseltsiga YIT Ehitus (II kd

tl 21-26, 27 pöördel - 35) ja AS-ga MARU EHITUS (II kd tl 42- 52) lepingud, mille järgi

kaebaja osutas nendele ühingutele alltöövõttu. Lepingud sisaldavad tööde kirjeldust, ajakava

või tähtaegu, täpseid kokkuleppeid tööde ja lisatööde hindade kohta. Aktsiaselts YIT Ehitus

vormistas tehtud tööde kohta üksikasjalikud aktid (I kd tl 184 pöördel, 185 pöördel). Ka Maru

THM osaühing pidas tehtud tööde kohta arvestust (I kd tl 190 pöördel, 192 pöördel - 193).

Kaebaja on esitanud eelnimetatud äriühingutele tehtud tööde kohta arved (I kd tl 182 - 197).

Kaebaja väitel ei teinud ta eelnimetatud ehitustöid ise, vaid need tööd tegi tema alltöövõtjana

Rospa. Seega ei ole praeguses asjas ehitustööde osas küsimuse all mitte see, kas tööd on

tehtud, vaid kes need tööd tegi. Reklaamiteenuse puhul on kahtluse all ka teenuse osutamine.

Maru THM osaühingu seletuse (II kd tl 1), aktsiaseltsi YIT Ehitus seletuse (II kd tl 20,

küsimused II kd tl 16-16 pöördel) ja AS MARU EHITUS poolt vastustajale esitatud andmete

kohaselt tegi nende poolt kaebajalt tellitud tööd kaebaja ise. Ehitusobjekti, Auvere

elektrijaama territooriumile sisenemiseks oli vajalik luba, kaebaja taotles load ainult oma

töötajatele. Peatöövõtjateks olevad ühingud nägid objektil ainult kaebaja töötajaid. AS

MARU EHITUS ja kaebaja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu lisas nr 1 (II kd tl 50-52) on

märgitud töid tegevad isikud ja kaebaja alltöövõtjad ning selle dokumendi kohaselt kaebaja

alltöövõtjaid ei kasutanud.

Rospa kohta kohtule esitatud dokumendid ei kinnita vaidlusaluste tehingute tegemist.

15.09.2009.a kuni 12.03.2014.a Rospa juhatuse liikmeks olnud Oleg Silinski seletus (I kd tl

135) näitab, et juhatuse liige ei juhtinud tegelikult ühingu tegevust. Juhatuse liige mäletab

ebamääraselt ehitustööde tegemist kaebajale, ei tea ehituse nimetust või täpset asukohta ja ei

nimeta üldse reklaamiteenuse osutamist. Tema väitel oli ühingul üks töötaja Vitali Radajev

(seletuses nimekuju Rodajev), kellele maksti palka sularahas ning kellel oli volikiri ja kõik

õigused tehingute tegemiseks. Juhatuse liige ainult allkirjastas Vitali Radajevi koostatud

dokumente ja ei oska nende sisu kohta mingeid selgitusi anda. Vitali Radajev ei ole

küsitlemiseks kättesaadav (I kd tl 144-146), talle antud volikirja ei ole kohtule esitatud.

Rospa konto väljavõte (I kd tl 155-177) ei näita makseid, mis peaksid kaasnema ehitustööde

tegemise või reklaamiteenuse osutamisega, sh puuduvad maksed töötajatele, materjalide eest

jms. Konto väljavõtte põhjal oli Rospal küll mõningane majandustegevus: esineb laekumisi

selgitusega „ventilatsiooni puhastus“, makseid MTA-le ja raamatupidamisteenuse eest ning

väikestes summades oste ehituskauplustest. Kuid eeltoodu ei tõenda kaebaja väidetud

tehingute toimumist. Konto väljavõte kinnitab vastustaja väidet, et kaebaja ülekannete

laekumisele järgnes tasutud summa väljavõtmine pangaautomaadist sularahas. Kaebaja

väidetud tehingute toimumist ei kinnita ka kaebaja esitatud Rospa 2013. majandusaasta

aruanne (II kd tl 86-93). Aruanne näitab küll majandustegevuse toimumist, kuid seda

valdkondades ventilatsioonikanalite puhastus ja hoonete halduse abitegevused (II kd tl 91).

Ehitamise või reklaamiteenuste osutamisega seotud müügitulu puudub.

Kaebaja ei ole tõendanud, et ehitustööd tegi tegelikult Rospa või et reklaamiteenust üldse

osutati. 09.12.2015.a kohtumääruses selgitas kohus kaebajale, et kohtueelses menetluses või

kohtule ei ole seni esitatud tõendeid vaidlustatud tehingute toimumise kohta ning et kaebajal

tuleb tehingute toimumist tõendada. Kaebaja esitas seepeale samad hinnapakkumised, arved

ja tööde üleandmise aktid, mis olid varasemalt esitatud vastustajale ja sisaldusid maksuasja

toimikus (kaebaja tõendid I kd tl 68-93, vrdl vastustaja esitatud dokumentide nimekiri I kd tl

106-107) ning mille kohta kohus oli öelnud, et nendest dokumentidest tehingute toimumise

tõendamiseks ei piisa. Kaebaja esitas ka Rospa majandusaasta aruande, seda käsitles kohus

eespool.

Erinevalt kaebaja ning Maru THM osaühingu, aktsiaseltsi YIT Ehitus ja AS MARU EHITUS

vahel toimunud tehingute põhjalikust dokumenteerimisest on kaebaja ja Rospa vahel

toimunud tehingud dokumenteeritud pealiskaudselt ja ei anna võimalust täpselt kindlaks teha,

millist tööd tehti või teenust osutati. Tööde kirjeldus on üldsõnaline (paigaldamine SW,

lisatöö, keevitamine, raami tootmine, tootmine ja paigaldamine ladu). Puuduvad tööde maht

(paigaldamine SW puhul on siiski mõnel juhul märgitud ruutmeetrite arv), kulumaterjali

nimetus ja kogus, kasutatava tehnika nimetus ja kasutamishind, tööde teostamise asukoht.

Rospa juhatuse liige Oleg Silinski ei oska tööde sisu täpsemalt kirjeldada (I kd tl 135).

Enamuse tööde puhul ei oska seda ka kaebaja esindaja Sergey Loginov (I kd tl 178-179).

Seejuures on just ehitustööde puhul oluline nende täpne kirjeldus, et eristada Rospa tehtud

töid kaebaja enda tehtud töödest.

Reklaamiteenuse osutamise kohta puuduvad igasugused tõendid. Sh puudub töö

„telemarketing Venemaa turul“ kohta isegi üleandmise-vastuvõtmise akt. Seejuures oleks

kaebajal pidanud olema kerge tõendeid esitada, kuna kaebaja sõnul on ta teenuse osutamise

järgselt saanud Vene Föderatsioonis hulganisti enda majandustegevuse edendamiseks

vajalikke ja juba end ära tasunud kontakte.

8. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et kaebaja teadis, et Rospa väljastatud arved on

fiktiivsed.

Esiteks näitavad seda kaebaja ebamäärased ja väheütlevad selgitused tehtud tööde kohta.

Kaebaja tegelik esindaja vaidlusaluste tehingute ajal ja praegune juhatuse liige Sergey

Loginov ei tea, kes soetas Rospa poolt paigaldatud materjali. Ta teab, et toimus paneelide

paigaldus, aga täpsemalt vastata ei oska. Ta ei mäleta, mida tähendab arvel 19-07 märgitud

„demonteerimine ja paigaldamine alajaama“, milliseid mitmel arvel märgitud lisatöid

tegelikult tehti. Kaebaja juhatuse liikme Ruslan Mordovini seletuse (II kd tl 60-64, küsimused

II kd tl 54 - 54 pöördel) kohaselt kontrollis ta tööde teostamist ehitusplatsil, kuid Rospa poolt

tehtud tööde kohta oskab ta sellest hoolimata öelda ainult seda, et Rospa teostas väga laias

spektris töid, näiteks keevitustööd, paneelide paigaldus, metalli montaaž jne. Ruslan

Mordovin ei tea, kes oli Rospa esindaja tööde üleandmisel. Vastustaja on välja toonud, et

mitmel juhul toimus tööde väidetav tegemine Rospa poolt pärast seda, kui tööd olid

peatöövõtjale üle antud (täpsemalt I kd tl 101 pöördel - 102), kaebaja ei ole neid väiteid

ümber lükanud.

Teiseks kinnitab seda asjaolu, et kaebaja teadis, et ehitusel ei viibinud Rospa töötajaid. Maru

THM osaühingu seletuse (II kd tl 1) ja aktsiaseltsi YIT Ehitus seletuse (II kd tl 20, küsimused

II kd tl 16-16 pöördel) kohaselt oleks sissepääsuload Rospa töötajatele tulnud taotleda

kaebajal nende kaudu, kaebaja seda ei teinud. Kaebaja väitis maksuhaldurile antud seletuses (I

kd tl 179), et load taotles tema ja nimekirjas olid ka Rospa töötajad, ta ei mäleta, mitu inimest

neid oli. Kaebuses esitas kaebaja aga väite, et Rospa töötajad sissepääsulube ei vajanud.

Hoolimata lubade väidetavast olemasolust ei toonud kaebaja välja konkreetseid andmeid

objektil viibinud Rospa töötajate kohta. Eeltoodu kogumis näitab, et kaebajale oli teada, et

mingeid Rospa töötajaid ehitustöödel ei olnud.

9. Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist.

Kaebajal on iseenesest õigus, et kohustuslikke vorminõudeid tehingute dokumenteerimiseks

ei ole. See ei oma aga praeguse asja lahendamisel tähendust. Vaidluse all ei ole mitte

tehingute vastavus võlaõigusseaduses või muudes eraõiguse valdkonda kuuluvates

õigusaktides sätestatud nõuetele, vaid see, kas kaebajal oli õigus arvata maha

sisendkäibemaksu ja arvestada tasutud summasid ettevõtlusega seotud kuluna. Äriühing, kes

soovib kasutada sisendkäibemaksu ja kulude mahaarvamise õigust, peab vajadusel olema

võimeline tõendama, et tal selline õigus on. Seetõttu ei ole õige kaebaja arusaam, et tehingute

toimunuks lugemiseks maksuõiguse tähenduses piisab tehingute vormistamisest minimaalsel

eraõiguses nõutaval tasemel.

Asjaolu, et töö või teenuse eest on tasutud, ei tõenda töö tegemist või teenuse osutamist.

Samuti ei takista olematute tööde või teenuste eest tasumist võlaõigusseaduse säte, mille järgi

muutub tasu sissenõutavaks pärast tööde vastuvõtmist.

Praeguse asja lahendamisel ei ole oluline, kui lähedased olid omavahel kaebaja ja Rospa

tegevjuhina tegutsenud isikud või juhatuse liikmed. Vastustaja on tuginenud sellele, et kuna

isikud üksteist tundsid, siis oli kokkulepe Rospa arvete kasutamiseks kaebaja

raamatupidamises põhimõtteliselt võimalik.

See, kas MTA on või ei ole algatanud menetlusi Rospa suhtes või pannud kohustusi Rospale,

ei mõjuta kuidagi vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust.

10. Kokkuvõttes on vastustaja õigesti leidnud, et tehinguid kaebaja ja Rospa vahel ei

toimunud. Sel juhul puudus kaebajal õigus arvata nende tehingute kohta väljastatud arvete

alusel maha sisendkäibemaksu ning tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulud,

millelt tuleb tasuda tulumaksu. Maksuotsus on õiguspärane ja kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

Menetluskulud

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Kohus määras 05.04.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 20.04.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule

ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik