3-15-2451/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2451

Haldusasi

A.Z.i

kaebus

Kaitseressursside

Ameti

07.09.2015

kutsealuse arstliku komisjoni kutse nr 11-5.1/14172

tühistamiseks ning Kaitseressursside Ameti kohustamiseks

vaadata läbi A.Z.i 09.09.2015 ajapikenduse taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – A.Z.

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Peep

Tambets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.06.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 07.09.2015 „Kutsealuse arstliku komisjoni kutsega“ nr 11-

5.1/14172 kohustati kutsealust A.Z.i ilmuma arstlikku komisjoni 13.11.2015 kell 08:30 Ida-

Viru Keskhaigla polikliinikusse Kohtla-Järvel.

2. A.Z. esitas 09.09.2015 KRA-le ajapikenduse taotluse, milles märkis, et tal ei ole võimalik

13.11.2015 Eestisse arstlikku komisjoni tulla, kuna õpib Inglismaal. Taotlusele oli lisatud

tõend, et A.Z. õpib Bradfordi Ülikoolis (University of Bradford).

3. KRA jättis 15.09.2015 kirjaga nr 11-7.3/16850 ajapikenduse taotluse läbi vaatamata, kuna

taotlus oli esitatud hilinenult.

4. A.Z. esitas 28.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 07.09.2015 kutse

tühistamiseks, 15.09.2015 kirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning KRA kohustamiseks

vaadata kaebaja 09.09.2015 ajapikenduse taotlus sisuliselt läbi. Kaebuses paluti

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 44 lg 6 tunnistada põhiseadusvastaseks osas, milles see

seab

ajapikenduse

andmise

tingimuseks

taotluse

esitamise

päeva

jooksul

immatrikuleerimisest arvates, ning jätta see kohtuasja lahendamisel kohaldamata.

2(7)

5. Kohus võttis 07.10.2015 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada KRA

07.09.2015 kutse ning kohustada KRA-d kaebaja 09.09.2015 ajapikenduse taotluse sisuliseks

läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. A.Z.i 28.09.2015 kaebuses esitatud seisukohad on järgmised.

KRA 07.09.2015 kutse ja 15.09.2015 kiri on õigusvastased. Arvestades, et kaebajal on KVTS

§ 44 lg-st 6 tulenev õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni

saamiseni, rikub KRA 07.09.2015 kutse tema õigusi ning arstlikku komisjoni ilmumine ei ole

põhjendatud enne, kui KRA on kaebaja 09.09.2015 taotluse sisuliselt läbi vaadanud.

Kuna kaebajat ei ole vastavalt KVTS § 37 lg-le 4 üks aasta enne ajateenistusse asumise

tähtpäeva ajateenistusse kutsumisest, ajateenistusse asumise ajast ega ajateenistuskohast

teavitatud, ei ole ajapikenduse taotluse esitamise tähtaeg KVTS § 41 lg 2 järgi möödunud.

Kaebajale saadeti kutse arstlikku komisjoni ilmumiseks tähtpäevaga 13.11.2015 ning ta esitas

ajapikenduse taotluse rohkem kui 30 päeva enne seda tähtpäeva. Seega on taotlus KVTS § 41

lg 2 järgi tähtaegne.

KVTS § 44 lg 6 on osas, milles see sätestab ajapikenduse taotluse esitamise aja erinevana KVTS

§ 41 lg-s 2 sätestatust, vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 12, kuna selle tulemusena

koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrdses olukorras olevaid isikuid – kutsealuseid, kes

on

vahetult

pärast

keskhariduse

omandamist

samal

aastal

välisriigi

kõrgkooli

immatrikuleeritud. Ebavõrdne kohtlemine – taotluse menetlusse võtmine ja rahuldamine või

taotluse läbi vaatamata või rahuldamata jätmine – sõltub ainuüksi taotluse esitamise ajast ning

seda isegi olukorras, kus ajapikenduse taotlus on KVTS § 41 lg 2 järgi tähtaegne. Samuti

koheldakse välisriigi kõrgkoolis kõrgharidust omandavaid kutsealuseid ebavõrdselt võrreldes

isikutega, kellel on õigus ajapikendusele teistel alustel, kuna ajapikenduse taotluse esitamiseks

on põhjendamatult ning eesmärgipäratult sätestatud erinevad tähtajad. Kuna kaitseväeteenistuse

läbimise ajavahemik on KVTS § 37 lg 1 järgi 9 aastat, siis ei tea kutsealune enne KVTS § 37

lg-s 4 sätestatud teate saamist, kas ja millal ta ajateenistusse kutsutakse. Seega on tõenäoline,

et isikut ei kutsutagi ajateenistusse enne, kui ta on kõrghariduse esimese astme omandanud.

Kaebaja õppe nominaalkestuseks on õppeasutuse tõendi kohaselt kuni 20.05.2016. Arvestades,

et kaebaja pole KVTS § 37 lg 4 kohast teadet saanud ning teade tuleb saata hiljemalt üks aasta

enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, siis omandab kaebaja kõrghariduse esimese astme enne,

kui teda ajateenistusse kutsutakse. Seetõttu on temalt põhjendamatu nõuda ka arstlikku

komisjoni ilmumist ajal, mil ta omab seadusest tulenevat õigust ajapikendusele, kuna sellega

kaasneksid talle põhjendamatud kulutused ning ebamugavused, arvestades et kaebaja õpib

välismaal. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-le 2 viidates leidis kaebaja, et ajapikenduse

taotlemise mõte on selles, et juhul, kui kutsealusel on seadusest tulenev õigus ajateenistusse

asumise edasilükkamiseks, siis kehtib see ka kutsealuse arstlikku komisjoni ilmumise suhtes.

Olukorras, kus kaitseteenistuse läbimiseks on ette nähtud 9-aastane ajavahemik ning

kutsealusel ei ole välisriigi kõrgkooli õppima asumisel teada, kas ja millal ta ajateenistusse

kutsutakse, on põhjendamatu nõue, et kutsealune esitaks ajapikenduse taotluse 30 päeva jooksul

immatrikuleerimisest arvates. KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud erinev tähtaeg riivab põhjendamatult

ja ebaproportsionaalselt võrdsuspõhiõigust, kuna puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele,

miks tuleks ajapikenduse taotlus välisriigis õppimise korral esitada just selle tähtaja jooksul,

võrreldes teistel alustel esitatavate ajapikenduse taotlustega, mis tuleb esitada kuni 30 päeva

enne ajateenistusse asumise tähtpäeva.

7. Kaitseressursside Ameti 02.11.2015 vastuses palutakse kaebus rahuldamata jätta.

3(7)

KVTS § 44 lg 6 järgi oleks kaebaja pidanud ajapikenduse taotluse esitama hiljemalt 23.10.2013,

sest ta alustas õpinguid välisriigi kõrgkoolis 23.09.2013. Kuna kaebaja ei esitanud vastustajale

ajapikenduse taotlust koos õppeasutuse tõendiga hiljemalt 23.10.2013, jättis vastustaja oma

15.09.2015 otsusega kaebaja ajapikenduse taotluse läbi vaatamata (HMS § 14 lg 6 p 1).

Tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 menetlustähtaega ei ennistatud.

Taotluse esitamise tähtaeg kehtestatakse seadusega või selle alusel (HMS § 14 lg 5). Tähtaeg

peab olema vajalik ja mõistlik. KVTS §-ga 41 nähakse kutsealusele ette võimalus saada

seaduses sätestatud tingimustel ajapikendust. Üldreeglina tuleb ajapikenduse avaldus esitada

asjaolude ilmnemisel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva.

Piirang on vajalik selleks, et KRA jõuaks kutsealuse avalduse läbi vaadata, küsida täiendavaid

dokumente jne. Sellest piirangust on ainult kaks erandit, sh erand, et seaduses on sätestatud

teisiti (võrreldes KVTS § 41 lg-ga 2). KVTS § 41 lg 3 sätestab, et kutsealune peab esitama

ajapikenduse taotluse, kui ta õpib välisriigis, ning KVTS § 44 lg 6 sätestab ajapikenduse

taotluse esitamise tähtaja. Järelikult on ajapikenduse taotluse esitamise tähtaeg seadusest

tulenev tähtaeg, mille suhtes puudub vastustajal iseseisev otsustusõigus.

Seaduses sätestatud teine tähtaeg ajapikenduse taotluse esitamiseks seoses välisriigi kõrgkoolis

hariduse omandamisega on vajalik ja mõistlik. KVTS § 37 lg 3 sätestab, et ajateenistusse

asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate

väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks ja ministri määratud

mahus järgnevateks aastateks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Vastustaja peab kutsealuste ajateenistusse kutsumisel lähtuma antud määrusest, mis

mh sätestab ajateenistusse asuvate kutsealuste kindla arvu. Aastas kutsutakse ajateenistusse

ligikaudu 3200 kutsealust. Ajapikenduse saamiseks seoses välisriigi kõrgkoolis hariduse

omandamisega esitatakse ühes aastas ligikaudu 100 taotlust ning seoses Eesti kõrgkoolis

hariduse omandamisega ligikaudu 1000 taotlust, mis moodustab kolmandiku ühes aastas

ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arvust. Tulenevalt KVTS § 37 lg-st 4 tehakse

ajateenistusse kutsumine kutsealusele teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise

tähtpäeva, kuid KVTS § 37 lg 5 täpsustab, et juhul, kui kutsealune on saanud ajapikendust või

varem jätnud ajateenistusse ilmumata, tehakse ajateenistusse kutsumine teatavaks 30 päeva

enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Kui kutsealustel oleks võimalik hariduse omandamisega

seonduvat ajapikenduse taotlust esitada ka hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise

tähtpäeva, ei oleks vastustajal võimalik täita ministri määrusega ette antud mahtusid ning

ajateenijate väljaõppega tegelevad struktuuriüksused jääksid komplekteerimata. Vastustajal

pole võimalik teha ligikaudu 1000 kutsealusele ajateenistusse kutsumist teatavaks 30 päeva

enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Järelikult on KVTS §-s 44 sätestatud tähtajad vajalikud.

KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud tähtaja rakendamine ei too kaasa välisriigi kõrgkoolis haridust

omandava kutsealuse õiguste ja vabaduste piiramist ega ebavõrdset kohtlemist. Eesti kodaniku

kohustus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, samuti võtta osa

riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras (PS § 54 lg 1, § 124 lg 1). Üheks kohustuslikus

korras riigikaitsest osavõtmise viisiks on kaitseväeteenistuskohustus, mis lasub meessoost Eesti

kodanikel (KVTS § 2 lg 2 p 2). Seega on riigikaitsekohustus kodaniku põhikohustus, mille

täitmisega tuleb kutsealusel arvestada. Riigikaitsekohustus on koos teiste põhikohustustega

vastandiks põhiõigustele – demokraatliku riigi aluseks ei ole üksnes põhiõigused. Võrdse

kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes

ning samadel eeldustel. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid

asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Riigikaitsekohustuse kui

põhiseadusliku kohustuse täitmine toob endaga kaasa mitmete põhiõiguste piiramise, kuid

efektiivse riigikaitse vajadus kaalub põhiõiguste piiramise üles. Vastustaja ei saa ajapikenduse

andmisel väljuda seaduse piiridest ning ajapikendus seoses välisriigi kõrgkoolis hariduse

4(7)

omandamisega antakse siis, kui KVTS § 44 lg 6 kriteeriumid on täidetud. Järelikult ei too

KVTS § 44 lg 6 kaasa ka võrdsuse põhimõtte rikkumist.

Kaebaja

on

kutsealusena

arvele

võetud

03.08.2011,

mille

kohta

saadeti

talle

rahvastikuregistrisse kantud aadressil teade nr 9-12/4421. Seega on kaebaja alates 2011. a

teadlik täitmata ajateenistuskohustusest ning ta pidi arvestama selle täitmise ja arstlikku

komisjoni ilmumise kohustusega. Kutsealusena arvele võtmise teate eesmärk seisneb selles, et

kutsealune saaks piisavat informatsiooni oma õiguste ja kohustuste kohta. Kutsealusena

arvelevõtmise teate edastamisega on KRA täitnud HMS § 36 lg 1 p-dest 1 – 4 tuleneva

selgitamiskohustuse. Ka KRA kodulehelt www.kra.ee on kaitseväekohustuslasel võimalik leida

põhjalik informatsioon oma õiguste ja kohustuste kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlus käib selle üle, kas KRA jättis õigesti kaebaja 09.09.2015 ajapikenduse taotluse oma

15.09.2015 kirjaga nr 11-7.3/16850 läbi vaatamata ning kas kaebajat kohustati KRA

07.09.2015 kutsega nr 11-5.1/14172 õiguspäraselt 13.11.2015 arstlikku komisjoni ilmuma.

Eelnevast oleneb, kas kohus saab kohustada KRA-d kaebaja ajapikenduse taotlust läbi vaatama

ning kas esineb alus KRA 07.09.2015 kutse tühistamiseks.

9. Ajapikendus on kutsealuse ajateenistusse asumise edasilükkamine määratud ajaks (KVTS

§ 41 lg 1). KVTS § 41 lg 2 järgi tuleb ajapikenduse taotlus esitada asjaolude ilmnemisel, kuid

hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui: 1)

ajapikenduse andmise asjaolud ilmnevad hiljem; 2) seaduses on sätestatud teine tähtpäev.

KVTS § 41 lg 3 sätestab, et ajapikenduse saamise taotlust ei pea esitama KVTS §-s 42 ning §

44 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Kutsealune peab esitama ajapikenduse taotluse, kui ta

õpib välisriigis. KVTS § 44 lg 6 sätestab: „Vahetult pärast keskhariduse omandamist samal

aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud kutsealusel on õigus ajapikendusele kuni

kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, juhul kui ta esitab Kaitseressursside

Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse

tõendiga tema immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta.“

Vaidlust ei ole selles, et KVTS § 44 lg 6 on KVTS § 41 lg 2 üldreegli suhtes erisäte, s.o juhul,

kui kutsealune soovib saada ajapikendust seonduvalt välisriigi kõrgkoolis õppimisega, ei saa ta

ajapikenduse taotlust esitada mitte hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva,

vaid ta peab seda tegema 30 päeva jooksul välisriigi kõrgkooli immatrikuleerimisest arvates.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja esitatud tõendi (tl 10) kohaselt alustas kaebaja

Ühendkuningriigis, University of Bradford´is, õpinguid 23.09.2013, tuli tal ajapikenduse

taotlus lähtuvalt KVTS § 44 lg-st 6 esitada hiljemalt 23.10.2013. Kaebaja esitas ajapikenduse

taotluse alles 09.09.2015, s.o ettenähtud tähtpäevast üle ühe aasta ning kümne kuu võrra hiljem.

Järelikult oli taotlus esitatud tähtaega ületades ning samuti puudus võimalus menetlustähtaja

ennistamiseks, sest esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli

möödunud rohkem kui üks aasta (HMS § 34 lg 3). Seega jättis KRA kaebaja 09.09.2015

ajapikenduse taotluse HMS § 14 lg 6 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata.

10. Kaebaja leiab, et KVTS § 44 lg 6 on osas, milles see sätestab ajapikenduse taotluse

esitamise aja erinevana KVTS § 41 lg-s 2 sätestatust, vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja

12. KVTS § 44 lg 6 toob kaasa kutsealuste põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt

ainuüksi taotluse esitamise ajast. Välisriigi kõrgkoolis kõrgharidust omandavaid kutsealuseid

koheldakse ebavõrdselt võrreldes isikutega, kellel on õigus ajapikendusele teistel alustel, kuna

ajapikenduse taotluse esitamiseks on põhjendamatult ning eesmärgipäratult sätestatud erinevad

tähtajad.

5(7)

11. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. PS § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed.

12. KVTS § 41 lg-st 3 järeldub, et ajapikenduse taotlus tuleb KVTS § 41 lg-s 2 näidatud tähtaja

jooksul esitada juhul, kui seda taotletakse lapse ülalpidamiseks või puudega isiku hooldamiseks

(KVTS § 43) või valitaval ametikohal töötamiseks (KVTS § 45). Ajapikenduse andmiseks

seonduvalt hariduse omandamisega on KVTS § 41 lg-st 2 erinevad tähtajad sätestatud mitte

ainult välisriigi kõrgkoolis hariduse omandajale (§ 44 lg 6), vaid ka sisekaitselise

rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal õppivale kutsealusele, kes peab

ajapikenduse taotluse samuti esitama 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates (KVTS §

44 lg 5). Lisaks sätestab KVTS § 44 lg 2, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse,

rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom,

teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult

15. septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest

arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või

olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. KVTS § 44 lg 7 sätestab, et § 44 lg-te

2, 5 ja 6 alusel võib anda ajapikendust kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

selle aasta 1. juulini, mille jooksul kutsealune saab 23-aastaseks.

Seega sõltub välisriigi kõrgkoolis hariduse omandamisega seonduva ajapikenduse õiguse

realiseerimise tähtaja algus sarnaselt KVTS § 41 lg-s 2 sisalduvale regulatsioonile asjaolu

ilmnemisest – kõrgkooli immatrikuleerimisest. Samas § 41 lg-s 2 näidatud juhul on

ajapikenduse õigust võimalik realiseerida kuni ajani, mil ajateenistusse asumiseni on jäänud 30

päeva ja § 44 lg-s 6 näidatud juhul on ajapikenduse õigust võimalik realiseerida ainult 30 päeva

jooksul asjaolu ilmnemisest. Sarnaselt § 44 lg-s 6 näidatud juhule on ajapikenduse õiguse

realiseerimiseks KVTS § 44 lg-te 2 ja 5 alusel samuti sätestatud lühemad tähtajad võrreldes §

41 lg-ga 2. Seega kohtleb seadus kutsealuseid, kellel on õigus ajapikendusele, erinevalt

olenevalt sellest, millisel alusel neil ajapikendusele õigus tekib. Järelikult esineb kaebaja

võrdsuspõhiõiguse riive.

13. Riigikohtu viimase aja praktika kohaselt tuleb võrdsuspõhimõtte rikkumise tuvastamiseks

teha põhiseaduse § 11 kohane proportsionaalsuse kontroll (nt 3-4-1-12-10, p 35; 3-4-1-23-11,

p 61 jj), st kindlaks teha võrdsuspõhiõiguse kaitseala riivamise eesmärk ning seejärel hinnata

proportsionaalsust (vajalikkust, sobilikkust ja mõõdukust) selle eesmärgi suhtes.

Võrdsuspõhiõigust võib piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (3-4-1-12-10, p

31). KVTS § 44 lg-s 6 ettenähtud ajapikenduse taotluse esitamise tähtaja sätestamise

legitiimseks eesmärgiks on riigikaitse toimimise tagamine. Riigikaitsekohustus tuleneb PS §

lg-st

1. Üheks

kohustuslikus

korras

riigikaitsest

osavõtmise

viisiks

on

kaitseväeteenistuskohustus, mis lasub meessoost Eesti kodanikel (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 2).

KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud tähtaeg ajapikenduse taotluse esitamiseks seonduvalt välisriigi

kõrgkoolis õppimisega on eesmärgi saavutamiseks sobiv meede, s.o see soodustab eesmärgi

saavutamist. Ilmselgelt on hariduse omandamine selliseks ajapikenduse taotluse esitamise

põhjuseks, mille alusel esitatakse taotlusi massiliselt võrreldes muude alustega. Vastustaja

viitas, et ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise

jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks

ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril valdkonna

eest vastutav minister määrusega (KVTS § 37 lg 3). Nimetatud volitusnormi alusel kehtestatud

kaitseministri määrustest nähtuvalt planeeritakse kutsealuste ajateenistusse asumist pikalt ette

(nt 14.10.2013 määrusega nr 49 kehtestati 2015. a kutsealuste ning osaliselt 2016. ja 2017. a

kutsealuste ajateenistusse asumise tähtajad, nende arvuline jagunemine ajateenijate väljaõppega

6(7)

tegelevate struktuuriüksuste vahel ning ajateenistuse kestus). Vastustaja märkis, et aastas

kutsutakse ajateenistusse ligikaudu 3200 kutsealust ning et ajapikenduse saamiseks seoses

välisriigi kõrgkoolis hariduse omandamisega esitatakse ühes aastas ligikaudu 100 taotlust ja

seoses Eesti kõrgkoolis hariduse omandamisega ligikaudu 1000 taotlust. Kaitseväeteenistuse

tõrgeteta toimimisele aitab kahtlemata kaasa see, kui hariduse omandamiseks (sh välisriigi

kõrgkoolis) ajapikendust saavate kutsealuste isikute arv selgub võimalikult vara, sest siis saab

KRA varakult planeerida ka seda, kuidas lähiaastatel kaitseministri määrusega kehtestatud

mahtusid täita ning struktuuriüksusi komplekteerida.

Meede on vajalik, kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid kaebajat vähem

koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne. Kohus ei näe paremat alternatiivi,

mis võimaldaks KRA-l seoses välisriigi kõrgkoolis õppimisega ajapikendust kasutavate isikute

hulga võimalikult vara teada saada. Kaebusest järelduvalt oleks kaebaja jaoks ilmselt vähem

koormav, kui ta saaks ajapikenduse taotluse esitada hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse

asumise tähtpäeva, nagu näeb ette KVTS § 41 lg 2 üldreegel. KVTS § 41 lg-s 2 sätestatud

tähtajast lähtumine ei oleks eesmärgi saavutamiseks aga sama efektiivne. Kui välisriigi

kõrgkoolis hariduse omandamisega seonduvad 100 ajapikenduse taotlust esitataks kõik näiteks

31. päeval enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, paiskaks see kutsealuste ajateenistusse

kutsumise ja asumise plaanid segamini ning KRA peaks mahtude täitmiseks 30 päeva jooksul

korraldama selle, et 100 ajapikendust saanud kutsealuse asemel asuks ettenähtud tähtpäeval

ajateenistusse 100 teist kutsealust.

KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud erinev tähtaeg võrreldes KVTS § 41 lg-s 2 sätestatuga on

mõõdukas. Riigikaitse toimimise tagamine on kaalukas eesmärk. Kaebaja võrdsuspõhiõiguse

riive on väheulatuslik ja –intensiivne. Kohus ei näe põhjust, miks peaks pidama kohustust

esitada

ajapikenduse

taotlus

päeva

jooksul

kutsealuse

välisriigi

kõrgkooli

immatrikuleerimisest arvates ülemäära koormavaks. Asjaolu, et kutsealune ei tea KVTS § 44

lg 6 alusel ajapikenduse taotluse esitamise ajal, kas ja millal ta ajateenistusse kutsutakse, ei

muuda ajapikenduse taotluse esitamist kuidagi keerulisemaks. Kaebajat teavitati kutsealusena

arvelevõtmisest juba 03.08.2011 teatega, milles selgitati ka ajateenistusse kutsumise korda ja

ajapikenduse taotlemise võimalust. Seega pidi kaebaja arvestama, et teda võidakse igal ajal

ajateenistusse ning sellele eelnevalt arstlikku komisjoni kutsuda. Kohus mõistab, et kaebaja

laskis KVTS § 44 lg-s 6 sätestatud tähtaja mööda ning KVTS § 41 lg-s 2 näidatud tähtaeg oleks

tema jaoks praeguses olukorras soodsam, kuid see ei anna alust KVTS § 44 lg-t 6 põhiseaduse

vastaseks tunnistada.

14. Kuna KVTS § 44 lg 6 on põhiseadusega kooskõlas ning vastustaja jättis selle alusel õigesti

kaebaja ajapikenduse taotluse läbi vaatamata, puudub alus kohustada KRA-d kaebaja

ajapikenduse taotlust läbi vaatama.

15. KRA 07.09.2015 kutsega kohustati kaebajat ilmuma arstlikku komisjoni 13.11.2015 kell

08:30 Ida-Viru Keskhaigla polikliinikusse Kohtla-Järvel.

Kutses on viide KVTS § 40 lg 1 p-le 5, mille järgi on kutsealune kohustatud osalema määratud

ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul

läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit tõendavad dokumendid

ja osalema kutsesobivuse hindamisel. KVTS § 34 lg 1 kohaselt teatab Kaitseressursside Amet

kutsealusele kirjalikult tema terviseseisundi hindamiseks määratud aja ja koha.

Kuna kaebaja oli juba alates 2011. a augustist kutsealusena arvele võetud, oli KRA seega

õigustatud teda 07.09.2015 kutsega arstlikku komisjoni kutsuma. Kaebaja laskis ajapikenduse

õiguse realiseerimiseks nõutava taotluse esitamise tähtaja mööda ning seega ei olnud tal ei

ajateenistusse ega arstlikku komisjoni kutsumise edasilükkamise põhjendusena võimalik

tugineda asjaolule, et ta õpib välisriigis. Järelikult ei saanud KRA 07.09.2015 kutse olla ka

7(7)

õigusvastane põhjusel, et kaebajal oli õigus ajapikendusele välisriigi kõrgkoolis õppimiseks,

ning kutse tühistamiseks puudub alus.

16. Eeltoodut kokku võttes on kaebus põhjendamatu ning jääb rahuldamata.

17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud

menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit