1-14-10297/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10297

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. aprilli 2016 määrus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Gotthard Šreiberg (isikukood 36805242261),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 20. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gotthard Šreiberg kannab alates 22.06.2014 Viru Vanglas temale Harju Maakohtu

30.01.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust.

Karistusaeg lõppeb 22.12.2017.

2. Viru Vangla esitas 22.03.2016 Viru Maakohtule materjalid G. Šreibergi tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohus 20.04.2016 määrusega jättis G. Šreibergi tingimisi enne tähtaega vanglast

elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1

Maakohtul ei tekkinud veendumust, et G. Šreiberg ei jätka enam kuritegude toimepanemist.

Vastava negatiivse prognoosi tingivad järgmised asjaolud. G. Šreibergi on kriminaalkorras

karistatud 5. korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda, teda on varem kõikidest

vangistustest vabastatud tingimisi enne tähtaega ning ta on korduvalt toime pannud

rahvatervisevastaseid kuritegusid. Veel märkis maakohus, et vabanemine vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärasele katseaja

käitumiskontrollnõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Viru Vanglas

koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanedes varasemalt vangistusest tingimisi elektroonilise

valve alla, asus G. Šreiberg manipuleerima selleks, et vabaneda elektroonilisest valvest. See näitab,

et tegelikkuses ei ole kinnipeetav valmis rangeid järelevalve nõudeid täitma ja võib samuti toimima

hakata ka seekord.

3.2

Maakohus pidas oluliseks sedagi, et Viru Vanglas koostatud iseloomustusest nähtuvalt on

G. Šreibergi tuttavate hulgas kriminaalse taustaga isikud, oma tegude tagajärgi arvestab kinnipeetav

vaid omakasust lähtuvalt, tal puudub empaatiavõime, ta on orienteeritud materiaalse kasu saamisele,

tal on probleemid õigete valikute tegemisega ja oma kuritegudele otsib ta õigustusi. Samast

iseloomustusest selgub ka, et G. Šreiberg jagab kriminaalse subkultuuri põhimõtteid. Kõik eelnev

näitab üheselt, et kinnipeetav ei ole oma järjekordsest karistusest teinud mingeid järeldusi, ei ole

asunud paranemise teele ning tema motivatsioon muutuda on paljasõnaline. Jätkates vangistuse

kandmist on isikul veel aega tegeleda oma mõtlemise, suhtumise ja põhimõtete ümbervaatamisega.

3.3

G. Šreibergil elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetuse luges maakohus

positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Kõik

need tingimused olid kinnipeetaval olemas ka eelmise ja varasemate kuritegude toimepanemise ajal.

Seega ei takista ega välista need kuritegude sooritamist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele on oluline

kinnipeetava enda kinnitamine maakohtu istungil, et vabanemise korral kavatseb ta Eestist lahkuda

ja asuda taas elama Hispaaniasse. See aga välistab kriminaalhoolduse teostamise katseajal.

4. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse G. Šreiberg, kes taotleb lahendi tühistamist ja

palub end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Edasikaebuse

argumendid on järgmised.

4.1

G. Šreiberg rõhutab, et tema vabastamist toetavad riiklik süüdistaja, vangla,

kriminaalhooldaja ja kaitsja. Maakohus ignoreerib esitatud seisukohti. Sellises olukorras ei ole küll

välistatud, et kohus isikut siiski ei vabasta, kuid kohtu argumendid peaksid taolisel juhul olema eriti

veenvad ja ümberlükkamatud. Käesoleval juhul sellist erilist veenvust määrusest ei nähtu.

4.2

Samuti ei ole kohus G. Šreibergi hinnangul võtnud piisavalt arvesse tema isikut, käitumist

karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabaduses. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused,

ta on vanglas läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused, käinud tõstukijuhi koolitusel ning kogu

aeg ka töötanud. Vabaduses on tal kindel elukoht, abikaasa, tütar ja garanteeritud töökoht.

4.3

G. Šreibergi hinnangul on kohus liigselt keskendunud tema kriminaalsele minevikule.

Minevik ei tohiks võtta temalt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega

näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on eesmärgi täitnud. Ka on ta

valmis täitma kõiki temale pandavaid nõudeid ning talle tuleks kasuks kriminaalhooldaja abi ja

järelevalve.

4.4

Tuginedes eeltoodule väärib G. Šreiberg enda hinnangul võimalust tõestamaks, et ta suudab

ja tahab edaspidi seaduskuulekalt elada ning leiab, et seda näitavad ka kõik hinnangud ja

arvamused. Kinnipeetav lisab, et kriminaalhoolduse nõudeid ta kunagi rikkunud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G. Šreibergi tingimisi enne tähtaega vanglast

elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures hindab kolleegium esimese

kohtuastme vastavad põhistused igati selgeteks, veenvateks ja küllaldasteks.

6. Nimelt on maakohus põhjendatult leidnud, et kuivõrd G. Šreibergi on kriminaalkorras

karistatud korduvalt, ta on mitmel puhul kandnud reaalset vangistust ja ta on narkootiliste ainete

ebaseaduslikus käitlemises seisnevaid kuritegusid toime pannud varemgi, siis ei teki piisavat

kindlustunnet tema karistuse eesmärkide täidetuses ehk siis tema edasises seaduskuulekaks

jäämises. Sellist seisukohta kinnitab Viru Vanglas koostatud kinnipeetava iseloomustusest selguv

hinnang, et G. Šreiberg ei näe alternatiive oma kuritegudele, püüab leida neile õigustusi ja tema

motivatsioon muutuda jääb paljasõnaliseks. Veel selgub riskitegurina tema tutvusringkonnas

kriminaalse taustaga isikute olemasolu, sealhulgas tema vend, keda on kriminaalkorras karistatud

korduvalt.

7. Vastupidisele seisukohale ei veena kolleegiumit ka kinnipeetava vangistusaegne positiivsena

hinnatav käitumine ega teda vabaduses ees ootavad hüved. Nimelt selgub G. Šreibergi varasematest

karistusandmetest, et kinnipidamisasutuse range järelevalve tingimustes suudab ta end ülal pidada

seal kehtestatud korrale vastavalt, kuid vabaduses jääb tema seaduskuulekas käitumine lühiajaliseks

ja seda ka vaatamata positiivsetele elutingimustele. Ehk siis eelmärgitud asjaoludel ringkonnakohus

vangistusasutuse, prokuröri ja kaitsja G. Šreibergi vabastamist pooldavate seisukohtadega ei nõustu

ning kohtule eelmärgitud arvamused siduvad ei ole.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud 20.04.2016 kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas