2-12-12152/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-12152

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagiavaldus Einar Petersoni vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioon I 22 276,19 eurot;

Apellatsioon II 7 030,24 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. juuli 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

1. AS SEB Liising apellatsioonkaebus

2. Einar Petersoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

1/vastustaja

(hageja):

AS

SEB

Liising

(registrikood 10281767), esindaja Martin Velling

Apellant 2/vastustaja 1 (kostja): Einar Peterson (isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Merilin Valdmaa

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS SEB Liising apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Rahuldada Einar Petersoni apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 3. juuli 2015.a otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Einar Petersonilt välja AS SEB Liising

kasuks 2 080 eurot oksjonitasu katteks, 2 292,08 eurot müügikahju katteks ning 4372,08

eurot viivistena.

4. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

6 562,78 eurot tasumata arvete katteks, 89 eurot müügiplatsi vastuvõtutasu katteks, 131,15

eurot parkimitasu katteks, 319,56 eurot leppetrahvina ja 3268,16 eurot viivistena.

5. Lugeda Tartu Maakohtu 3. juuli 2015.a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Rahuldada AS SEB Liising hagi Einar Petersoni vastu osaliselt.

2. Mõista Einar Petersonilt AS SEB Liising kasuks välja kokku 19 114,81 eurot

(üheksateist tuhat ükssada neliteist eurot ja 81 senti), sh tasumata arved 6 562,78 eurot

(kuus tuhat viissada kuuskümmend kaks eurot ja 78 senti), müügikahju 2 292,08 eurot

(kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 8 senti), müügiplatsi vastuvõtu

tasu 89 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot), parkimistasu 131,15 eurot (ükssada

kolmkümmend üks eurot ja 15 senti), leppetrahv 319,56 eurot (kolmsada üheksateist

eurot ja 56 senti) ning viivis 7 640,24 eurot (seitse tuhat kuussada nelikümmend eurot ja

24 senti).

3. Jätta maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.“

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades poolte kanda.

7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS SEB Liising esitas 23.03.2012.a Tartu Maakohtule hagi Einar Petersoni vastu

käenduslepingutest tuleneva võlgnevuse 36 320,67 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.02.2007.a hageja ja OÜ Vespal (pankrotis) liisingulepingud

nr L07101108 ja nr L07101527, millega anti OÜ Vespal (pankrotis) kasutusse Mercedes-Benz

Actros 1841L, registrimärgiga 370 AYH (liisinguleping 1) ja RIMO PL 1, registrimärgiga

070 GJ (liisinguleping 2). Liisingulepingud sõlmiti tähtajaga 15.02.2012.a.

Hageja

ja

kostja

sõlmisid

08.02.2007.a

käenduslepingu,

millega

kostja

käendas

liisingulepingust 1 tulenevate OÜ Vespal (pankrotis) kohustuste täitmist solidaarselt OÜ-ga

Vespal (pankrotis) vastutuse maksimumsummaga 127 823,30 eurot (2 000 000 Eesti krooni) ja

liisingulepingust 2 tulenevate OÜ Vespal (pankrotis) kohustuste täitmist solidaarselt OÜ-ga

Vespal (pankrotis) vastutuse maksimumsummaga 127 823,30 eurot (2 000 000 Eesti krooni).

2. OÜ Vespal (pankrotis) ei tasunud ajavahemikus 01.04.2009.a kuni 28.10.2009.a

liisingulepingust 1 tulenevaid arveid nr A09112415, A09112416, A09148707, A09184610,

A09204894, A09211674, A09281943 ja A09354879 ja liisingulepingust 2 tulenevaid arveid

nr A09112449, A09112450, A09148740, A09184645, A09204895, A09211676 ja A09354881.

Hageja saatis 15.05.2009.a OÜ-le Vespal (pankrotis) teatise, et loeb liisingulepingud

ühepoolselt ülesöelduks 21.05.2009.a. kui võlgnevust ei tasuta. OÜ Vespal (pankrotis) ega

kostja võlgnevust hagejale ei tasunud.

Hageja esindaja OÜ Balti Realiseerimiskeskus sai liisinguesemed 11.06.2009.a enda

valdusesse. OÜ Balti Realiseerimiskeskus poolt hagejale esitatud arve alusel tasus hageja

29.06.2009.a liisingueseme 1 vastuvõtutasu eest 1 051,30 eurot (16 449,20 Eesti krooni) ja

liisingueseme 2 vastuvõtutasu eest 1 051,30 eurot (16 449,20 Eesti krooni). OÜ Balti

Realiseerimiskeskus arve alusel tasus hageja 18.08.2009.a liisingueseme 1 parkimistasu eest

131,15 eurot (2 052 Eesti krooni).

3. Hageja müüs liisinguesemeid samaaegselt nii OÜ Balti Realiseerimiskeskus müügiplatsil kui

ka kuulutusteportaalis www.auto24.ee. Ostuhuvi liisinguesemete suhtes puudus. Hageja müüs

25.09.2009.a liisinguesemed Hollandi Kuningriigis Moerdijkis hinnaga kokku 52 000 eurot,

millest hagejale laekus pärast oksjonitasude mahaarvamist 46 642,32 eurot. Hageja saatis OÜ-le

Vespal (pankrotis) 09.02.2010.a nõudekirja kohustusega tasuda hagejale liisingulepingutest

tulenev võlgnevus hiljemalt 19.02.2010.a. OÜ Vespal (pankrotis) ega kostja ei ole võlgnevust

tasunud.

Liisingulepingu 1 ülesütlemisega seotud kulud on 18 170,99 eurot, s.o: 1) rendimaksete

võlgnevus 3 505,50 eurot; 2) leppetrahv liisingulepingu 1 ennetähtaegsel lõpetamisel (p 5.11)

319,56 eurot; 3) müügiplatsi vastuvõtutasu 44,50 eurot; 4) parkimistasu 131,15 eurot;

5) müügikahjum 12 529,53 eurot; 6) viivis seisuga 27.10.2009.a 1 640,75 eurot

Liisingulepingu 2 ülesütlemisega seotud kulud on 18 149,68 eurot, s.o: 1) rendimaksete

võlgnevus 3 467,81 eurot; 2) leppetrahv liisingulepingu 1 ennetähtaegsel lõpetamisel (p 5.11)

319,56 eurot; 3) müügiplatsi vastuvõtutasu 44,50 eurot; 4) müügikahjum 12 690,43 eurot;

5) viivis seisuga 27.10.2009.a 1 627,38 eurot.

4. Menetluse käigus muutis hageja oma nõuet.

Liisingueseme 1 nõue ilma müügikahju ja viivise nõudeta on 3 586,21 eurot, s.o: 1 166,84 eurot

(arve nr A09112416) + 1 169,44 eurot (arve nr A09148707) + 754,34 eurot (arve nr

A09184610) + 319,56 eurot (leppetrahv) + 44,50 eurot (müügiplatsi vastuvõtutasu) + 131,53

eurot (parkimistasu).

Liisingueseme 2 nõue ilma müügikahju ja viivise nõudeta on 3 421,34 eurot, s.o: 1 153,59 eurot

(arve nr A09112450) + 1 157,27 eurot (arve nr A09148740) + 746,42 eurot (arve nr

A09184645) + 319,56 eurot (leppetrahv) + 44,50 eurot (müügiplatsi vastuvõtutasu).

Hageja müügikahju kokku on 14 680,23 (77 952,76 – 63 272,53) eurot, s.o liisingueseme 1

maksete põhiosa jääkmaksumus 35 850,67 eurot + liisingueseme 2 maksete põhiosa

jääkmaksumus 36 011,57 eurot + 365,61 eurot (müügikahju osa arvest nr A09184610) + 367,23

eurot (müügikahju osa arvest nr A09184645) + Hollandi Kuningriigis Moerdijkis toimunud

oksjoni kulud summas 5 357,68 eurot – turuhind 63 272,53 eurot.

Hageja nõue ilma viivisteta on 21 687,78 eurot (3 586,21+3 421,34+14 680,23). Hageja

põhinõue ilma kõrvalnõueteta on 20 984,58 eurot [21 687,78- (146,57+138,13+89,58+128,81

+121,39+78,72)]. Samas summas, s.o 20 984,58 nõuab hageja kostjalt viivist.

Hageja ei nõustunud kostjaga, et kostjal oli sõlmitud OÜ-ga Mario Transport eelleping

liisinguesemete müügiks kokku summas 89 476, 31 eurot. Tegemist on näiliku tehinguga.

5. Kostja vaidles hagile vastu, hagi on alusetu, tõendamata ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Kostja palub: 1) mitte menetleda (alternatiivselt jätta rahuldamata) hageja viivise nõuet

müügikahjult ja lisakuludelt; 2) mitte menetleda (alternatiivselt jätta rahuldamata) hageja

oksjoni kulude hüvitamise nõue; 3) jätta rahuldamata hageja lisakulude hüvitamise ja

leppetrahvi nõue; 4) mitte rahuldada hageja nõuet võlgnevuses olevate liisinguarvete osas

suuremas ulatuses kui 4 647,14 eurot; 5) mitte rahuldada hageja viivise nõuet (võlgnevuses

olevad liisinguarved) suuremas ulatuses kui 200 eurot; 6) mitte rahuldada kostja müügikahju

hüvitamise nõuet suuremas ulatuses kui 1 559,24 eurot (s.o liisinguesemete väärtus –

lepinguline jääkväärtus); 7) jätta kõik menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt määrata

menetluskulude jaotus kindlaks vastavalt hagi rahuldamise proportsioonidele.

Hageja kahjunõue on ebaselge ja tõendamata (kahju suurust tõendavad dokumendid on

võõrkeelsed). Hagejal puudub üldtingimustele tuginedes õigus nõuda kostjalt liisinguesemete

turuhinnast oluliselt väiksema müügihinna ja lepingu järgse jääkväärtuse vahe hüvitamist

(Riigikohtu 05. märtsi 2012. a lahend nr 3-2-1-11-12). Liisingesemete väärtus oli 2009.a

kevadel vähemalt 89 476,31 eurot. Kuna liisingesemete väärtus oli suurem, kui lepingust

tulenev jääkväärtus, puudub hagejal VÕS § 367 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kahju

hüvitamist.

Kostjal puudub kohustus maksta hagejale lepingutest tulenev rendimaksete võlgnevust, viivist

ning leppetrahvi, tegemist on nõuetega, mida hageja oleks saanud maha arvata liisinguesemete

müügihinnast, kui ta oleks vara võõrandanud turuhinnaga. Hageja on liisingesemeid müües

tegutsenud pahatahtlikult müües liisinguesemed oluliselt alla tegeliku keskmise turuhinna.

Riigikohtu 05.03.2012.a lahendi nr 3-2-1-11-12 kohaselt tuleb hagejal VÕS § 367 lg 3 alusel

tõendada, milline oli liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel, hageja seda teinud ei ole,

mistõttu on hageja poolt esitatud nõue täiesti paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on esitanud

oma müügikahjunõude 5 327,68 euro võrra suuremana kui VÕS § 367 lg 3 alusel võimalik.

Hageja viivise nõue on ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada kuni 200 euroni.

Hageja ei ole täitnud VÕS §-s 146 sätestatud käendaja teavitamiskohustust.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus rahuldas 03.07.2015.a otsusega AS SEB Liisingu hagi Einar Petersoni vastu

osaliselt ja mõistis Einar Petersonilt AS SEB Liising kasuks välja 19 692,97 eurot, s.o tasumata

arved 6 562,78 eurot, müügikahju 9 322,32 eurot, müügiplatsi vastuvõtutasu 89 eurot,

parkimistasu 131,15 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, viivis 3 268,16 eurot.

Tartu Maakohtu 29.07.2015.a täiendava otsusega jäeti menetluskulud võrdsetes osades poolte

endi kanda.

7. Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

1) 08.02.2007.a sõlmiti hageja ja OÜ Vespal (pankrotis) vahel liisinguleping nr L07101108

(liisinguleping 1) tähtajaga 15.02.2012.a, millega anti OÜ Vespal (pankrotis) kasutusse

Mercedes-Benz Actros 1841L, registrimärgiga 370 AYH (liisinguese 1);

2) 08.02.2007.a käenduslepinguga käendas kostja liisingulepingust 1 tulenevate OÜ Vespal

(pankrotis) kohustuste täitmist solidaarselt OÜ-ga Vespal (pankrotis), käenduse vastutuse

maksimumsummaga 127 823,30 eurot;

3) 08.02.2007.a sõlmiti hageja ja Baltauto UAB vahel liisingueseme 1 müügileping

nr L07101108, millega hageja omandas liisingueseme 1 ja tasus liisingueseme 1 ja

liisingueseme 2 eest müüjale kokku 140 200 eurot;

4) 19.02.2007.a sai OÜ Vespal (pankrotis) liisingueseme 1 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel

enda valdusesse;

5) hageja poolt OÜ-le Vespal (pankrotis) ajavahemikus 01.04.2009.a kuni 28.10.2009.a esitatud

arved nr A09112415, A09112416, A09148707, A09184610, A09204894, A09211674,

A09281943 ja A09354879 on tasumata.

Poolte vahel on vaidlus kapitalirendilepingute nr L07101108 ja L07101527 esemete

turuväärtuste kindlaksmääramise üle 11.06.2009.a seisuga. Ekspert on hinnanud mõlema

kapitalirendilepingu objekti, s.o autorongi turuväärtuseks (vedukauto ja haagise kohalik

turuhind) kokku 70 303 eurot.

Hageja nõude lõplik suurus on 21 687,78 eurot (sh põhinõue 20 984,58 eurot ja intressid 703,29

eurot), millele lisandub viivis 20 984,58 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudega samas

summas, mis maakohtu hinnangul ei ole vastuolus ei seaduse ega kohtupraktikaga.

8. Maakohus leidis, et olenemata kapitalirendi ja kasutusrendi erinevusest, on liisingulepingust

tulenevate kohustuste graafikujärgne täitmine kohustuslik mõlema lepingutüübi puhul.

Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete nr A09112416, nr A09148707 ning

nr A09184610 tasumist kokku summas 3 505,50 eurot. Viimase arve tasumata osa 11 päeva

eest summas 365,61 eurot tuleb arvestada müügikahju hulka.

Maakohus leidis, et hagejal on õigus kostjalt nõuda kokku kõikide liisingulepingust

nr L07101527 tulenevate tasumata arvete tasumist kokku summas 3 057,28 eurot. Viimase arve

tasumata osa, 11 päeva eest, summas 367,23 eurot tuleb arvestada müügikahju hulka.

9. Maakohus asus hageja nõude arvestuse osas järgmistele seisukohtadele:

 liisinguesemete jääkmaksumused on kokku 71 862,24 eurot (35 850, + 36 011,57),

millele lisanduvad väljaostumaksed arvetel A09184610 ja A09184645 summas 732,84

eurot (367,23 + 365,61) ja oksjonikulu Hollandi Kuningriigis 5 357,68 eurot, s.o kokku

77 952,76 eurot;

 kogusummast 77 952,76 eurost tuleb maha arvestada tegelik turuhind, millest on

omakorda maha arvestatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-08 alusel 10 %, s.o

63 272,53 eurot (77 952,76  63 272,53). Maakohus leidis, et hageja liisingulepingutest

tulenevaks müügikahjuks on 14 680,23 (77 952,76  63 272,53) eurot.

Maakohus nõustus kostja vastuväitega oksjoni kulutuste tasumise nõude põhjendatuse ja

aegumise osas. Hageja on hagiavalduses müügihinnast maha arvestanud oksjonitasu ega ole

oksjonitasu nõuet kohtule esitanud. Maakohus vähendas hageja müügikahju (14 680,23 eurot)

oksjoni tasu 5 357,68 euro võrra 9 322,32 euroni. Oksjonil müüdi liisinguesemed 25.09.2009.a

ning nõue oksjonitasu eest esitati kohtule 05.01.2015.a, seega on oksjonitasu nõue aegunud

(TsÜS § 146 lg 1).

10. Maakohus mõistis kostjalt välja müügiplatsi tasud liisingulepingu 1 järgi summas 44,50

eurot ja liisingulepingu 2 järgi summas 44,50 eurot, kokku 89 eurot ning parkimistasu 131,15

eurot. Maakohus nõustus hagejaga, et Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt hagejale esitatud

arvetest nr 010726 ja nr 011053 nähtub müügiplatsi vastuvõtu- ja parkimistasu tasumise

kohustus. Hageja ja Balti Realiseerimiskeskus OÜ vahel on 25.02.2009.a sõlmitud

koostööleping, mille lisa 1 sätestas erinevad teenustasud, s.h vastuvõtutasud erinevatele

sõidukitele. Koostöölepingu punktist 4.5 kui ka lisast 1 nähtub parkimistasu tasumise kohustus

juhul kui sõidukit Balti Realiseerimiskeskus OÜ vahendusel ei müüda.

11. Maakohus nõustus hagejaga, et leppetrahvi tasumine on kokku lepitud liisingulepingu 1

punktis 12.1. Leppetrahvi summa 319,56 eurot on mõistlik ning seda ei ole alust vähendada või

välja nõudmata jätta.

12. Maakohus tuvastas, et hageja nõuab viivist liisingulepingu 1 ja liisingulepingu 2 punkti 6.7

järgi, mille kohaselt on OÜ Vespal (pankrotis) kohustatud maksma hagejale viivist 0,3 %

tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest ja liisingulepingust 1 tulenev viivise

nõue summas 1 640,77 eurot ning liisingulepingust 2 tulenev viivise nõue summas 1 627,39

eurot, s.o kokku 3 268,16 eurot, on põhjendatud. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et

lepingujärgne viivise määr 0,3 % on ebamõistlikult kõrge.

Viivisenõude müügikahju eest esitas hageja 01.06.2012.a ja lisakulude hüvitamise nõude

05.01.2015.a. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole kohtule esitanud taotlust menetleda

nimetatud viivisenõudeid koos põhinõudega, mistõttu ei pidanud maakohus võimalikuks

lahendada hageja täiendavaid viivise nõudeid põhinõudega ühes menetluses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

13. AS SEB Liising esitas apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 03.07.2015.a otsuse

tühistamiseks osas, millega jäeti AS SEB Liising nõuded osaliselt rahuldamata ja taotleb uue

otsuse tegemist, millega rahuldada hagiavaldus täielikult. Menetluskulud jätta Einar Petersoni

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei nõustu hageja maakohtuga, et müügikahju tuleb vähendada oksjonitasu summa 5 357,68

euro võrra seoses nõude aegumisega. Nimetatud nõue oli liisinguesemete müügist laekunud

summast oksjoni pidaja poolt maha arvestatud, s.t tasutud. Hageja müügikahju nõue oli

oksjonitasu võrra suurem. Hagiavalduse lisas 10 esitas hageja Hollandi Kuningriigis

Moerdijkis toimunud oksjoni raporti, millest m.h nähtub ka oksjoni tasu suurus. Kostja ei

ole oksjoni raporti õigsust vaidlustanud. Oksjoni tasu oli põhjendatud kulu ning tingitud

liisingulepingute ülesütlemisest;

2) vaidles kostja oma 20.07.2012.a menetlusdokumendi punktis 6 viivise suurendamise

nõudele vastu sisuliselt, mitte menetluslikult. Vastavalt Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-2-

1-33-09 p-s 10 toodud seisukohale muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja

nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist;

3) ei nõustu hageja maakohtu käsitlusega viivisenõude osas. Viiviste osas on maakohtu otsus

üllatuslik. Maakohus on hageja 01.06.2012.a viivise suurendamise nõuet aktsepteerinud ja

ei ole juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja viivise suurendamise nõude osas

esineks puudusi ja ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega võimalike puuduste

kõrvaldamiseks (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 3). Maakohus võttis konkludentselt hageja viiviste

suurendamise taotluse menetlusse selle ühiseks lahendamiseks põhinõudega. Hageja

täiendava viivise nõude menetlusse võtmisest annab tunnistust ka asjaolu, et 27.11.2014.a

kohtuistungil andis maakohus hagejale tähtaja kuni 05.01.2015.a oma lõpliku nõude ja selle

kujunemise täpsustamiseks, mille tulemusena esitas hageja menetlusdokumendi, milles mh

vähendas viivise summat;

4) on kostja kunstlikult konstrueerinud viivise nõudele vastuväite, millega on suudetud

maakohus eksitusse viia (TsMS § 200 lg 2).

14. Einar Peterson palub jätta AS SEB Liising apellatsioonkaebus rahuldamata ja jätta

menetluskulud AS SEB Liising kanda.

Vastuse seisukohtade kohaselt:

1) on maakohus oma seisukohti piisavalt ja põhjalikult põhistanud ning andnud hinnangu

kõikidele nõude põhjendatuse hindamise seisukohalt tähtsust omavatele poolte poolt

esitatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Üksnes asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu

otsusega, ei tähenda, et otsus oleks iseenesest väär;

2) ei ole hageja esitanud oksjonitasu hüvitamise nõuet ning maakohus on põhjendatult jätnud

selle nõude müügikahju väljamõistmisel arvestamata. Oksjonitasu hüvitamise nõue ei

sisaldunud hageja lisakulude hüvitamise nõude hulgas. Asjaolu, et hageja on esialgses hagis

arvutanud müügihinnast oksjonitasu maha, ei tähenda, et hageja oleks sellise nõude kohtule

esitanud;

3) on hageja poolt hagis esitatud müügikahju arvutamise meetod vastuolus nii seaduse kui

kohtupraktikaga (VÕS § 367 lg-d 1, 3). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et n.ö

müügikahju leidmisel tuleb liisingueseme lepingujärgsest jääkmaksumusest arvestada maha

liisingueseme turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega puudus kohtul

õiguslik alus arvestada oksjonitasu hageja müügikahjuna;

4) on hageja puhul tegemist professionaalse krediidiandjaga. Kuna hageja esitas antud juhul

kostja vastu müügikahju nõude, eirates seadust ja kohtupraktikat, on ta ise tekitanud

olukorra, kus tema oksjonitasu hüvitamise nõue on jäänud kohtule esitama;

5) on müügikulu hüvitamise nõue ebamõistlikult suur. Hageja ei ole tõendanud, et vara müük

muul viisil kui oksjonil Hollandis ei oleks õnnestunud. Hagejal on sõlmitud OÜ-ga Balti

Realiseerimiskeskus koostöökokkulepe, mille kohaselt on ette nähtud komisjontasu 4 %.

Antud juhul maksis hageja oksjoni kulude näol komisjonitasu 10,3 % liisinguesemete

hinnast. Hageja ei ole menetluses selgitanud, millisel põhjusel otsustas ta oluliselt kallima

vahendustasu eest liisinguesemed võõrandada. Riigikohus on rõhutanud, et müügikulud

peavad olema mõistlikult põhjendatud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-112-06, p 9; 3-2-1-

56-08, p 16);

6) puudub vaidlus, et 23.03.2012.a esitatud hagiavalduses on hageja esitanud viivise nõude

üksnes liisingulepingute alusel esitatud arvete osas. Hageja viivise nõude on maakohus

otsuses täies ulatuses rahuldanud;

7) kui hageja oleks esitanud viivise nõude müügikahju ja lisakulude hüvitamise nõudelt, oli

vastav nõue selle esitamise hetkeks aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Liisingulepingud öeldi

hageja poolt üles 21.05.2009.a. Põhinõude aegumise peatumisega ei peatu viivise nõude

aegumine (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-30-10 p 12, nr 3-2-1-52-10 p 18);

8) taotleb kostja alternatiivselt viivise vähendamist. Tegemist on seaduse alusel esitatud

nõuetega ning neile nõuetele ei kohaldu liisingulepingutes kokku lepitud viivise määr (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05).

15. Einar Peterson esitas apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 03.07.2015.a otsuse osaliseks

tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega mõista Einar Petersonilt AS SEB Liising

kasuks välja müügikahju summas 2 292,08 eurot ja jätta apellatsioonkaebuse menetlusega

seotud menetluskulud AS SEB Liising kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei selgu otsusest, miks pidas maakohus põhjendatuks vähendada müügikahju arvestamisel

liisingueseme turuväärtust 10 % ehk 7 030 euro võrra ning millisele õigusnormile maakohus

seejuures tugineb;

2) on ekspert Rein Münt ekspertiisiaktis nr 12-137 hinnanud liisinguesemete harilikuks

turuväärtuseks nende tagastamise hetke seisuga 70 303 eurot (ilma käibemaksuta);

3) nähtub ekspertiisiaktist, et peale liisinguesemete valduse saamist on hageja pakkunud

liisinguesemeid müügiks hinnaga 86 280 eurot + km. Kuulutus avaldati portaalis

www.auto24.ee 18.06.2009.a ja lõpetati 11.08.2009.a. Müügiperioodil ei alandanud hageja

kordagi liisinguesemete hinda. Hageja on tekkinud kahjus ise süüdi (VÕS § 139 lg 1);

4) tuleb hageja müügikahju leidmisel VÕS § 367 lg 3 alusel lähtuda ekspertiisiaktiga määratud

liisinguesemete väärtusest nende tagastamise hetkel (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-77-08, nr

3-2-1-33-08, nr 3-2-1-56-08). Liisinguesemete jääkväärtus on kokku 72 595,08 eurot

(35 850,67 + 36 011,57 + väljaostumakse jääk arvel nr A09184610 summas 365,61 eurot ja

arvel nr A09184645 summas 367,23 eurot). Ekspertiis on tuvastanud, et liisinguesemete

väärtus nende tagastamise hetkel oli 70 303 eurot + km. Seega on hagejal õigus nõuda nn

müügikahju kokku mitte rohkem kui 72 595,08 – 70 303 = 2 292,08 eurot. Maakohtu poolt

kostjalt müügikahju väljamõistmine 2 292,08 eurot ületavas osas on vastuolus seaduse ja

kohtupraktikaga.

16. AS SEB Liising palus jätta Einar Petersoni apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud Einar Petersoni kanda.

Hageja leiab, et Tartu Maakohtu poolt 03.07.2015.a tsiviilasjas nr 2-12-12152 tehtud otsus on

kostja poolt vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, maakohus ei ole selles osas rikkunud

õigusnorme ning eelnimetatud osas tuleb vaidlustatud otsus jätta jõusse.

Hageja jääb kõikide oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde nõustub maakohtu

järeldustega kostja poolt vaidlustatud osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise

tõttu hagi rahuldamise ulatuse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja müügikahjuna 2 292,08

eurot ja 2 080 eurot liisinguesemete realiseerimisega seotud kulude katteks. Samuti kuulub

kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele täiendav viivis põhivõlalt (2 292,08 + 2 080), s.o

4372,08 eurot.

Ringkonnakohus rahuldab Einar Petersoni apellatsioonkaebuse ja vähendab Tartu Maakohtu

03.07.2015.a otsusega välja mõistetud müügikahju summani 2 292,08 eurot.

AS SEB Liising apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt oksjonitasu väljamõistmist

puudutavas osas summas 2 080 eurot, samuti viivise väljamõistmise osas müügikahju nõudelt.

18. Arvestades maakohtu otsusega vaidlustamata osas väljamõistetut, kuulub hagi tervikuna

rahuldamisele järgmiselt:

- tasumata arvete summad 6 562,78 eurot;

- müügikahju 2 292,08 eurot;

- müügiplatsi vastuvõtu tasu 89 eurot

- parkimistasu 131,15 eurot

- leppetrahv 319,56 eurot

- liisinguesemete võõrandamise kulu (oksjonitasu) 2080 eurot

Kokku põhivõlgnevus 11 474,57 eurot

Viivised 3268,16 + 4372,08 = kokku 7 640,24 eurot.

19. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

tasumata arvete katteks 6 562,78 eurot, müügiplatsi vastuvõtutasu katteks (kahe liisingueseme

kohta kokku) 89 eurot, parkimistasu katteks 131,15 eurot, leppetrahvina 319,56 eurot ja

viivistena 3 268,16 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus liisingulepingutega ja nende

ülesütlemisega seotud asjaolude üle.

Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis müügikahjuna arvestamata

oksjonitasu summas 5 357,68 eurot ja milles kohus jättis rahuldamata viivisenõude

müügikahjult ja lisakuludelt. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse müügikahju suurust

puudutavas osas, leides, et müügikahjuks on põhjendatud lugeda 2 292,08 eurot.

Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida: 1) nn müügikahju suurust; 2) oksjonitasu hageja

kahjuna arvestamise põhjendatust ja 3) viiviste nõude põhjendatust müügikahjult ja

lisakuludelt.

20. Hageja on hagiavalduses taotlenud kapitalirendilepingust nr L07101108 tuleneva

müügikahju hüvitamist summas 12 529,53 eurot ja kapitalirendilepingust nr L07101527

tuleneva müügikahju hüvitamist summas 12 690,43 eurot (I kd, tl 7). Menetluse käigus muutis

hageja nõuet kostja vastu mh vähendades kahest lepingust tulenevat müügikahju nõuet kokku

summani 14 680,23 eurot (II kd, tl 32).

Müügikahju tuvastamiseks on vajalik kindlaks teha liisingesemete väärtus nende tagastamise

hetkel (VÕS § 367 lg-d 1 ja 3). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-77-08 p-des 15 ja 16 selgitanud

liisingeseme väärtust liisinguandjale tagastamise hetkel, s.o eseme väärtuseks loetakse TsÜS

§ 65 järgi selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Sõna

"kohalik" TsÜS § 65 tähenduses ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna

arvestamist ka Eesti piiridest väljaspool. Kohalik tähendab kohta, kus mõistlik majanduskäibes

osaleja liisingueset müügiks pakuks, arvestades sealjuures sellega kaasnevate müügikuludega.

Liisinguandja ei pea panema tagastatud liisingueset müüki hinnaga, mille liisinguvõtja

liisingulepingu ülesütlemise seisuga liisinguandjale võlgneb. Määratud hinnast ja selle

alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga

arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda.

21. Käesoleva juhul pakkus hageja liisinguesemeid Eestis hinnaga 86 280 eurot (käibemaksuta)

ajavahemikul 18.06.2009.a kuni 11.08.2009.a. Nimetatud perioodil ei õnnestunud hagejal

liisinguesemeid müüa ning hageja otsustas esemed müüa oksjonil Hollandis hinnaga 52 000

eurot. Hageja väitel puudus Eestis müües liisinguesemete vastu ostuhuvi. Eksperthinnangu

kohaselt oli liisinguesemete väärtus nende tagastamise hetkel kokku 70 303 eurot. Pooled ei ole

eksperthinnangut

vaidlustanud.

Maakohus

ei

ole

tuvastanud

üheselt

mõistetavalt

liisinguesemete turuväärtust nende tagastamise hetke seisuga, kuid on oma arvutustes võtnud

aluseks eksperthinnangus määratud esemete väärtuse.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et lähtudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 p-st 18

oli hagejal õigus liisinguesemete väärtusest 70 303 eurost turuväärtuse leidmiseks maha

arvestada 10 %. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud, et poolte kokkuleppel on (ka

liisinguandja tüüptingimustes) lubatav lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei

erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et

saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim

tulemus. Riigikohus leidis, et lubatav hinnaerinevus on sel juhul kuni 10 %.

22. Kohtu poolt määratud ekspert leidis, et liisinguesemete väärtus nende tagastamise hetkel oli

70 303 eurot. Vara müüdi tegelikkuses hinnaga 52 000 eurot. Hinnaerinevus on seega 26 %.

Vara võrdlemisi kiire müük pärast tagastamist võib viidata ka selle müümisele alla turuhinna

(vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-184-12 p 29). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et

liisinguesemete väärtuseks tuleks lugeda 63 272,53 eurot, vähendades eksperdi poolt kindlaks

tehtud turuväärtust 10% võrra. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-49-13 p-s 13 leidnud, et

liisinguvõtja ja käendajate kohustuste suuruse hindamisel tuleb lähtuda liisinguesemete

turuväärtusest tagastamise hetkel, mitte aga sõidukite müügihinnast (vt nt Riigikohtu otsused

nr 3-2-1-33-08 p-d 16 ja 17; nr 3-2-1-56-08 p 14; nr 3-2-1-77-08 p 13). Käesoleval juhul ei ole

ka tuginetud kokkuleppele, et liisinguesemete turuväärtuseks tuleks lugeda nende tegelik

müügihind.

Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud lähtuda eksperdiarvamusest, mille kohaselt sõidukite

väärtus nende tagastamisel 11.06.2009.a oli 70 303 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on

avaldanud, et liisinguesemete jääkväärtus oli nende tagastamise hetkel oli 71 862,24

(35 850,67 + 36 011,57) eurot.

23. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on tõlgendanud vääralt Riigikohtu lahendi

3-2-1-33-08 p-i 18 ja vääralt maha arvestanud eksperthinnanguga tuvastatud väärtusest 10 %.

Tartu Ringkonnakohtule ei ole siduv Tallinna Ringkonnakohtu praktika (tsiviilasjas nr 2-11-

14992 tehtud lahend), mille kohaselt peeti põhjendatuks maakohtu poolt sõiduki väärtusest

10 % mahaarvestamist. Liisinguesemete müügikahju tuvastamisel tuleb lähtuda esemete

tuvastatud väärtusest (70 303 eurot). Liisinguesemete jääkväärtuse ja tagastamise hetke

väärtuse vahe on 1 559,24 eurot (71 862,24 – 70 303).

Sisuline vaidlus puudub hageja nõude arvestamisel selle üle, et arvest nr A09184610 tuleb

arvestada 365,61 eurot ja arvest nr A09184645 tuleb arvestada 367,23 eurot müügikahju hulka.

Niisugust arvestust on toetanud oma apellatsioonkaebuses ka kostja E. Peterson

(apellatsioonkaebuse p 2.2.7).

Põhjendatud müügikahju kokku on seega 2292,08 (1559,24+365,61+367,23) eurot ning

maakohtu otsusega väljamõistetud müügikahju summat tuleb vähendada.

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et oksjonitasu nõude arvestamine hagejal tekkinud kahjuna

(lisakuluna) on põhjendatud osaliselt.

Oksjonitasu näol on tegemist liisingueseme realiseerimisega seotud kuluga. Ehkki hageja ei ole

hagiavalduses (23.03.2012.a.) esitanud konkreetset nõuet oksjonitasu 5 357,68 euro

hüvitamiseks, on hageja hagiavalduses märkinud, et pärast oksjonitasude mahaarvamist laekus

hagejale liisinguesemete müügist 46 642,32 eurot. Hageja 01.06.2012.a menetlusdokumendis

sisalduva selgituse kohaselt (p 3) lähtus hageja oma müügikahju arvestamisel sellest, et

liisinguesemete realiseerimisest laekus kokku 46 642,32 eurot, seega sisaldus oksjonitasu

kaudselt hageja kahjuarvestuses. Ka oma 05.01.2015.a nõude muutmise avalduses on hageja

lahti kirjutanud müügikahju kujunemise, tuues mh välja müügikahjuna oksjonitasu. Seega on

hageja menetluse algusest peale tuginenud asjaolule, et oksjoni läbiviimisega seotud kulude

võrra on tal tekkinud lisakulu, s.o selles osas jäi tal liisinguesemete võõrandamisest tulenev

hüvitis saamata.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt oleks oksjonitasu eest hüvitise

väljamõistmisel tegemist hagi piiride ületamisega. Hageja on esile toonud faktilised asjaolud,

millest lähtudes soovis ta liisinguesemete võõrandamisega seotud kulude kostja kanda jätmist.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Hageja

nõude vastavas osas käsitlemata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et liisinguandja näitas oma

esialgsetes

menetlusdokumentides

liisinguesemete

realiseerimisega

kaasnenud

kulu

(oksjonitasu) esemete müügihinna koosseisus, esitamata selle kulu osas eraldi kahjunõuet.

25. VÕS § 367 lg 4 kohaselt tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale ülesütlemisest

tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad

asjaolud. Lisakuludena saab hüvitada mh liisinguandjal liisingueseme võõrandamise tõttu

tekkinud mõistlikke kulusid. Samuti tuleb arvestada põhimõtet, et tagastatud liisingueseme

võõrandamise hinnariski ei ole põhjendatud asetada ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei

saa mõjutada müügiprotsessi (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-33-08 ja nr 3-2-1-11-12 p 12).

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjat teavitanud müügiprotsessi ebaõnnestumisest

Eestis ning vajadusest müüa liisinguesemed Hollandis oksjonil. Hageja ja OÜ Balti

Realiseerimiskeskus vahel oli sõlmitud koostööleping, mille kohaselt oli hagejal kohustus

tasuda nimetatud ettevõttele komisjonitasu 4 % liisinguesemete müügihinnalt (II kd, tl 41).

Hageja ei realiseerinud liisinguesemeid Eestis ning müüs esemed oksjonil Hollandis, millega

kaasnes lisakulu oksjonitasu näol summas 5 357,68, mis on 10,30 % esemete müügihinnast (s.o

52 000 eurost).

26. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole kostjal olnud võimalust mõjutada liisinguesemete

müügiprotsessi. Hageja on sõidukeid müünud Eestis lühikese perioodi jooksul (umbes 2 kuud)

hinnaga 86 280 eurot (lisandub käibemaks) ja seejärel alandanud oluliselt hinda müües

liisinguesemed oksjonil Hollandis hinnaga 52 000 eurot. Ekspert Rein Münt on oma

ekspertiisiaktis muuhulgas märkinud, et normaalseks võib lugeda 3-4 kuulist müügiprotsessi

igakuise hinna langetamisega, kuni hind on langenud tasemele, mis vastab kaubale ja millega

vabaturul toimub müügitehing. Eksperdi arvates ei saanud välistada, et pikema müügiperioodi

ja igakuise hinnaalandamise korral oleks ka Eestis hinnavahemikus 813 623 kuni 1 350 000

krooni leidunud 2009.a suvel kohalikul turul sõidukile ostja.

Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja

kasuks välja oksjonitasu näol kantud lisakulu 5 357,68 eurot.

Küll aga leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on liisingueseme võõrandamisega seotud kulu

väljamõistmine summas 2 080 eurot (4 % × 52 000), lähtudes hageja ja OÜ Balti

Realiseerimiskeskus vahelises koostöölepingus toodud komisjonitasu määrast. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-112-06 p-s 9 selgitanud, et kulutused, mille hüvitamist nõutakse, peavad

olema mõistlikult põhjendatud ja seetõttu saab kulutuste hüvitamist nõuda mitte kantud

kulutuste tegelikus suuruses vaid üksnes ulatuses, milles tehtud kulutused ei ületa vastava

teenuse turuhinda. Kostja pidi arvestama asjaoluga, et liisinguesemete müümisel hageja

vahendusel

kaasnevad

sellega

täiendavad

lisakulud,

sh

võimalik

komisjonitasu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei pidanud aga arvestama võimalusega, et hageja

müüb liisinguesemed väljaspool Eesti Vabariiki toimuval oksjonil, millega võib kaasneda

oksjonitasu 10,3 %.

27. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt jättis kohus

rahuldamata hageja nõude viiviste väljamõistmiseks müügikahju ja lisakulude nõudelt.

Hageja on oma 23.03.2012.a hagiavalduses esitanud taotluse mõista kostjalt välja 36 320,67

eurot, mh viivis kahe liisingueseme kohta kokku summas 3 268,13 eurot tasumata

liisingumaksetelt 27.10.2009.a seisuga. Viivise arvestus põhines esialgu üksnes tasumata

arvetel (I kd tl 59 ja 60).

Hageja suurendas viivise nõuet vastusena kostja vastuväidetele 01.06.2012.a (I kd, tl 100)

summani 30 000 eurot, märkides, et viivise arvestamise aluseks on lisaks tasumata

liisingumaksetele (millest on maha arvestatud intress) ka müügikahjum. Hageja lisas uue

viivisearvestuse (I kd tl 134), millest nähtub, et hageja on käsitlenud liisinglepingu 1 järgse

võlgnevusena summat 15 611,48 eurot (sh müügikahjum 12 529,53 eurot) ja liisingulepingu 2

järgse võlgnevusena summat 15 786,02 eurot (sh müügikahjum 12 690,43 eurot). Viivist on

arvestatud alates 20.02.2010.a kuni 01.06.2012.a (kokku 833 päeva), viivise määraga 0,30 eurot

päevas.

Käendaja vastutust käendatava kohustuse rikkumise eest ei mõjuta asjaolu, et 28.05.2010.a

kuulutati välja põhivõlgniku OÜ Vespal pankrot. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest

VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses, sh kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või

lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-10 p 13).

28. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 (p 55-56) selgitanud, et põhinõue ja viivisenõue

on põhimõtteliselt käsitatavad iseseisvat menetlemist võimaldavate haginõuetena, mida on

võimalik käsitleda ühes menetluses TsMS §-s 374 sätestatud põhimõtete kohaselt (üheliigiliste

hagide liitmine ühte menetlusse). Riigikohtu poolt käsitletud juhtumil esitas hageja põhinõude

2008. aastal, viivisenõude aga tervikuna alles 2010. aastal.

Käesolevas asjas esitas hageja ka esialgses hagiavalduses viivisenõude, kuid seostas selle

üksnes ühe osaga liisinguandjal liisinguvõtja (ja käendaja) suhtes tekkinud nõudest, s.o

tasumata liisingumaksete võlgnevusega. Täiendava viivisenõude nn müügikahjumilt

arvestatuna esitas hageja pärast kostjalt vastuse laekumist, pisut enam kui 2 kuud pärast esialgse

hagiavalduse esitamist, seega veel eelmenetluse staadiumis.

29. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 3515,14 eurot vastavalt hagi esitamise

ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1, mis vastas nõude summale kuni 38 346,98 eurot. TsMS

§ 133 lg 1 kuni 30. juunini 2012.a kehtinud redaktsiooni kohaselt arvutati hagihind üksnes

põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei arvestatud hagihinda arvutades

kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet,

vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohtul tuli

arvestada kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud

kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestati hagi hinda arvutades täies

ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis.

Hageja esitas oma täpsustatud hagiavalduse ning viivise suurendamise avalduse 01.06.2012.a,

seega ajal, mil viivise nõue ei mõjutanud seaduse kohaselt hagihinda ega sellega seoses ka

tasumisele kuuluva riigilõivu määra. Hageja ei esitanud viivise suurendamise nõuet ka eraldi

hagina.

30. Ringkonnakohus nõustub hageja-apellandiga, et maakohtu otsus on viiviste väljamõistmata

jätmise osas kohtuotsuses toodud põhjendustel üllatuslik ja vastuoluline. Maakohus märkis, et

kuna hageja ei esitanud kohtule taotlust menetleda viivisenõudeid koos põhinõudega, ei ole

kohtul võimalik lahendada hageja täiendavaid viivise nõudeid põhinõudega ühes menetluses.

Samas esitas hageja viiviste suurendamise avalduse veel eelmenetluse staadiumis. Maakohus

pidas asjas eelistungi alles 27.11.2014.a, s.o ligikaudu 2 ½ aastat pärast hageja poolt viivise

suurendamise avalduse esitamist. Maakohus ei võtnud hageja esitatud viivise suurendamise

avalduse osas mingit seisukohta, mh ei keeldunud täiendava (suurendatud) viivise nõude

menetlusse võtmisest ega jätnud viivise nõuet menetlemiseks eraldi menetlusse.

Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul asuda seisukohale, et hageja soov menetleda

viivisenõuet koos põhihagiga oli piisavalt selgelt väljendatud hageja 01.06.2012.a

menetlusdokumendis. Hageja käsitluse kohaselt ei esitanud ta mitte uut viivisenõuet, vaid

suurendas esialgses hagis esitatud viivisenõuet. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi

muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või

kitsendamist. Kui maakohus leidis, et suurendatud viivisenõude menetlemine hageja

01.06.2012.a menetlusdokumendis esitatud kujul ei olnud käesoleva tsiviilasja raames võimalik

ning tegemist ei olnud viivisenõude suurendamise, vaid uue viivisenõude esitamisega, tulnuks

kohtul seda hagejale selgitada juba varasemas menetlusstaadiumis, mitte aga asuda vastavale

seisukohale alles kohtuotsuses.

31. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et maakohus võttis hageja poolt

01.06.2012.a menetlusdokumendis esitatud suurendatud viivisenõude vaikimisi menetlusse.

Asjaolu, et kohus ei ole menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ega kohaldamisele

kuuluvate õigusnormide sisu kohtuistungil arutanud (asjas 27.11.2014.a peetud eelistungil

arutati üksnes kompromissi sõlmimise väljavaateid), ei võimalda asuda seisukohale, et hageja

nõue ei olnudki vastavas osas kohtu menetluses. Kostja on esitanud ka suurendatud kujul

viivisenõudele omapoolseid vastuväiteid. Seega on maakohus kõnealuses osas rikkunud

kohtuotsuse põhjendamiskohustust ja see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise.

Hageja esitas 05.01.2015.a täpsustatud nõude, millega hageja on vähendanud põhinõuet (mh

arvestades liisinguesemete väärtuse määramiseks teostatud ekspertiisi tulemusi), samuti

vähendanud viivisenõuet 20 984,58 euroni – s.o põhinõudeni, samas arvestades viivist nii

tasumata liisingumaksetelt, müügikahjumilt kui ka lisakuludelt määraga 0,3 % päevas (arvestus

on esitatud II kd tl 34).

Hageja on viivist arvestanud alates 20.02.2010.a. Seejuures on liisingulepingud loetud üles

öelduks 21.05.2009.a; seejärel toimus liisinguvara realiseerimine ning hageja andis tähtaja kuni

19.02.2010.a kõigi liisingulepingutest tulenevate võlgnevuste kustutamiseks.

32. Kostja esitas hageja müügikahju ja lisakulude hüvitamise nõudelt arvestatud viivise nõude

osas aegumise vastuväite. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aegumise vastuväide põhjendatud.

Kostja on lähtunud sellest, et nii müügikahju kui lisakulude hüvitamise nõuded said

sissenõutavaks muutuda pärast liisingulepingute ülesütlemist, s.o 21.05.2009.a ning sellisel

juhul oleks täiendava viivisenõude esitamine 01.06.2012.a seisuga aegunud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et liisinguandja nõuded ei muutu tervikuna sissenõutavaks

koheselt liisingulepingu ülesütlemise hetkest alates.

33. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud

kulude hüvitamist. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane

aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147

lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda

nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks,

kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks

mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3).

Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse

täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma

kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse

täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu

ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu

ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele

mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et

liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-33-09 p 10

ja 3-2-1-116-15 p 12).

34. Liisinguandja nõude suurus sõltub muuhulgas sellest, kas liisinguandjale tagastatakse

liisingueseme valdus ja kas ja missuguse rahasumma eest on liisinguandjal võimalik liisinguese

võõrandada.

Käesoleva asja materjalide kohaselt on liisinguesemed tagastatud hageja esindajale

11.06.2009.a ning sellest hetkest alates pidi liisinguandjale jääma veel täiendav mõistlik aeg

liisingueseme turuväärtuse kindlakstegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et liisinguandja hüvitise

nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne liisinguesemete tagastamist. Seega ei olnud

01.06.2012.a seisuga nn müügikahju hüvitamise osas hageja viivise nõue aegunud.

Eeltoodut

arvestades

kujuneb

ringkonnakohtu

arvates

hageja

põhinõude

suurus

(apellatsioonimenetluses vaidluse all olevas osas) järgmiseks:

Müügikahju nõue on põhjendatud summas 2292,08 eurot. Liisinguesemete võõrandamisega

kaasnenud lisakuluna kuulub hüvitamisele 2 080 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks

(lisaks maakohtu otsusega vaidlustamata osas väljamõistetule) seega välja mõista 4372,08

eurot.

35. Vastavalt hageja taotlusele tuleb väljamõistetavalt summalt arvestada viivist lepingust

tulenevas määras 0,3 % päevas alates 20.02.2010.a.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on viivise määr 0,3 % päevas

ebamõistlikult kõrge. Kostja ei ole oma sellekohast väidet põhistanud ega näidanud, et

niisuguses suuruses viivisemäär oleks majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud liisingulepingute

puhul ebatavaliselt kõrge ja kokkuleppevabadust kuritarvitav.

36. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et liisingulepingutes kokku lepitud määras (0,3 %

päevas) oleks hagejal õigus nõuda viivist üksnes liisingulepingu alusel esitatud arvete osas,

kuid VÕS § 367 lg 1 ja lg 4 alusel esitatud nõuete (s.o müügikahju ja müügikulude hüvitamise

nõude) puhul on tegemist seaduse alusel esitatud nõuetega, millele ei kohaldu liisingulepingutes

kokku lepitud viivise määr.

Liisingulepingute punktis 6.7 sätestati, et kui rentnik (liisinguvõtja) hilineb mistahes makse või

mõne muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest

liisinguandjale viivist 0,3 % päevas tähtaegselt maksmata summast. Liisinguvõtja kohustus

hüvitada liisinguandjale liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise tagajärjel tekkinud kahju ja

lisakulud kujutavad endast samuti liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Seega kohaldub

ringkonnakohtu arvates lepingust tulenev viivise määr ka lepingu ülesütlemisega kaasnenud

nõuetele.

37. Kuna ringkonnakohtu järelduse kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja

mõista 4372,08 eurot, siis kuulub viivise määra 0,3 % päevas puhul tasumisele 13,12 eurot iga

viivitatud päeva eest.

Hageja taotles oma 05.01.2015.a menetlusdokumendis viivise väljamõistmist põhivõlgnevusega

võrdses summas. Ehkki hageja arvestuste kohaselt oli põhinõue oluliselt suurem (20 984,58

eurot), puuduvad käesoleval juhul põhjendused, miks tuleks kostjalt välja mõista viivis

suuremas summas kui ringkonnakohtu poolt õigustatuks peetav põhinõue.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 4372,08 eurot, mis vastab

333-le viivitatud päevale.

Kuna sissenõutavaks muutunud viivisesumma on piiratud põhinõude suurusega, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta küsimuses, kas hageja oli 05.01.2015.a seisuga

õigustatud laiendama viivisenõuet ka ülejäänud lisakulude nõudele.

38. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite suhtes, et hageja ei ole täitnud VÕS § 146

sätestatud käendaja teavitamiskohustust. Hageja on maakohut teavitanud, et esitas põhivõlgniku

pankrotimenetluses nõude tulenevalt liisingulepingutest. Kostja ei ole menetluses esile toonud,

et kostjal oleks tekkinud VÕS § 146 lg 3 tulenevalt selline kahju, mille hüvitamist ta saaks

hagejalt nõuda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut, kas

hageja on rikkunud kostja suhtes teavitamiskohustust, ei ole see kaasa toonud kostja õiguste

kahjustamist.

Menetluskulud

39. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ligikaudu 50 % ulatuses (hageja nõue 05.01.2015.a

menetlusdokumendi järgi oli 20 984,58 eurot, millega võrdses summas nõudis hageja ka viivise

väljamõistmist; maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kokku 19 692,97 eurot,

mis sisaldas ka osaliselt viivise väljamõistmist). Ringkonnakohtu käesoleva otsusega

rahuldatakse hageja põhinõue 55 % ulatuses ning suurendatakse väljamõistetava viivise

summat, kuid lõpptulemusena rahuldatakse hagi kokku sarnases ulatuses maakohtuga

(põhinõue 11 474,57 eurot + viivis 7 640,24 eurot), s.o kokku summas 19 114,81 eurot.

Maakohtu 29.07.2015.a täiendava otsuse kohaselt jäeti menetluskulud võrdsetes osades poolte

kanda. Menetlusosalised ei ole maakohtu sellekohase otsustuse kohta apellatsioonkaebustes

eraldi vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jaotada asjas kantud menetluskulud tervikuna samal

viisil, s.o jätta kogu asjas kantud menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda (TsMS § 163

lg 1). Ringkonnakohus arvestab nii hagi rahuldamise ulatust kui ka asjaolu, et

apellatsioonimenetluses rahuldati osaliselt kummagi poole apellatsioonkaebused, mille

tulemusena ei muutunud aga märkimisväärselt hagi rahuldamise kogu ulatus.

Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis määrab

TsMS § 177 lg 2 kohaselt tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/