1-14-9353/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9353

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. aprilli 2016

määrus Ragnar Koobase (ik 38110072722) vangistuse

täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ragnar Koobase kaitsja Paavo Paal,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. aprilli 2016 määrus osaliselt, s.o osas, millega

Ragnar Koobast kohustati ilmuma karistuse kandmiseks 9. mail 2016 Tartu Vanglasse.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 19. aprilli 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 otsusega mõisteti Ragnar Koobasele KarS § 424 järgi

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele ja

määrati R. Koobase katseajaks 2 aastat. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati R. Koobast katseajal

mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume.

2. 28. jaanuaril 2015 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata

R. Koobase karistus täitmisele, sest isik rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu.

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015 määrusega jäeti süüdlase karistus täitmisele pööramata, kuid

R. Koobast kohustati KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma sõltuvusravile.

3. 1. aprillil 2016 esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule taas erakorralise ettekande

ettepanekuga pöörata R. Koobase kandmata karistus täitmisele. Nimelt rikkus süüdlane

käitumiskontrolli ajal jälle kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Maakohtu määrus

4. Tartu Maakohtu 19. aprilli 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati

R. Koobasele Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa

1 aasta vangistust täitmisele. Maakohus tegi kindlaks, et R. Koobas on süstemaatiliselt rikkunud

alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata määratud ravile ja psühhiaatri abile on süüdlane siiski

alkoholi tarvitamist jätkanud. Ka alustati R. Koobase suhtes katseajal uus kriminaalmenetlus

süüdistuses KarS § 424 järgi. Süüdlasele on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses,

kuid isik ei ole enda käitumist muutnud. R. Koobast ei ole suunanud õiguskuulekale käitumisele

ka töökoht ega perekonna toetus. Süüdlase perre on hiljuti sündinud laps, kuid see asjaolu ei tingi

karistuse täitmisele pööramata jätmist. R. Koobasele olid rikkumistega kaasnevad tagajärjed

teada.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Koobase kaitsja Paavo Paal, kes palub Tartu

Maakohtu 19. aprilli 2016 määrus tühistada ja jätta süüdlasele mõistetud karistuse kandmata osa

täitmisele pööramata. Kaitsja toob välja, et R. Koobase elus on viimasel ajal olnud mitmeid

olulisi sündmusi (haigused, ema surm, lapse sünd), mida maakohus karistuse täitmisele

pööramisel ei arvestanud. Kaitsja esitas ringkonnakohtule R. Koobase elu mõjutanud sündmuste

kohta ka kirjalikud tõendid. R. Koobas on peres ainus toitja ning vanglakaristuse kandmine seaks

süüdlase naise ja lapse raskesse olukorda. R. Koobas on rikkumiste toimepanemist tunnistanud

ning tegelenud sõltuvusprobleemi raviga. Osaliselt võis alkoholist loobumist raskendada isiku

raske tervislik olukord, mis põhjustas suuri valusid, ning R. Koobase ema surm. Isikule KarS

§ 424 järgi esitatud uue süüdistuse osas ei ole veel otsust tehtud ning süüdistuse esitamine

ainuüksi ei tohiks karistuse täitmisele pööramist tingida.

6. 9. mail 2016 esitas kaitsja lisa määruskaebusele, milles taotleb karistuse täitmisele pööramise

asemel R. Koobase allutamist elektroonilisele järelevalvele. Kriminaalhooldaja on tuvastanud, et

süüdlase elukoht vastab valve nõuetele ning R. Koobas on vastava nõusoleku andnud.

Ringkonnakohtu järeldused

7. R. Koobase kaitsja R. Paal esitas 4. mail (kuigi dateeritud 4. aprillil) 2016 Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse, mis oli digitaalselt allkirjastamata. Seega ei vastanud kaebus

KrMS § 386 lg 2 nõuetele. Samas kõrvaldas kaitsja ise puuduse ning esitas 6. mail 2016 kohtule

kaebuse digitaalselt allkirjastatuna. Riigikohtu 7. märtsi 2016 määruse nr 3-1-1-25-16 p-des 7-9

toodud seisukoha järgi tuleb kaebust käsitada tähtaegsena.

8. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Koobase karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule

anti korduvalt võimalus kanda karistust vabaduses ning tegeleda enda alkoholiprobleemiga.

R. Koobas ei leidnud aga motivatsiooni muutuste ellu viimiseks. Teda kohustati osalema

sundravil, kuid ka see meede ei olnud piisav. Kaitsja üritab vabandada R. Koobase alkoholi

tarvitamist erinevate isiklike katsumustega, kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei ole see

asjakohane. Süüdlasele oli teada, et tingimisi mõistetud karistus võidakse täitmisele pöörata, kui

ta katseaja tingimusi ei täida. Enda käitumise vabandamine erinevate probleemidega näitab

pigem piisava motivatsiooni puudumist, et vajalikke muudatusi ellu viia. R. Koobasele oli

tagatud vajalik abi kriminaalhooldaja, psühhiaatri ja sundravi näol, puudu jäi vaid tahtest

muutuda. Isikut karistati joobes juhtimise eest ning seega oli tingimisi karistuse peamine eeldus,

et R. Koobas hoidub alkoholi tarvitamisest ja sarnaste süütegude toimepanemisest. Süüdlane

rikkus aga korduvalt ja tahtlikult talle pandud kohustust, mistõttu tuleb tal nüüd asuda kandma

reaalset vangistust.

10. Elektroonilise valve kohaldamine ei välista alkoholi jätkuvat tarvitamist või uute liiklusalaste

süütegude toimepanemist. Kuigi R. Koobast ei ole uuesti KarS § 424 järgi süüdi mõistetud,

ilmestab ka pidev alkoholi kuritarvitamine ning uue kriminaalmenetluse alustamine, et leebemad

meetmed ei suuna süüdlast õiguskuulekale käitumisele. Karistuse täitmisele pööramist ei muuda

ka asjaolu, et R. Koobasel on väikene laps. Olles teadlik tulevase lapse sünnist, jätkas süüdlane

enda varasemat käitumislaadi ning võttis teadliku riski, et tal tuleb tulevikus asuda

vanglakaristust kandma. Arvestades R. Koobase käitumist ja varasemat elukäiku ei täidaks ükski

teine KarS § 74 lg-s 4 nimetatud alternatiiv R. Koobase osas soovitud eesmärki.

11. Maakohusb on aga rikkunud KrMS § 414 lg 1 nõudeid, kuna määras karistuse täitmisele

pööramise määruses kindlaks, millal tuleb R. Koobasel asuda vanglakaristust kandma.

Nimetatud sätte kohaselt pidanuks kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saatma

süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma. Kuna maakohtu määrus on vaidlustatav, ei ole võimalik enne määruse

jõustumist karistuse kandmise aega kindlaks määrata. Nimetatud rikkumise saab aga

ringkonnakohus ise kõrvaldada, tühistades selles osas karistuse täitmisele pööramise määruse.

12. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et

maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, s.o osas, millega R. Koobast kohustati ilmuma

karistuse kandmiseks 9. mail 2016 Tartu Vanglasse. Muus osas jääb maakohtu määrus aga

muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas