2-13-19840/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-19840

Tsiviilasi

H.H. hagi A.L.i vastu õigusvastase käitumise lõpetamiseks

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.L.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. aprill 2016.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.L. (isikukood: XXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu

Vastustaja (hageja): H.H. (isikukood: XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.L.i apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015.a otsus osas,

milles kohus hagi rahuldas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta täielikult

rahuldamata H.H. hagi A.L.i vastu õigusvastase käitumise

lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

4. Jätta asjas kantud menetluskulud H.H. kanda. Lugeda

A.L.ile hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks

kahes kohtuastmes kokku 6 338 eurot.

5. Mõista H.H.lt A.L.i kasuks välja menetluskulud kokku

kahes

kohtuastmes

6 338

(kuus

tuhat

kolmsada

kolmkümmend kaheksa) eurot.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.H. esitas 29.04.2013.a Tartu Maakohtule hagi A.L.i vastu kohustamaks A.L.i lõpetama

õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja

eksitavate kommentaaride avaldamises ning eraelu puudutavate fotode avaldamisega avalikkuse

ees. Hageja palus mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot ning

menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud internetis veebilehel www.fotki.com hageja

nõusolekuta kommentaare ja fotosid:

1) „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail 2009

ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga. /…/“.

Faktiväide, mille kohaselt oli pooleli kohtumenetlus juurdepääsuõiguse määramise osas ehk nn

teevaidlus, on formaalselt korrektne ega ei riku hageja õigusi. Kommentaar kannab endas

üldmõistetavalt negatiivset väärtushinnangut, mistõttu tuleb seda käsitleda au teotava

väärtushinnanguna. Väljendi kasutamine ei ole toimunud isikute omavahelises suhtluses, vaid

avalikus internetiruumis, kus see on saanud teatavaks teadmata hulgale isikutele. Kommentaaris

kirjeldatud episood ei ole aset leidnud. A.L. sõitis ise V.H.le otsa, misjärel V.H. teepervele lebama

jäi. Juba 2008. aastast alates on politsei korduvalt käinud XXX talus A.L.i kaebuste pärast, mis on

politseis registreeritud. Kaebustel alust ei olnud. Sageli on A.L.il nn tunnistajana kaasas tema

abikaasa K.L., kes oli toona XXX vallavolikogu esimees. Kuna kommentaariga on lahutamatult

seotud H.H. ja V.H. ning kommentaari osaline kustutamine ei ole võimalik, tuleb kommentaar

kustutada ka V.H.u puudutavas osas.

2) „Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütrele M.N., et pääseda

vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu kantimine on andnud võimaluse

tütrel vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust“.

Kommentaar on alusetu laim, kuna mitte ükski õigusakt ei keela enda omandis olevat kinnisvara

enda perekonnaliikmele kinkida. Kindlasti ei ole kohane eelnimetatut tehingut „kantimiseks“

nimetada. Nimetatud kinnistu sai hageja pärimise teel ja selle omanikuna oli tal vabadus ise

otsustada, kuidas endale kuuluvat kinnisvara käsutada. Nimetatud kostja väide on alusetu,

ebakohane ning oma olemuselt negatiivset väärtushinnangut kandev. Kuna hageja kasuks on

seatud isiklik kasutusõigus XXX kinnistu osas, on kommentaar ka hageja õigustesse puudutav.

3) „Valminud on omavoliline ja ebaseaduslik juurdeehitis, mis koos teele asetatud kividega

kitsendab „teeaugu“ 2,5 meetrile. Seetõttu ei mahu kive liigutamata mööda sõiduautost suurem

auto, samuti ka sõiduauto peab tegema täpsussõitu takistuste vahel. Kive saavad liigutada ainult

XXX omanik ja elanikud, aga omanik ei ela alaliselt XXXl. Eesti Vabariigi Projekteerimisnõuete

EPN-10 tuleohutusnõuete punkt 7 käsitleb hoonetele juurdepääsu ja sätestab, päästeteenistuse

autodele on vajalik vähemalt 3,5 m laiune juurdepääsutee. Valla volikogu komisjon eesotsas

H.L.iga teostas mõõtmist ja leidis, et 2,5 m on piisava laiusega „auk“. H.L. vormistas sellest ka

komisjoni liikmete teadmata protokolli. Enne 2006. aastat oli XXX tee ilma teetakistusteta ja

mootorsõidukitele läbitav. Nõuded teedele on esitatud teises EV standardis „Linnatänavad“, mis

kehtib ka hajaasustuse kohalike teede osas. Eesti standard EVS 843:2003 “Linnatänavad” põhineb

Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN 17 “Linnatänavad”.“

Kommentaaris avaldatu ei vasta tõele. Tegemist on maja ukseesise terrassiga, mis ehitati koos

elumajaga. 2,5 m laiune tee on seaduslik ning seda ei saa laiendada, kuivõrd ühel pool asub

elumaja ja teisel pool põlispuud. Ka ei asu teel mingisuguseid kive ega muid takistusi, mis

liikumise võimatuks teeksid.

4) Kostja on avaldanud www.fotki.com leheküljel enda kasutajanime alt fotosid, mis riivavad

hageja eraelu puutumatust. Kuigi fotodel pole kujutatud ei hagejat ega tema perekonnaliikmeid,

on kostja oma tegevusega, s.t piltide internetti ülesriputamisega, liigselt tunginud hageja eraellu.

Puudub vajadus teha avalikkusele kättesaadavaks pildid, mis kujutavad hageja kodu ja tegemisi,

nt heinavedu jne. Mitmetele fotodele on pandud pealkirjad, mis ei kajasta tegelikkust.

Kostja tegevus on olnud õigusvastane. Oma käitumisega on kostja teotanud hageja au ning

rikkunud hageja muid isikuõigusi, mis seisnevad temast väära ettekujutuse loomises avalikkuse

ees ning tema perekonna- ja eraelu puutumatusesse sekkumises, samuti kodu puutumatuse

rikkumises. Kostjal pole võimalik tugineda ka väidetavale kõrgendatud huvile, mis kohalikel ja

kõnealuse piirkonnaga seotud inimestel võiks hageja vastu olla. Tavaliste eraisikute puhul tuleb

reeglina arvestada, et nende talumislävi on madalam kui avaliku elu tegelastel, s.t juhul, kui au ja

väärikuse võimaliku alandamise objektiks on eraisik, on inimväärikuse kaitse standardid

kõrgemad. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut ega muid tahteavaldusi kasutada

isikuandmeid, sekkuda tema perekonna- ja eraellu ja rikkuda tema õigust kodu puutumatusele.

Kostja on 10.06.2013.a eelistungil hagi sisuliselt õigeks võtnud ja nõustunud kommentaarid ja

fotod kustutama, kuid ei ole seda teinud.

2. Kostja esitatud hagiavaldusega ei nõustunud, hageja nõuded on põhjendamata ning ei kuulu

rahuldamisele.

Kostja

taotleb

alternatiivselt

hageja

kahjunõude

vähendamist

nullini.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et V.H. puudutavas osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest H.H. õigusi ei

saa rikkuda V.H. kohta esitatud faktiväited ja väärtushinnangud. V.H. ei ole oma huvide ja õiguste

kaitseks hagi esitanud. Ka ei ole hageja enam XXX kinnistu omanik, seega ei saa kinnistut

puudutavad kommentaarid ja pildid hageja õigusi rikkuda.

Pildid, mille kustutamist hageja nõuab, ei saa rikkuda hageja õigusi. Pildid ei kanna endas

hinnanguid, vaid näitavad üksnes talukohta (koos sellel asuva tee ja teetakistusega).Kostja oli

õigustatud XXX kinnistut läbima, kuna see oli ainus juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

Hageja sõim ja omavoli on tõendatud prügiveoteenust osutanud ettevõtte 23.01.2008.a

kinnitusega; postivedaja A.K. 25.08.2008.a tõendiga; L.S. 06.05.2008.a tunnistusega; XXX

Vallavalitsuse 07.01.2008.a istungi protokolliga; lumetõrje töid teostanud H.V.i 08.01.2008.a

antud tunnistusega; XXX vallas 02.09.2008.a toimunud koosoleku protokolliga; E.T.

26.08.2008.a tunnistusega; J.B. 05.07.2013.a tunnistusega ja XXX OÜ juhatuse liikme M.K.

13.08.2013 kinnitusega.

Hageja on kinketehingu toimumist kinnitanud. Seega ei saa antud kostja väide hageja õigusi

rikkuda. Kostja väide, mille kohaselt tugines hageja tütar kohtukulude vaidlustamisel kinnistu

võõrandamisele, on tõene ega saa hageja õigusi rikkuda.

Hageja venna V.L.i poeg R.L. on andnud 06.06.2013.a tunnistuse, et hageja tegevus (s.h XXX

kinnistu kinkimine oma tütrele) on olnud suunatud tema isa V.L.i pärandiosast ilmajätmisele.

Seega on kostja väide õige ega saa hageja õigusi rikkuda. Kostjale oli nimetatud fakt teada enne

vastava väite avaldamist, seega on kostja kõnealust väidet eelnevalt nõutava põhjalikkusega

kontrollinud.

Põhjendatud on kostja poolt hageja tegevust nimetada kantimiseks, kuna hagejal puudus

objektiivne vajadus oma kinnistu võõrandamiseks. Kommentaari sõnakasutus on kohane ja

õigustatud. Tõesed ja põhjendatud väited ei saa hageja õigusi kahjustada ega anda hagejale alust

õiguskaitsevahendite rakendamiseks.

Hageja õiguste väidetav rikkumine juurdeehitust puudutava kommentaariga ei ole võimalik, kuna

puudub vaidlus, et hageja ei ole juba alates 21.05.2008.a XXX kinnistu omanik. Kommentaaris ei

ole hagejale isikuliselt viidatud. Kommentaar on sisuliselt õige ja põhjendatud.

Tõendatud on teetakistuse olemasolu. Cleanaway 23.01.2009.a kirjast nr 30 nähtub, et

16.12.2008.a teostati olemjäätmemete vedu XXX vallas XXX külas. Veopäeval ei olnud võimalik

läbida XXX kinnistut, kuna kinnistul oleva maja juures olid teele paigaldatud kivid ja samuti

ulatus teele ka hooneosa, mis ei võimaldanud jäätmeveokil XXX kinnistut läbida. XXX kinnistu

läbimiseks füüsiliste takistuste tegemine nähtub kohtutäitur Anne Böckleri poolt XXX kinnistu

omanikule M.N.ele saadetud täitmisteatest ja trahvihoiatusest, millest nähtub, et hagejal oli

keelatud teha mistahes tehinguid ja toiminguid, mis oleks takistanud liiklejatel XXX kinnistu

läbimist. XXX Vallavalitsuse 07.01.2008.a istungi protokollist nr 1 nähtub, et perekond H. ei

täida kohtumäärust ega taga naabritele normaalset liikumist oma kinnistutele. Lumetõrje töid

teostanud H.V. on 08.01.2008 andnud tunnistuse, et XXX kinnistut läbiva tee äärde olid

paigaldatud kivid, mis takistasid lumetõrjetöid. Kostja on tõendanud, et XXX kinnistu läbimiseks

oli tehtud ebaseaduslikke takistusi (juurdeehitus ja paigaldatud kivid).

Hageja nime avaldamine kommentaarides on olnud õiguspärane ja kooskõlas isikuandmete kaitse

seaduse §-ga 11. Hageja ise on otsinud avalikkuse tähelepanu soovides ajalehes Postimees

juurdepääsuvaidluse kajastamist. Isegi, kui hageja nime kasutamist kostjale ette heita, ei vastuta

kostja süü puudumise tõttu.

Hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Arvestada tuleb asjaolu, et kostja on töötu, kostja on esitanud üksnes kontrollitud

väiteid ning hageja enda osa (tulenevalt just varasemast kohtuvaidlusest) hagejale väidetava kahju

tekkimisel on olnud märkimisväärne. Hageja väidetavate õiguste rikkumine ei ole ühelgi juhul

märkimisväärne. Kostja taotleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude vähendamist null

euroni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. märtsi 2015.a otsusega hagi osaliselt, kohustades kostjat lõpetama

õigusvastase käitumise hageja kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate

kommentaaride avaldamisena veebilehel www.fotki.com albumis „XXX_tee“ ning kustutama

www.fotki.com koduleheküljelt hagejaga seotud kommentaarid:

1) „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail 2009

ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga.“;

2)„Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütre M.N.ele, et pääseda

vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu kantimine on andnud võimaluse

tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust.“

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 100 eurot. Muus

osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 1) kostja on avaldanud veebilehel www.fotki.com albumis

„XXX_tee“ pilte, millelt nähtub XXX tee ja XXX kinnistu; 2) kostja on veebilehel

www.fotki.com avaldanud kommentaare seoses hageja ja tema abikaasa ning tütrega; 3) XXX

kinnistu kuulub M.N.ele; 4) lepingulised suhted poolte vahel puuduvad.

Maakohus jättis tähelepanuta kõik V.H. ja M.N.e seisukohad, samuti nende nõuded. Hagejaks on

H.H.. Hagi on esitatud isiklike õiguste kaitseks ning sellise hagi menetlemisel ei ole võimalik

lahendada isikute nõudeid, kes ei ole hagejaks.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on hagi õigeks võtnud. Pooled ei saavutanud

menetluse käigus ka kompromissi.

4. Maakohus leidis, et tegemist on lepinguvälise kahjuga (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, lg 2,

§ 1046 lg 1, PS § 17, § 26). Sõnavabaduse valimatu kasutamisega ei tohi kellegi teise au ja head

nime teotada. Puudus õigustus kommentaaride avaldamiseks tulenevalt IKS § 11 lg-st 2. Kostjal

ei olnud hageja nõusolekut andmete avaldamiseks, kostja ei postitanud kommentaare

ajakirjanduslikul eesmärgil ning vaatamiste arvust nähtuvalt puudus kommentaaride sisu vastu

ülekaalukas avalik huvi.

4.1. Maakohus leidis, et kommentaaris „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H.

omavoli ja sõimu käes, 28. mail 2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja

mittetöötava trimmeriga“, on kostja avaldanud väärtushinnanguid, mis loovad hagejast negatiivse

kuvandi. Sõnad „omavoli“ ja „sõim“ on negatiivse alatooniga ning halvustavad. Tõendatud ei ole

V.H. poolt kostja auto ründamine kui faktiliselt toimunud sündmus. XXX OÜ juhatuse liikme

poolt esitatud akt ei tõenda, et just V.H. oleks A.L.i auto kapotile hüpanud ja seda kahjustanud.

Arvestamisele ei kuulu K.L.i vande all antud seletus, kuivõrd K.L. ei viibinud ise sündmuskohal

ning kuulis sündmustest abikaasalt (II kd, tl 176). Maakohus ei arvestanud tõendina kostja vande

all antud seletust, et politsei lõpetas auto ründamise asjus väärteomenetluse tõendamatuse tõttu.

Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et kommentaaris kirjeldatud sündmus tegelikult selliselt aset

leidis.

Maakohus asus kohtule esitatud tõendite põhjal seisukohale, et hageja on omavoliliselt teinud

takistusi XXX tee läbimiseks. Kostja on vande all antud seletuses kinnitanud, et on kinnistute

lähestikku paiknemise tõttu näinud, kuidas hageja prahti ja kive teele tassib (II kd, tl 178). Hageja

poolt heinakoorma tee läbimise takistamiseks teele jätmine ei ole tõendatud.

4.2. Maakohus leidis, et kommentaar „Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX

kinnistu tütre M.N.ele, et pääseda vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu

kantimine on andnud võimaluse tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust“

sisaldab tõele vastavat faktiväidet - ei ole vaidlust, et hageja kinkis XXX talu tütrele M.N.ele ja

see andis M.N.ele võimaluse vaidlustada kohtukulude tasumist ja suurust.

Maakohus nõustus, et kommentaaris sisalduv sõnakasutus „kantimine“ võib jätta avalikkusele

halva mulje. Ka Eesti keele seletava sõnaraamatu (kättesaadav nt internetis) kohaselt on sõnal

„kantima“ hageja avaldatud kontekstis negatiivne varjund. Kuna kinnistu kinkimine M.N.ele

kohustustest vabanemise eesmärgil ei ole tõendatud, ei saa pidada hageja mainet kahjustavaid

andmeid (kinnistu „kantimine“) tõele vastavaks.

4.3. Maakohus leidis, et kostja ei ole kommentaaris „Valminud on omavoliline ja ebaseaduslik

juurdeehitis, mis koos teele asetatud kividega kitsendab „teeaugu“ 2,5 meetrile. Seetõttu ei mahu

kive liigutamata mööda sõiduautost suurem auto, samuti ka sõiduauto peab tegema täpsussõitu

takistuste vahel. Kive saavad liigutada ainult XXX omanik ja elanikud, aga omanik ei ela alaliselt

XXXl. Eesti Vabariigi Projekterimisnõuete EPN-10 tuleohutusnõuete punkt 7 käsitleb hoonetele

juurdepääsu ja sätestab, päästeteenistuse autodele on vajalik vähemalt 3,5 m laiune

juurdepääsutee. Valla volikogu komisjon eesotsas H.L.iga teostas mõõtmist ja leidis, et 2,5 m on

piisava laiusega „auk“. H.L. vormistas sellest ka komisjoni liikmete teadmata protokolli. Enne

2006. aastat oli XXX tee ilma teetakistusteta ja mootorsõidukitele läbitav. Nõuded teedele on

esitatud teises EV standardis „Linnatänavad“, mis kehtib ka hajaasustuse kohalike teede osas.

Eesti standard EVS 843:2003 “Linnatänavad” põhineb Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN

17 “Linnatänavad”“ esitanud hageja au ja väärikust teotavaid andmeid.

Kui asuda seisukohale, et kostja esitatud faktiväited ei vasta tõele, ei ole hagejal õigust antud

kommentaari kustutamiseks nõude esitamiseks. Maja, mille juurdeehitusest kommentaar räägib,

kuulub M.N.ele 2008. aasta maikuust, ka vald on ettekirjutuse teinud M.N.ele (II kd, tl 128, 134-

137). Hageja ei ole selgitanud, kuidas kommentaar tema õigusi riivab.

Kohtumenetluses on selgunud, et vähemalt osaliselt vastavad kommentaaris esitatud väited tõele.

Tõendamist on leidnud lauseosa „Valminud on omavoliline ja ebaseaduslik juurdeehitis…“ (I kd,

tl 63, III kd, tl 133-137). Tee laiuse üle ei ole pooled vaielnud. Teel olnud kivid, mis takistasid

mootorsõidukitega liiklemist, on tõendatud faktiväide (I kd, tl 63, 67-68). Väite osas, et kive

saavad liigutada vaid XXX omanik ja elanikud, aga omanik ei ela alaliselt XXXl, pooled ei

vaidle. Hageja on kinnitanud, et elab XXX, kuid vabadel hetkedel viibib XXX kinnistul (I kd, tl

89). Projekteerimisnõudeid puudutavas osas poolte vahel vaidlus puudub. Pooled ei vaidle, kas

mõõtmised on teostatud või mitte ning kas H.L. on teiste komisjoniliikmete teadmata vormistanud

mõõtmistulemuste kohta protokolli. Hageja ei ole ümber lükanud väidet, et enne 2006. aastat oli

XXX tee ilma teetakistusteta ja mootorsõidukitele läbitav. Tee laiust 2,5 meetrit ei ole kostja

tõendanud.

5. Maakohus asus seisukohale, et fotode avaldamisega ei ole rikutud hageja õigusi. Maakohus

leidis, et fotodel MG 9406, MG 9407, MG 9409, „Teetakistused“, MG 9413, MG 9414, MG

9419, MG 9420, „Omavoliline juurdeehitis“, MG 9424, MG 9425, MG 9426, MG 9427, MG

9428, MG 9429, MG 9430, MG 9432, IMG 0056-1, IMG 0057-1, IMG 0058-1, „XXX 2007.

aasta oktoobris“, „tee 35“, „Tee4“, IMG 0230, IMG 0231, IMG 0232, IMG 0237, „suvi2009

184“, „V.H. poolt lõhutud auto“, IMG 5457, „omavoliline juurdeehitis 2008“, „teekitsendus“,

IMG 0006, IMG 0009, IMG 0010, „XXX elanike heinavedu 2009. aastal“, MG 8730,

„Teekitsendused 2009. aasta suveks“, „GoBus on alaline liikleja“, IMG 0068, IMG 0070,

„Autokapott vahetult pärast rünnakut“, „teekitsendus“, „suvi2009 198“, „Suvi 2009 192“, „Tee

XXXl“ on kujutatud hageja tütrele kuuluvat eramaja, XXX teed ja autot. Vaidlust ei ole selles, et

ühelgi fotol ei ole kujutatud isikuid. Õigus eraelu ja kodu puutumatusele on isiku subjektiivsed

õigused ja nende õiguste rikkumise lõpetamist saab nõuda isik, kelle õigusi rikutakse, mitte aga

kolmandad isikud. XXX kinnistu omanik on M.N. (II kd, tl 128) ja fotode avalikustamine ei saa

rikkuda hageja õigusi kodu ja eraelu puutumatusele.

6. Maakohus leidis, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, mis tekkis seoses ebaõigete

väidete avaldamisega veebilehel www.fotki.com ja kohaseks hüvitiseks on 100 eurot. Maakohus

leidis, arvestades kostja poolt avaldatud ebaõigete andmete ulatust kõikide avaldatud väidete

kogumis, avalikkuse vähest huvi pildialbumi ja kommentaaride vastu ning hagejal tekkinud

negatiivseid tagajärgi, et kommentaaride sõnakasutus ei ole üldlevinud arusaamade kohaselt

sedavõrd kohatu, et saaks oluliselt hageja õigusi rikkuda. Maakohtu hinnangul ei esine VÕS

§ 1047 lg 3 õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Deliktilise vastutuse puhul peab kostja

tõendama süü puudumist, mida kostja ei ole teinud. Maakohus selgitas, et hageja ei ole

mittevaralise kahju suurust põhjendanud. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise

suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg-d 2, 5, 6, Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-152-09, nr 3-2-1-80-13, nr 3-2-1-18-13).

7. Maakohus

veendus

25.03.2015.a

http://comments.fotki.com/Anulaas/?commentpage=2

veebilehte külastades, et hageja poolt viidatud kommentaarid on avalikult nähtavad. Kostjal tuleb

kustutada hageja isikut nimetavad kommentaarid ja lõpetada hageja kohta põhjendamatult

negatiivsete, halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamine. Kuna hageja isikut kujutavaid

fotosid pildialbum ei sisalda, ei ole hageja nõue hagejat puudutavate fotode avaldamise

lõpetamiseks põhjendatud.

8. Maakohus leidis, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Kostja A.L. esitas apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30.03.2015.a otsusele osas, millega

rahuldati hagi osaliselt. Apellant taotleb uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult

rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole M.N. ega V.H. oma õiguste väidetava rikkumise osas kostja vastu hagi esitanud.

Nimetatud isikuid puudutavas osas oleks maakohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata;

2) puudub õiguslik alus otsuse resolutsiooni punkti 3 esimese kommentaari kustutamiseks.

Maakohus sai analüüsida kõnealuse kommentaari lause esimest poolt üksnes H.H.u

puudutavas osas. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja on avaldanud hageja kohta

väärtushinnanguid, mis loovad hagejast negatiivse kuvandi. Hageja käitumine omavoliliselt ja

teelisi sõimates on fakti küsimus mitte väärtushinnang (nt Riigikohtu lahendi 3-2-1-161-06

p 13). Maakohus tuvastas, et tegemist on õige faktiväitega ja puudus õiguslik alus kohustada

kostjat faktiväidet kustutama (TsMS § 436 lg 1);

3) ei ole maakohus kommentaaris faktiväidet - teeliste sõimamist hageja poolt - sisuliselt

hinnanud (TsMS § 436 lg 1). Kostja on faktiväite tõele vastavuse tõendanud: L.S.

06.05.2008.a tunnistusega (kd I lk 66), XXX valla 02.09.2008.a koosoleku protokolliga (kd I

lk 69-73), E.T. 26.08.2008.a tunnistusega (kd I lk 74), J.B. 05.06.2013.a tunnistusega (kd I lk

75-76), tunnistajate K.L.i ja A.L.i 12.01.2015.a vande all antud ütlustega;

4) kui alternatiivselt peaks kohus asuma seisukohale, et kostja poolt V.H. osas esitatud väiteid on

võimalik menetleda, on kostja seisukohal, et V.H. suhtes esitatud väited on tõesed ja seda

tõendavad järgmised tõendid: Prügiveoteenust osutanud ettevõte 23.01.2009.a kinnitus (kd I lk

63), postivedaja A.K. 25.08.2008.a tõend (kd I lk 65), L.S. 06.05.2008.a tunnistus (kd I lk 66),

XXX Vallavalitsuse 07.01.2008.a istungi protokoll nr 1 (kd I lk 67), lumetõrje töid teostanud

H.V. 08.01.2008.a tunnistus (kd I lk 68), XXX valla 02.09.2008.a koosoleku protokoll (kd I lk

69-73), E.T. 26.08.2008.a tunnistus (kd I lk 74), J.B. 05.07.2013.a tunnistus (kd I lk 75-76),

XXX OÜ juhatuse liige M.K. 13.08.2013.a kinnituse (kd I lk 77), tunnistajate K.L.i ja A.L.i

12.01.2015.a vande all antud ütlused;

5) on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 hinnates kostja vande all antud ütlusi V.H. osas.

Kostja on tõendanud kommentaaris toimunud sündmusi (TsMS § 230 lg 1), vastupidised

tõendid puuduvad;

6) ei kuulu otsuse resolutsiooni punkti 3 teine kommentaar kustutamisele. Maakohus sai

analüüsida ja otsuse teha üksnes hagejat puudutavas osa kohta ja mitte M.N.e kohta. Puudub

vaidlus, et hageja on XXX kinnistu omandanud pärimise teel ja et ta on selle 2008.a mais

kinkinud oma tütrele M.N.ele, kes esitas tsiviilasjas nr 2-07-19443 menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses vastuväite. Seega ei saa antud kostja faktiväide kinnistu

kinkimise ja menetluskulude vaidlustamise kohta hageja õigusi rikkuda;

7) saab vaidlus puudutada hinnangut kinnistu kinkimise motiivile ning mõiste "kantima" kohta.

Põhjendatud on kostja poolt hageja tegevust nimetada "kantimiseks". Hagejal puudus

objektiivne vajadus oma kinnistu võõrandamiseks. Hageja venna V.L.i poeg R.L. on andnud

06.06.2013.a tunnistuse (kd I lk 83), millest nähtub, et hageja tegevus on olnud suunatud tema

isa V.L.i pärandiosast ilmajätmise kindlustamiseks. Kostjale olid kommentaari aluseks olevad

faktid teada enne kommentaari avaldamist novembris 2009.a (VÕS § 1047 lg 3). Kostjale ei

saa ette heita mh kohtudokumentidele põhinevate andmete avaldamist. Maakohus on tõendi ja

kostja poolt esitatud argumendid jätnud käsitlemata, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-t 1 ning

TsMS § 436 lg-t 1;

8) jääb kostjale arusaamatuks, mida peab maakohus silmas mõistega "negatiivne varjund".

Maakohtu viide, et omanik on õigustatud enda omandit käsutama, ei ole mõiste "kantimine"

kasutamisel asjakohane, kuna maakohtu enda poolt viidatud definitsioon ei eelda "kantimise"

korral omaniku ebaseaduslikku tegevust. Vaidluse all on omandi käsutamise asjaolud ja

mittejuristist kolmanda isiku (kostja) keeleliselt väljendatud hinnang sellele;

9) on otsuse resolutsiooni p 2 põhjendamatu, ebaselge ning see ei ole täidetav ja ei vasta TsMS

§ 442 lg 5 nõuetele (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-20-12, p 17; nr 3-2-1-87-11, p 21;

nr 3-2-1-71-10, p. 14; nr 3-2-1-9-10, p 9). Jääb selgusetuks, kuidas sisustada maakohtu otsuse

resolutsioonis kasutatud mõisteid "õigusvastane käitumine", "põhjendamatult negatiivsete",

"halvustavate ja eksitavate". Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 on umbmäärane.

Maakohtu otsuse põhjendavast osast ei selgu, millisel materiaalõiguslikul alusel on maakohus

hageja vastavat nõuet analüüsinud ja selle rahuldanud. Maakohtu otsus on vastavas osas ka

põhjendamata (TsMS § 436 lg 1);

10) ei kuulu hageja kahjuhüvitise nõue rahuldamisele, kuna hagi on alusetu;

11) on ebaõige maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja tõendanud enda süü puudumist. Kostja

on 28.11.2014.a menetlusdokumendi alapunktis 2.3 välja toonud alternatiivse seisukoha, et

isegi juhul, kui oleks võimalik väita, et tema deliktilise vastutuse eeldused on täidetud, puudub

kostjal süü. Kostja jääb kõnealuse alternatiivse seisukoha juurde. Maakohus on kostja

seisukohta eirates rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1);

12) on kostja menetluses esitanud alternatiivse avalduse hageja kahjunõude vähendamiseks (kostja

16.06.2014.a vastuse alapunkt 3.1). Kostja jääb taotluse juurde ja leiab, et hageja võimalik

kahjuhüvitis kuulub vähendamisele kuni nullini (VÕS § 140 lg-le 1);

13) ei kuulu hagi rahuldamisele ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Kui ringkonnakohus peaks hageja hagi mingis ulatuses rahuldama, ei ole TsMS § 162 lg 4 ja

§ 163 lg 1 kohaselt õiglane jaotada menetluskulusid selliselt, et kostja peaks mingis osas

kandma hageja menetluskulusid;

14) oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamise ulatust arvestades suurema osa kostja

menetluskuludest hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata suurema osa hageja

kahjunõudest ja mittevaralistest nõuetest (nõuded fotode ja teed puudutava kommentaari

kustutamiseks);

15) tuleb menetluskulude jagamisel arvestada, et hagejast tulenevalt on maakohtu menetlus

veninud. Maakohus andis hagejale korduvaid võimalusi oma nõuete täpsustamiseks ja jättis

hagi 06.12.2013.a määrusega läbi vaatamata, mille ringkonnakohus tühistas 11.02.2014.a

määrusega. Hageja on menetluses läbivalt käsitlenud menetlusväliste isikute õiguslikke

positsioone (M.N. ja V.H.), mis on kostjale tinginud põhjendamatuid menetluskulusid

tulenevalt vajadusest end nende väidete vastu kaitsta.

10. H.H. palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30.03.2015.a otsus

muutmata. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt:

1) ei vaidlusta kostja apellatsioonkaebuses asjaolu, et kõnealused kommentaarid on oma sisult

hageja suhtes negatiivse tooniga ja halvustavad vaid antud kommentaaridega seotud

väärtushinnanguid ja fakti küsimusi;

2) nõustub hageja täielikult maakohtu seisukohaga, et kommentaarides toodud laused on

vastustaja ja tema perekonnaliikmete suhtes negatiivse sisu ja kuvandiga;

3) on XXX kinnistu tütrele kinkimine hageja perekonna ja tema sugulaste siseringi asi ja ei ole

puutumuses kostjaga. Kommentaari avaldamisega on kostja sekkunud hageja eraellu (PS

§ 26);

4) ei olnud kostjal õigust hageja ja tema perekonna kohta kommentaaride avaldamise õigust.

Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut andmete avaldamiseks;

5) ei ole õige kostja seisukoht, et väidetavad faktiväited annavad õiguse kommentaaride

avaldamiseks. Maakohus tuvastas, et faktid ei ole tõendamist leidnud;

6) on väär kostja seisukoht, et maakohus on analüüsinud otsuste põhjendavas osas V.H. ja

M.N.ega seonduvat. Analüüsides kommentaare tuleb lähtuda kogu kommentaari sisust, et

vältida kommentaari sisu ja mõte moonutamist. Maakohus on õigesti analüüsinud

vaidlustatavates kommentaarides V.H. ja M.N.ega seonduvat;

7) otsustab mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohus diskretsiooni alusel. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust ei ole maakohus otseselt eksinud mittevaralise kahju hüvitise suuruse

määramisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb

materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, milles

kohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus

asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata, jättes H.H. hagi A.L.i vastu täielikult rahuldamata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Seega on

kohtuotsus vastavas osas TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud ega kuulu apellatsiooni korras

läbivaatamisele.

12. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas maakohus rahuldas põhjendatud hageja järgmised

nõuded:

1) kohustada A.L.i lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult

negatiivsete,

halvustavate

ja

eksitavate

kommentaaride

avaldamises

veebilehel

www.fotki.com albumis „XXX_tee“;

2) kohustada A.L.i kustutama www.fotki.com koduleheküljelt H.H.ga seotud järgmised

kommentaarid:

„Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail

2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga,“

„Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütrele M.N.ele, et

pääseda vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnist kantimine on

andnud võimaluse tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust.“;

3) mõista A.L.ilt välja H.H. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 100 (ükssada) eurot.

13. Maakohus ei ole lähemalt põhjendanud otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitut, mille kohaselt

tuleb kohustada kostjat lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb hageja kohta

põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamises veebilehel

www.fotki.com albumis „XXX_tee“. Kohtuotsuse põhjendavas osas (lk 13) on selles kontekstis

üksnes

märgitud,

et

kohus

veendus

25.03.2015.a

veebiaadressi

http://comments.fotki.com/Anulaas/?commentpage=2 külastades, et hageja poolt viidatud

kommentaarid on avalikult nähtavad. Kostjal tuleb kustutada hageja isikut nimetavad

kommentaarid ja lõpetada hageja kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate

kommentaaride avaldamine.

Õigus nõuda kahju tekitava tegevuse keelamist tuleneb VÕS §-st 1055. Kahjustava tegevuse

lõpetamise nõue võib tähendada ka kahjustavast tegevusest tulevikus hoidumise nõuet. VÕS

§ 1055 lõikest 1 tulenev nõudeõigus on mh rakendatav isikuõiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1

p 4 ja § 1046), sh au teotava ja õigusvastase (ebakohase) väärtushinnangu avaldamise korral.

Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et kostja on kahe internetis avaldatud kommentaariga

rikkunud hageja õigusi, sest kommentaarid sisaldasid nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka

ebakohaseid väärtushinnanguid, siis oli kohtul iseenesest alust käsitleda ka VÕS § 1055 lg 1

kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub aga apellandi seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsiooni

punktis 2 sisalduval kujul jääb kahjustava tegevuse lõpetamiseks kohustamine formaalseks ja

sisutühjaks ning kohtuotsus ei ole sellisel kujul sisuliselt täidetav.

14. Maakohtu otsusest saab teha järelduse, et kohtu hinnangul kujutas endast hageja õiguste

kestvat rikkumist asjaolu, et veebiportaalis olid veel 2015. aasta märtsis avalikult nähtavad hageja

poolt viidatud kommentaarid. Kuna aga maakohus kohustas kostjat kustutama konkreetsed,

kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud kommentaarid, siis olnukski sellega iseenesest juba

saavutatud ka hagiga taotletud eesmärk, s.o hageja isiklike õiguste rikkumise lõpetamine. Kostja

poolt avaldatud ülejäänud kommentaarid ega fotod kohtu hinnangul hageja isiklikke õigusi ei

riivanud. Seega puudus alus ja vajadus kohustada kostjat lisaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis

3 märgitule veel abstraktselt lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb negatiivset laadi

kommentaaride avaldamises.

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt sõnastatud nõue õigusvastase käitumise lõpetamise osas

(kohtuotsuse resolutsiooni p 1) on sisuliselt kattuv punktis 2 toodud konkreetsete kommentaaride

kustutamise taotlusega, kuivõrd sellega paluti kohustada kostjat lõpetama üksnes konkreetsel

veebilehel asuvas kindla nimetusega albumis teatud tunnustele vastavate kommentaaride

avaldamine. Seejuures nõustub kolleegium apellandi seisukohaga, et määratlused „põhjendamatult

negatiivne“, „halvustav“ ja „eksitav“ on hinnangulist laadi ning seda, kas mõni kommentaar

vastaks neile tunnustele või mitte, tuleks kaaluda iga üksiku kommentaari puhul eraldi.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalused kommentaarid avaldatud 2009. aastal. Hageja ei

ole põhistanud, et esineks jätkuv oht, et kostja jätkaks ka edaspidi hageja kohta negatiivse sisuga

kommentaaride avaldamist, mida oleks alust käsitada hageja isiklike õiguste rikkumisena.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumisega

ähvardamisega VÕS § 1055 lg 1 mõttes, mis annaks alust kohustada kostjat hoiduma tulevikus

hageja õiguste rikkumisest või sellega ähvardamisest.

Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et hagi rahuldamine nõude osas kohustada

kostjat lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult negatiivsete,

halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamises veebilehel www.fotki.com albumis

„XXX_tee“ ei ole põhjendatud.

16. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, kas kostja on rikkunud hageja

isiklikke õigusi kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 toodud kahe kommentaariga.

(1) „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail

2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga.“

Isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii

väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele

mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2).

Maakohus asus seisukohale, et eeltoodud kommentaaris on kostja avaldanud väärtushinnanguid,

mis loovad hagejast negatiivse kuvandi sõnade „omavoli“ ja „sõim“ kasutamise kaudu. Samas

käsitles kohus V.H.u puudutavaid väiteid faktiväidetena.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on liitväitega, mis koosneb mitmest üksteisest eristuvast

hinnangust ja väitest. Esmalt väidetakse, et kolmandad isikud (teelised) on teevaidluse ajal

kannatanud H. ja Väino omavoli ja sõimu tõttu.

17. Isiku au ja head nime kahjustavana saab käsitada mis tahes viisil ja vormis levitatavat

informatsiooni, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Kuigi

faktiväide ei sisalda iseenesest hinnanguid vaid fakte, võib faktiväide siiski olla isiku au teotav

selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (vt Riigikohtu lahend nr

3-2-1-83-10 p 12). Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kuigi tegelikkusele vastava faktiväite

avaldamine, isegi kui see kahjustab isiku mainet, ei ole iseenesest õigusvastane, võivad need

faktiväited tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist endast kujutada ka isiku mainet

kahjustavat väärtushinnangut. Väärtushinnangu ebakohasus (VÕS § 1046 lg 1) võib olla tingitud

selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas

ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,

arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus

ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-67-10 p 20, nr 3-2-1-161-05,

p 12).

Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kommentaari esimene osa sisaldab faktilist

laadi väiteid H. ja V.H. tegevuse kohta, st et nimetatud isikud käitusid XXX teed kasutada

soovinud kolmandate isikute suhtes omavoliliselt ning ebaviisakalt. Omavoliline käitumine ja

teiste isikute sõimamine on käsitatav faktiväidetena ning niisuguste väidete tõele vastavus on

põhimõtteliselt kontrollitav. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõim „kellelegi

suunatud (valjuhäälset) labaselt väljendatud halvustust.“ See võib, kuid ei pruugi, sisaldada

ebatsensuurseid väljendeid.

18. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei ole andnud asjas

esitatud tõenditele ja asjaoludele terviklikku hinnangut, rikkudes seega otsuse põhjendamise

kohustust. Maakohus ei ole käsitlenud hageja käitumise faktilist külge, omistades sellele üksnes

hinnangulise tähenduse.

Seejuures on maakohus oma otsuses muuhulgas tuvastanud, et hageja poolt XXX tee läbimiseks

omavoliliselt takistuste tegemine on asjas esitatud tõenditega kinnitust leidnud. Seda asjaolu ei ole

vastustaja ka ringkonnakohtus vaidluse alla seadnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja

esitanud piisavalt tõendeid ka selle kohta, et hageja on XXX teed kasutada soovinud isikuid

korduvalt ka sõimanud (I kd tl 66 – 76 ja vande all antud ütlused II kd tl 176 - 179). Muuhulgas

tuleb suhtlusviisi sõimamisena käsitlemisel arvestada ka adressaadi perspektiivi. Käesolevas asjas

on piisavalt dokumenteeritud, et mitmed kolmandad isikud tajusid hageja suhtlusviisi

sõimamisena ning see on kooskõlas asjaoludega, mille kohaselt tegi hageja takistusi XXX tee

läbimisel.

Ehkki teatud määral sisaldavad väljendid „omavoli“ ja „sõimamine“ ka negatiivset varjundit, ei

ole ringkonnakohtu arvates siiski tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Puudub alus asuda

seisukohale, et kostja oleks oma hinnangu hageja käitumisele kujundanud väärate faktiliste

asjaolude alusel või ilmselt meelevaldselt, arvestamata tegelikult aset leidnud elulisi sündmusi.

Väljendatu puhul ei ole tegemist ka ebasündsa väljendusviisiga.

19. Teise lauseosa puhul „28. mail 2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja

mittetöötava trimmeriga“ nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et tegemist on faktiväitega,

milles kostja on kirjeldanud konkreetsel kuupäeval (28. mai 2009) tema väitel toimunud

konkreetset kokkupuudet V.H.ga. Nende väidete tõesus või ebatõesus on põhimõtteliselt

kontrollitav ja kohtumenetluses tõendatav. Maakohus on väite tõesuse hindamisega ka tegelenud

ning leidnud, et V.H. poolt kostja auto ründamine kui faktiliselt toimunud sündmus ei ole asjas

kogutud tõenditega kinnitust leidnud.

Ringkonnakohus nõustub aga apellandi seisukohaga, et alust ei ole kohustada kostjat lükkama

ümber faktiväiteid, mis ei ole seotud hageja enda isikuga. Väide, mille kohaselt ründas V. H.

2009.a mais kostja sõidukit, ei sisalda väiteid ega hinnanguid hageja käitumisele. Hagimenetluses

saab hageja üldjuhul esitada nõudeid kostja vastu üksnes iseenda rikutud õiguste kaitseks, mitte

seevastu kolmandate teovõimeliste isikute huvides. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks

hinnata V. Hiiepõllu käitumist puudutava faktiväite tõele vastavust, kuna selle väite õigsus või

ebaõigsus ei puuduta hageja isiklikke õigusi.

Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat kõrvaldama kommentaar,

mille kohaselt tuli teevaidluse kestel teelistel kannatada H. ja V.H. sõimu all ning V.H. on

väidetavalt rünnanud A.L.i autot.

20. (2) „Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütrele M.N.ele, et

pääseda vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu kantimine on

andnud võimaluse tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust.“

Nimetatud kommentaari osas märkis maakohus, et kinnistu kinkimine hageja poolt oma tütrele

2008.a mais kujutab endast tõele vastavat faktiväidet. Kohus leidis aga, et hageja õigusi riivab

negatiivse varjundiga väljendi „kantimine“ kasutamine, kusjuures tõendatud ei ole kinnistu

kinkimine kohustustest vabanemise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et ka selle

kommentaari puhul on hagejal võimalik tugineda tema enda isiklike õiguste (s.o au ja väärikuse)

riivamisele ja esitatud faktilist laadi andmete ebaõigsusele. Seega saab hagejat puudutavas osas

vaidluse all olla hinnang kinnistu kinkimise motiivile ning väljendile „kantimine“. Käsitlemisele

ei kuulu kommentaaris sisalduv teave, mis puudutab käesoleva menetluse osaliseks mitte oleva

M.N.e isiklikke õigusi.

21. Ringkonnakohus märgib, et väide teise isiku tegutsemise motiivide kohta on oma olemuselt

vähemalt osaliselt hinnangulist laadi. Isikul võib olla teatud viisil käitumiseks mitmeid üksteisest

eristuvaid ajendeid. Sarnaselt eelkäsitletuga (suhtlusstiili tajumine sõimamisena) tuleb isiku

käitumist hinnates arvestada ka selle käitumise adressaadi vaatenurka ning seda, milline mulje

pidi vaidlusalusest käitumisest jääma objektiivsele kõrvalseisjale. Ka Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-05 (p 11) leidnud, et väärtushinnanguna võivad olla käsitatavad väited teatava

teguviisi kohta, millega püüti saada endale teiste isikute arvel põhjendamatuid eeliseid või

mõjutada teisi isikuid ebasobival viisil (nt ähvarduste või sunni abil).

Kommentaaris sisalduvat väidet, mille kohaselt oli kinnistu kinkimise (üheks) ajendiks soov

vältida pärandvara jagamist lähisugulastega, kinnitab hageja vennapoja R.L.i kirjalik selgitus (I kd

tl 83). Asjaolu, et hagejal võis olla kinnistu oma tütrele kinkimiseks ka teisi kaalutlusi, ei lükka

ümber lähisugulaste poolset hinnangut, mille kohaselt toimus kinnistu omaniku vahetus nende

arusaama järgi eesmärgiga jätta neid pärandiosast ilma.

Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt on kinnistu võõrandamine tee kasutamisega seotud

kohtuvaidluse kestel (tsiviilasi nr 2-07-19443) toonud ka tegelikkuses kaasa selle, et kinnisasja

omandanud M.N. keeldus kandmast menetluskulusid selle aja eest, mil ta ei olnud veel kinnisasja

omanik.

22. Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada väljendi „kantimine“ kasutamist asjaomases

kontekstis meelevaldseks, ebakohaseks ega hageja isiklikke õigusi põhjendamatult riivavaks.

Tegemist ei ole ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Ainuüksi teatava negatiivse hinnangulist

laadi varjundi olemasolu ei anna hagi rahuldamiseks piisavat alust, kuivõrd asjaomane hinnang on

seostatav hageja tegelikkuses kinnitust leidnud käitumisega.

Seetõttu tuleb hagi jätta ka kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 sisalduva teise kommentaari

kõrvaldamist puudutavas osas rahuldamata.

23. Kuna hageja isiklike õiguste rikkumine ega hagejale mittevaralise kahju tekitamine kostja

poolt ei ole kinnitust leidnud, siis ei ole ka rahalise hüvitise nõue põhjendatud. Täidetud ei ole

VÕS § 134 lõikes 2 sätestatud eeldused rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Nõue rahalise hüvitise

väljamõistmiseks tuleb seega jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata, ei pea kolleegium vajalikuks

anda hinnangut apellandi poolt esitatud alternatiivsetele seisukohtadele ja taotlustele seoses süü

olemasolu tõendamisega ja kahjunõude vähendamisega.

Menetluskulud

24. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb asjas kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Seega jäävad esmalt hageja kanda tema enda poolt maakohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud. Samuti tuleb hagejal kanda kostja poolt maakohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud nende vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja kulutusi

õigusabiteenusele 72,6 tunni ulatuses kokku summas 10 269,60 eurot (koos käibemaksuga).

Tunnitasu keskmist määra 141,45 eurot (koos käibemaksuga) saab pidada vandeadvokaadist

esindaja poolt osutatud õigusteenuse puhul mõistlikuks ja põhjendatuks.

Samas ei vasta ringkonnakohtu hinnangul õigusteenuse osutamisele kulutatud aeg 72,6 tunni

ulatuses käesoleva vaidluse keerukusele ega mahule. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka

vaidlusega. Vajaduse esitada korduvaid menetlusdokumente tingis hageja (esindaja) tegevus, mh

esitatud haginõude ebaselgus, kuid seejuures oli kostjal võimalik algusest peale viidata samadele

õiguslikele ja faktilistele asjaoludele ning tema põhilised seisukohad jäid menetluses läbivalt

samaks.

Tsiviilasja menetlus on kestnud ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga ca 3 aastat, sellest

maakohtus ligi 2 aastat. Menetluse kestust ei ole alust pidada tavapärasest märkimisväärselt

pikemaks.

25. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse

raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja

menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust.

Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt on maakohtu menetluse puhul põhjendatud ja vajalikuks

teenuse mahuks 34 tundi. Kuna ringkonnakohtu hinnangul kuuluvad kostjale hüvitatavad

menetluskulud vähendamisele, loeb ringkonnakohus esindaja tunnitasu määraks ümardatult 140

eurot (käibemaksuga). Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 4760 eurot maakohtu

menetluses kantud õigusabikulude katteks.

Ringkonnakohtu menetluses kandis kostja (apellant) õigusabikulusid 1656 + 312 = 1968 eurot

ning sellele lisaks tasus riigilõivu 570 eurot. Sealhulgas kulus õigusabi osutamisele aega 11,6

tundi, millele lisandub ringkonnakohtu istungiga seonduv lisakulu 2,2 töötunni mahus.

Apellatsiooniastmes

oli

esindaja

töötunni

maksumuseks

eurot

(käibemaksuta),

menetluskulude nimekirja koostamise ja täiendamise puhul 100 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul

saab tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu arvestades pidada mõistlikuks ja vajalikuks

õigusabiteenuse osutamise ulatuseks 7 töötundi, mis 120-eurose tunnihinna ja 20 %-se

käibemaksu lisandumise puhul moodustab 1008 eurot. Hüvitamisele kuulub riigilõiv ja

apellatsioonimenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud kulud on seega kokku 1578 eurot.

Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja kokku 6338 eurot kahes kohtuastmes

kantud menetluskulude katteks. Kostja (apellant) taotluse kohaselt tuleb hagejalt välja mõista ka

menetluskuludele lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/