3-12-2197/54 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2016, Tartu

Haldusasja number

3-12-2197

Haldusasi

UAB Protrans LT kaebus kaebus Maksu- ja Tolliameti

poolt tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

UAB Protrans LT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja UAB Protrans LT

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 16. juuni

2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti pidas 19. oktoobril 2009 kontrollimiseks kinni tsisternveoki Scania, mis

vedas Leedu äriühingu UAB Protrans LT poolt saadetud kaupa (õli Formex CN, kogus 25 tonni).

Veok ise kuulus UAB Protrants LT poolt hilisemas kaebuses esitatud väite kohaselt teisele Leedu

äriühingule – UAB-le Autex. Maksuhalduril tekkis kahtlus, et tegemist võib olla aktsiisikaubaga,

mistõttu peeti veok koos kaubaga kinni ja paigutati vastutatavale hoiule tollilattu Tartus. 2.

novembril 2009 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse väärteoasjas, millega määras UAB Protrans LT-

le karistuseks vedelkütuse seaduse rikkumise eest 100 trahviühikut, mõistis välja menetluskulud

ja raske kütteõli aktsiisisumma. Vastutaval hoiul olnud veok tagastati 3. novembril 2009.

UAB Protrans LT esitas väärteoasjas tehtud otsusele kaebuse ning pärast seda taotluse asjas

menetluse lõpetamiseks. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2012. a määrusega lõpetati väärteoasjas

menetlus seoses väärteo aegumisega.

UAB Autex esitas 3. novembril 2009 UAB-le Protrans LT arve, milles nõuti hüvitist 5 999,99

eurot aja eest, mille jooksul UAB Autex ei saanud kasutada talle kuuluvat veokit. UAB Protrans

LT tasus arve.

2. UAB Protrans LT esitas 18. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

hüvitada talle 5 999,99, st summa, mille kaebaja tasus veoki omaniku UAB Autex poolt esitatud

arve alusel. Kaebuse kohaselt on Tartu Maakohtu poolt 13. veebruaril 2012 väärteoasjas tehtud

määrusega tõendatud, et Maksu- ja Tolliametil puudus sõiduki kinnipidamiseks alus.

3. Pärast seda, kui Tartu Halduskohtu poolt 18. aprillil 2013 kaebuse rahuldamata jätnud otsus

Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistati ja asi uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi saadeti,

tegi Tartu Halduskohus 19. märtsil 2015 uue otsuse, millega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. Halduskohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et perioodil 19. oktoober 2009 kuni 30.

oktoober 2009 (12 päeva) peeti veok kinni järelevalvemenetluse käigus ja alates 30. oktoobrist

2009 kuni 3. novembrini 2009 (4 päeva) väärteomenetluses.

3.2. Kaebajale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kaebajale on esitatud sõiduki UAB Autex poolt

küll arve, kuid tõendatud pole arve tasumine ja kulude kandmine kaebaja poolt. 18. oktoobril

2012 esitatud kaebuses märkis kaebaja, et arve on tasutud, kuid ühtki tõendit ei esitatud. Pärast

kohtu sellekohast nõudmist esitas kaebaja 17. jaanuaril 2013 kirja, milles palus pikendada

vastamise aega põhjendusel, et esitatavad tõendid on leedukeelsed ning vajavad tõlkimist.

Samuti selgitati, et soovitakse esitada tõenditena UAB Autex ja UAB Velseka vaheline leping,

mis selgitab, miks on kauba vedajaks saatedokumentidel märgitud UAB Velseka. Samuti sooviti

esitada kaebaja ja UAB Autex vaheline tasaarvestuse kokkulepe. Kohus asus seisukohale, et

tegelikult ei olnud kaebajal ei kaebuse esitamise ajal ega ka nähtavasti 17. jaanuaril 2013

tõendeid selle kohta, kas ja millal UAB Autex poolt esitatud arve tasuti. Kohus ei pidanud

usutavaks, et nende tõendite olemasolu korral ei olnud võimalik esitada neid koheselt koos

kaebusega või siis kohtu poolt määratud ajaks, arvestades seda, et hiljem esitatud tõendid ei

olnud mahukad ega vajanud tõlkimiseks pikka aega.

3.3. Kaebaja esitas kõnealused tõendid 8. veebruariks 2013. Nendega soovis ta tõendada, et

kauba tegelikuks vedajaks oli UAB Velseka, mitte UAB Autex, nagu oli kaebuses märgitud.

Samuti soovis kaebaja tõendada seda, et UAB-l Autex oli õigus esitada kaebajale arve pärast

seda, kui UAB Autex oli tema poolt tellitud teenuse eest UAB-le Velseka tasunud. Seega sai

kaebaja põhjenduste järgi UAB Autex esitada kaebajale veoki kinnipidamisest tuleneva arve

pärast seda, kui UAB Autex oli vedajale (UAB Velseka) teenuse eest tasunud. UAB Autex arve

kaebajale kannab kuupäeva 3. november 2009, st sama kuupäeva, kui veok UAB Velseka

autojuhile Maksu- ja Tolliameti poolt tagastati. Kohus ei pidanud usutavaks, et ühel ja samal

päeval toimus kauba ja veoki tagastamine, UAB Velseka poolt UAB-le Autex arve esitamine,

viimase poolt arve tasumine ja UAB Autex poolt omapoolse arve esitamine kaebajale. Kohus

pidas võimalikuks, et UAB Autex 3. novembri 2009. a arve on koostatud hiljem või on arve

UAB Autex poolt vormistatud ja esitatud sõltumata viimase poolt UAB-lt Velseka arve saamist ja

tasumist.

3.4. Kaebaja on menetluse käigus tunnistanud, et kaebuses märgitud asjaolu, et veok kuulus arve

esitanud äriühingule UAB Autex, oli ebaõige. Seega oli ebaõige ka kaebaja väide, et veoki

kinnipidamisega tekkis kahju UAB-le Autex ning viimasel oli õigus seetõttu kaebajalt kahju

hüvitamist nõuda. Ühtki tõendit ei ole esitatud selle kohta, et tegelikult oli UAB Autex

vaidlusaluse kauba veoga seotud. Veok kuulus UAB-le Velseka ja ka vedaja oli UAB Velseka.

Ühtki lepingut või muud tõendit kaebaja ja UAB Autex vahel teenuse tellimise osas esitatud ei

ole. Ka ükski kauba saatedokument ei näita seost UAB-ga Autex. Kauba saatjaks oli kaebaja,

kauba saajaks OÜ Nextates Grupp, kauba vedaja oli UAB Velseka ja ka veoki omanik oli UAB

Velseka. Kaebaja poolt esitatud UAB-de Velseka ja Autex vahel 23. juunil 2009 sõlmitud leping

ei puuduta kaebaja ja UAB Autex vahelisi võimalikke kohustusi. Selle lepinguga ei ole võimalik

kaebajal tõendada UAB Autex poolt arve esitamise õigust kaebajale ja arve tasumise kohustust.

Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgitus, et kaebaja ja UAB Autex vaheline leping on

sõlmitud suuliselt, ei kinnita tõendite puudumise tõttu UAB Autex osalust.

3.5. Kaebaja pole esitanud otsest tõendid UAB Autex poolt esitatud arve tasumise kohta.

Tõendina esitatud kaebaja ja UAB Autex vaheliste võlgnevuste käibe kokkuvõte kannab

kuupäeva 9. november 2012, st on koostatud pärast kaebuse esitamist. Selline võlgnevuste käive

võib puudutada mistahes tehinguid, mis ei ole kohtule ja vastustajale teada. Ülevaates puudub

igasugune märge konkreetse arve ja selle tasaarvestamise kohta. Lisaks ei saanud UAB-le Autex

tuleneda õigust esitada kaebajale veoki kinnipidamisega kaasnevate kulude sissenõudmiseks

UAB Autex ja UAB Velseka vahel 23. juunil 2009 sõlmitud lepingust. Selles on kokku lepitud

üldised tingimused vedellasti vedamisel ülevedaja (UAB Velseka) ja tellija (UAB Autex vahel).

Lisaks lepingus lähtutud leppetrahvi arvutamisel seisaku päevadest, kuid kaebajale esitatud arvel

on tasumisele kuuluv summa arvutatud tundidest lähtudes.

3.6. Kaebaja on ka seisukohal, et kui kohus leiab, et ta ei ole täpset kahju suurust tõendanud,

tuleb vastustajalt välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, kuna on ilmne, et

transporditeenuse osutamisega tegelevale äriühingule on sõiduki kinnipidamisega tekitatud

kahju. Sellist taotlust pidas kohu arusaamatuks, kuna kaebaja on taotlenud kindla summa

hüvitamist tulenevalt UAB Autex 3. novembri 2009. a arvest ning ta ei ole tõendanud selle

tasumist. Kaebaja ei ole mitte transporditeenust osutanud äriühing, vaid kauba omanik.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. UAB Protrans LT esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Arusaamatuks jääb, kuidas on dokumentide hilisem esitamine seotud nende

usaldusväärsusega.

4.2. Ebamõistlik on kohtu järeldus, et ühel ja samal päeval pidi toimuma kauba ja veoki

tagastamine, UAB Velseka poolt UAB-le Autex arve esitamine, viimase poolt arve tasumine ning

UAB AUtex poolt omapoolse arve esitamine kaebajale. Arve esitamises UAB-lt Velseka UAB-le

Autex samal päeval, kui toimus sõiduki tagastamine, ning kohustuse tekkimise tõttu UAB

Velseka ees kaebajale esitatud arve vormistamises samal päeval UAB Autex poolt ei ole midagi

erakordset.

4.3. Kaebaja esitatud ärakiri ja tõlge UAB Autex ja kaebaja vahelisest võlgnevuste käibe

kokkuvõttest on sisuliselt saldo, milles on toodud UAB Autex ja kaebaja nõuete ja kohustuste

vahe 7. novembri 2012. a seisuga. Sellest nähtub, et 2009. a novembris tekkis kaebajal kohustus

UAB Autex ees tasuda 3. novembri 2009. a arvel märgitud summa 20 716,79 litti, mis on

osaliselt tasaarvestatud 2010. a veebruaris ja lõplikult tasaarvestatud 2012. a juunis. See tõendab

kaebaja poolt kohustuse täitmist UAB Autex ees. Kohtuotsusest ei selgu, miks see tõend jäeti

arvestamata.

4.4. Kaebaja tellis teenuse UAB-lt Autex, viimane omakorda tellis teenuse UAB-lt Velseka.

Kaebaja on tasunud läbi tasaarvestuse 3. novembri 2009. a arve oma lepingupartnerile ja on

esitanud seda asjaolu tõendavad tõendid. Kohtu järeldus, et nõue on tõendamatu, ei ole

põhjendatud.

4.5. Alternatiivne nõue õiglase hüvitise määramiseks kohtu äranägemisel oli esitatud seetõttu, et

kohtumenetluse kestel oli muutunud perioodide määratlus, mille kestel toimus

järelevalvemenetlus ja mille kestel väärteomenetlus. Alternatiivne nõue oli esitatud juhuks, kui

kohus leiab, et arvel toodud hüvitis on ülemäärane.

4.6. Kohus pole tuvastanud, millisel õiguslikul alusel toimus sõiduki kinnipidamine ja

vastutavale hoiule suunamine.

5. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda

järgnevalt:

5.1. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kahju tekkimine kaebajale ei ole tõendatud,

kuna tõendatud pole arve tasumine UAB-le Autex. Koos eluliselt mitteusutavate selgitustega

arve tasumise asjaolude kohta annab tõendite kohene mitteesitamine aluse kahtluseks, et arve on

koostatud hiljem või sõltumatult UAB-lt Velseka arve saamisest ja tasumisest.

5.2. Arvete saldo osas juhtis halduskohus õigesti tähelepanu sellele, et see on koostatud alles 9.

novembril 2012 ja ei saa anda kinnitust 3. novembri 2009. a arve tasumise kohta.

5.3. Kuna arve tasumist ei ole tõendatud, ei tule kõne alla ka hüvitise vähendamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja käsitab talle tekitatud kahjuna 5 999,99 eurot, mille ta on väidetavalt tasunud UAB-le

Autex selle eest, et kaebaja kaupa vedanud veok peeti Eestis maksuhalduri poolt kinni ning sel

ajal ei saanud veokit kasutada. Ehkki algses kaebuses väitis kaebaja, et ta pidi hüvitist UAB-le

Autex maksma seetõttu, et vaidlusalune veok kuulus sellele äriühingule ja viimane ei saanud

kinnipidamise ajal veokit kasutada, on ta hiljem selgitanud, et ta tellis kauba vedamise teenuse

UAB-lt Autex, kes omakorda tellis selle teenuse UAB-lt Velseka. Oma selgituse tõendamiseks on

ta esitanud UAB Autex ja UAB Velseka vahel 23. juunil 2009 sõlmitud lepingu, mille järgi UAB

Autex tellis UAB-lt Velseka vedellasti veoteenuse (tl 60-61). Lisaks on kaebaja esitanud enda ja

UAB Autex vahelise võlgnevuste käibe perioodil 1. jaanuar 2009 kuni 11. juuli 2012, millest

nähtub, et 2009. a novembri seisuga on kaebajal olnud võlgnevus UAB Autex ees summas

20 716,79 litti (sama summa, mille tasumist UAB Autex kaebajalt 3. novembri 2009. a arvega

nõudis, st 5 999,99 eurot), ning mis on muutunud nulliks 2012. a juunikuu lõpuks (tl 62).

Nimetatud dokument on allkirjastatud kaebaja ja UAB Autex esindajate poolt.

Muid tõendeid, mis aitaksid selgitada nende kolme erineva äriühingu (kaebaja, UAB Autex ja

UAB Velseka) vahelisi suhteid ning põhjendada, miks pidi kaebaja väidetavalt tasuma

vaidlusaluse summa UAB-le Autex, ei ole kaebaja esitanud. Midagi täpsemat ei selgu selles osas

ka kaebaja esindaja poolt halduskohtu istungil antud seletustest. Nii on kaebaja esindaja seal

selgitanud, et „UAB-l Protrans oli suuline leping UAB-ga Autex, tegemist on pikaaegsete

lepingupartneritega. /.../ UAB-l Protrans puuduvad andmed, kas UAB Autex on UAB-lt Velseka

nõude saanud. UAB-d Velseka puudutavat infot ei oska kaebaja selgitada.“ (tl 68p).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et selliste tõendite põhjal ei saa asuda

seisukohale, et kaebajale kahju tekitamine on tõendatud. Võimalik on järeldada, et kaebaja

seisukoht on, et kõigepealt esitas UAB Velseka veoki kinnipidamisest tuleneva nõude UAB-le

Autex ning seejärel viimane samas suuruses nõude kaebajale, kaebaja tasus selle ning nõuab

nüüd selle hüvitamist vastustajalt. Kuid samas puuduvad igasugused tõendid, et UAB Velseka

oleks nõudnud tegelikkuses hüvitist või leppetrahvi UAB-lt Autex ja et viimane oleks selle

tasunud. Seetõttu tekib kahtlus, et UAB Autex ei ole ise UAB-le Velseka midagi tasunud ning

üritatakse üksnes näidata, et kaebajal tekkis UAB Autex ees sõiduki kinnipidamisega seoses

hüvitise tasumise kohustus. Kui kõrvutada see asjaoluga, et kaebaja poolt UAB-le Autex

vaidlusaluse summa tasumiseks on esitatud vaid väljavõte võlgnevuste käibest ning

lisaselgituseks väide, et summa tasumine toimus tasaarvestuse teel, selgitamata täpselt, kuidas ja

milliste nõuetega vaidlusalune nõue tasaarvestati, ning esitamata selle kohta mingeid tõendeid,

süveneb see kahtlus veelgi. Kokkuvõttes viib see kõik järelduseni, et tegelikkuses ei ole kaebaja

vaidlusalust 5 999,99 eurot UAB-le Autex tasunud.

8. Seoses tõendite esitamisega väärib apellatsioonimenetluses märkimist seegi, et halduskohtu

istungil märkis kaebaja esindaja, et nõuete tasaarvestamise kohta esitatud dokumenti pidas

kaebaja piisavaks tõendiks, kuid võimalik on kliendile helistada ning esitada täiendavaid

tõendeid (tl 68p). Sellest hoolimata ei esitanud kaebaja apellatsioonimenetluses uusi tõendeid,

mis tema väiteid paremini tõendaksid. Selliseid tõendeid ei esitatud ka varasemas

kohtumenetluses vastuseks vastustaja seisukohtadele, kes oli samadele küsimustele korduvalt

tähelepanu juhtinud. Ka halduskohtu seisukohale, et puuduvad igasugused tõendid kaebaja ja

UAB Autex vahelistest lepingulistest sidemetest ning et selgusetu on, millest tuleneb UAB Autex

õigus kaebajale arve esitamiseks, ei ole apellatsioonkaebuses vastatud ega esitatud sellekohaseid

tõendeid.

See annab aluse arvata, et veenvamad tõendid asjas puuduvad. Halduskohtu kahtlustus, et UAB

Autex 3. novembri 2009 arve on tegelikkuses koostatud ilma, et UAB Autex oleks saanud nõuet

UAB-lt Velseka ning et tasaarvelduse kohta esitatud tõendid varem puudusid, võib olla õige.

Kuna kaebaja ei ole senises menetluses suutnud esitada veenvamaid tõendeid, ehkki nende

esitamise vajadus pidi olema ilmne, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ise kaebajalt enam

täiendavaid tõendeid välja nõudma hakata.

9. Ehkki ringkonnakohus ei omista määravat tähtsust sellele, et kaebaja ei suutnud esitada UAB

Autex ja UAB Velseka vahelist lepingut ning väljavõtet võlgnevuste käibe kohta koheselt

halduskohtu poolt selleks antud tähtajaks, nõustub ringkonnakohus eelneva tõttu siiski

halduskohtu lõppjäreldusega, et need tõendid ei tõenda kaebajal kahju tekkimist. Eeskätt

annavad selles kahtlemiseks aluse muud asjaolud, millel ringkonnakohus eelnevalt peatus.

10. Kuigi täielikult ei saa välistada seda, et ühel ja samal päeval – 3. novembril 2009, mil toimus

veoki vabastamine - esitas (nagu väidab kaebaja) UAB Velseka nõude UAB-le Autex ning

viimane omakorda koheselt arve kaebajale, on see siiski eluliselt väheusutav. See tähendaks, et

UAB Autex pidi sisuliselt silmapilkselt UAB-le Velseka viimase nõude tasuma või otsustama, et

nõue on põhjendatud, ning esitama arve kaebajale. Kõrvutades sellise tegutsemise kiiruse näiteks

asjaoluga, et kaebaja esitas hüvitamisnõude kohtule alles 18. oktoobril 2012, st sisuliselt kahju

hüvitamise nõude kolmeaastase tähtaja viimasel päeval, torkab selline kiirus eriliselt silma. Küll

oleks aga selline toimingute langemine ühele päevale selgitatav sellega, et vajalikud dokumendid

selleks, et üritada hüvitisenõuet kohtus põhjendada, koostati tagantjärgi.

Sarnaselt aga asjaoluga, et kaebaja soovis kohtumenetluses menetlusdokumentide esitamise

tähtaega pikendada, ei omista ringkonnakohus sellele asjaolule siiski määravat tähendust ega raja

sellele kaebuse rahuldamata jätmise põhilisi põhjendusi.

11. Eelnev viitab, et kaebajale ei ole tegelikult kahju tekitatud. Sisuliselt on kahju hüvitamise

alused loodud kunstliku konstruktsioonina. Hästi sobitub sellise järeldusega ka asjaolu, et algses

kaebuses oli (hilisema väite kohaselt ekslikult) nimetatud veoki omanikuks UAB Autex. See

viitab, et kunstlikult loodud nõude alused ei olnud sel hetkel piisavalt läbi mõeldud.

12. Nõustuda ei saa etteheitega, et kohus pole põhjendanud, miks ta jättis arvestamata väljavõtte

võlgnevuste käibest (tl 62), millega kaebaja soovis tõendada, et ta on talle esitatud arve tasunud

tasaarvestuse korras. Halduskohtu otsusest nähtub selgelt, et koostoimes muude asjaoludega ei

lugenud kohus esitatud tõendeid kahju tekkimise kohta piisavateks. Muuhulgas on kohus selle

konkreetse tõendi osas märkinud, et see väljavõte on koostatud pärast kaebuse esitamist

halduskohtule ning sellest ei ole võimalik saada kinnitust vaidlusaluse arve tasumise kohta.

Kohus nõustus vastustajaga, et selline võlgnevuste käive võib puudutada mistahes tehinguid, mis

ei ole vastustajale ja kohtule teada. Lisaks puudub selles igasugune märge konkreetse arve ja

selle tasaarvestamise kohta.

13. Kaebaja alternatiivse nõude – mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel – eelduseks

on, et kaebajale oleks tekkinud kahju. Kuna kaebajale kahju tekkimine ei ole ülaltoodu tõttu

tõendatud, ei ole alust ka alternatiivse nõude rahuldamiseks.

14. Kuna kahju tekkimine on tõendamata, ei ole vajalik peatuda küsimusel, kas vastustaja

käitumine oli õigusvastane või mitte. Kaebus ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui vastustaja

käitumine oleks olnud õigusvastane, sest sellega ei tekitatud kaebajale kahju.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (riigilõiv 180 eurot ja õigusabikulu

600 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 tulenevalt kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Agu Timmi

Einar Vene