3-13-2380/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-13-2380

Haldusasi

Vladimir Nikitini kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju 500 euro hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Nikitini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Nikitin

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.05.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Nikitin viibis perioodil 29.07.2013 – 16.08.2013 Tallinna Vanglas kambris nr

145 ja perioodil 16.08.2013 – 22.10.2013 kambris nr 208.

2.

12.08.2013 registreeriti Tallinna Vanglas V. Nikitini kahju hüvitamise taotlus, millega

V. Nikitin nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot (tl 21p-22). Kahju

hüvitamise taotluse kohaselt paigutati V. Nikitin 29.07.2013. a kambrist nr 210 kambrisse

nr 145, milles puudusid eluks vajalikud olmeelektri seadmed. Kambris nr 145 ei töötanud ka

WC elektrilüliti ja pistik. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt ei ole kamber nr 145 mõeldud

kinnipeetavatele, kes on paigutatud lukustatud kambrisse. Samuti oli taotluse kohaselt kamber

ülerahvastatud ja kambris oli ebapiisavalt põrandapinda. V. Nikitin märkis, et on kõigist

puudustest vanglaametnikke teavitanud. Taotluse kohaselt tuli alles 08.08.2013 elektrik, kes

paigaldas kambrisse valgustuse, aga jättis parandamata pistiku ja voolulüliti. Seetõttu pidi

V. Nikitin 10 ööpäeva elama ilma valgustuseta, mis tekitas talle ebamugavust ja alandas

inimväärikust, samuti rikkus tervist ja psüühikat, sest ta ei saanud tegeleda tegevustega

(lugeda, kirjutada, õppida jne).

3. V. Nikitin esitas 22.08.2013 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 19-19p),

mida täiendas 14.10.2013. a avaldusega (tõlge tl 25p). V. Nikitin nõudis vanglalt mittevaralise

kahju hüvitamist summas 500 eurot. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt paigutati V. Nikitin

16.08.2013 kambrist nr 145 kambrisse nr 208, kus puudusid öövalgusti, laevalgusti,

pistikupesa oli katki, WC lüliti oli vigastatud, puudus TV kaabel ja pesukuivati, ei olnud harja

ja kühvlit. V. Nikitin oli sellest koheselt teavitanud vanglaametnikke. V. Nikitin märkis, et pidi

viibima viis päeva ebainimlikes tingimustes ilma valgustuseta, mille tagajärjel pidi taluma

talle vangla poolt tekitatud alandust ja piinamist. 21.08.2013 tuli elektrik ja paigaldas

kambrisse valgustuse ja voolupistiku, ülejäänud puudused jäid kahju hüvitamise taotluse

kohaselt endiselt kõrvaldamata. V. Nikitin märkis taotluses, et koos kambris nr 145 viibitud

ajaga pidi ta taluma 15 päeva alandust ja piina, mille tagajärjel kannatas tema psüühiline

seisund, kuna ta ei saanud lugeda, kirjutada ja mängida lauamänge.

4. Tallinna Vangla vastas 29.10.2013 V. Nikitini 22.08.2013. a kahju hüvitamise taotlusele

(tl 20-21), milles leidis, et kambris nr 145 oli ajavahemikel 30.07.2013 – 01.08.2013 ja

06.08.2013 – 08.08.2013 elektrikatkestus, kuid kambris nr 208 ei ole taotluse esitaja poolt

väidetud elektrikatkestust olnud. Tallinna Vangla pidas õiglaseks ja kohaseks tagajärgede

kõrvaldamise ja õiguste taastamise viisiks V. Nikitini ees vabandamist ja vangla tegevuse,

millega hoiti teda kunstliku valgustuseta kambris kokku neli päeva, õigusvastaseks

tunnistamist. Tallinna Vangla vabandas ning jättis V. Nikitini taotluse rahalise hüvitise

saamiseks täies ulatuses rahuldamata.

5. V. Nikitin esitas 19.11.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles palus mõista

talle Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot seoses kunstliku

valgustuse puudumisega kambris nr 145 ajavahemikul 29.07.2013 – 08.08.2013 ja kambris

nr 208 ajavahemikul 16.08.2013 – 21.08.2013. Kaebaja ei nõustunud Tallinna Vanglas

29.10.2013. a vastuses esitatud seisukohtadega ning oli seisukohal, et kuna ta pidi viibima

15 päeva kambrites, kus puudus elekter, siis alandati sellega tema inimväärikust. Kaebuse

kohaselt on vangla jätnud põhjendamatult tähelepanuta ka kaebaja väite kambrite

ülerahvastatuse kohta. Kaebaja selgitas, et mittevaraline kahju seisnes tema alandamises ja

piinamises ning psüühilisele seisundile kannatuste tekitamises ning ta tundis reaalset hirmu ja

ängistust ning alandatuse tunnet, et vangla ei soovi järgida vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1

nõudeid.

6. Tallinna Vangla vastas 19.12.2013 V. Nikitini 22.08.2013. a kahju hüvitamise taotlusele,

jättes selle rahuldamata ning osaliselt tagastades (tl 35-36).

7. Tartu Halduskohus rahuldas 28.03.2014. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna

Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitisena talle tekitatud mittevaralise kahju eest 100 eurot.

8. Tartu Ringkonnakohus tühistas 02.06.2015. a otsusega Tartu Halduskohtu 28.03.2014. a

otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks.

9. Tartu Halduskohus jättis 18.11.2015. a otsusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles

mittevaralise kahju hüvitamist seoses kambrite nr 145 ja 208 ülerahvastamisega ajavahemikul

29.07.2013 – 21.08.2013 läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.

Halduskohus jättis kaebuse osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitist seoses

kambrite nr 145 ja 208 ülerahvastamisega ajavahemikul 29.07.2013 – 21.08.2013 läbi

vaatamata seetõttu, et kaebaja on 06.07.2014 esitanud halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 40 000 eurot seoses ebapiisava kambripinna

tagamisega ajavahemikul 27.11.2007 – 23.10.2013 ning see kaebus on kohtumenetluses.

Halduskohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja viibis ajavahemikel

29.07.2013 – 16.08.2013 kambris nr 145 ja 16.08.2013 – 22.10.2013 kambris nr 208.

Halduskohus luges kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttega tõendatuks, et

kambris nr 145 on laevalgustust parandatud 01.08.2013 ja täiendavalt on töid teostatud

08.08.2013. Halduskohtu hinnangul nähtub sellest, et vastustaja on reageerinud koheselt

kaebaja poolt edastatud kambris nr 145 olevatele puudustele, mis on kõrvaldatud 48 tunni

jooksul. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et valgustuse taastamine sõltus

elektriku tööde järjekorrast, mitte vangla tegevusetusest, sest kinnisvarahoolduse programmi

„Archibus“ väljavõtte kohaselt oli lisaks kambrile nr 145 ka kambrites nr 124, 128, 133, 130,

132, 136, 143 ja 147 laetuled puudu. Seega tuli nimetatud perioodil elektritöid teostada ka

teistes kambrites.

Halduskohtu hinnangul ei ole tõendatud kaebaja väide kunstliku valgustuse puudumise kohta

kambris nr 208. Kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt on

26.08.2013 kambris nr 208 teostanud töid santehnik ning 30.08.2013 on kambrisse nr 208

paigaldatud kuivatusrest. Taotlusi elektritööde tegemiseks ega elektritööde teostamist kambris

nr 208 kohtule esitatud väljavõttest ei nähtu. Halduskohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda

vastustaja selgituses, et valgustuse taastamiseks vajalikke töid ei oleks ilma „Archibus“

kanneteta tehtud, samuti ei ole põhjust kahelda programmi „Archibus“ väljavõtte või Tallinna

Vangla 11.09.2013. a vastuse usaldusväärsuses.

Halduskohus tuvastas seega, et kaebaja viibis kambris nr 145, kus puudus laevalgustus

ajavahemikel 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013, st kokku neljal päeval.

Halduskohtu hinnangul ei nähtu kaebusest, milliseid väljakannatamatuid ebamugavusi seoses

mittetöötava pistikupesa ja lülitiga kaebaja taluma pidi. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks

olnud elektriseade, mida ta mittetöötava pistikupesa puhul ei saanud kasutada. Kaebaja väite

selle kohta, et ta ei saanud puuduva valgustuse tõttu lugeda, kirjutada, mängida lauamänge,

mis põhjustas füüsilisi kannatusi ja moraalseid piinu, luges halduskohus väheusutavaks.

Halduskohus möönas, et neli päeva kambris ilma töötava laevalgustuseta võis tekitada

kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid arvestades asjaolu, et kaebaja viibis kunstliku

valgustuseta kambris ajal, mil päike tõusis kell 5:00 ja loojus kell 21:48 ja päevakava kohaselt

on öörahu kella 22:00st kuni 06:00ni, siis oli pimedat aega, mil kunstlik valgustus hädavajalik

oli, minimaalselt. Halduskohtu hinnangul oli kaebajal võimalik kaebuses märgitud soovitud

tegevusi teha, mh lugeda, kirjutada ja lauamänge mängida ka päevasel ajal.

Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebaja pidi viibima kambrites, kus puudus

laevalgustus suhteliselt lühikest aega, vangla reageeris koheselt kaebaja taotlustele, elektritöid

teostati lühikese aja jooksul, kaebaja viibis kunstliku valgustuseta kambris ajal, mil oli

pimedat aega minimaalselt, Tallinna Vangla on ka ebameeldivuste pärast kaebaja ees

vabandanud, siis võis kunstliku valgustuse puudumine küll tekitada kaebajale mõningaid

ebamugavusi, kuid mitte inimväärikuse alandamist, mistõttu puuduvad alused rahalise

hüvitise väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas 17.12.2015 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu 18.11.2015. a otsuse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus oli jätnud tema

kaebuse seoses kambrites esinenud elektrisüsteemide alaste puudustega rahuldamata. Kaebaja

palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja

märgib apellatsioonkaebuses, et ta jääb kõigi oma kohtumenetluses varem esitatud

seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega arvestada. Kaebaja ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et 31.07.2013 käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas. Ka vastustaja väited

selle kohta on vastuolulised. Kaebaja arvates viitab asjaolu, et 08.08.2013 käidi taas kambris

laetulesid parandamas sellele, et 31.07.2013 ei teostatud kambris nr 145 mingeid töid.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kambris nr 208 ei esinenud kaebaja poolt

märgitud puudusi. Kaebaja pöördus nende puuduste osas 19.08.2013 vangla poole. Vangla

vastas vaid, et on märgukirjaga tutvunud, kuid ei reageerinud sellele. Kaebaja on seisukohal,

et 15 ööpäeva jooksul puudustega kambris viibimisel alandati tema inimväärikust.

11. Vastustaja nõustub vastuses apellatsioonkaebusele halduskohtu otsuse põhjendustega

ning peab kaebaja apellatsioonkaebust alusetuks. Vastustaja märgib, et jääb kõigi oma

varasemate seisukohtade juurde ning palub ringkonnakohtul nendega arvestada. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib vastustaja järgmist. Vastustaja on oma eksimust 31.07.2013

toimunud laetulede parandamise kohta tunnistanud ning seda on halduskohus otsuse p-s 17 ka

märkinud. Vangla kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ tehtud kannete abil on

tõendatud, et kambris nr 145 parandati laevalgustust 01.08.2013 ning täiendavalt 08.08.2013.

Vastustaja jääb endiselt seisukoha juurde, et kambris nr 208 ei ole kaebaja poolt väidetud

puudust tema sealviibimise ajal esinenud. Nimetatu on tõendatud kinnisvarahoolduse

programmi „Archibus“ kannetega, kuivõrd valgustusega seotud töid ei oleks ilma „Archibus“

kanneteta tehtud. Samuti on vastustaja seisukohal, et vangla tegevust ei ole alust pidada

mittevaralise kahju põhjustamiseks, mille eest oleks põhjust välja mõista rahalist hüvitist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja

halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtus vaidluse

all küsimus, kas seoses kunstliku valgustuseta kambris viibimisega alandati kaebaja

inimväärikust, mis annaks aluse mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks.

13. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas kambris nr 145 ajavahemikul

29.07.2013 – 16.08.2013 ning kambris nr 208 16.08.2013 – 22.10.2013. Samuti ei ole

vaidlust selles, et kambris nr 145 puudusid laetuled ajavahemikel 30.07.2013 – 01.08.2013 ja

06.08.2013 – 08.08.2013.

14. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vangla kambrites, kus puudus kunstlik valgustus

ajavahemikel 29.07.2013 – 08.08.2013 ja 16.08.2013 – 21.08.2013, ehk 15-l päeval. Sellest

tulenevalt on kaebaja seisukohal, et kambritingimused olid õigusvastased ning sellega alandati

tema inimväärikust, mille eest ta nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitisena 500 euro

väljamõistmist. Vastustaja on nõustunud, et kunstlik valgustus puudus kambris nr 145

ajavahemikel 30.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 ehk neljal päeval ning on

29.10.2013. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele leidnud, et õiglane ja kohane

tagajärgede kõrvaldamise ja õiguste taastamise viis on kaebaja ees vabandamine ja vangla

tegevuse, millega kaebajat hoiti teda kunstliku valgustuseta kambris kokku neli päeva,

õigusvastasuse tuvastamine. Kambris nr 208 kunstliku valgustuse puudumise osas vastustaja

kaebajaga ei nõustu.

15. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse p-s 23 tuvastanud, et kambris nr 145, kus

kaebaja viibis, puudus laevalgustus ajavahemikul 29.07.2013 – 01.08.2013 ja

06.08.2013 – 08.08.2013. Halduskohtu otsuse p 22 kohaselt ei ole tõendatud kunstliku

valgustuse puudumine ning muude kaebuses väljatoodud puuduste esinemine kambris nr 208,

kus kaebaja viibis 16.08.2013 – 22.10.2013. Halduskohus leidis, et neli päeva

(29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013) kambris ilma töötava laevalgustuseta

viibimine võis tekitada kaebajale mõningaid ebamugavusi, kuid mitte inimväärikuse

alandamist, mistõttu puuduvad alused rahalise hüvitise väljamõistmiseks.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et ajavahemike

29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 osas on tegemist nelja päevaga.

Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas ta arvestas päevade arvu, mil kaebaja viibis kambris

nr 145, kui seal puudus kunstlik valgustus. Isegi juhul, kui võtta arvesse kaebaja kambrisse nr

145 paigutamise ning kinnisvarahoolduse programmis „Archibus“ märgitud tööde teostamise

kellaaegasid ja arvestada seetõttu ajavahemike esimene ja viimane päev kokku üheks päevaks,

siis ajavahemikud 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 annavad kokku

rohkem kui neli päeva. Seetõttu tuleb selles osas muuta halduskohtu otsuse põhjendusi. Muus

osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

HKMS § 201 lg-st 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

17. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et 31.07.2013

käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas.

Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud, et 31.07.2013

käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas. Halduskohus on otsuse p-s 17 kirjeldanud, et

Tallinna Vangla on 30.08.2013. a vastuses (tl 51) kaebaja 31.07.2013. a märgukirjale (tl 50)

teavitanud kaebajat, et elektrik käis kambris nr 145 laetuld parandamas 31.07.2013, kuid on

hiljem kohtule esitatud vastuses kaebusele tunnistanud oma eksimust 31.07.2013 toimunud

laetulede parandamise kohta. Halduskohtu otsuse p 18 kohaselt on halduskohus tuginedes

halduskohtule esitatud kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttele (tl 41) lugenud

tuvastatuks, et kambris nr 145 on laevalgustust parandatud 01.08.2013 ja täiendavalt on töid

tehtud 06.08.2013. Seega ei ole õige kaebaja väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuses

leidnud, et 31.07.2013 käidi kambris nr 145 laetulesid parandamas.

18. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses halduskohtu seisukohaga, et kambris nr 208 ei

esinenud kaebaja poolt märgitud puudusi.

Halduskohus on tuginedes vastustaja poolt kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“

väljavõttele (tl 42) leidnud, et kambris nr 208 ei esinenud kaebaja poolt väidetud puudusi, sest

kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõttest ei nähtu, et kambri nr 208 osas oleks

esitatud taotlusi elektritööde teostamiseks või seal oleks elektritöid teostatud. Väljavõttest

nähtub vaid, et 30.08.2013 on paigaldatud kambrisse nr 208 kuivatusrest ning 26.08.2013 on

kambris teostanud töid santehnik. Halduskohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda vastustaja

selgituses, et valgustuse taastamiseks vajalikke töid ei oleks ilma „Archibus“ kanneteta

tehtud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kuna vastustaja poolt esitatud

kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt on kambris nr 145 teostatud

laetulede paigaldamisel märgitud töömeeskonnaks mitte Tallinna Vangla, vaid Hooldus Pluss,

siis on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et ilma „Archibus“ kanneteta ei oleks kambris nr

208 elektritöid teostatud, sest tegemist ei olnud vangla enda poolt tööde teostamisega. Asutuse

välise teenusepakkuja poolt tööde teostamisel võib eeldada, et kinnisvarahoolduse programmi

kannete tegemine on aluseks ka töö eest tasu maksmisel ning seetõttu ei jäetakse kandeid

tegemata.

19. Kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte kohaselt ei ole vaidlusalusel

perioodil kambris nr 208 elektritööde teostamise osas taotlusi esitatud ega elektritöid

teostatud. „Archibus“ väljavõte ei kajasta ka elektritööde teostamist 21.08.2013, mille osas

kaebaja on väitnud elektritööde teostamist kambris nr 208. Ringkonnakohtu hinnangul

puudub alus kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõtte õigsuses kahelda. Seega ei

ole kaebaja väide kambris nr 208 kunstliku valgustuse puudumise kohta tõendatud. Seda ei

lükka ümber ka asjaolu, et kaebaja on 19.08.2013 esitanud Tallinna Vanglale märgukirja

kambris nr 208 esinevate elektriga seonduvate puuduste kohta. Kuna vangla on kambris nr

145 esinenud kunstliku valgustuse puudumisega seonduvatele kaebustele vastavate tööde

tellimisega koheselt reageerinud, siis puudub alus kahelda selles, et kui ka kambris nr 208

oleksid sellised puudused esinenud, siis vangla oleks ka neile reageerinud. Kaebaja

apellatsioonkaebuses esitatud etteheited vangla vastuse kohta tema 19.08.2013. a märgukirjale

jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest need ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt

asjakohased.

20. Kuna kaebaja paigutati kambrisse nr 145 29.07.2013 ning kaebaja väitel informeeris ta

koheselt vanglaametnikke kambris esinevatest puudustest ning kinnisvarahoolduse programmi

„Archibus“ väljavõtte kohaselt on kambris nr 145 laetulede puudumise tõttu esitatud tööde

teostamise taotlus järgmisel päeval ehk 30.07.2013, siis on ringkonnakohtu hinnangul eluliselt

usutav, et ka 29.07.2013 võisid kambris nr 145 laetuled puudu olla. Kaebaja väidet, et kambris

nr 145 ei olnud kunstlikku valgustust kogu ajavahemikul 29.07.2013 – 08.08.2013

kinnisvarahoolduse programmi „Archibus“ väljavõte ei toeta. Kuigi nii 30.07.2013 kui ka

06.08.2013 esitatud tööde teostamise taotluse kohaselt olid kambris nr 145 laetuled puudu,

näitab väljavõttes kajastuv tellitud tööde täitmise kuupäeva kanne ringkonnakohtu hinnangul

seda, et 01.08.2013 on kambris nr 145 taotletud tööd teostatud. See, miks 06.08.2013

esitatud taotluse kohaselt on taas kambris nr 145 laetuled puudu, kuigi nendega seotud tööd

on täitmise kande kohaselt 01.08.2013 teostatud, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Eeltoodust

tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti kindlaks teinud, et kaebaja viibis

kunstliku valgustuseta kambris perioodidel 29.07.2013 – 01.08.2013 ja 06.08.2013 –

08.08.2013, kuigi ta on nendesse ajavahemikesse jäävate päevade arvu ebaõigesti kindlaks

teinud.

21. Vaatamata sellele, et kaebaja ja vastustaja on kohtule esitatud dokumentide kohaselt olnud

ebajärjekindlad küsimuses, kas kambrites puudus vaidlusalusel perioodil elekter või puudusid

laevalgustid, on ringkonnakohtu hinnangul mõlemal juhul tegemist kunstliku valgustuse

puudumisega.

VangS § 45 lg 1 kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis oli sätestatud, et kinnipeetava

kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis

tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja

temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava

valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab

justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.

Kuna VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kambris olema kunstlik valgustus, siis on vangla tegevus

kambris kunstliku valgustuse mittetagamisel õigusvastane.

22. Mitte igasugused õigusvastased kinnipidamistingimused ei kvalifitseeru aga

inimväärikuse alandamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt saab RVastS § 9 lg 1 tähenduses

inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

seisukohtadest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-

18-12, p 25). EIK on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid

kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.

Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset

mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt

Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, p 46;

Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, p 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, p 64).

Kannatuste taseme tuvastamisel arvestatakse lisaks kohtlemise kestusele ka füüsilist ja

vaimset mõju isikule, isiku sugu, vanust, tervislikku seisundit (vt näiteks Iirimaa vs.

Ühendkuningriik, nr 5310/71, punkt 162).

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et perioodidel 29.07.2013 –

01.08.2013 ja 06.08.2013 – 08.08.2013 viibimine ilma kunstliku valgustuseta kambris,

arvestades seda, et nimetatud perioodid olid lühiajalised ning ka asjaolu, et sel ajal tõusis

päike kell 5:00 ja loojus kell 21:48 ning kinnipeetavate päevakava kohaselt oli öörahu kella

22:00st kuni 06:00ni, võis kunstliku valguse puudumine küll tekitada kaebajale mõningaid

ebamugavusi, kuid need ebamugavused ei ole käsitatavad inimväärikuse alandamisena.

Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kunstliku valgustuse

puudumisega nimetatud perioodil oleksid tema jaoks kaasnenud täiendavad piirangud, mis

tõid kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi. Eeltoodu põhjal leiab

ringkonnakohus, et vastustaja ei ole põhjustanud kaebajale väärikuse alandamise läbi

mittevaralist kahju ning seega on halduskohus põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata.

24. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/