2-15-123128/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-123128

Tsiviilasi

AS STV hagi Viktor Mihelson vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

325,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS STV; registrikood 10059388; asukoht A. Valge 6-

4, Tallinn, 11413, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Viktor Mihelson; isikukood XXXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS STV hagi Viktor Mihelson vastu 11. oktoobril

2013. a sõlmitud liitumislepingu nr 462932 alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Viktor Mihelsonilt (Mihelson) (isikukood XXXX) AS STV (registrikood

10059388) kasuks välja:

2.1. 182

(ükssada

kaheksakümmend

kaks)

eurot

ja

senti

(sealhulgas

telekommunikatsiooniteenuse tasu 29 eurot 69 senti, tagastamata seadmete hüvitis 62

eurot, leppetrahv 70 eurot 83 senti ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 20,15 eurot).

2.2. alates 28. oktoobrist 2015 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu, tagastamata

seadmete hüvitise ja leppetrahvi täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras tagastamata telekommunikatsiooniteenuse tasult,

tagastamata seadmete hüvitiselt ja leppetrahvilt, kuid kokku mitte rohkem kui 26

(kakskümmend kuus) eurot ja 17 senti.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Viktor Mihelsonilt (Mihelson) AS STV kasuks välja menetluskulu 114 (ükssada

neliteist) eurot.

8. Mõista Viktor Mihelsonilt (Mihelson) AS STV kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega

viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud

Tartu Maakohtu 22. märtsi 2016. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 22. märtsil 2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kättetoimetatuks 6. aprillil

2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid hageja ja kostja 11. oktoobril 2013. a tüüptingimustega

liitumislepingu nr 462932. Lepingu alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved

tasumata. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg

162,52 eurot, sh telekommunikatsiooniteenuse tasu 29,69 eurot, digiseadme väärtus 49

eurot, digikaardi väärtus 13 eurot, leppetrahv 70,83 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

136,35 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni viivis põhivõlalt 0,15%

päevas, ent mitte rohkem kui 26,17 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja nõue on telekommunikatsiooniteenuse tasu 29,69 euro, seamete

väärtuse 62 (49 + 13) euro ning leppetrahvi 70,83 euro osas tervikuna õiguslikult

põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tulenes telekommunikatsiooniteenuse tasu, seamete

väärtuse ning leppetrahvi maksmise kohustus hageja ja kostja vahel sõlmitud

liitumislepingust. Kostja kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Hageja võib seega liitumislepingu

ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda nende täitmist.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse

aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul

omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a

otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on

seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas hageja teenuse

kasutamise üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses hageja

tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust,

sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab

teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult

kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa

tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).

9. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega

viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida

võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida

võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud

viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul,

kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on

ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem

viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

10. Praegusel juhul on viivis ette nähtud hageja ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingu

tüüptingimustes. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas.

Hagejale ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja

oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks oma kohustused õigel ajal täitnud. Samas tuleb

arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla

kahju suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava

summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure

omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava

summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju

on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka viivise teisest eesmärki

arvestades, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam

kui kuus ja pool korda vaidlusalusel perioodil VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset

viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide

saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem viivisemäär nimetatud eesmärgi

saavutamise.

12. Eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast

proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult. (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p

13).

13. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset

viivisemäära üle kuue ja poole korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks

0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

14. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses

määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooniteenuse

tasult alates 26. jaanuarist 2014 kuni 27. oktoobrini 2015 on 4,22 eurot [(29,69 * 0,0825 *

155/365) + (29,69 * 0,0815 * 184/365) + (29,69 * 0,0805 * 300/365)], leppetrahvilt alates

26. aprillist 2014 kuni 27. oktoobrini 2015 on 8,65 eurot [(70,83 * 0,0825 * 66/365) +

(70,83 * 0,0815 * 184/365) + (70,83 * 0,0805 * 300/365)] ning tagastamata seadmete

hüvitiselt alates 16. maist 2014 kuni 27. oktoobrini 2015 on 7,28 eurot [(62 * 0,0825 *

45/365) + (62 * 0,0815 *184/365) + (62 * 0,0805 * 300/365)]. Hageja enne hagi esitamist

sissenõutavaks muutunud viivisenõue on seega põhjendatud kokku 20,15 euro ulatuses

ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses.

16. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

234,78 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja esindajakulu summas 159,78 eurot. Hagejale

osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses. Hageja on

kinnitanud, et tal ei ole pärast hagiavalduse esitamist täiendavaid menetluskulusid

tekkinud.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et

hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei ole hageja esindajatasu TsMS § 174 lg

10 järgi põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas, so 26,63 euro ulatuses. Kuivõrd TsMS

§-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja

menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses

teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja

mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille

sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu,

leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on

põhjendatud 95 euro ulatuses.

18. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 190 eurot (75 + 20 + 95). Kohus

jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 114 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus

kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud,

ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik