2-14-733/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-733

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS hagi Osaühingu Nordtop

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.11.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Nordtop apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2624 eurot 22 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Salva Kindlustuse AS

(rk 10284984),

lepinguline esindaja Tiina Saluste

Kostja Osaühing Nordtop (rk 11127784), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kolmas isik IIZI Kindlustusmaakler Aktsiaselts (rk

10641929), lepinguline esindaja Reet Rattur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23.11.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud Salva Kindlustuse AS menetluskulud Osaühingu

Nordtop kanda.

3. Kostja ja kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 08.01.2014 esitas Salva Kindlustuse AS (hageja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Osaühingu Nordtop (kostja) vastu. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik

esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.02.2014 määruse alusel lõpetati maksekäsu kiirmenetlus

ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

28.02.2014 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus

kostjalt välja mõista kahju 2281 eurot 93 senti, käsitluskulud 342 eurot 29 senti ja

menetluskulud.

Hagiavalduse kohaselt toimus 27.08.2012 Harku vallas, Paldiski mnt ja Kumna tee ristmiku

juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuuluv sõiduk Nissan Patrol (reg.märk

CCCCCC), mida juhtis AL. Liiklusõnnetuse käigus kahjustati sõidukit Volvo (reg.märk

GGGGGG), mida juhtis TA. Liiklusõnnetuse hetkel oli Nissani juhi tsiviilvastutuse

kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping. Hageja hüvitas kannatanule

tekkinud kahju, tasudes KERESPETS OÜ-le Volvo avariijärgse taastusremondi teostamise

eest 2281 eurot 93 senti. 16.10.2013 esitas hageja kostjale korduva tagasinõude 2624 euro 22

sendi tasumiseks. Hageja tugines oma nõudes LKindlS § 48 lg 2 p-le 6 ja § 19 lg-le 9.

Hageja juures sõlmitud kindlustuspoliis nr 51810126 lõppes 22.05.2012 ja liiklusõnnetuse

toimumise ajal kostjal kehtiv poliis puudus. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud ei-tüüpi

leping. Kostja kasutas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakleri teenust. Kolmas isik

saatis 13.05.2012 kostjale teate poliisi lõppemisest koos uue pakkumisega ja 20.05.2012

täiendava teate poliisi lõppemise kohta SMS-i teel. Ebaõige oli kostja väide, et hageja ja

kostja leppisid 22.11.2011 kokku, et pärast poliisi nr 51810126 lõppemist väljastab

kindlustusandja kindlustusvõtjale ilma sellekohase taotluse esitamiseta uue poliisi. Kuna

kostja ja tema esindajaks olnud kindlustusmaakler soovi uue poliisi sõlmimiseks ei avaldanud,

hageja uut poliisi ei väljastanud. Kostja kohustus tagama, et talle kuuluva sõiduki suhtes oleks

sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping ning väljastatud oleks kehtiv poliis.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja palus menetlusse kaasata kolmanda isikuna kostja poolel IIZI Kindlustusmaakler

Aktsiaseltsi (kolmas isik).

Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud jah-leping, mille kohaselt hageja pidi väljastama

automaatselt uue kindlustuspoliisi ja kostjal tekkis kohustus selle eest tasuda peale arve

saamist. Vastavalt VÕS § 454 lg-le 2 ei olnud kostjal kohustust enne kindlustusmakse arvet

tasuda, kui ta oli saanud poliisi. Kostja ei saanud kolmanda isiku 13.05.2012 e-kirja poliisi

lõppemise kohta ega 20.05.2012 SMS-i teel saadetud meeldetuletust. Kolmanda isiku

tüüptingimused osas, mis annavad kolmandale isikule õiguse keelduda kindlustuspoliisi

väljastamisest kuni kindlustusmakse tasumiseni on VÕS § 427 lg 1 alusel tühised. Kostjale ei

saadetud enne eelmise kindlustusperioodi lõppemist uut poliisi ja hageja vastutab kolmanda

isiku käitumise eest TsÜS § 132 lg-te 1 või 2 alusel. Kostjale tekkis kahju hageja nõude

ulatuses, millise kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega.

Kolmanda isiku seisukoht

3. 13.04.2015 rahuldas maakohus kostja taotluse ja kaasas iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna kostja poolel menetlusse IIZI Kindlustusmaakler Aktsiaseltsi.

Kolmas isik sõlmis kostjaga liikluskindlustuse lepingu vahendamisel maaklerilepingu.

Kolmas isik ei tegutse hageja käsundi alusel, ei paku kindlustusteenuseid hageja esindajana

ning ei täida hageja liikluskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi liikluskindlustuse

lepingu pikendamise ja jah-lepingu järgpoliiside väljastamise osas. Kolmas isik täitis oma

maaklerilepingust tulenevad teavituskohustused, edastades enne kehtiva poliisi (periood

23.11.2011-22.05.2012) lõppemist 13.05.2012 kostjale e-kirja uue pakkumisega ja arvega.

Kuna kostja pakkumisele ei vastanud, edastas kolmas isik kostjale liikluskindlustuse poliisi

lõppemise kohta 20.05.2012 SMS-i. Kostja ei ole uue kindlustuspoliisi pakkumisele ja arvele

vastanud, kindlustuspoliisi tellinud ega arvet tasunud. Enne arve tasumist ei olnud kohustust

poliisi kostjale väljastada. Kolmandal isikul ei olnud õigust endal kindlustuspoliisi väljastada.

Kostja pidi ka ise jälgima kindlustuspoliisi lõppemise tähtaega. Kostja jättis kindlustusmakse

tasumata enda hooletusest.

Maakohtu otsus

4. Harju Maakohus rahuldas 23.11.2015 otsusega hagi, mõistes kostjalt välja kahjuhüvitise

2624 eurot 22 senti ja menetluskulud 225 eurot hageja kasuks ning menetluskulud 1163 eurot

75 senti eurot kolmanda isiku kasuks.

Maakohus tuvastas ja vaidlus puudus, et 27.08.2012 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas

kostjale kuuluv sõiduk Nissan Patrol ja mida juhtis AL. Liiklusõnnetuse käigus kahjustati

tagasipöörde sooritamisel vasakpööret sooritavat sõidukit Volvo, mida juhtis TA.

Liiklusõnnetuse hetkel oli Nissani juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga

liikluskindlustuse leping. Hageja hüvitas kannatanule tekkinud kahju, tasudes KERESPETS

OÜ-le Volvo avariijärgse taastusremondi teostamise eest 2281 eurot 93 senti. 16.10.2013

esitas hageja kostjale korduva tagasinõude 2624 euro 22 sendi tasumiseks. Poolte vahel oli

vaidlus, kas hagejal on tagasinõude õigus kostja vastu ja kas kostjal on õigus tasaarvestada see

hageja vastu suunatud kahjunõudega. Maakohus juhindus liiklusõnnetuse toimumise ajal

kehtinud liikluskindlustuse seadusest ja kindlustustegevuse seadusest. Hageja nõue tugines

LKindlS § 48 lg 2 p-le 6.

Vaidlus puudus, et kindlustuspoliisi nr 51810126 kohaselt lõppes kindlustusperiood

22.05.2012 ja liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostjal kindlustusmakse tasumata ning

kehtivat poliisi ei olnud väljastatud. Kostja leidis, et kuna talle ei esitatud kindlustuspoliisi, oli

tal õigus keelduda kolmanda isiku 08.05.2012 arve nr 1623518 tasumisest kuni uue

kindlustuspoliisi väljastamiseni. Seega oli pooltel vaidlus, kas kostjale tuli väljastada uus

kindlustuspoliis enne kindlustusmakse tasumist ja kas kostjal oli kohustus 08.05.2012

kindlustusmakse arve nr 1623518 tasuda enne kindlustuspoliisi väljastamist.

Puudus vaidlus, et kostja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse lepingu

vahendamiseks maaklerileping KindlTS § 129 lg 1 mõistes. Kostja kasutas liikluskindlustuse

lepingu sõlmimiseks kolmanda isiku pakutavat vahendusteenust. Puudus vaidlus, et kolmas

isik oli kostjale varasemalt väljastanud 08.11.2011 arve nr 1452975 maksetähtajaga

18.11.2011 vaidlusaluse sõiduki liikluskindlustuse pikenduse kohta. Arve nr 1452975

kohaselt oli lepingu tüübiks jah-leping ja 6-kuulise kindlustusperioodi kindlustusmakseks oli

50 eurot 24 senti. Kostja tasus 22.11.2011 kolmandale isikule makse ja liikluskindlustus

pikenes kuueks kuuks. Hageja väljastas 22.11.2011 poliisi nr 51810126 kindlustusperioodiga

23.11.2011-22.05.2012.

Hageja ja kolmanda isiku vahelise koostöölepingu alusel oli kolmandal isikul kohustus

väljastada kostjale poliis 20 päeva enne eelneva poliisi lõppemist, kuna 08.11.2011

arve/pakkumuse nr 1452975 kohaselt oli sõlmitud jah-leping (lisa 5 p-d 2.2-2.4). Vastavat

poliisi kostjale ei väljastatud. Kolmas isik märkis, et tulenevalt kindlustusmaakleri

maaklerlepingu üldtingimuste MU201101 p-st 3.4 oli kindlustusmaakleril õigus jätta kliendile

poliis väljastamata, kui klient jätab kindlustusmakse nõuetekohaselt tasumata. Kohus nõustus

kostjaga, et üldtingimuste p-s 3.4 sätestatud kokkulepe oli tühine (VÕS § 427 lg 1; § 454 lg

2). Asjakohane ei olnud viide LKindlS § 15 lg-le 4. Kindlustusmakse võlg nimetatud sätte

tähenduses on võlg eelmise kindlustusperioodi osas, mille osas kostjal võlga ei olnud.

Maakohus ei nõustunud, et poliisi väljastamata jätmise tagajärjeks oli kostjale kahju

tekkimine 2624 euro 22 sendi ulatuses ja hageja vastutas kolmanda isiku käitumise eest TsÜS

§ 132 lg-te 1 ja 2 alusel. Kolmanda isiku väitel edastas ta kostjale aadressile XXX 13.05.2012

e-kirja. Manuses olevas 08.05.2012 arves nr 1623518 selgitati, et sõiduki liikluskindlustus

lõpeb 22.05.2012 ja esitatud olid erinevate kindlustusandjate pakkumused uueks perioodiks.

Poliisi eest tasumiseks tuli valida summa ja kindlustusmaksele vastav viitenumber märkida

makse selgitusse. Kostja vaidles e-kirja saamisele vastu. Kostja kasutas varasemalt kolmanda

isikuga suhtlemiseks e-postiaadressi XXX, mida kinnitasid 26.02.2012 e-kiri kostjale ja

07.03.2012 maksekorraldus 26.02.2012 e-kirjast tuleneva pakkumuse täitmiseks. Kolmas isik

märkis, et ta ei saanud oma serveriteenuse pakkujalt teadet, et 13.05.2012 e-kirja ei olnud

võimalik kohale toimetada. Kostja ei ole kolmandale isikule teatanud, et ta pakkumisi ja

maksedokumente kätte ei saa. Seega oli eluliselt usutav, et 13.05.2012 e-kiri jõudis kostjani.

Tavapärane on, et kui e-kirja saatmine ei õnnestu, tuleb e-kirja saatjale tagasi vastav teade.

Kolmas isik kinnitas, et teadet ei tulnud ja puudus alus selles kahelda, kuna kolmandal isikul

oli huvi, et teave kostjani jõuaks. Kolmandal isikul ei ole muul viisil võimalik 13.05.2012 e-

kirja saatmist tõendada. Kostja ei toonud esile põhjuseid, et tema e-posti serveriga võis sel

ajal probleeme olla. Kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isik lasub kohustus

jälgida, et temale kuuluvad sõidukid oleksid kindlustatud ja näitama üles hoolsuskohustust.

Kostja kandis nende tagajärgede riski, mis tulenesid asjaolust, et kostjal võis 13.05.2012 e-kiri

jääda hooletusest tähelepanuta. Lisaks saatis kolmas isik kostjale täiendava meeldetuletuse

20.05.2012 SMS-i teel. Seega oli tõendatud, et kolmas isik saatis kostjale 13.05.2012 e-kirja

koos arvega seoses uue kindlustuspoliisi pakkumisega ja 20.05.2012 täiendava

meeldetuletuse.

Kostja ei tõendanud, et ta oleks soovinud kasutada VÕS § 454 lg-st 2 tulenevat õigust

keelduda 08.05.2012 arve nr 1623518 tasumisest kuni talle ei väljastatud kindlustuspoliisi.

VÕS § 454 lg-s 2 sätestatud arve tasumisest keeldumise õigus ei rakendu automaatselt, vaid

sellele peab kindlustusvõtja tuginema, väljendades vastavat tahteavaldust. Selliselt on ka

poliisi väljastajal võimalus keeldumisele reageerida. Vastav keeldumine ei olnud järeldatav ka

kostja käitumisest. Eelmise poliisi väljastamise korral edastas kolmas isik kostjale

arve/pakkumuse enne poliisi väljastamist. Seega oli kohtumenetluses vastava õiguse

kasutamisele tuginemine otsitud. Põhjendamatud olid väited, et kostjal ei olnud kohustust

enne arvet tasuda, kui ta oli saanud poliisi ja et kostjale tekkis poliisi väljastamata jätmise

tõttu kahju. Kostja ei oleks tohtinud kindlustamata sõidukit kasutada ja seda 3 kuud.

Eelnevast tulenevalt oli hagejal LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja § 48 lg 3 alusel tagasinõudeõigus

kostja vastu hageja poolt kannatanule hüvitatud kahju ulatuses koos põhjendatud

käsitluskuludega. Kostjal oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustusmakse tasumata

üle 3 kuu ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Hageja hüvitas kannatanule taastusremondi

kulude maksumuse 2281 eurot 93 senti ja kandis käsitluskulusid 342 eurot 29 senti. Kostja ei

esitanud kulude suurusele vastuväiteid. Hageja nõue 2624 eurot 22 senti oli põhjendatud ja

tõendatud.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel jäid hageja ja kolmanda isiku menetluskulud kostja kanda ja

kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuluks oli hagilt tasutud riigilõiv 225

eurot, mis kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude nimekirja kohaselt

kandis kolmas isik lepingulise esindaja kulusid 1591 eurot 25 senti käibemaksuta. Maakohus

vähendas kolmanda isiku menetluskulusid 427 euro 50 sendi võrra ja mõistis kostjalt

kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1163 eurot 75 senti käibemaksuta.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata ja kostja ning kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Maakohus

kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust.

Kostja ei ole kolmandalt isikult 13.05.2012 e-kirja saanud. Tegemaks kindlaks, kas kostja sai

13.05.2012 e-kirja kätte, tuleks tuvastada, kas e-kiri jõudis kostja teenusepakkuja serverisse ja

juhul, kui jõudis, kas kostjal oli mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda. Nimetatu

tõendamiskoormus lasub kolmandal isikul. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata

TsÜS § 69 lg 2 teise lause ja Riigikohtu 21.12.2007 otsuses nr 3-2-1-123-07 (p 12) ja

08.04.2015 otsuses nr 3-2-1-8-15 (p 13) nähtuvad suunised. Kohus jaotas ebaõigesti

tõendamiskoormuse. Elulise usutavuse kriteerium ei ole tõendi liigiks. Hageja ja kolmanda

isiku vahel sõlmitud lepingu lisa nr 5 p 2.2 järgi väljastatakse jah-lepingu korral järgmine

poliis enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist. Seega oli kostjal alus eeldada, et

kindlustuskaitse kehtib edasi ka peale 22.05.2012. Kohus rikkus oluliselt TsMS § 214 lg 2

teist lauset, kuna lähtus kolmanda isiku seisukohtadest, millised on vastuolus kostja

seisukohtadega. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 454 lg-t 2, leides, et kostjal ei olnud õigust

keelduda kindlustusmakse tasumisest kuni kindlustuspoliisi väljastamiseni, kuna kostja ei

teatanud hagejale eelnevalt sellesisulisest soovist. Kostjal on võimalik tasuda rahasummasid

vaid arve alusel.

Kuna kolmas isik põhjustas kostjale hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu lisa nr 5

p 2.4 rikkumise tagajärjel 2624 euro 22 sendise kahju ja hageja vastutab kolmanda isiku eest

TsÜS § 132 lg-te 1 või 2 alusel, tasaarvestab kostja kahju hüvitamise nõude hageja nõudega

kostja vastu. Lepingu lisa nr 5 p 2.4. rikkumine kolmanda isiku poolt on aluseks kostja poolt

kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

Vastused apellatsioonkaebusele

6. Kolmas isik palub jätta maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

7. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus

esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava

põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 1) 27.08.2012 põhjustas kostjale kuuluv sõiduk avarii;

2) sõiduki suhtes on hagejaga sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping; 3) hageja hüvitas

kannatanule tekkinud kahju 2291 eurot 93 senti; 4) kahjujuhtumi käsitluskulud olid 342 eurot

29 senti; 5) kostja ei tasunud kindlustusmakset kindlustusperioodi eest, mil toimus

kindlustusjuhtum.

Poolte vahel on vaidlus, kas asjaolust, et kostja jättis täitmata kindlustusmakse tasumise

kohustuse, tuleneb hagejale õigus nõuda kostjalt LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel

kannatanule liikluskahjuna hüvitatud ja kahjujuhtumi käsitluskuludena kantud 2624 euro 22

sendi väljamõistmist.

LKindlS § 48 lg 2 p 6 kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt on

kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi

eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. Sama paragrahvi 3. lõike järgi nõutakse

viidatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Praegusel juhul oli

kostjale 22.11.2011 väljastatud poliis nr 51810126 kindlustusperioodiga 23.11.2011 00:00 -

22.05.2012 23:59 (I kd, tl 106-107). Kuivõrd alates 23.05.2012 kostjal kehtiv kindlustuspoliis

puudus, oli kostjal liiklusõnnetuse toimumise ajaks (27.08.2012) kindlustusmakse tasumata

üle kolme kuu. Seega tuleb hageja regressinõue kostja vastu kannatanule hüvitatud kahju ja

käitluskulude osas rahuldada.

Põhjendatud ei ole kaebuse väide, mille kohaselt hageja vastutab kolmanda isiku eest TsÜS §

132 lg 1 või lg 2 alusel ning seetõttu on kostjal õigus tasaarvestada hageja esitatud

regressinõue hageja vastu suunatud kahjunõudega. Kostja leidis, et kolmas isik põhjustas talle

kahju sellega, et ei teavitanud kostjat liikluskindlustuse lõppemisest ega väljastanud kostjale

uut kindlustuspoliisi.

Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või

endast tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg 1 järgi, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma

majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on

seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.

Ringkonnakohtu arvates ei saa

kindlustusmaakleri tegevust kindlustuslepingute ja –poliiside vahendamisel omistada

kindlustusandjale. Kindlustusmaakleri ja tema kliendi omavahelise suhte õiguslikuks aluseks

on maaklerileping ning kindlustusmaakleri vahendustegevuse eesmärgiks on võimaldada

kindlustusvõtjal sõlmida kindlustusleping. Seega ei ole kolmanda isiku käitumine omistatav

hagejale TsÜS § 132 lg 1 mõistes.

TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate

asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täimisel ja selle isiku käitumine või

temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva

kaitsekohustuse eesmärgiks on kohustuste täitmine selliselt, et kohustuse täitmisest ei tekiks

teisele lepingupoolele kahju. TsÜS § 132 lg 2 rakendamine väljendub näiteks selles, et

võlasuhte pool loetakse oma kohustust rikkunuks teise isiku teo tõttu, keda lepingupool oma

kohustuse täitmiseks kasutas, ning see toob kaasa lepingupoole lepingulise vastutuse teise

lepingupoole ees (vt Riigikohtu 17.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 11). TsÜS §

132 lg 2 eesmärk ei ole luua õiguslik alus eelnimetatud isikute samastamiseks nende endi

poolt eraldi sõlmitud lepinguliste kohustuste täidetuks lugemisel (vt Riigikohtu 17.06.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 12). Käesoleval juhul ei tegutsenud kindlustusandja ega

kindlustusvõtja teineteise kohustuste täitjatena, vaid täitsid nende endi lepingulisi kohustusi.

Seejuures on kindlustusmaakler kohustatud oma tegevuses lähtuma kindlustusvõtja mitte

kindlustusandja huvidest. Seega pole alust ka TsÜS § 132 lg-t 2 kohaldada.

Kuivõrd hageja ei vastuta kolmanda isiku eest TsÜS § 132 lg 1 või lg 2 alusel, ei käsitle

ringkonnakohus kostja väiteid kolmanda isiku poolt kostjale väidetavalt põhjustatud kahju

osas. Küll ei välista kolleegium kindlustusvõtja võimalike nõuete tekkimist maaklerilepingust

tulenevate kohustuste rikkumise korral. Samas on kindlustusvõtja käitumine, jättes üle kolme

kuu kindlustusmaksed tasumata ja eeldades seejuures kehtiva poliisi olemasolu, vastuolus hea

usu põhimõttega.

Eespool toodust tulenevalt peab kostja hagejale hüvitama liikluskahju ja käsitluskulud 2624

eurot 22 senti, kuna kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kostjal kindlustusmakse

tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum ning puuduvad hageja regressiõigust

välistavad asjaolud. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt asja lahendamisel

ja maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ning põhjendatud ja seaduslik. Eespool

käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus

kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste

kordamist vajalikuks ei pea.

Menetluskulud

9. Seoses maakohtu otsuse muutmata jätmisega ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude

jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad hageja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kolmanda isiku

menetluskulud jäävad TsMS § 167 lg 2 alusel tema enda kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et

apellatsioonimenetluses hagejale hüvitatavad menetluskulud puudusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots