3-16-277/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-277

Haldusasi

Ühispakkujate Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja

Geodata Arendus AS Maanteeameti peadirektori

18.12.2015 käskkirja nr 0217 tühistamiseks osas,

millega kvalifitseeriti ühispakkujad Tuulekaru OÜ ja

OÜ Reaalprojekt ning tunnistati nende pakkumus

vastavaks ja edukaks

Menetlusosalised

Vaidlustuse esitajad – ühispakkujad Reach-U AS, AS

Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS, esindaja

adv Kadri Matteus ja Priit Anton

Hankija – Maanteeamet, esindaja Andry Palu

Kolmandad isikud – ühispakkujad Tuulekaru OÜ ja OÜ

Reaalprojekt, esindajad v.adv Taivo Ruus ja adv Sandor

Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ühispakkujate Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja

Geodata Arendus AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18.04.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Reach-U

AS,

AS

Teede

Tehnokeskus

ja

Geodata

Arendus

AS

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2016. a otsus

haldusasjas nr 3-16-277 muutmata.

2. Mõista Reach-U AS-lt, AS-lt Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS-lt

Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt kasuks solidaarselt välja 1140 (üks tuhat ükssada

nelikümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 20. mail 2016 (HKMS §

278 lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-16-277

2(12)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet avaldas 19.08.2015 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviida-

va riigihanke „Kohalike teede andmete inventeerimine“ (viitenumber 166229) hanketeate

(HT) ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid (HD). HT osa III p 2.3 alapunktis esitati muu

hulgas järgmine kvalifitseerimistingimus:

„Pakkuja peab viimase 3 aasta (08/2010–07/2015) jooksul olema täitnud vähemalt kaks le-

pingut, mis sisaldavad avalikult kasutatavate teede (teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadusti-

ku § 92 lg 5 mõistes) mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saa-

mise eesmärgil ja milledest igaühe maksumus on olnud vähemalt 5000 EUR ilma käibemak-

suta.“

Maanteeamet määras 02.09.2015 selgituses riigihanke eeldatavaks maksumuseks 799 000

eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 84).

Tähtaegselt esitasid pakkumuse ühispakkujad Tuulekaru OÜ ja Reaalprojekt (pakkumuse hind

348 329,60 eurot; referentslepingutena viidatud lepingutele Anija valla ja Kose vallaga) ning

ühispakkujad REGIO AS (alates 07.01.2016 Reach-U AS), AS Teede Tehnokeskus ja Geoda-

ta Arendus OÜ OÜ (pakkumuse hind 634 800 eurot).

2. Maanteeameti peadirektori 18.12.2015 käskkirjaga nr 0217 kvalifitseeriti mõlemad

ühispakkujad ning tunnistati mõlema ühispakkuja pakkumused vastavaks ja ühispakkujate

Tuulekaru OÜ ja Reaalprojekt OÜ pakkumus edukaks.

3. Ühispakkujad Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus OÜ esitasid

riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palusid tunnistada kehtetuks hankija

otsus, millega kvalifitseeriti ühispakkujad Tuulekaru OÜ ja Reaalprojekt OÜ ning tunnistati

nende pakkumus vastavaks ja edukaks, sest kolmandad isikud ei vasta HT osa III punkti 2.3

alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ning nende pakkumus oli põhjendama-

tult madala maksumusega. Kolmandate isikute referentslepingute sisuks ei olnud teeregistris-

se esitatavate andmete kogumine ja töötlemine. Hankija ei ole eksinud hanke eeldatava mak-

sumuse määramisel. Keskmine tööde maksumus sarnaste projektide osas on 30 eurot 1 km

kohta, võttes aluseks kohalike omavalitsuste teede mõõtmise projekte teeregistri andmete ko-

gumiseks perioodil 01.08.2013–01.07.2015.

4. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 26.01.2016 otsusega nr 275-15/166229 vaid-

lustuse ja tunnistas hankija 18.12.2015 käskkirja nr 0217 kehtetuks osas, millega kvalifitseeri-

ti ühispakkujad Tuulekaru OÜ ja Reaalprojekt OÜ ning tunnistati nende pakkumus vastavaks

ja edukaks, leides, et kolmandad isikud ei vasta HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud

kvalifitseerimise tingimusele ja seetõttu ei tohtinud hankija neid kvalifitseerida ega nende

pakkumust vastavaks ja edukaks tunnistada. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud

kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest tulenevalt peab teeregistrisse esitatavate andmete

saamine olema kvalifitseerimise tingimustele vastava mõõdistamise ehk inventeerimise ain-

saks või peamiseks eesmärgiks, mitte võimalikuks kõrvaltulemiks muude eesmärkide täitmise

kõrval. Kolmandate isikute referentslepingud sellele nõudele ei vasta. Vaidlustuskomisjon ei

3-16-277

3(12)

hinnanud sisuliselt vaidlustajate väidet, et kolmandate isikute pakkumus oli põhjendamatult

madala maksumusega.

5. Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt esitasid 05.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles taotlesid riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsuse nr 275-15/166229 tühis-

tamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta vaidlustus rahuldamata.

1) HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõiste-

tav, sest inventeerimise ja mõõdistamise mõisted ei ole samatähenduslikud. Sellist kvalifitsee-

rimise tingimust tuleb tõlgendada laiendavalt hanke eesmärgi kaudu, et pakkumuse saaks teha

võimalikult suur arv pakkujaid. Piiripealsetel juhtudel tuleks eelistada pakkuja kvalifitseeri-

mist, eriti kui konkurents on vähene, nagu vaidlusaluses hankes.

Hanke tehnilise kirjelduse (TK) punktidest 1.1, 3, 6, 7.2, 8.1, 13.3 ning TK lisa 1 p 2.6 ja TK

lisast 2 nähtub, et hanke objekti kuulub sõnaselgelt ka teede seisukorra hindamine ja teeregist-

ri andmekogu andmestiku kontrollimine. Seega kuulub hanke objekti mitte üksnes mõõdista-

mine, vaid ka inventeerimine seisukorra hindamise ja andmete kontrollimise näol. Eeltoodud

järeldust kinnitab ka see, et üheks kvalifitseerimise tingimuseks oli ruumiandmete töötlemise

kogemus.

2) Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus ei nõua, et referentslepingu täitja oleks kõnealuseid

andmeid riiklikule või kohalikule teeregistrile ise esitanud, vaid üksnes seda, et lepingu täit-

misel oleks saadud andmeid, mida oleks vajadusel kohane esitada teeregistrile. Ka niisuguste

tööde, mille käigus tuvastati, et teeregistri andmete korrigeerimist ei ole vaja, teostamise ees-

märgiks oli ikkagi teeregistri andmete kontroll.

Hanke objekti arvestades on eesmärgipärane tõlgendada HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1

selliselt, et referentslepingu täitmisel peab olema inventeerimise ja/või mõõdistamise käigus

kogutud andmeid, mida on kohane esitada teeregistrisse kandmiseks, kui teeregistri senised

andmed vastavate objektide osas on väärad või puudulikud. Referentslepingu eesmärk ei pea

olema tingimata teeregistri andmeid tervikuna muuta, kui puudub korrigeerimise vajadus.

3) Termini „teeregister“ käsitamine üksnes riikliku teeregistrina on vastuolus mitmeti mõiste-

tavate kvalifitseerimistingimuste laiendava tõlgendamise reegliga, mis tuleneb mh riigihange-

te seaduse (RHS) § 3 p-dest 1, 3 ja 4.

4) Anija Vallavalituse ja Tuulekaru OÜ 03.11.2014 lepingu nr 03112014 sõlmimisele eelne-

nud hinnapakkumisest ilmneb, et tööd hõlmasid teeandmete kogumist ja töötlemist. Lepingu

täitmise dokumentatsioonist ilmneb, et koguti ka andmeid, mis on kantavad teeregistrisse

(Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määruse „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise

põhimäärus“ (edaspidi teeregistri põhimäärus) § 7 lg 2). Kui kohus nõustub kolmandate isiku-

te tõlgendusega, et „teeregister“ võib olla ka kohalike teede nimekiri, on selge, et kolmandad

isikud ongi tervikuna koostanud Anija valla kohalike teede registri koos nõutud andmetega.

5) Kose Vallavalituse ja Tuulekaru OÜ 06.08.2013 lepingu nr 06082013 p 3.2.1 järgi kuulus

lepingu objekti teeregistri andmete kontrollimine. Kuna Kose vald pole tellijana väitnud, et

leping oleks mittekohaselt täidetud, vaid andnud hankemenetluses kinnituse lepingu täitmise

kohta, tuleb eeldada, et teeregistri andmeid ka kontrolliti, sh saadi andmeid teeregistri põhi-

määruse § 7 lg 2 mõttes. Ühtlasi koostati selliselt kohalike teede nimekiri, mis saab olla alu-

seks Kose valla teeregistri muutmisel.

3-16-277

4(12)

6) Kolmandad isikud viisid Kose ja Anija vallas läbi teede inventeerimistöid, mis sisaldasid

ka mõõtmistöid. Tööde esemeks olnud teede hindamisele eelnes teeregistrist ja kohalikelt

omavalitsustelt saadud andmete kontroll ehk inventeerimine. Fikseeritud tulemused sisaldasid

teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 kohaseid andmeid. Tulemused kajastati tellijale üle antud

dokumentides, mis omakorda vastavad teeregistri põhimääruse § 10 lg-le 2. Kui niisuguse

dokumendi alusel registrile andmeid ei edastatud, tähendab see üksnes seda, et midagi korri-

geerimist vajavat ei tuvastatud ning registriandmed on õiged. Seega hankijale esitatud refe-

rentstööd vastavad HT osa III p 2.3 alapunkti 1 nõuetele ning ka praeguse hanke esemele,

milleks on „kohalike teede andmete inventeerimine“. See, et muu hulgas teostati ka teede üm-

berhindlust, ei muuda ülejäänud töö osi olematuks.

7) Mitmeti mõistetavat kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada ka hankija kavatsuse kau-

du. Kvalifitseerimise tingimuste esitamise eesmärk on tagada, et pakkumusi esitaksid isikud,

kelle puhul on hankijal piisav põhjus eeldada, et nad suudavad pakkumuse parimaks osutumi-

sel hankelepingu nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita ning välistada pakkumuse esitamine nende

poolt, kes pakkujas sellist usaldust ei tekita. Hankija seisukoht vaidlustusmenetluses ühtis

kolmandate isikute tõlgendusega vaidlusalusest tingimusest. Vaidlustuskomisjon on õigesti

leidnud, et hankija on oma kontrollikohustust korrektselt täitnud, kuid jätnud tähelepanuta, et

hankija teadis täpselt vaidlusaluste lepingute sisu ja lepingu täitmisel tehtud tööde olemust

ning kontrollis seega põhjalikult, kas need vastavad nõutud tingimustele nii, nagu hankija

seda tõlgendas.

8) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas jäävad kolmandad isikud vaidlus-

tusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. RHS § 48 lg 3 eesmärk on kaitsta pakkujaid nen-

de pakkumuste meelevaldse tõlgendamise eest ja seda ei ole hankija käesolevas hankes tei-

nud. Hankija on pakkumuse vastavaks tunnistamise protokollis põhjendanud, miks kolmanda-

te isikute pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga.

6. Maanteeamet palus kaebuse rahuldada.

1) Hankija ei ole HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestanud, et teeregistrisse esitatavate

andmete saamine peab olema kvalifitseerimise tingimustele vastava mõõdistamise ehk inven-

teerimise ainsaks või peamiseks eesmärgiks, vaid seda, et lepingud pidid sisaldama avalikult

kasutatavate teede mõõdistamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise

eesmärgil. Tellijad on kinnitanud, et kolmandate isikute lepingud sisaldasid tee mõõdistamist

ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil ning seega vastasid

kolmandad isikud kvalifitseerimise tingimustele.

2) Anija vallaga sõlmitud lepingus olev hinnapakkumus sisaldab töid, mis hõlmasid teeand-

mete kogumist ja töötlemist. Lepingu eesmärgiks oli saada andmeid ka selle kohta, kas teere-

gistris olevaid andmeid on vaja korrigeerida. HT-s ei ole nõutud, et referentslepingute tulemu-

sena saadud andmed oleks teeregistrisse tegelikult kantud.

3) Kose vallaga sõlmitud lepingu p 3.2.1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks kontrollida teede

läbisõitmise teel teeregistrisse kantud andmete õigsust. Nimetatud töö eeldab ka teatud and-

mete mõõdistamist. Koosmõjus Kose Vallavalitsuse esindaja kinnitusega, et lepingu eesmär-

giks oli saada ka mõõdistamise tulemusel andmeid teeregistrisse, on kvalifitseerimise tingi-

mus täidetud.

4) Kolmandate isikute pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Hankija ei ole

teinud kaalutlusvigu. Hankija eksis hanke eeldatava maksumuse määramisel, sest mõlemad

pakkumused olid hankija määratud maksumusest oluliselt odavamad. Hanke mahtu arvestades

3-16-277

5(12)

(ca 32 000 km) on ühikuhind madalam, kui hankija esialgu prognoosis. Kui hankija on eelda-

tava maksumuse määramisel eksinud, ei saa pakkumusi põhjendamatult madala hinna tõttu

tagasi lükata. Hankija küsis kolmandatelt isikutelt pakkumuse maksumuse kohta selgitusi ja

saadud selgitused olid veenvad. Puudub alus arvata, et kolmandad isikud kasutaksid tööjõudu,

mis ei oma nõutud kvalifikatsiooni. Hankija on oma otsust põhjendanud pakkumuste vasta-

vaks tunnistamise protokolli lisas.

7. Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus OÜ palusid jätta kaebuse

rahuldamata.

1) HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse mitmeti mõisteta-

vus on ületatav, sest hankija on määranud referentslepingu eesmärgi – teeregistrisse esitatava-

te andmete saamine. Seetõttu pole oluline mõistete „mõõdistamine“ või „inventeerimine“ si-

sustamine ega nende mõistete laiendav tõlgendamine. Kui lepingu eesmärk pidi olema teere-

gistrisse esitatavate andmete saamine, ei piisa kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, et see oli

vaid lepingu kõrvalsaadus. Arvestades lepingu suurt mahtu, ei ole võimalik tõlgendada kvali-

fitseerimise tingimust viisil, et referentslepingu raames peab olema toimunud teega seotud

mistahes andmete kogumine, olgu see lepingu põhieesmärgiks või mitte. Seda enam, et refe-

rentslepingu rahaline piirmäär 5000 eurot on erakordselt madal, arvestades hankija määratud

eeldatavat maksumust ja esitatud pakkumuste maksumusi. Hankija või kolmanda isiku tõl-

gendus kvalifitseerimise tingimusest ei oma ette kindlaks määratud jõudu, vastasel juhul ei

olekski võimalik kohtulikult kontrollida kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust.

2) Vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et riikliku teeregistrina ei saa käsitada mingeid kohalike

omavalitsuste teede nimekirju.

3) Anija ja Kose valdadega sõlmitud lepingud ei vastanud kvalifitseerimise tingimusele.

Kummagi lepingu eesmärk ei olnud seotud teeregistrisse esitatavate andmete saamisega, sest

lepingute eesmärk oli kohalike teede ümberhindlus. Tee raamatupidamislik väärtus ei kuulu

selliste andmete hulka, mida edastatakse teeregistrisse, lähtudes teeregistri põhimääruse §-st

7. Teeregistri põhimääruse § 10 lg 2 nimetab üksnes alusdokumendid, millega §-s 7 nimetatud

andmed teeregistrisse esitatakse. See ei tähenda, et iga dokument, mis sisaldab andmeid tee

kohta, oleks kohane teeregistri andmete muutmiseks. Referentslepingu eesmärgiks ei olnud

teeregistrisse saadetavate andmete saamine. Tellijate (Anija ja Kose valla) eesmärgiks oli saa-

da kohalike teede ümberhindluse teel teede nüüdisaegne väärtus.

Isegi kui kohus tuvastab, et referentslepingute eesmärgiks oli teeregistrisse saadetavate and-

mete saamine, siis ei ole täidetud referentslepingu rahalise mahu kriteerium (5000 eurot), sest

mõlema lepingu hinnapakkumise esildisest nähtub, et teeregistris olevate teede läbisõitmise ja

teede inspekteerimise maht jäi alla 5000 euro.

4) Kui kohus leiab, et kolmanda isiku kvalifitseerimine oli õiguspärane, tuleb RHS § 48 alusel

võtta seisukoht ka edukaks tunnistamise otsuse kohta. Vaidlustuse esitajad jäävad vaidlustus-

menetluses esitatud seisukohtade juurde. Hankija tegi kaalutlusvea, kui jättis kolmandate isi-

kute pakkumuse tagasi lükkamata. Hankija ei ole eksinud hanke eeldatava maksumuse mää-

ramisel. Kolmandate isikute pakkumus ei ole turuhinnale vastav ja nende pakutud hinnaga ei

saa hankes nõutud töid kvaliteetselt ja tähtaegselt teostada. Kuna kolmandate isikute pakku-

mus on konfidentsiaalne, ei ole võimalik esitada detailseid väiteid selle puudujääkide kohta.

8. Tallinna Halduskohtu 18.03.2016 otsusega rahuldati Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt

kaebus. Halduskohus tühistas riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsuse nr 275-

15/166229 ning jättis Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS vaidlus-

3-16-277

6(12)

tuse rahuldamata. Samuti mõistis halduskohus Reach-U AS-lt, AS-lt Teede Tehnokeskus ja

Geodata Arendus AS-lt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulu 2500 eurot.

Ülejäänud osas jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1) Kuna hankemenetluses ei ole esitatud hankijale küsimusi HT osa III punkti 2.3 alapunkti 1

kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb vaidlusaluse tingimuse sisustamisel

eelkõige arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 2. lausega, mis sätestab,

et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik

seda mõistma pidi. Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui kvalifitseerimise

tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja tõlgen-

dada tingimust laiendavalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus nr 3-10-1495 ja

10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Hanketeatest ei saa tuletada selliseid nõudeid või piiranguid,

mida seal otseselt sätestatud ei ole, kuid teisalt ei saa kvalifitseerimise tingimusi tõlgendada

ka põhjendamatult leebelt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma eesmärki.

2) Ekslik on vaidlustuskomisjoni arvamus, et HT osa III p 2.3 alapunktis 1 ettenähtud kvalifit-

seerimise tingimuse kohaselt pidi mõõdistamine ehk inventeerimine riiklikusse teeregistrisse

esitatavate andmete saamise eesmärgil olema referentslepingute ainus või peamine eesmärk.

Hanketingimuse teksti kohaselt pidid referentslepingud sisaldama mõõdistamist ehk inventee-

rimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil. Seega selliste andmete saamine,

mida on võimalik kanda riiklikusse teeregistrisse, võis olla ka lepingu alaeesmärk.

3) Hanke eesmärki ja selle saavutamiseks kirjeldatud töid arvestades on ilmne, et tööd ei piir-

du ainult mõõdistamisega kitsamas mõttes. Samuti ei ole hankedokumentides ammendavalt

määratletud mõõdistamise või inventeerimise viise. Seega hanke eset arvestades ei ole õige

HT osa III p 2.3 alapunkti 1 sisustamisel piirduda pelgalt kitsamas tähenduses mõõdistamise-

ga ega piirata kvalifitseerimise tingimust mõõdistamise või inventeerimise kindlate viisidega.

4) Hinnapakkumised, lepingud ja lepingute täitmise dokumentatsioon kinnitavad kolmandate

isikute seisukohta. Hanketingimuse teksti kohaselt pidid referentslepingud sisaldama mõõdis-

tamist ehk inventeerimist teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgil ning selliste

andmete saamine, mida on võimalik kanda riiklikusse teeregistrisse, võis olla ka referentsle-

pingu alameesmärk. Anija ja Kose lepingud sisaldasid sellist kohalikku teed iseloomustavate

andmete kogumist ja töötlemist, mis mahub kvalifitseerimise tingimuses sätestatud „mõõdis-

tamise ehk inventeerimise“ mõiste alla. Nimetatud andmete kogumine oli referentslepingute

alameesmärk ning kohalik omavalitsus oleks saanud kogutud andmeid vajaduse korral kanda

riiklikkusse teeregistrisse.

5) HT osa III punkti 2.3 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusest ei tulene, et

referentslepingute puhul peab mõõdistamise ehk inventeerimise maksumus eraldi võetuna

olema 5000 eurot ilma käibemaksuta. Tingimuse sõnastus viitab selgelt, et vähemalt 5000

eurot ilma käibemaksuta pidi olema referentslepingu kui terviku maksumus.

6) Hankija 26.11.2015 kirjas esitatud küsimused pakkumuse maksumuse olid piisavad selleks,

et kolmandad isikud saaks selle alusel oma pakkumuse kujunemist asjakohaselt selgitada.

Hankija asus õigesti seisukohale, et kolmandad isikud on oma pakkumuse maksumust ja sel-

les sisalduvaid kulusid piisavalt selgitanud, hajutamaks kahtlust, et pakkujad ei ole võimelised

hankelepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma. Kuna kolmandate isikute selgitusi ei

saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks või asjakohatuks, ei pidanud hankija nende pakkumust

põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükkama.

3-16-277

7(12)

7) Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kas hanke eeldatav maksumus oli õigesti

määratud või mitte.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Reach-U AS, AS Teede Tehnokeskus ja Geodata Arendus AS paluvad apellatsioon-

kaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.03.2016 otsus, jätta kolmandate isikute kaebus

rahuldamata ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.01.2016 otsus nr 275-15/166229

muutmata. Menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt ja kolmandatelt isikutelt.

1) Apellandid ei nõustu halduskohtu poolt HT osa III p 2.3 alapunktile 1 antud tõlgendusega.

Mõistlik isik pidi kvalifitseerimistingimuse tekstist aru saama viisil, et referentslepingu ees-

märk pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete saamine. Samale järeldusele jõudis ka rii-

gihangete vaidlustuskomisjon. Kui hanketeate vaidlusalune tingimus ei ole mitmetimõistetav,

siis ei ole põhjendatud laiendav tõlgendamine (Tallinna Halduskohtu lahend asjas nr 3-15-

2397, p 22). Halduskohus leidis, et kvalifitseerimise tingimusi ei saa tõlgendada ka põhjen-

damatult leebelt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma eesmärki (otsuse p

11). Halduskohus on tingimuse tõlgendamisel arvestanud n-ö mõistliku isiku arusaamana vaid

kolmanda isiku arusaama, mis on väär.

2) Nii apellantide kui riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht on, et kvalifitseerimistingi-

muse mitmetimõistetavus on ületatav, sest hankija on määranud referentslepingu eesmärgi,

milleks on teeregistrisse esitatavate andmete saamine. Seetõttu pole niivõrd oluline sisustada

mõisteid „mõõdistamine“ ja „inventeerimine“ ega keskenduda mõistete laiendavale tõlgendu-

sele. Kuna lepingu eesmärgiks pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete saamine, siis ei

piisa tingimuse täitmiseks, kui teeregistrisse esitatavate andmete kogumine või mõõtmine oli

vaid lepingu kõrvalsaadus ja mitte selle eesmärk.

3) Mõiste „teeregister“ osas jäävad apellandid varasemalt esitatud seisukoha juurde, mille

kohaselt mõistet saab hanke väljakuulutamise aja seisuga mõista üksnes ja ainult riikliku tee-

registrina.

4) Referentslepingu eesmärgiks pidi olema teeregistrisse esitatavate andmete kogumine. Koh-

tutoimikus sisalduvates materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kolmandad isikud olek-

sid referentslepingute täitmise käigus ise kogunud teeregistrisse esitatavaid andmeid, nagu

näiteks tee pikkus ja liik.

Täitmisdokumentatsiooni lk-l 10 on kirjeldatud hindamisprotsessi, mille p 1 kohaselt võetakse

hindamise aluseks olemasolev põhivara arvestus teede kaupa, milles on nähtavad eraldi tee-

osad: katend, mulle, rajatised ja muu. Vastava arvestuse puudumisel koostatakse vastavad

algtabelid teeregistrisse. Esitatud dokumentides puudub info vastavate algtabelite koostamise

kohta.

5) Halduskohus asus seisukohale, et kuna referentslepingute sõlmimisel esitatud hinnapakku-

muses näidati ära teede läbisõitmine ja inventeerimine, siis ei tehtud teede ümberhindlust tee-

registri andmetele tuginedes, sest puudub mõistlik põhjus eeldada, et teed sõideti läbi eesmär-

gipäratult, ilma teeregistrisse kantavaid andmeid läbisõidu tulemusel fikseerimata. See seisu-

koht on ekslik, kuna teede läbisõitmine ja inspekteerimine on eraldi välja toodud vaid Kose

vallaga sõlmitud lepingus (p 3.2.1) ning teede läbisõitmise ja inspekteerimise tulemus (isegi

see, et teeregistri andmed on korrektsed) ei ole kuidagi täitmisdokumentatsioonis fikseeritud.

3-16-277

8(12)

Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 3-15-2252 p-st 15 võib järeldada, et ka käeso-

levas asjas ei pea apellandid tõendama, et referentslepingute raames ei kogutud teeregistrisse

esitatavaid andmeid, vaid kolmandad isikud peavad tõendama, et nad seda tegid.

6) Põhjendamatult madala maksumus osas viitavad apellandid Tallinna Ringkonnakohtu 11.

mai 2015. a lahendi asjas 3-15-77 p-le 17 seoses pakkuja tõendamiskoormusega pärast kont-

rollimenetluse algatamist ning eeldatava maksumuse kahtluse alla seadmist (ka haldusasi nr 3-

15-95, lahendi p 21).

Euroopa Kohus on otsuse asjas nr C-538/13 (eVigilo) p-des 42–43 leidnud siseriiklike tõen-

damiseeskirjade osas, et vastavalt direktiivi 2004/18 art-le 2 peavad hankijad kohtlema ette-

võtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsema läbipaistval viisil. Ka käesoleval

juhul peab vaidlustaja tõendama asjaolusid, millele tal ei ole ligipääsu, mistõttu ei ole selline

tõendamiskoormis kooskõlas tõhusa õiguskaitse nõudega.

Tööde madal maksumus kolmandate isikute poolt peab olema tingitud osade tellitud tööde

kulude mittearvestamisega. Tellitavad tööd on esitatud Tabelis 2 (vaidlustuse lisa 12). Nende

tööde teostamise minimaalne maksumus (600 000 eurot ilma käibemaksuta) ületab ligikaudu

kahekordselt kolmandate isikute poolt pakutavat hinda. Kohus peab kontrollima, kas kolman-

date isikute 03.12.2015 vastus sisaldab kõiki Tabelis 2 toodud kuluartikleid. Vastavaks tun-

nistamise protokolli lisa 1 punktist 5 nähtub, et hankija üksnes konstateerib hinnangut, et

„ühispakkujad on täpselt aru saanud, mida lepingu täitmise käigus peab tegema ning kõikide

tööde kuludega arvestanud pakkumuse hinnas“. Apellandid sellega ei nõustu, kuna vastasel

juhul oleks pidanud kalkulatsioonid olema tugevas kahjumis või on kolmandad isikud jätnud

mingid tööetapid arvestusest välja.

10. Maanteeamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus ei ole tõlgendanud HT p III.2.3 alapunktis 1 toodud kvalifitseerimistingimust

liiga laialt. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sõnastuses ei ole sätestatud, et nimetatud

referentslepingu peamiseks eesmärgiks pidi olema saada andmeid teeregistrisse, vaid esitatud

lepingud pidid sisaldama nõutut. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega, et teeregist-

risse kantavate andmete saamise eesmärk on tõendatud nii Anija valla kui ka Kose vallaga

sõlmitud lepingute ja nende lisadega ning ka Anija Vallavalitsuse esindaja täiendavate selgi-

tustega. Kolmandate isikute pakkumus ei olnud ebamõistlikult madala maksumusega.

11. Tuulekaru OÜ ja OÜ Reaalprojekt paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on mitmeti mõistetav ja seda tuleb tõlgendada ees-

märgipäraselt ning mitte kitsendavalt. Kogemusena nõutud tööde olemus HT osa III p-st 2.3.1

üheselt ei tulene, seda mitte ainult terminite osas.

2) HD tehnilisest kirjeldusest (TK p-d 3, 8.1 ja 13.3, TK lisa 1 p 2.6, TK lisa 2) nähtub, et

hanke objekti kuulub sõnaselgelt ka teede seisukorra hindamine ja teeregistri andmekogu

andmestiku kontrollimine ja juhul kui tuvastatakse erinevused mh teeregistri andmetega, te-

hakse ettepanekud nende täpsustamiseks (st ettepaneku eelduseks on erinevuse tuvastamine).

Lisaks kuulub hanke objekti mitte üksnes mõõdistamine, vaid ka inventeerimine tee seisukor-

ra (sh katendi) hindamise ja andmete kontrollimise näol. Asjaolu kinnitab ka see, et HT p

II.2.3.3 järgi oli üheks kvalifitseerimistingimuseks ka ruumiandmete töötlemise kogemus.

Hanke objekti arvestades on eesmärgipärane tõlgendada HT p III.2.3.1 selliselt, et referentsle-

pingu täitmisel peab olema inventeerimise ja/või mõõdistamise käigus kogutud andmeid, mi-

3-16-277

9(12)

da on kohane esitada teeregistrisse kandmiseks, kui teeregistri senised andmed vastavate ob-

jektide osas on väärad või puudulikud. Referentslepingu eesmärk ei pea olema tingimata tee-

registri andmeid tervikuna muuta, kui puudub korrigeerimise vajadus.

3) Halduskohus on õigesti leidnud, et referentslepingud pidid sisaldama andmete saamist ning

see võis olla üks lepingu eesmärkidest. Oluline on lähtuda referentslepingu tulemusest – kas

teeregistrisse (vajadusel) esitavaid andmeid koguti või ei. Referentslepingut ei muuda mitte-

vastavaks asjaolu, kui selle täitmise käigus viidi läbi ka muid töid.

Teeregistri osas on apellandi tõlgendus liialt kitsas ning väljub HT osa III p 2.3 alapunkti 1

sõnastusest. Kolmandate isikute referentsobjektid täidavad nagunii HT p III.2.3.1 tingimuse,

ka apellandi tõlgenduse korral mõiste „teeregister“ sisust.

4) Referentslepingute täitmise käigus koguti ka HT osa III p 2.3 alapunktis 1 nimetatud and-

meid mõõdistamise ja inventeerimise teel. Riikliku teeregistri andmete muutmine ei pidanud-

ki olema eraldi eesmärk.

Anija vallaga sõlmitud lepingule eelnenud hinnapakkumisest ilmneb, et tööd hõlmasid tee-

andmete kogumist ja töötlemist (pakkumise tabeli p 1). Seega koguti ka andmeid, mis on kan-

tavad teeregistrisse (teeregistri põhimääruse § 7 lg 2).

Kuivõrd Kose vald pole tellijana väitnud, et leping oleks mittekohaselt täidetud, vaid andnud

hankemenetluses kinnituse lepingu täitmise kohta (vaidlustuse lisa 6.2), tuleb eeldada, et tee-

registri andmeid ka kontrolliti, sh saadi andmeid teeregistri põhimääruse § 7 lg 2 mõttes.

5) Kolmandate isikute referentslepingud ja nende alusel teostatud tööd vastavad HT osa III p

2.3 alapunkti 1 tingimustele. Halduskohus pidas seda tõendatuks hinnapakkumistega, lepingu-

tega, täitedokumentatsiooniga ja kinnitustega. Seega on väär apellantide väide, justkui kol-

mandad isikud või hankija peaksid andmete kogumist teede läbisõitmisel veel täiendavalt

tõendama.

6) Põhjendamatult madala pakkumise maksumuse osas on hankija läbi viinud põhjaliku kont-

rollimenetluse. 03.12.2015 kirjas on kolmandad isikud selgitanud, et hanke esialgne eeldatav

maksumus oli määratud vääralt (viidates, et ilmselt on põhjuseks analoogsete hangete puudu-

mine). Samuti on selgitatud kulutõhusust tööde läbiviimisel ja detailselt pakkumuse hinna

kujunemist ning miks see vastab turuhinna vahemikule.

Apellantide väited pakkumuse vähima võimaliku maksumuse kohta ei põhine loogilistel kal-

kulatsioonidel. Apellantide väide, et tööde teostamise minimaalne hind on 600 000 eurot, on

tõendamata. Vaidlustuses toodud tabelis, milles on kajastatud teede mõõdistamise projektid

2013-2015 ja nende maksumused, on võetud ühikhindu (eurot/km) erinevatest töödest (see-

juures hinnaerinevus on enam kui kahekordne), arvestatud neilt meelevaldselt keskmine tule-

mus 30 eurot/km ning korrutades läbi 32 000 kilomeetriga, saadud vastus 800 000 eurot (õige

vastus 960 000 eurot). Apellantide enda pakkumus oli 634 800 eurot, seega samuti tabeli põh-

jal näidatust oluliselt odavam.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus hindab esmalt apellatsioonkaebuse väiteid seonduvalt kolmandate isikute

vastavusega HD osa III p 2.3 alapunkti 1 tingimustele (I), seejärel kolmandate isikute pakku-

muse ebamõistlikult madala maksumuse kohta esitatud väiteid (II). Lõpuks lahendab ring-

konnakohus apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III).

3-16-277

10(12)

I

13. Halduskohtu otsuse põhjendused kolmandate isikute vastavuse hindamise osas vaidlusa-

lusele kvalifitseerimistingimusele on õiguspärased. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hal-

duskohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata.

14. Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on sõnastatud ebaselgelt, sest tõepoolest ei saa tee-

de mõõdistamist samastada nende inventeerimisega. Viimane on laiem, hõlmades ka teede

seisukorra hindamist muul viisil kui mõõteseadmetega.

15. Kvalifitseerimistingimus ei nõudnud, et referentslepingu eesmärk oleks teeregistri – hal-

duskohtu otsuse põhjendustest võib õigesti järeldada, et silmas on peetud riiklikku teeregistrit,

arvestades vaidluse all oleva hanke eesmärki inventeerida kohalikke teid ja hankelepingu tu-

lemusel andmete esitamist Maanteeametile kui teeregistri põhimääruse § 3 kohaselt riikliku

teeregistri vastutavale ja volitatud töötlejale – andmete muutmine või selleks ettepanekute

tegemine.

16. Nõutav oli, et referentslepingute eesmärk oli teeregistrisse esitatavate andmete saamine.

Lepingute eesmärk ei pidanud olema üksnes selliste andmete saamine. Seda kinnitab kvalifit-

seerimistingimuse sõnastuses sõna „sisaldavad“ kasutamine.

17. Lepingu eesmärki tuleb mõista nii, et andmeid ei pea kasutatama üksnes teeregistrisse

andmete esitamiseks. See oleks kvalifitseerimistingimuse liiga kitsas tõlgendus. Andmed,

mida referentslepingute alusel tuli koguda, olid piiritletud teeregistrile esitatavate andmetega.

Kuna kvalifitseerimistingimuse eesmärk oli tagada, et pakkujad on sarnast teede inventeeri-

mist varem läbi viinud, siis vastab selline tõlgendus ka kvalifitseerimistingimuse eesmärgile –

referentslepingute alusel on vähemalt osaliselt sama sisuga tööd varem läbi viidud.

18. Referentslepingute maksumus oli määratud selliselt, et iga referentslepingu maksumus

pidi olema vähemalt 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Tingimus ei olnud sõnastatud viisil, mis

nõudnuks just teeregistrisse esitatavate andmete saamise eesmärgi täitmiseks kulutuste tege-

mist summas vähemalt 5000 eurot.

19. Küsimus, kas kvalifitseerimistingimus on piisav pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks

vaidlusaluse riigihanke eesmärgi täitmiseks või mitte, ei ole pakkujate kvalifitseerimise otsus-

tamisel oluline, kui hanketingimusi ei ole vaidlustatud. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et

kvalifitseerimistingimus on ebaselge ja vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse nõudega

(RHS § 1 ja § 3 p 3) ning ei kaitse piisavalt avalikku huvi, võimaldades hankelepingu sõlmida

selleks piisavat kvalifikatsiooni mitteomava isikuga, ei oleks apellatsioonkaebuse rahuldami-

ne võimalik, sest kvalifitseerimistingimus on kehtiv ning pärast pakkumuste esitamist ei ole

lubatav täiendavate kvalifitseerimistingimuste esitamine.

20. Halduskohus selgitas õigesti, et eluliselt usutav ei ole, et referentslepingute täitmisel teede

läbisõitmine oli asjatu ning lepingute alusel registriandmeid ei kontrollitudki. Halduskohus

märkis õigesti, et Kose vallaga sõlmitud lepingu p 3.2.1 kohaselt oli lepingu objekt teeregistri

andmete kontrolline ja p 5.2.1 kohaselt on teeregistri andmete kontrollimine ja teede läbisõit-

mine eraldi määratletud ka töö vaheetapina. Lepingu täitmist on Kose vald kontrollinud ning

vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse alusel ei saa Maanteeametilt nõuda, et referentslepingu

täitmist kontrollitakse täiendavalt üle. Üksnes tõendid, mis kinnitavad registris andmete mit-

temuutmist lepingu täitmise järel, ei kinnita, et referentslepingut tegelikult ei täidetud ning

teeregistri andmete õigsust ei kontrollitud.

3-16-277

11(12)

21. Anija vallaga sõlmitud lepingus, nagu halduskohus õigesti märkis, puudusid viited sellele,

et lepingu alusel tuli kontrollida registriandmete õigsust. Lepinguga sooviti teid ümber hinna-

ta ja sellest tulenevalt välja selgitada teede taastamise maksumus. Hinnapakkumuses nägi

Tuulekaru OÜ ette aga ka teede inspekteerimise nende läbisõitmisega ning Anija Vallavalit-

suse kinnitusel toimus teede ülevaatus ning tehtud tööde põhjal on võimalik kontrollida ja

võrrelda teede registriandmeid. Ringkonnakohus peab seda piisavaks, et tuvastada Anija val-

laga sõlmitud lepingu vastavus referentslepingu tingimustele.

II

22. Hankija palus 26.11.2015 kirjas selgitada kolmandatel isikutel pakkumuse maksumust.

Kolmandate isikute 03.12.2015 kirjas on selgitatud, et hankija määratud hanke eeldatav mak-

sumus on põhjendamatult kõrge, kolmandad isikud on seniste töökogemuste ja kvalifikatsioo-

ni põhjal võimelised pakkumust sellise hinnaga täitma, võrreldav on Maanteeameti riigihange

„Teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“,

mis eeldas samas mahus teede läbisõitmist, ent selleks oli vajalik mõõtmise teostamiseks nõu-

tava eritehnika olemasolu; tolle hanke maksumus oli 359 295 eurot. Pakkumuses suhteliselt

odavamate tööde hinda põhjendati nende lihtsusega ja kogenud spetsialistide vilumusega,

arvestades, et hinnanguid tee kvaliteedile tuleb anda visuaalse vaatluse põhjal ning seisukorra

fikseerimiseks fotode või video tegemine ei nõua ressurssi, mis mõjutaks pakkumuse hinda;

valdav osa tööle kuluvast ajast ja maksumusest hõlmab töö ettevalmistus ja liiklussageduste

metoodika väljatöötamine.

23. Kolmandad isikud ei ole piirdunud vaid ettevalmistustööde ja metoodika väljatöötamise

maksumuse kujundamist puudutavate selgitustega, vaid selgitanud üldiselt ka ülejäänud tööde

maksumust. Kolmandad isikud ei ole esitanud detailseid kuluarvutusi, ent hankija on nõustu-

nud, et vaidlusaluse hanke tööde maht on võrreldav hanke „Teekatte seisukorda iseloomusta-

vate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“ mahuga, sest läbi tuleb sõita sama

palju teid.

24. Euroopa Liidu Üldkohus on selgitanud, et hankija peab esmalt tuvastama kahtlustäratavad

pakkumused, teiseks võimaldama asjaomastel ettevõtjatel tõendada nende tõsidust, paludes

neilt täpsustusi, mida ta peab otstarbekaks, kolmandaks hindama huvitatud isikute selgituste

asjakohasust ning neljandaks tegema otsuse nimetatud pakkumuste vastuvõtmise või tagasi-

lükkamise kohta (Üldkohtu 16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs

komisjon, p 91). Euroopa Kohus on märkinud, et olukorras, kus hankijal tekib kahtlus pak-

kumuse põhjendamatult madalast maksumusest, on tal kohustus kontrollida põhjendamatult

madala maksumusega pakkumuse koostisosi ning nõuda selleks pakkujalt, et ta esitaks vajali-

kud tõendid oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta (27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades

C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p-d 46-49). Sellise kohustusega välditakse

hankija tegevuse meelevaldsust ja tagatakse aus konkurents ettevõtjate vahel ning tagatakse,

et pakkumuste hindamisel toimuks hankija ja taotleja vahel vajalikul ajal tegelik seisukohtade

vahetus, et pakkuja saaks tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust (27.11.2001 otsus liide-

tud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p 57). Hankija peab esita-

ma asjaomastele taotlejatele selgelt väljendatud nõude, et neil oleks võimalus oma pakkumus-

te tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (C-599/10, p 31).

25. Hankija ei ole kolmandatelt isikutelt küsinud detailset selgitust pakkumuse koostisosade ja

nende hinna kohta. Hankija seisukohtadest nähtub, et ta pidas vaidlusalust hanget hankega

„Teekatte seisukorda iseloomustavate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“

võrreldavaks ning kahtlus, et pakkumus ei ole tõsine, langes juba selle pinnalt ära.

3-16-277

12(12)

26. Tõendamiskoormis kolmandate isikute pakkumuse madala maksumuse osas ei lasu üksnes

apellantidel, kui neil puudub juurdepääs kõigile asjakohastele tõenditele. Praegusel juhul on

aga hankija asunud seisukohale, et hanke maksumus on võrreldav hanke „Teekatte seisukorda

iseloomustavate andmete mõõtmine ja töötlemine 2014–2016 aastal“ maksumusega ning

täiendavaid küsimusi kolmandatele isikutele pole esitatud. Sellises olukorras on apellantide

ülesanne põhistada, et nimetatud hange ei ole vaidlusalusega võrreldav.

27. Õige on hankija ja kolmandate isikute seisukoht, et apellantide osutatud lepingute alusel

kohalike teede inventeerimisel kantud kulutused ei ole arvutuslikult kokkulangevad apellanti-

de seisukohtadega, sest apellantide pakkumus on samuti oluliselt madalam kui keskmiselt 30

eurot/km, ent sellest ei saa teha järeldust, et piisavaks kuluks on ka vaidluse all oleva hanke

mahtu arvestades vaid 10 eurot/km. Vaidlustuse esitajate koostatud tabelist (vaidlustusmenet-

luses 08.01.2016 esitatud seisukohtade lisa) ei ole võimalik aga samuti üheselt järeldada, et

just sellisel hulgal töötunde ja neile vastavaid kulutusi on lepingu täitmiseks minimaalselt

vajalik. Apellantide seisukohtade ebajärjekindlus (minimaalne võimalik hind 600 000 eurot

või 800 000 eurot) ei võimalda ka ringkonnakohtul veenduda, et tabelis üksikasjalikult näida-

tud kulud on tõepoolest hädavajalikud. Võttes arvesse, et ka vaidlustuses (p 2.7.6) on osutatud

Vinni vallaga sõlmitud lepingule, kus sarnaseid töid tehti 355 kilomeetril hinnaga 13,41 eu-

rot/km, on usutav, et teede läbisõidule ja visuaalsele vaatlusele tehtavad kulutused ei ole, ar-

vestades ka mastaabiefekti, kolmandate isikute pakkumuses põhjendamatult madalad. Lepin-

gu alusel tehtavate tööde maht on sedavõrd erinev, et tugineda ei saa kohalike omavalitsuste-

ga sõlmitud lepingute keskmisele kilomeetri kohta, sest oluliselt väiksemad on üldkulud ning

töö ettevalmistamise kulud, samuti on töökorraldusega võimalik kulusid oluliselt kokku hoi-

da.

28. Halduskohus jõudis seetõttu õigesti järeldusele, et kolmandate isikute pakkumus ei ole

põhjendamatult madal.

III

29. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apel-

lantide menetluskulud apellatsioonimenetluses (apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv ja esin-

dajatasu kokku summas 4112 eurot, kulu kandmine tõendatud) tuleb jätta nende endi kanda.

Hankija ei ole menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses esitanud ega kulude välja-

mõistmist taotlenud. Kolmandad isikud taotlevad apellatsioonimenetluses esindajatasu välja-

mõistmist summas 1140 eurot. Kulu kandmine on advokaadibüroo arve ja selle tasumist tõen-

dava dokumendiga tõendatud. Kulu ei ole ebamõistlikult suur ning tuleb apellantidelt välja

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe