2-15-11623/46 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. mai 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-11623

Tsiviilasi

XXXXhagi XXXXvastu 4 500 euro nõudes

Tsiviilasja hind

4 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja

Ardi Šuvalov

Kostja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tanel Mällas

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 10. mail 2016, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja Ardi Šuvalov ning kostja XXXX ja

tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja XXXX(isikukood XXXX) hagi kostja XXXX(isikukood

XXXX) vastu 4 500 euro nõudes.

2. Jätta kaja esitamise ja menetlemisega seonduvad menetluskulud kostja kanda

ning kõik ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Rahuldada kostja taotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt

XXXX kostja XXXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 960 eurot

(põhjendatud ja vajalik õigusabikulu).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

2-15-11623

2 (4)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXXX(hageja) esitas 4. augustil 2015 hagiavalduse XXXX(kostja) vastu nõudega mõistja

kostjalt hageja kasuks välja 4 500 eurot.

Kohus rahuldas hagi 7. oktoobri 2015. aasta tagaseljaotsusega, mille peale esitatud kostja

30. oktoobri 2015 kaja oli edukas.

Kohus kuulas pooled ära 23. veebruari 2016 korraldaval istungil ja 10. mai 2016 kohtuistungil.

2. Hageja väidab, et pooled sõlmisid suulised laenulepingud, mille alusel andis hageja

kostjale laenu kokku summas 4 500 eurot. Vastava summa kandis hageja igakordse lepingu

alusel kostja arveldusarvele. Lepingutest esimene, st 9. veebruari 2013 leping oli tähtajaline ja

laen tuli tagastada 1. aprilliks 2013. Ülejäänud laenulepingud olid tähtajatud. Hageja saatis

kostjale 28. oktoobril 2014 kirjaliku teatise, milles teavitas, et ütleb laenulepingud üles alates

1. jaanuarist 2015 ja nõuab kostjalt kui laenusaajalt varaliste kohustuste täitmist (st laenu

tagastamist) ning palub kanda võlgnetavad summad hageja pangaarvele üle hiljemalt

5. jaanuaril 2015. Kostja laenu ei tagastanud.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on

õigusabikulud 5 t ja 10 min eest kokku 590,40 eurot (4 t määraga 112,50 eurot ja 1 t 10 min

määraga 120 eurot), samuti riigilõiv 350 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb

hageja osaliselt vastu.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled ei ole sõlminud laenulepinguid. Hageja kandis kostja

arvele raha, et katta kostja ja poolte ühise lapse kulutusi poolte reiside ajal, samuti tegi hageja

kostjale kingitusi.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

õigusabikulud 1 580,40 eurot 13 t 10 min eest tasumääraga 120 eurot. Hageja menetluskulude

nimekirjale kostja vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

5. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel

tuvastatuks:

− hageja tegi ülekandeid kostja arveldusarvele 9. veebruaril 2013, 20. juunil 2014,

30. juunil 2014, 10. juulil 2014, 11. juulil 2014, 14. juulil 2014 ja 17. juulil 2014

kokku summas 4 500 eurot (tl 6–12, osaline tõlge tl 106 pöördel);

− hageja saatis 28. oktoobril 2014 kostjale laenulepingute ülesütlemise avalduse (tl 13–

15, osaline tõlge vt ka tl 106 pöördel), mille kostja on kätte saanud (tl 115–116).

6. Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väitel

sõlmisid pooled laenulepingud ja VÕS § 396 lg 1 järgi on laenu tagastamine laenusaaja

põhikohustus.

2-15-11623

3 (4)

Nõude edukuseks pidi hageja tõendama, et kostjal on raha tagastamise kohustus, st

laenulepingute sõlmimise ja tingimused. Kohus ei tuvasta esitatud tõendite põhjal, et pooled

oleksid sõlminud laenulepingud, ja põhjendab seda järgmiselt.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi on lepingud

mitmepoolsed tehingud, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus.

Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause näeb ette, et

kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega.

Eeltoodust tuleneb, et laenulepingu sõlmimiseks peavad laenuandja ja laenusaaja vahetama

tahteavaldused, millest tervikuna nähtuks, et nad on saavutanud kokkuleppe. Hageja

koostatud maksekorraldustest ei ole võimalik tuvastada kostja tahet laenulepingute

sõlmimiseks. Kostja vastav tahe ei nähtu ka poolte sõnumivahetusest (tl 122–126, tõlge

tl 134). Samuti ei saa kostja vaikimist raha saamisel lugeda kohaseks tahteavalduseks, sest see

ei tulene seadusest, poolte kokkuleppest ega nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg 4).

Kostja vande all antud seletusest nähtub vastupidi, et pooltel oli praktika, mille kohaselt

hageja kandis tihtipeale raha kostja arvele kostja ja lapse kulude katteks, mida pooled ei

käsitlenud laenuna (tl 142–143). Sama kinnitab ka hageja esitatud maksete nimekiri (tl 117).

Neil kaalutlustel ei järeldu hageja maksekorraldustest, et pooled oleksid sõlminud

laenulepingud.

Samuti

ei

saa

sellist

järeldust

teha

hageja

28. oktoobri 2014

ülesütlemisavaldusest, mis on ühepoolne tahteavaldus.

7. Kuna laenulepingute tuvastamine on hageja nõude rahuldamise eeldus, mis ei osutu

täidetuks, siis ei ole kohtul vaja käsitleda poolte muid väiteid, sh esimese väidetava

laenulepingu tähtajalisuse kohta.

Kohus ei saa omal algatusel kaaluda hageja nõude rahuldamist alusetu rikastumise sätete järgi.

Nimelt tuleneb VÕS § 1028 lg-st 1, et hageja peaks tooma esile täiendavad asjaolud, st

eelkõige täiendama hagi alust väidetega, mis võimaldaks kontrollida nõuet ka sel alusel.

Käesolevas asjas tugineb hageja eranditult laenulepingute sõlmimisele ega ole oma nõuet

alternatiivse alusega põhjendanud. Sellises olukorras ei saa ka kohus nõuet alusetu

rikastumise sätete järgi käsitleda (vrd Riigikohtu 20. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-11, p 14 esimene lõik).

8. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata poolte

1. juuli 2014 kokkuleppe (tl 63–68), sellest taganemise avalduse (tl 103–105) ja hageja e-kirja

(tl 134 all), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

9. Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel üldjuhul

hageja kanda. Siiski näeb TsMS § 169 lg 2 muu hulgas ette, et tagaseljaotsuse peale kaja

esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seetõttu jäävad kaja esitamise ja menetlemisega

seonduvad kulud kostja kanda, ülejäänud menetluskulud aga hageja kanda.

10. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

2-15-11623

4 (4)

Hageja menetluskulude nimekiri ei sisalda toiminguid, mis seonduksid kaja lahendamisega,

mistõttu seda ei ole vastavalt eelmises punktis otsustatud kulude jaotusele vaja lähemalt

käsitleda.

Kostja nõuab õigusabikulu hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub kulu

esindajatasust määraga 120 eurot tunnis 12 töötunni eest enne kohtuistungit ja lisaks sama

tasumääraga tasu kohtuistungi eest (1 t ja 10 min). Kohus leiab, et kostja menetluskulude

nimekirjas märgitud ajakulu on valdavas osas põhjendatud, aga esindaja tasumäära tuleb

vähendada toimingute eest, mil kostjat ei esindanud veel advokaat.

Kostja vastuse hagile (23. novembri 2015 toiming, 2,5 t) koostas lepinguline esindaja, kes ei

ole advokaat. Selle toimingu põhjendatud ja vajalik esindaja tasumäär on kohtu hinnangul

72 eurot (60 eurot tund, millele lisandub 20% käibemaks). See toiming hõlmab mõistlikku

aega hagiga tutvumiseks.

Kuivõrd kaja lahendamisega seotud kulud jäid kostja kanda ja eelmises lõigus kirjeldatud

toiming hõlmas mõistlikku aega hagiga tutvumiseks, siis ei kuulu hüvitamisele 3 t kulu kaja

koostamise eest. Lisaks arvestab kohus kostja esindaja 22. ja 23. veebruari 2016 toimingud

(kokku 3 t 30 min) 1/3 osas kaja lahendamise kuluks (1 t 10 min) ja ülejäänud osas hagi

lahendamise kuluks (2 t 20 min).

Tulenevalt eeltoodust on kostja õigusabikulud põhjendatud summas 960 eurot järgmiselt:

− 23. novembri 2015 vastuse koostamine hagile 180 eurot (2,5 t määraga 72 eurot);

− 22. veebruari 2015 kohtumine, 23. veebruari 2016 korraldava istungi ettevalmistamine

ja sellel osalemine 280 eurot (2 t 20 min määraga 120 eurot);

− 28. märtsi 2016 seisukoha koostamine 240 eurot (2 t määraga 120 eurot);

− 5. mai 2016 ettevalmistus ja osalemine istungil 260 eurot (2 t 10 min määraga

120 eurot).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik