3-15-2784/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2784

Haldusasi

Betoner OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.08.2015. a

maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.04.2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Betoner OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Betoner OÜ

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta Betoner OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2016. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 10.08.2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/029969-27

Betoner OÜ-d (endine ärinimi Marico Betoon OÜ) tasuma maksusumma 47 392,61 eurot.

2. MTA jättis 09.10.2015. a vaideotsusega nr 6-1/3001-2 rahuldamata Betoner OÜ vaide

MTA 10.08.2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamiseks.

3. Betoner OÜ esitas 06.112015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.08.2015. a

maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles ta palus peatada maksuotsuse

täitmine kaebuse lahendamiseni ja jätta kaebaja maksuvõlglaste nimekirja kandmata.

Kaebaja märkis, et maksuotsuse täitmisel langeks talle lühikese aja jooksul

märkimisväärne rahaline koormus, mis võib viia maksejõuetuseni. Ka leidis kaebaja, et

maksuvõla kohesel sissenõudmisel ning ettevõtte andmete avaldamisel

maksuvõlglasena avalikes andmebaasides on pöördumatu tagajärg, see mõjub ettevõtte

likviidsusele ja majandustegevusele hävitavalt, mis võib omakorda viia

pankrotistumiseni.

4. Tallinna Halduskohus andis 16.11.2015

määrusega

kaebuse vastavalt

kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt ja peatas MTA 10.08.2015. a maksuotsuse täitmise nii, et maksuhalduril on

lubatud teha maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud

toiminguid.

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, milles kaebaja taotles maksuvõla

avalikustamise keelamist. Kohus märkis, et kaebaja on tegutsev ettevõte, kellel on töös objektid

üle Eesti ning kaebaja pangakontolt nähtuvad pidevad sissetulekud ja väljaminekud, ka on

kaebaja järjekindlalt deklareerinud käivet, millest nähtub äritegevuse toimumine. Kohus leidis,

et kuivõrd kaebajale kui tegutsevale ettevõttele peavad jääma vahendid igapäevaseks

toimimiseks, kaalub see üles avaliku huvi maksude viivitamatu laekumise vastu. Kohus

nõustus, et mõningateks ohumärkideks võib pidada majandusaasta aruande esitamata jätmist ja

registervara puudumist, kuid need ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist, kuivõrd

ehitustegevus ei nõua tingimata registervara olemasolu ning toimiva äriühingu korral ei tähenda

maksuvõla olemasolu ja majandusaasta aruande esitamata jätmine, et kaebaja võiks

kohtumenetluse jooksul esialgse õiguskaitse kohaldamisest sõltumata lõpetada tahtmatult või

tahtlikult oma majandustegevust.

5. MTA esitas 13.04.2016 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks. MTA märkis, et

Betoner OÜ on esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise pankrotihalduri

23.03.2016. a aruandele tuginedes muutub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse jätkuva

kohaldamise korral kaebaja maksuvõla sissenõudmine nii kaebajalt kui ka temaga

solidaarselt tema seaduslikult esindajalt kas oluliselt raskendatuks või väga suure

tõenäosusega jääbki kaebaja maksuvõlg tasumata.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 27.04.2016. a määrusega MTA taotluse Betoner OÜ

suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Määruse põhjendused:

1) Tartu Maakohus otsustas 25.04.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2986 lõpetada

Betoner OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Muutunud asjaolude pinnalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Maakohus on

raugemise alusena märkinud pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, mille kohaselt lõpetab kohus

määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu. Sõltumata sellest, et Tartu Maakohtu 25.04.2016. a määrus ei ole

käesolevaks hetkeks jõustunud, ei ole kaebaja antud juhul tegutsev ettevõte. Tõendatud on

kaebaja maksejõuetus. Ajutise panktorihalduri aruandest ja Tartu Maakohtu määrusest

nähtuvalt puuduvad kaebajal vahendid maksusumma tasumiseks. Ka puudub kaebajal

registervara, mille arvelt maksusumma tasuda. Seejuures on kaebaja ise esitanud Tartu

Maakohtule pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse

puhul tema maksejõuetust eeldatakse.

2) Kaebaja on olukorras, kus ettevõtluse jätkamine ei ole enam tõenäoliselt võimalik, siis ei saa

maksuvõla sundtäitmine, s.h kaebaja arvelduskontode arestimine tekitada kaebaja

majandustegevusele pöördumatuid tagajärgi. Arvestades asjaolu, et tegemist on sisuliselt

äriühinguga, kelle majandustegevus on lõppenud, ei saaks esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmine enam tema olukorda halvendada. Kuna äriühingul majandustegevust

käesoleval ajal ei toimu, siis on äärmiselt kaheldav, et maksude laekumine ka hilisemalt

toimuks. Avalikku huvi riivab see, kui maksusumma jääb üldse laekumata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Betoner OÜ esitas 12.05.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

27.04.2016. a määrus ja jätta uue määrusega rahuldamata MTA taotlus esialgse õiguskaitse

tühistamiseks.

Kaebaja leiab, et olukorras, kus MTA-l on võimalik kasutada maksuvõla sissenõudmiseks

põhimõtteliselt kõiki talle seadusega antud vahendeid, v.a sissenõude pööramine kaebaja

rahalisele õigusele, ei saa esialgne õiguskaitse mingil viisil tingida maksuvõla sissenõudmise

võimatuks muutumist. Kaebaja märgib, et vaidlust ei ole selle üle, et tal puudub vara ja esialgse

õiguskaitse tühistamine ei anna MTA-le eelist maksuvõla sissenõudmisel ega muuda MTA

jaoks maksuvõla sissenõudmist lihtsamaks, kuid samas kahjustab konto arestimise võimaluse

andmine võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Kaebaja arvates on kohtu kaalutlused

arusaamatud, sest ühelt poolt möönab kohus, et kaebaja majandustegevus lõppeb pankroti tõttu,

kuid teisalt peab õigeks anda MTA-le võimalus sekkuda kaebaja majandustegevusse.

8. MTA esitas 18.05.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta Betoner OÜ

määruskaebus rahuldamata.

Vastustaja leiab, et määruskaebuses esitatud väited on alusetud ning põhjendatud on

halduskohtu järeldus, et äriühingu olukorda, kelle majandustegevus on lõppenud, ei saaks

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine enam halvendada ja on äärmisel kaheldav, et

maksude laekumine ka hilisemalt toimuks ning avalikku huvi riivab see, kui maksusumma jääb

üldse laekumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Betoner OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Vaidlustatud Tartu Halduskohtu 27.04.2016. a määrusest nähtuvalt on halduskohus

rahuldanud MTA taotluse tühistada Betoner OÜ suhtes kohaldatud esialgne õiguskaitse,

sest muutunud asjaolude pinnalt leidis halduskohus, et kaebajal puudub täielikult

esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuvõla sissenõudmise võimatus tingitud

käesoleval juhul asjaolust, et kaebaja puhul on tõendatud tema maksejõuetus.

Ringkonnakohtu hinnangul võib käesolevaks ajaks Tartu Maakohtu 25.04.2016. a

määrus tsiviilasjas nr 2-16-2986 (III kd, tl 199202p) olla jõustunud, kuivõrd määruse

edasikaebamise korra kohaselt võivad määruse peale esitada võlgnik ja võlausaldaja

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Maakohtu eelnimetatud määrus on väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldatud 25.04.2016 (https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik /teadaanne?

teate_number=942015) ja sellest möödunud 15 päeva jooksul ei ole ringkonnakohtu

andmetel võlgnik ega võlausaldaja määruskaebust esitanud. Maakohtu määrusega

lõpetati Betoner OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Reeglina on võlgnik pankrotimenetluses lootusetus majandusseisus, mis nähtub ka

ajutise pankrotihalduri aruandes (III kd, tl 156-163p) märgitust. Eeltoodu toetab igati

halduskohtu järeldust, et kaebaja ei ole antud juhul tegutsev ettevõte. Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamise üheks eelduseks on see, et taotlejal peab esinema

esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatud kaebaja väited

maksuvõla sissenõudmise lihtsuse või MTA-le antava eelise kohta, kuivõrd kaebaja

jätab tähelepanuta, et kohtul tuleb hinnata asjas hoopiski esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadust. Seda on halduskohus vaidlustatud määruses ka teinud. Kaebaja ei

ole aga määruskaebuses esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamise vajadust kuidagi

põhistanud. Käesolevas asjas võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi kahjustamise

väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd vaidlustatud halduskohtu

määrusega on lahendatud MTA koostatud maksuotsuse üle toimuvas

halduskohtumenetluses kohaldatud esialgse õiguskaitse jätkuva vajaduse küsimust,

mitte ei ole toimunud pankrotimenetluse raames sisuliselt võlgniku vara jagamist

võlausaldajate vahel.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Betoner OÜ määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel