2-15-18964/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-18964

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. mai 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18964

Tsiviilasi

KORTERIÜHISTU „TAMME PST. 82 A“ hagi Elsa

Leiteni vastu 435,62 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

523,11 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja

KORTERIÜHISTU

„TAMME

PST. 82 A“

(rk 80084784; asukoht Tamme pst 82 A, 51014 Tartu),

lepinguline

esindaja

advokaat

Grete

Lüüs,

e-post

grete.lyys@lmp.ee;

kostja Elsa Leiten (ik XXXX; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KORTERIÜHISTU „TAMME PST. 82 A“ hagi Elsa Leiteni vastu osaliselt.

2. Välja mõista Elsa Leitenilt KORTERIÜHISTU „TAMME PST. 82 A“ kasuks viivis

1,65 eurot.

3. Jätta Elsa Leitenilt KORTERIÜHISTU „TAMME PST. 82 A“ kasuks välja mõistmata

põhinõue 351,08 eurot ning TsMS § 367 alusel arvestatav viivis.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud KORTERIÜHISTU „TAMME PST. 82 A“ kanda.

7. Jätta Elsa Leiteni menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2(4)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Tartus Tamme pst 82a ning reaalosana

eluruum nr XXX (tl 7) ja et Tamme pst 82a korterelamus on loodud KORTERIÜHISTU

„TAMME PST. 82 A“ (tl 6).

4. Hageja esitas 16.12.2015 kohtule hagi kostjalt 435,62 euro (põhinõue 351,08 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 84,54 eurot) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 2014. aasta detsembrikuust jätnud täielikult või osaliselt

hagejale tasumata kostjale korteriomandi majandamiskulude eest esitatud arved.

Tulenevalt kostja vastuväidetest, et hagile lisatud võlgnevuse arvestus (tl 8) ei anna piisavat ja

selget teavet väidetava võlgnevuse kujunemisest olukorras, kus kostja isikliku arvepidamise järgi

ei ole tal hagis märgitud ajaperioodi eest võlgnevust (tl 25, 26-27, 28), ning hagis puudub

arvutuskäik, kuidas esitatud viivistasu summa on leitud, palus kohus hagejal 27.01.2016 oma

nõude olemasolu tõendamiseks hagiavaldust täpsustada (tl 90), sh välja tuua selge võla- ja

viivisearvestuse (võla tekkimise aeg, millise kohustuse täitmise katteks on kostjalt laekunud

summad arvestatud, millistelt summadelt millises määras ja perioodil on viivist arvestatud).

19.02.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse kostjalt 614,28 euro (põhinõue

307,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 307,14 eurot) väljamõistmiseks. Hagi täpsustuse

kohaselt on kostja jätnud täielikult tasumata 16.06.2012 arve nr 773 (uue värava maksumus

korteri kohta tulenevalt ühistu liikmete nõusolekust ühistule uue värava ehituseks – tl 47 ja 88),

mis ongi hageja põhinõudeks. Lisaks on kostja perioodil 01.02.2011 kuni 02.04.2014 jätnud

tasumata teatud arved ning need hiljem, so alates 02.04.2014 ositi maksnud.

Kohtu hinnangul on 19.02.2016 hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded käsitatavad hagi

muutmisena TsMS § 376 lg 1 tähenduses. Kohus märgib, et TsMS § 376 lg 4 p-de 1 ja 2 mõtteks

on lubada üksnes ebaolulisi muudatusi hagi aluseks olevate asjaolude ja nõude suuruse osas.

Hagist nähtuvalt on kostja korteriomanikuna jätnud korteriühistu ees oma kohustuse – tasuda

hageja esitatud arvete alusel majandamiskulude eest – nõuetekohaselt täitmata alates 2014. aasta

detsembrist. Seega sai hageja käesolevas menetluses oma nõude olemasolu tõendamiseks

hagiavaldust täpsustada hagis märgitud ajaperioodi osas, mitte vastaspoole vastuväite esitamisel,

et kostjal vaidlusaluse ajaperioodi eest võlgnevusi ei ole, nõuda samas menetluses aastast 2012

maksmata arve tasumist ja viivist ajavahemikul 01.02.2011 kuni 02.04.2014 hilinemisega

tasutud arvetelt.

Kuna kostja ega kohus ole andnud hagejale TsMS § 376 lg 1 järgi nõusolekut hagi muutmiseks

(tl 150-151, 163-166), lähtub kohus asja lahendamisel üksnes 16.12.2015 esitatud hagiavalduses

märgitud asjaoludest.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja nõuab hagiavalduses VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt korteriomandi majandamiskulude

võlgnevuse väljamõistmist.

3(4)

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i tähenduses

korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu

ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks

osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest,

arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata

teisiti.

Alates 2014. aasta detsembrist on kostjale väljastatud arved nr 1123, 1131, 1135, 1140, 1145,

1153, 1158, 1163, 1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196 (tl 68-80, 129-141). Kostja ja hageja

pangakonto väljavõtete (tl 26-27, 28, 81, 82-83, 142, 143-144), kostja 2014-2015 arvete tasumise

ülevaate (tl 25), hageja 18.01.2016 võlgnevuse arvestuse (tl 35-36) ja 19.02.2016 nõude

arvestusega (tl 101-102) on tõendatud, et kõik eelviidatud arved on enne hagiavalduse esitamist

kostja poolt tasutud. Arvest nr 1131 ekslikult maksmata jäänud 0,02 eurot on kostja tasunud koos

viivisega 337 päeva eest (tl 29).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks põhinõude katteks välja mõistmata

351,08 eurot.

6. Hageja nõuab kostjalt 16.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 84,54 eurot ja

alates 17.12.2015 lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni.

Viivisenõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude

maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07

protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude

maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Kohtu hinnangul on hagejal õigus viivist nõuda, kuna kostja on asja materjalidest nähtuvalt

korduvalt majandamiskulude maksmisega viivitanud ja seega on viivise rakendumine sõltunud

kostjast enesest (oma kohustuse mittekohane täitmine). Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks

on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju

hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse

täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Kostja väidete kohta, et ühelgi

hagiperioodi kohta esitatud arvel ei ole kajastatud viivisevõla suurust ja et osadel arvetel ei ole

viivisemäära näidatud, märgib kohus järgmist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab

aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja

nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid

erandlikel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul erandlikke asjaolusid, millest

järelduvalt ei oleks hageja kasutanud oma õigust viivist nõuda heauskselt. Erandlikuks asjaoluks

ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla

suurust, seega viivisenõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse

või mitte. Kohtu arvates ei muuda viivisenõuet hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et osadel

arvetel ei ole viivisemäära näidatud. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist seadusjärgses määras.

Seaduses märgitust erinev viivisemäär on arvetel, mis ei ole antud nõude aluseks.

Käesolevaga esitab kohus KÜS § 7 lg 4 kohase viivise arvestuse arvete nr 1131, 1135 ja 1140

osas. Arvestusest on jäetud välja arved nr 1123, 1145, 1153 ja 1158, kuna need on tasutud enne

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimest kuupäeva ja seega ei saa hageja nendel

arvetel märgitud summadelt viivist arvestada. Samuti on arvestusest jäetud välja arved nr 1163,

1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196. Viidatud arvetelt nähtub vaid kommunaalkulude arvestuse

periood, kuid ei nähtu arve kuupäev, mis on vajalik arvutuse tegemiseks (kui arve on esitatud

kuu viimasel päeval ja maksetähtaeg on 25. kuupäev, saab viivist arvestada ülejärgmise kuu

esimesest kuupäevast arvates). Kohus palus 27.01.2016 tuua hagejal välja selge võla- ja

viivisearvestuse (tl 90), millist kohustust ei ole hageja nõuetekohaselt täitnud, sest ka 19.02.2016

nõude arvestuse tabel (tl 101-102) ei ole selge viivise arvestuse algusaja osas. Kohus ise ei saa

eeldada, et kõik need arved (nr 1163, 1171, 1179, 1184, 1192 ja 1196) on koostatud ja kostjale

väljastatud 10-ndal kuupäeval.

4(4)

Arve

number

Kuupäev

Maksetähtaeg

Maksmise

kuupäev

Summa

Viivitatud

päevi

Viivis

1131

31.12.2014

24. kuupäev

15.02.2015

101,98

1,07

1135

10.01.2015

24. kuupäev

16.02.2015

21,77

0,24

1140

10.02.2015

24. kuupäev

22.03.2015

21,77

0,34

Kokku on viivis seega 1,65 eurot.

Kuna kostja on temale alates 2014. aasta detsembrist väljastatud arved enne hagiavalduse

esitamist tasunud, ei ole põhjendatud hageja nõue TsMS § 367 alusel arvestatava viivise

väljamõistmiseks.

7. Kokkuvõttes rahuldab kohus osaliselt hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise 1,65 eurot. Kohus jätab kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõude 351,08 eurot

ning TsMS § 367 alusel arvestatava viivise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, siis hagi rahuldamise ulatust arvestades (435,62 euro

suurusest nõudest rahuldas kohus viivisenõude 1,65 euro ulatuses) on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult lepingulise esindajata, ei ole kostjal eelduslikult

rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja

menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik