3-15-1973/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-15-1973

Otsuse kuupäev

13. mai 2016

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

OÜ Modulvest Elamu kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15.

juuni 2015. a kirja nr 7-3.1/17-1 tühistamiseks ja kaebaja taotluse

uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Modulvest Elamu, lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja – Narva-Jõesuu linn, esindaja Marina Sorgus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Modulvest Elamu kaebus.

2. Tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a kiri nr 7-3.1/17-1.

3. Kohustada Narva-Jõesuu linna kaebaja 23. märtsi 2015. a taotlust uuesti läbi

vaatama.

4. Mõista Narva-Jõesuu linnalt OÜ Modulvest Elamu kasuks välja menetluskulud

(riigilõiv) 15 eurot.

5. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. juunil 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

3-15-1973

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras 27. juuni 2012. a korralduse nr 175 p-s 1, et Narva-

Jõesuu linnas Raja tn 16 asuvad lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust

tunduvalt kahjustavad ehitised tuleb korda teha hiljemalt 1. juulil 2015 (tl-d 12-13). Sama

korralduse p-s 4 sedastas Narva-Jõesuu Linnavalitsus, et kõnealused ehitised kuuluvad OÜ-le

Modulvest Elamu.

2. Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 9. oktoobril 2012 korralduse nr 316 lubada ilma

detailplaneeringut koostamata Raja 16a, 16b, 16c, 16d ja 16e ehitiste taastamine ja määrata

projekteerimistingimused vastavalt lisadele (tl 43).

3. Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 10. septembril 2013. a korralduse nr 257 väljastada

ehitusluba hoone rekonstrueerimiseks aadressil Raja tn 16 (tl 49).

4. OÜ Modulvest Elamu palus 23. märtsi 2015. a taotluses (registreeritud numbriga 7-

3.1/17) Narva-Jõesuu Linnavalitsusel kaasa aidata linnavalitsuse 27. juuni 2012. a korralduse

täitmise (ehitiste kordategemise) tähtaja pikendamisele kuni 30. juunini 2016 (tl 21, tõlge tl

23).

5. Narva-Jõesuu Linnavalitsus leidis 15. juuni 2015. a kirjas nr 7-3.1/17-1, et puudub

põhjus vundamentide kordategemise tähtaega pikendada (tl-d 19-20). OÜ Modulvest Elamu

sai kirja kätte 8. juulil 2015.

Linnavalitsus selgitas 15. juuni 2015. a kirjas, et võtab taotluse läbivaatamisel ja

vundamentide kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmisel arvesse järgmised asjaolud:

1) Raja 16 teenindusmaa määramine peab olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30. juuni

1998. a määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“

punkti 4 alapunktiga 2, mis sätestab, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse

ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise

sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.

2) Ehitisregistri andmete alusel kõikide vundamentide kasutamise otstarve on „Muu

nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgratastele või lahtine ootepaviljon või aed või

piire“, kuid Narva-Jõesuu Linavalitsuse 27. juuni 2012. a korraldusega nr 175 on määratud

vundamentidele teenindusmaa pindalaga 2500 m2 ja suurem ning maaüksuse sihtotstarve –

elamumaa, vaatamata asjaolule, et nende korralduses vundamentide (endine hoone)

kasutamise otstarve on märgitud söökla, katlamaja, ühiselamud jne.

3) Maareformi seaduse (MaarS) § 6 lg 31 sätestab, et ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid või

rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt

kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku

omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks

korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise

seaduse § 3 lg 1 p 8 sätestatud alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab nimetatud ehitise

3-15-1973

omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik

maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.

4) Narva-Jõesuu Linnavalitsuses maakorraldaja puudumisega ei saa linnavalitsus nõustuda,

kuna kõik seadustega ettenähtud dokumendid maa erastamiseks ja ehitiste korda tegemiseks

on linna poolt väljastatud (määratud ehitiste teenindusmaa ja projekteerimistingimused) ning

määratud ehitiste kordategemise tähtaeg 9. oktoober 2012 kuni 1. juuli 2015 on piisav ehitiste

taastamiseks.

Samas märkis vastustaja, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. juuni 2012. a korraldus nr 175

alusel määratud projekteerimistingimuste (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 9. oktoobri 2012. a

korraldus nr 316) parandamine jääb põhjendamatuks.

6. OÜ Modulvest Elamu esitas 7. augustil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a kirja tühistamiseks (tl-d 3-5).

7. Tartu Halduskohus võttis 6. oktoobri 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 25).

8. Vastustaja palus 3. novembri 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl-d

29-30). Narva-Jõesuu Linnavalitsus vastas kohtu täiendavatele küsimustele 15. märtsil 2016

(tl 42).

9. Kaebaja esitas 6. aprillil 2016 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

(tl-d 90-91).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja taotleb Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a kirja nr 7-3.1/17-1

tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

1) Vaidlusalust akti pole andnud pädev haldusorgan. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise

otsuse tegi aselinnapea. Otsus sisaldab valeinfot selle kohta, et taotlus lahendati linnavalitsuse

istungil. Puuduvad andmed selle kohta, et 15. juunil 2015 oli linnapea ära ja seoses sellega

tekkisid aselinnapeal õigused tegutseda linna nimel. Narva-Jõesuu linna põhimääruse § 32 lg

1 kohaselt on aselinnapea funktsioon linnapea asendamine tema äraolekul.

2) Vaidlusalune haldusakt ei ole proportsionaalne. Kuna aktis jäid arvestamata kõik akti

tegemisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, siis on tegemist kaalutlusvigadega aktiga.

3) Vastustaja poolt esitatud aselinnapea ametijuhend ei ole asjakohane dokument aselinnapea

õiguste ja pädevuse tõendamiseks, kuna ametijuhend oli kinnitatud 25. jaanuaril 2016. s.o ca 7

kuud hiljem, kui aselinnapea vaidlustatud akti kehtestas.

11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

1) Kaebajale on antud võimalus hoonete kordategemiseks kolme aasta jooksul, mis on igati

proportsionaalne MaarS-is kehtestatud tingimustega. Kui kaebaja oleks hoone korda teinud,

oleks tal tekkinud õigus soovitud maa ostueesõigusega erastada.

3-15-1973

2) Narva-Jõesuu Linnavalitsus on 10. septembri 2013. a korraldusega nr 257 väljastanud

ehitusloa ühe ehitise rekonstrueerimiseks, mille alusel on kaebaja ehitise püstitanud ja ühtlasi

täitnud ühe ehitise (vundament registrikoodiga 118010480) osas tingimuse teha tähtajaks

ehitised korda ning maa erastamise protsess on lõpule viidud. Teised viis (ehitisregistrisse

kantud) kasutusest väljalangenud ehitised on tähtajaks korda tegemata ning kordategemise

kohta ei esitanud kaebaja mingit dokumenti, tõendit, seletust korralduse täitmise või

mittetäitmise kohta. Narva-Jõesuu Linnavalitsus pidas kaebajaga korduvalt läbirääkimisi

ehitise kordategemise vajadusest. Linnavalitsus määras 9. oktoobri 2012. a korraldusega nr

316 projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks. Tänase päeva seisuga pole

ehisprojekte ega ehitusloa taotluseid linavalitsusele esitatud.

3) Aselinnapea ei ületanud oma pädevust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kaebaja esitas kohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a kirja nr 7-

3.1/17-1 tühistamiseks ja kaebaja 23. märtsi 2015. a taotluse uueks läbivaatamiseks

kohustamiseks.

13. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis

ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Modulvest Elamu kaebus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

14. Vaidlust pole selles, et

-

kaebaja on Raja 16, Narva-Jõesuu asuvate ehitiste (vundamentide) omanik;

-

vastavalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. juuni 2012. a korraldusele nr 175 tuli Raja

tn 16 asuvad lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust tunduvalt

kahjustavad ehitised korda teha hiljemalt 1. juulil 2015;

-

kaebaja ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. juuni 2012. a korraldust nr 175

vaidlustanud;

-

kaebaja esitas vastustajale 23. märtsil 2015 taotluse Raja tn 16 asuvate lagunenud ja

kasutusest väljalangenud ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks;

-

vastustaja leidis 15. juuni 2015. a kirjas, et vundamentide kordategemise tähtaega ei

pikendata.

15. Poolte vahel on vaidlus selles,

-

kas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a kirja nr 7-3.1/17-1 puhul on

tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses;

-

kas vaidlusalune haldusakt on välja antud pädeva isiku poolt;

-

kas taotlus tuli lahendada linnavalitsuse istungil.

16. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et 15. juuni 2015. a kiri nr 7-3.1/17-1 ei ole

vaadeldav ostueesõigusega erastamise taotluse rahuldamata jätmise otsusena. Kohtule jääb

selline seisukoht arusaamatuks, sest kaebaja ei olegi väitnud, et vaidlusalune kiri seda oleks.

Kaebaja on vaid selgitanud, et 23. märtsi 2015. a taotluse rahuldamata jätmine võib

põhjustada hulgaliselt kohtuvaidlusi „maa erastamise vundamendi juurde lubatavuse kohta“

(tl 4p). Vastustaja on põhjuseks, miks ta leiab, et kirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga,

märkinud, et kohalik omavalitsus teeb otsuse maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse

kohta pärast seda, kui ehitiste kordategemise tähtaeg on saabunud. Kaebajale ei ole

väljastatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamata jätmise otsust. Sellega, et

3-15-1973

kirja näol ei ole tegemist maa ostueesõigusega erastamise otsusega, ei saa põhjendada seda, et

kirja puhul pole tegemist haldusaktiga.

17. Kohus nõustub kaebajaga, et kohaliku omavalitsuse otsustus, mitte pikendada lagunenud

ja kasutusest väljalangenud ehitise kordategemise tähtaega, kujutab endast haldusakti HMS §

51 lg 1 tähenduses. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,

ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidlust ei saa olla selles, et Narva-Jõesuu linn on

haldusorganiks HMS § 8 lg 1 tähenduses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

§ 10 lg 1 sätestab, et nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad

seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse

piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või

nende poolt volitatud esindajad. Vaidlustatud kirjal on regulatiivne iseloom. Kiri on suunatud

üksikjuhtumi reguleerimisele, mitte määratlemata adressaatide ringile. Keeldumine on

kaebajale koormav, kuna ta jääb ilma eeldatavast soodustusest ja võib kaasa tuua kaebajale

kuuluvate ehitiste sundvõõrandamise. Nii on vastustaja vaidlusaluses kirjas selgitanud, et

tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja

sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Sellest regulatsioonist tuleneb, et

kui maad soovitakse erastada lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise juurde, siis ei tohi

kohalik omavalitsus selle ehitise juurde maa erastamisest koheselt keelduda, vaid peab andma

isikule kõigepealt vähemalt üheaastase tähtaja selle ehitise kordategemiseks.

18. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

19. Vaidlusaluse kirja on allkirjastanud Narva-Jõesuu aselinnapea Maksim Iljin. Vastustaja

leiab, et vaidlusalust kirja allkirjastades aselinnapea oma pädevust ei ületanud. Oma

seisukohta põhjendab vastustaja sellega, et vastavalt aselinnapea ametijuhendi p-le 2.1, on

aselinnapea teenistusülesanneteks juhtida linna planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast,

maakorralduse ja heakorra ning haljastuse tegevust. Ametijuhendi p-i 4.1 kohaselt on

aselinnapeal õigus korraldada iseseisvalt ehitus- ja planeerimisteenistuse tegevust. Samuti on

aselinnapeal allkirjaõigus tema teenistusvaldkonda puudutavatele dokumentidele ja

kirjavahetusele (p 4.7) ning õigus esindada linnavalitsust oma valdkonna piires (p 4.4).

20. Kohus nõustub kaebajaga, et Narva-Jõesuu linnapea käskkiri nr 21.1-1/1, millega kinnitati

aselinnapea ametijuhend, on välja antud umbes 7 kuud hiljem pärast vaidlusaluse kirja

allkirjastamist. Nimelt on käskkiri nr 21.1-1/1 aselinnapea ametijuhendi kinnitamise kohta

välja antud 25. jaanuaril 2016 (tl 83) ja aselinnapea on ametijuhendiga tutvunud 26. jaanuaril

2016 (tl 83p).

21. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg

2). Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a kirja nr 7-3.1/17-1 tegemise järgselt

3-15-1973

teatavaks saanud asjaoludega ja toimunud sündmustega ei saa otsust tagasiulatuvalt põhistada.

Seetõttu ei saa kohus asja lahendamisel arvestada ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 25. jaanuari

2016. a käskkirjaga nr 21.1-1/1.

22. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ka aselinnapea ametijuhendit, mis kehtis 15. juuni

2015. a kirja nr 7-3.1/17-1 allkirjastamise ajal. Samuti ei ole vastustaja esitanud kohtule

dokumente, millest nähtuks, et linnapead oli vaja 15. juunil 2015 asendada. HKMS § 59 lg 1

kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui

seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada,

et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Seega pidi Narva-Jõesuu linn eelkõige ise

esitama tõendeid aselinnapea pädevuse kohta. Kohus on 10. märtsi 2016. a määrusega

palunud vastustajal esitada seisukoht kaebaja väite osas, kas aselinnapeal oli õigus

vaidlusalune kiri allkirjastada (tl 39p). Vastustaja on kohtumäärusele vastates viidanud vaid

25. jaanuari 2016. a ametijuhendile.

23. Linnapea on nii linnavalitsuse kui kohaliku võimuorgani juht ja samas ka linnavalitsuse

kui kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht. KOKS § 8 lg 1 p 2 kohaselt sätestatakse valla

või linna põhimääruses valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise

kord, valitsuse pädevus. KOKS § 31 lg 6 kohaselt kirjutab määrustele ja teistele valitsuse

dokumentidele alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. Vallavanema või

linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras (KOKS § 49 lg 5).

Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või

linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär (KOKS § 49 lg 10).

24. Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt 28. veebruaril 2014. a vastu võetud Narva-Jõesuu

linna põhimääruse (edaspidi põhimäärus) § 5 lg 1 kohaselt on Narva-Jõesuu linn avalik-

õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Narva-Jõesuu linna põhimääruse alusel

ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees,

linnavalitsus ning linnapea. Põhimääruse § 38 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhib linnapea

linnavalitsust. Linnapea esindab Narva-Jõesuu linna kui avalik õiguslikku juriidilist isikut

suhetes riigiorganitega ja –asutustega, teiste isikutega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

seaduses, põhimääruses ja muudes linnavolikogu õigusaktides kehtestatud juhtudel ja korras.

Linnapead asendab aselinnapea. Põhimääruse § 58 sätestab, et linna esindamise alla

käsitletakse omavalitsuseorganite ja nende ametiisikute pädevust, esindada Narva-Jõesuu

linna, suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. Linna

esindavad seaduste, põhimääruse ja linnavolikogu kehtestatud korras oma pädevuse piires

linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus, linnapea või nende poolt volitatud

esindajad. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt 21. jaanuaril 2014 vastu võetud Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse reglemendi (edaspidi reglement) § 9 lg 2 kohaselt kirjutavad määrustele ja

korraldustele alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud.

25. Kohtu hinnangul ei tulene ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Narva-Jõesuu

linna põhimäärusest ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse reglemendist, et Narva-Jõesuu

aselinnapea on pädev allkirjastama otsustust vundamentide kordategemise tähtaja

pikendamiseks.

26. Kaebaja on esmalt märkinud, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei pidanud istungit, kus oleks

läbi vaadatud kaebaja taotlust, kuid on siis vastuoluliselt leidnud, et kaebaja taotluse

rahuldamata jätmise otsus sisaldab valeinfot selle kohta, et taotlus on lahendatud

linnavalitsuse istungil (tl 4, kaebuse p 1). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotluse läbi

3-15-1973

vaatamine ei vajanud linnavalitsuse õigusakti kehtestamist, seega langes ära küsimuse

otsustamine linnavalitsuse istungil.

27. Kohus vastustajaga ei nõustu. KOKS § 40 kohaselt on linnavalitsuse töövormiks istung,

kusjuures KOKS § 49 lg 6 kohaselt on linnavalitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa

üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse reglemendi § 2 lg 1 kohaselt on linnavalitsuse töövormiks samuti

istung. Reglemendi § 2 lg 3 sätestab, et linnavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis

kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist, linnavalitsuse

korralduse või määruse vastuvõtmist, ning volikogu määruste ja otsuste eelnõud enne nende

esitamist volikogule. Käesoleval juhul on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjaplangil saadetud

kaebuse esitajale aselinnapea allkirjastatud kiri, mis haldusakti formaalsetele tunnustele ei

vasta. Kirjast ei nähtu, et seal väljendatud sisuga otsustuse oleks teinud Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse otsustuspädev kollegiaalorgan, samuti pole

dokument vormistatud korraldusena. KOKS § 50 lg 1 p 4 järgi on linnapea ülesandeks

linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele

allakirjutamine. Seadusega ei ole linnapeale või aselinnapeale antud õigust ainuisikuliselt

otsustada linnavalitsuse kui kollegiaalse organi pädevusse antud küsimusi. Aselinnapea on

ainuisikuliselt otsustanud küsimusi, mis on antud linnavalitsuse pädevusse.

28. Kaebaja väited HMS § 64 lg-ga 1 seonduvalt on asjakohatud, kuna käesolevas asjas ei ole

haldusorgan haldusakti muutnud ega kehtetuks tunnistanud.

29. Kuigi vaidlusalusest kirjast nähtuvalt esitas kaebaja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele

23. märtsil 2015 kaks taotlust – Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. juuni 2012. a korralduses nr

175 määratud Raja tn 16 asuvate lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste

kordategemise tähtaja pikendamiseks (taotlus registreeritud numbriga 7-3.1/17) ning taotluse

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 9. oktoobri 2012. a korralduses nr 316 määratud

projekteerimistingimuste parandamiseks (registreeritud numbriga 7-2.7/24), puudutavad

kaebaja argumendid ainult tähtaja pikendamata jätmist – seega taotlust, mis registreeriti

linnavalitsuses numbriga 7-3.1/17. Kaebaja on kohtule esitanud ainult tähtaja pikendamise

taotluse (tl 21, tõlge tl 23). Kaebuses märgitud asjaoludes viidatakse vaid tähtaja pikendamise

taotlusele. Kaebuse põhjendustes viidatakse 27. juuni 2012. a korraldusele nr 175, millega

anti kaebajale tähtaeg ehitiste kordategemiseks. Kaebaja pole ka kohtule esitatud täiendavas

arvamuses seoses vastustaja vastusega kaebusele, esitanud ühtegi vastuväidet, mis

puudutaksid linnavalitsuse seisukohti projekteerimistingimuste määramisega seoses (tl-d 90-

91). Kohus ei pea seetõttu vajalikuks hakata hindama vaidlusaluse kirja õiguspärasust

projekteerimistingimuste määramisega seoses, sest kontrolli tulemusest sõltumata kuuluks

haldusakt tühistamisele.

30. Eeltoodust tulenevalt on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a otsus nr 7-3.1/17-

1 õigusvastane ja see tuleb tühistada, kuna see ei vasta HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. HMS

§ 63 lg 2 p 3 järgi on tegemist tühise haldusaktiga, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

31. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude, milles palub Narva-Jõesuu

Linnavalitsust kohustada tema 23. märtsi 2015. a taotlust uuesti läbi vaatama.

32. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on

3-15-1973

haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-

1-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuna Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse 15. juuni 2015. a kiri nr 7-3.1/17-1 on õigusvastane.

33. Kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise kontekstis märgib kohus, et kaebaja ei ole

vaidlustanud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. juuni 2012. a korraldust nr 175. MaaRS § 6 lg

31 ls 6 kohustab kohalikku omavalitsust määrama ehitise omanikule ehitise kordategemiseks

tähtpäeva määrates ka ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus

erastada pärast ehitise korrastamist. Kuna kaebaja nimetatud korraldust ei vaidlustanud, on

tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on järgimiseks kohustuslik ning millest tuli järgnevate

haldusaktide puhul lähtuda. Kaebajal on tagantjärele võimalik vaid taotleda nimetatud

korralduse kehtetuks tunnistamist vastustaja poolt (HMS § 64, § 65 lg 1, § 68). Kohus on

seisukohal, et kuigi kaebajal puudub HMS § 68 lg 1 ja § 44 mõttes õigus nimetatud korralduse

kehtetuks tunnistamise taotlemiseks, võib vastustaja seda HMS § 64 lg-te 2 ja 3 alusel siiski

teha, kui ta peab seda põhjendatuks.

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

35. Kaebaja on taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist summas 1083 eurot (tl-d 35,

90-91). Kaebaja on kohtule esitanud küll menetluskulude nimekirja, aga mitte

kuludokumente. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad

menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud. Advokaadibüroo kinnitus selle kohta,

et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust.

Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et

menetlusosalised on menetluskulud reaalselt kandnud (nt maksekorraldus arve tasumise

kohta, arvelduskonto väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms).

Kui kaebaja ei ole arve tasumist tõendavaid dokumente esitanud, jäetakse see arve

menetluskulude jaotamisel HKMS § 109 lg 1 alusel tähelepanuta (Riigikohtu

halduskolleegiumi 12. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30 ja seal viidatud

kohtupraktika). Riigikohus on varem märkinud, et halduskohtumenetluses kehtiv

menetluskulude kantuse põhimõte ei piira ebaproportsionaalselt isikute põhiõigust saada

tõhusat õiguskaitset (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-

13, p 46). Käesolevas asjas esindab kaebajat vandeadvokaadi abi, kellele pidi olema teada

HKMS § 109 lg 1 sisu ja Riigikohtu pikaajaline praktika menetluskulude väljamõistmisel (vrd

Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, p 47).

36. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtule ainsa kuludokumendina esitatud riigilõivu

tasumise kviitung (tl 11). Kohus mõistab Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt OÜ Modulvest Elamu

kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) summas 15 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik