2-13-19840/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedH.H. esitas 29.04.2013.a Tartu Maakohtule hagi A.L.i vastu kohustamaks A.L.i lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja
Legislator headnote
AI generated2-13-19840/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: H.H. esitas 29.04.2013.a Tartu Maakohtule hagi A.L.i vastu kohustamaks A.L.i lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2016.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-19840
Tsiviilasi
H.H. hagi A.L.i vastu õigusvastase käitumise lõpetamiseks
ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
8 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.L.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. aprill 2016.a
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (kostja): A.L. (isikukood: XXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
Vastustaja (hageja): H.H. (isikukood: XXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada A.L.i apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015.a otsus osas,
milles kohus hagi rahuldas.
3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta täielikult
rahuldamata H.H. hagi A.L.i vastu õigusvastase käitumise
lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
4. Jätta asjas kantud menetluskulud H.H. kanda. Lugeda
A.L.ile hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks
kahes kohtuastmes kokku 6 338 eurot.
5. Mõista H.H.lt A.L.i kasuks välja menetluskulud kokku
kahes
kohtuastmes
6 338
(kuus
tuhat
kolmsada
kolmkümmend kaheksa) eurot.
6. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks
või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist,
kui
nimetatud
taotlus
ei
ole
esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. H.H. esitas 29.04.2013.a Tartu Maakohtule hagi A.L.i vastu kohustamaks A.L.i lõpetama
õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja
eksitavate kommentaaride avaldamises ning eraelu puudutavate fotode avaldamisega avalikkuse
ees. Hageja palus mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot ning
menetluskulud jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud internetis veebilehel www.fotki.com hageja
nõusolekuta kommentaare ja fotosid:
1) „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail 2009
ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga. /…/“.
Faktiväide, mille kohaselt oli pooleli kohtumenetlus juurdepääsuõiguse määramise osas ehk nn
teevaidlus, on formaalselt korrektne ega ei riku hageja õigusi. Kommentaar kannab endas
üldmõistetavalt negatiivset väärtushinnangut, mistõttu tuleb seda käsitleda au teotava
väärtushinnanguna. Väljendi kasutamine ei ole toimunud isikute omavahelises suhtluses, vaid
avalikus internetiruumis, kus see on saanud teatavaks teadmata hulgale isikutele. Kommentaaris
kirjeldatud episood ei ole aset leidnud. A.L. sõitis ise V.H.le otsa, misjärel V.H. teepervele lebama
jäi. Juba 2008. aastast alates on politsei korduvalt käinud XXX talus A.L.i kaebuste pärast, mis on
politseis registreeritud. Kaebustel alust ei olnud. Sageli on A.L.il nn tunnistajana kaasas tema
abikaasa K.L., kes oli toona XXX vallavolikogu esimees. Kuna kommentaariga on lahutamatult
seotud H.H. ja V.H. ning kommentaari osaline kustutamine ei ole võimalik, tuleb kommentaar
kustutada ka V.H.u puudutavas osas.
2) „Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütrele M.N., et pääseda
vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu kantimine on andnud võimaluse
tütrel vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust“.
Kommentaar on alusetu laim, kuna mitte ükski õigusakt ei keela enda omandis olevat kinnisvara
enda perekonnaliikmele kinkida. Kindlasti ei ole kohane eelnimetatut tehingut „kantimiseks“
nimetada. Nimetatud kinnistu sai hageja pärimise teel ja selle omanikuna oli tal vabadus ise
otsustada, kuidas endale kuuluvat kinnisvara käsutada. Nimetatud kostja väide on alusetu,
ebakohane ning oma olemuselt negatiivset väärtushinnangut kandev. Kuna hageja kasuks on
seatud isiklik kasutusõigus XXX kinnistu osas, on kommentaar ka hageja õigustesse puudutav.
3) „Valminud on omavoliline ja ebaseaduslik juurdeehitis, mis koos teele asetatud kividega
kitsendab „teeaugu“ 2,5 meetrile. Seetõttu ei mahu kive liigutamata mööda sõiduautost suurem
auto, samuti ka sõiduauto peab tegema täpsussõitu takistuste vahel. Kive saavad liigutada ainult
XXX omanik ja elanikud, aga omanik ei ela alaliselt XXXl. Eesti Vabariigi Projekteerimisnõuete
EPN-10 tuleohutusnõuete punkt 7 käsitleb hoonetele juurdepääsu ja sätestab, päästeteenistuse
autodele on vajalik vähemalt 3,5 m laiune juurdepääsutee. Valla volikogu komisjon eesotsas
H.L.iga teostas mõõtmist ja leidis, et 2,5 m on piisava laiusega „auk“. H.L. vormistas sellest ka
komisjoni liikmete teadmata protokolli. Enne 2006. aastat oli XXX tee ilma teetakistusteta ja
mootorsõidukitele läbitav. Nõuded teedele on esitatud teises EV standardis „Linnatänavad“, mis
kehtib ka hajaasustuse kohalike teede osas. Eesti standard EVS 843:2003 “Linnatänavad” põhineb
Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN 17 “Linnatänavad”.“
Kommentaaris avaldatu ei vasta tõele. Tegemist on maja ukseesise terrassiga, mis ehitati koos
elumajaga. 2,5 m laiune tee on seaduslik ning seda ei saa laiendada, kuivõrd ühel pool asub
elumaja ja teisel pool põlispuud. Ka ei asu teel mingisuguseid kive ega muid takistusi, mis
liikumise võimatuks teeksid.
4) Kostja on avaldanud www.fotki.com leheküljel enda kasutajanime alt fotosid, mis riivavad
hageja eraelu puutumatust. Kuigi fotodel pole kujutatud ei hagejat ega tema perekonnaliikmeid,
on kostja oma tegevusega, s.t piltide internetti ülesriputamisega, liigselt tunginud hageja eraellu.
Puudub vajadus teha avalikkusele kättesaadavaks pildid, mis kujutavad hageja kodu ja tegemisi,
nt heinavedu jne. Mitmetele fotodele on pandud pealkirjad, mis ei kajasta tegelikkust.
Kostja tegevus on olnud õigusvastane. Oma käitumisega on kostja teotanud hageja au ning
rikkunud hageja muid isikuõigusi, mis seisnevad temast väära ettekujutuse loomises avalikkuse
ees ning tema perekonna- ja eraelu puutumatusesse sekkumises, samuti kodu puutumatuse
rikkumises. Kostjal pole võimalik tugineda ka väidetavale kõrgendatud huvile, mis kohalikel ja
kõnealuse piirkonnaga seotud inimestel võiks hageja vastu olla. Tavaliste eraisikute puhul tuleb
reeglina arvestada, et nende talumislävi on madalam kui avaliku elu tegelastel, s.t juhul, kui au ja
väärikuse võimaliku alandamise objektiks on eraisik, on inimväärikuse kaitse standardid
kõrgemad. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut ega muid tahteavaldusi kasutada
isikuandmeid, sekkuda tema perekonna- ja eraellu ja rikkuda tema õigust kodu puutumatusele.
Kostja on 10.06.2013.a eelistungil hagi sisuliselt õigeks võtnud ja nõustunud kommentaarid ja
fotod kustutama, kuid ei ole seda teinud.
2. Kostja esitatud hagiavaldusega ei nõustunud, hageja nõuded on põhjendamata ning ei kuulu
rahuldamisele.
Kostja
taotleb
alternatiivselt
hageja
kahjunõude
vähendamist
nullini.
Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kostja on seisukohal, et V.H. puudutavas osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest H.H. õigusi ei
saa rikkuda V.H. kohta esitatud faktiväited ja väärtushinnangud. V.H. ei ole oma huvide ja õiguste
kaitseks hagi esitanud. Ka ei ole hageja enam XXX kinnistu omanik, seega ei saa kinnistut
puudutavad kommentaarid ja pildid hageja õigusi rikkuda.
Pildid, mille kustutamist hageja nõuab, ei saa rikkuda hageja õigusi. Pildid ei kanna endas
hinnanguid, vaid näitavad üksnes talukohta (koos sellel asuva tee ja teetakistusega).Kostja oli
õigustatud XXX kinnistut läbima, kuna see oli ainus juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
Hageja sõim ja omavoli on tõendatud prügiveoteenust osutanud ettevõtte 23.01.2008.a
kinnitusega; postivedaja A.K. 25.08.2008.a tõendiga; L.S. 06.05.2008.a tunnistusega; XXX
Vallavalitsuse 07.01.2008.a istungi protokolliga; lumetõrje töid teostanud H.V.i 08.01.2008.a
antud tunnistusega; XXX vallas 02.09.2008.a toimunud koosoleku protokolliga; E.T.
26.08.2008.a tunnistusega; J.B. 05.07.2013.a tunnistusega ja XXX OÜ juhatuse liikme M.K.
13.08.2013 kinnitusega.
Hageja on kinketehingu toimumist kinnitanud. Seega ei saa antud kostja väide hageja õigusi
rikkuda. Kostja väide, mille kohaselt tugines hageja tütar kohtukulude vaidlustamisel kinnistu
võõrandamisele, on tõene ega saa hageja õigusi rikkuda.
Hageja venna V.L.i poeg R.L. on andnud 06.06.2013.a tunnistuse, et hageja tegevus (s.h XXX
kinnistu kinkimine oma tütrele) on olnud suunatud tema isa V.L.i pärandiosast ilmajätmisele.
Seega on kostja väide õige ega saa hageja õigusi rikkuda. Kostjale oli nimetatud fakt teada enne
vastava väite avaldamist, seega on kostja kõnealust väidet eelnevalt nõutava põhjalikkusega
kontrollinud.
Põhjendatud on kostja poolt hageja tegevust nimetada kantimiseks, kuna hagejal puudus
objektiivne vajadus oma kinnistu võõrandamiseks. Kommentaari sõnakasutus on kohane ja
õigustatud. Tõesed ja põhjendatud väited ei saa hageja õigusi kahjustada ega anda hagejale alust
õiguskaitsevahendite rakendamiseks.
Hageja õiguste väidetav rikkumine juurdeehitust puudutava kommentaariga ei ole võimalik, kuna
puudub vaidlus, et hageja ei ole juba alates 21.05.2008.a XXX kinnistu omanik. Kommentaaris ei
ole hagejale isikuliselt viidatud. Kommentaar on sisuliselt õige ja põhjendatud.
Tõendatud on teetakistuse olemasolu. Cleanaway 23.01.2009.a kirjast nr 30 nähtub, et
16.12.2008.a teostati olemjäätmemete vedu XXX vallas XXX külas. Veopäeval ei olnud võimalik
läbida XXX kinnistut, kuna kinnistul oleva maja juures olid teele paigaldatud kivid ja samuti
ulatus teele ka hooneosa, mis ei võimaldanud jäätmeveokil XXX kinnistut läbida. XXX kinnistu
läbimiseks füüsiliste takistuste tegemine nähtub kohtutäitur Anne Böckleri poolt XXX kinnistu
omanikule M.N.ele saadetud täitmisteatest ja trahvihoiatusest, millest nähtub, et hagejal oli
keelatud teha mistahes tehinguid ja toiminguid, mis oleks takistanud liiklejatel XXX kinnistu
läbimist. XXX Vallavalitsuse 07.01.2008.a istungi protokollist nr 1 nähtub, et perekond H. ei
täida kohtumäärust ega taga naabritele normaalset liikumist oma kinnistutele. Lumetõrje töid
teostanud H.V. on 08.01.2008 andnud tunnistuse, et XXX kinnistut läbiva tee äärde olid
paigaldatud kivid, mis takistasid lumetõrjetöid. Kostja on tõendanud, et XXX kinnistu läbimiseks
oli tehtud ebaseaduslikke takistusi (juurdeehitus ja paigaldatud kivid).
Hageja nime avaldamine kommentaarides on olnud õiguspärane ja kooskõlas isikuandmete kaitse
seaduse §-ga 11. Hageja ise on otsinud avalikkuse tähelepanu soovides ajalehes Postimees
juurdepääsuvaidluse kajastamist. Isegi, kui hageja nime kasutamist kostjale ette heita, ei vastuta
kostja süü puudumise tõttu.
Hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt
ebaõiglane. Arvestada tuleb asjaolu, et kostja on töötu, kostja on esitanud üksnes kontrollitud
väiteid ning hageja enda osa (tulenevalt just varasemast kohtuvaidlusest) hagejale väidetava kahju
tekkimisel on olnud märkimisväärne. Hageja väidetavate õiguste rikkumine ei ole ühelgi juhul
märkimisväärne. Kostja taotleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude vähendamist null
euroni.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas 30. märtsi 2015.a otsusega hagi osaliselt, kohustades kostjat lõpetama
õigusvastase käitumise hageja kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate
kommentaaride avaldamisena veebilehel www.fotki.com albumis „XXX_tee“ ning kustutama
www.fotki.com koduleheküljelt hagejaga seotud kommentaarid:
1) „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail 2009
ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga.“;
2)„Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütre M.N.ele, et pääseda
vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu kantimine on andnud võimaluse
tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust.“
Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 100 eurot. Muus
osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 1) kostja on avaldanud veebilehel www.fotki.com albumis
„XXX_tee“ pilte, millelt nähtub XXX tee ja XXX kinnistu; 2) kostja on veebilehel
www.fotki.com avaldanud kommentaare seoses hageja ja tema abikaasa ning tütrega; 3) XXX
kinnistu kuulub M.N.ele; 4) lepingulised suhted poolte vahel puuduvad.
Maakohus jättis tähelepanuta kõik V.H. ja M.N.e seisukohad, samuti nende nõuded. Hagejaks on
H.H.. Hagi on esitatud isiklike õiguste kaitseks ning sellise hagi menetlemisel ei ole võimalik
lahendada isikute nõudeid, kes ei ole hagejaks.
Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on hagi õigeks võtnud. Pooled ei saavutanud
menetluse käigus ka kompromissi.
4. Maakohus leidis, et tegemist on lepinguvälise kahjuga (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, lg 2,
§ 1046 lg 1, PS § 17, § 26). Sõnavabaduse valimatu kasutamisega ei tohi kellegi teise au ja head
nime teotada. Puudus õigustus kommentaaride avaldamiseks tulenevalt IKS § 11 lg-st 2. Kostjal
ei olnud hageja nõusolekut andmete avaldamiseks, kostja ei postitanud kommentaare
ajakirjanduslikul eesmärgil ning vaatamiste arvust nähtuvalt puudus kommentaaride sisu vastu
ülekaalukas avalik huvi.
4.1. Maakohus leidis, et kommentaaris „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H.
omavoli ja sõimu käes, 28. mail 2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja
mittetöötava trimmeriga“, on kostja avaldanud väärtushinnanguid, mis loovad hagejast negatiivse
kuvandi. Sõnad „omavoli“ ja „sõim“ on negatiivse alatooniga ning halvustavad. Tõendatud ei ole
V.H. poolt kostja auto ründamine kui faktiliselt toimunud sündmus. XXX OÜ juhatuse liikme
poolt esitatud akt ei tõenda, et just V.H. oleks A.L.i auto kapotile hüpanud ja seda kahjustanud.
Arvestamisele ei kuulu K.L.i vande all antud seletus, kuivõrd K.L. ei viibinud ise sündmuskohal
ning kuulis sündmustest abikaasalt (II kd, tl 176). Maakohus ei arvestanud tõendina kostja vande
all antud seletust, et politsei lõpetas auto ründamise asjus väärteomenetluse tõendamatuse tõttu.
Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et kommentaaris kirjeldatud sündmus tegelikult selliselt aset
leidis.
Maakohus asus kohtule esitatud tõendite põhjal seisukohale, et hageja on omavoliliselt teinud
takistusi XXX tee läbimiseks. Kostja on vande all antud seletuses kinnitanud, et on kinnistute
lähestikku paiknemise tõttu näinud, kuidas hageja prahti ja kive teele tassib (II kd, tl 178). Hageja
poolt heinakoorma tee läbimise takistamiseks teele jätmine ei ole tõendatud.
4.2. Maakohus leidis, et kommentaar „Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX
kinnistu tütre M.N.ele, et pääseda vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu
kantimine on andnud võimaluse tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust“
sisaldab tõele vastavat faktiväidet - ei ole vaidlust, et hageja kinkis XXX talu tütrele M.N.ele ja
see andis M.N.ele võimaluse vaidlustada kohtukulude tasumist ja suurust.
Maakohus nõustus, et kommentaaris sisalduv sõnakasutus „kantimine“ võib jätta avalikkusele
halva mulje. Ka Eesti keele seletava sõnaraamatu (kättesaadav nt internetis) kohaselt on sõnal
„kantima“ hageja avaldatud kontekstis negatiivne varjund. Kuna kinnistu kinkimine M.N.ele
kohustustest vabanemise eesmärgil ei ole tõendatud, ei saa pidada hageja mainet kahjustavaid
andmeid (kinnistu „kantimine“) tõele vastavaks.
4.3. Maakohus leidis, et kostja ei ole kommentaaris „Valminud on omavoliline ja ebaseaduslik
juurdeehitis, mis koos teele asetatud kividega kitsendab „teeaugu“ 2,5 meetrile. Seetõttu ei mahu
kive liigutamata mööda sõiduautost suurem auto, samuti ka sõiduauto peab tegema täpsussõitu
takistuste vahel. Kive saavad liigutada ainult XXX omanik ja elanikud, aga omanik ei ela alaliselt
XXXl. Eesti Vabariigi Projekterimisnõuete EPN-10 tuleohutusnõuete punkt 7 käsitleb hoonetele
juurdepääsu ja sätestab, päästeteenistuse autodele on vajalik vähemalt 3,5 m laiune
juurdepääsutee. Valla volikogu komisjon eesotsas H.L.iga teostas mõõtmist ja leidis, et 2,5 m on
piisava laiusega „auk“. H.L. vormistas sellest ka komisjoni liikmete teadmata protokolli. Enne
2006. aastat oli XXX tee ilma teetakistusteta ja mootorsõidukitele läbitav. Nõuded teedele on
esitatud teises EV standardis „Linnatänavad“, mis kehtib ka hajaasustuse kohalike teede osas.
Eesti standard EVS 843:2003 “Linnatänavad” põhineb Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN
17 “Linnatänavad”“ esitanud hageja au ja väärikust teotavaid andmeid.
Kui asuda seisukohale, et kostja esitatud faktiväited ei vasta tõele, ei ole hagejal õigust antud
kommentaari kustutamiseks nõude esitamiseks. Maja, mille juurdeehitusest kommentaar räägib,
kuulub M.N.ele 2008. aasta maikuust, ka vald on ettekirjutuse teinud M.N.ele (II kd, tl 128, 134-
137). Hageja ei ole selgitanud, kuidas kommentaar tema õigusi riivab.
Kohtumenetluses on selgunud, et vähemalt osaliselt vastavad kommentaaris esitatud väited tõele.
Tõendamist on leidnud lauseosa „Valminud on omavoliline ja ebaseaduslik juurdeehitis…“ (I kd,
tl 63, III kd, tl 133-137). Tee laiuse üle ei ole pooled vaielnud. Teel olnud kivid, mis takistasid
mootorsõidukitega liiklemist, on tõendatud faktiväide (I kd, tl 63, 67-68). Väite osas, et kive
saavad liigutada vaid XXX omanik ja elanikud, aga omanik ei ela alaliselt XXXl, pooled ei
vaidle. Hageja on kinnitanud, et elab XXX, kuid vabadel hetkedel viibib XXX kinnistul (I kd, tl
89). Projekteerimisnõudeid puudutavas osas poolte vahel vaidlus puudub. Pooled ei vaidle, kas
mõõtmised on teostatud või mitte ning kas H.L. on teiste komisjoniliikmete teadmata vormistanud
mõõtmistulemuste kohta protokolli. Hageja ei ole ümber lükanud väidet, et enne 2006. aastat oli
XXX tee ilma teetakistusteta ja mootorsõidukitele läbitav. Tee laiust 2,5 meetrit ei ole kostja
tõendanud.
5. Maakohus asus seisukohale, et fotode avaldamisega ei ole rikutud hageja õigusi. Maakohus
leidis, et fotodel MG 9406, MG 9407, MG 9409, „Teetakistused“, MG 9413, MG 9414, MG
9419, MG 9420, „Omavoliline juurdeehitis“, MG 9424, MG 9425, MG 9426, MG 9427, MG
9428, MG 9429, MG 9430, MG 9432, IMG 0056-1, IMG 0057-1, IMG 0058-1, „XXX 2007.
aasta oktoobris“, „tee 35“, „Tee4“, IMG 0230, IMG 0231, IMG 0232, IMG 0237, „suvi2009
184“, „V.H. poolt lõhutud auto“, IMG 5457, „omavoliline juurdeehitis 2008“, „teekitsendus“,
IMG 0006, IMG 0009, IMG 0010, „XXX elanike heinavedu 2009. aastal“, MG 8730,
„Teekitsendused 2009. aasta suveks“, „GoBus on alaline liikleja“, IMG 0068, IMG 0070,
„Autokapott vahetult pärast rünnakut“, „teekitsendus“, „suvi2009 198“, „Suvi 2009 192“, „Tee
XXXl“ on kujutatud hageja tütrele kuuluvat eramaja, XXX teed ja autot. Vaidlust ei ole selles, et
ühelgi fotol ei ole kujutatud isikuid. Õigus eraelu ja kodu puutumatusele on isiku subjektiivsed
õigused ja nende õiguste rikkumise lõpetamist saab nõuda isik, kelle õigusi rikutakse, mitte aga
kolmandad isikud. XXX kinnistu omanik on M.N. (II kd, tl 128) ja fotode avalikustamine ei saa
rikkuda hageja õigusi kodu ja eraelu puutumatusele.
6. Maakohus leidis, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, mis tekkis seoses ebaõigete
väidete avaldamisega veebilehel www.fotki.com ja kohaseks hüvitiseks on 100 eurot. Maakohus
leidis, arvestades kostja poolt avaldatud ebaõigete andmete ulatust kõikide avaldatud väidete
kogumis, avalikkuse vähest huvi pildialbumi ja kommentaaride vastu ning hagejal tekkinud
negatiivseid tagajärgi, et kommentaaride sõnakasutus ei ole üldlevinud arusaamade kohaselt
sedavõrd kohatu, et saaks oluliselt hageja õigusi rikkuda. Maakohtu hinnangul ei esine VÕS
§ 1047 lg 3 õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Deliktilise vastutuse puhul peab kostja
tõendama süü puudumist, mida kostja ei ole teinud. Maakohus selgitas, et hageja ei ole
mittevaralise kahju suurust põhjendanud. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise
suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg-d 2, 5, 6, Riigikohtu
lahendid nr 3-2-1-152-09, nr 3-2-1-80-13, nr 3-2-1-18-13).
7. Maakohus
veendus
25.03.2015.a
http://comments.fotki.com/Anulaas/?commentpage=2
veebilehte külastades, et hageja poolt viidatud kommentaarid on avalikult nähtavad. Kostjal tuleb
kustutada hageja isikut nimetavad kommentaarid ja lõpetada hageja kohta põhjendamatult
negatiivsete, halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamine. Kuna hageja isikut kujutavaid
fotosid pildialbum ei sisalda, ei ole hageja nõue hagejat puudutavate fotode avaldamise
lõpetamiseks põhjendatud.
8. Maakohus leidis, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jätta menetluskulud
poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9. Kostja A.L. esitas apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30.03.2015.a otsusele osas, millega
rahuldati hagi osaliselt. Apellant taotleb uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult
rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt:
1) ei ole M.N. ega V.H. oma õiguste väidetava rikkumise osas kostja vastu hagi esitanud.
Nimetatud isikuid puudutavas osas oleks maakohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata või
alternatiivselt rahuldamata;
2) puudub õiguslik alus otsuse resolutsiooni punkti 3 esimese kommentaari kustutamiseks.
Maakohus sai analüüsida kõnealuse kommentaari lause esimest poolt üksnes H.H.u
puudutavas osas. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja on avaldanud hageja kohta
väärtushinnanguid, mis loovad hagejast negatiivse kuvandi. Hageja käitumine omavoliliselt ja
teelisi sõimates on fakti küsimus mitte väärtushinnang (nt Riigikohtu lahendi 3-2-1-161-06
p 13). Maakohus tuvastas, et tegemist on õige faktiväitega ja puudus õiguslik alus kohustada
kostjat faktiväidet kustutama (TsMS § 436 lg 1);
3) ei ole maakohus kommentaaris faktiväidet - teeliste sõimamist hageja poolt - sisuliselt
hinnanud (TsMS § 436 lg 1). Kostja on faktiväite tõele vastavuse tõendanud: L.S.
06.05.2008.a tunnistusega (kd I lk 66), XXX valla 02.09.2008.a koosoleku protokolliga (kd I
lk 69-73), E.T. 26.08.2008.a tunnistusega (kd I lk 74), J.B. 05.06.2013.a tunnistusega (kd I lk
75-76), tunnistajate K.L.i ja A.L.i 12.01.2015.a vande all antud ütlustega;
4) kui alternatiivselt peaks kohus asuma seisukohale, et kostja poolt V.H. osas esitatud väiteid on
võimalik menetleda, on kostja seisukohal, et V.H. suhtes esitatud väited on tõesed ja seda
tõendavad järgmised tõendid: Prügiveoteenust osutanud ettevõte 23.01.2009.a kinnitus (kd I lk
63), postivedaja A.K. 25.08.2008.a tõend (kd I lk 65), L.S. 06.05.2008.a tunnistus (kd I lk 66),
XXX Vallavalitsuse 07.01.2008.a istungi protokoll nr 1 (kd I lk 67), lumetõrje töid teostanud
H.V. 08.01.2008.a tunnistus (kd I lk 68), XXX valla 02.09.2008.a koosoleku protokoll (kd I lk
69-73), E.T. 26.08.2008.a tunnistus (kd I lk 74), J.B. 05.07.2013.a tunnistus (kd I lk 75-76),
XXX OÜ juhatuse liige M.K. 13.08.2013.a kinnituse (kd I lk 77), tunnistajate K.L.i ja A.L.i
12.01.2015.a vande all antud ütlused;
5) on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 hinnates kostja vande all antud ütlusi V.H. osas.
Kostja on tõendanud kommentaaris toimunud sündmusi (TsMS § 230 lg 1), vastupidised
tõendid puuduvad;
6) ei kuulu otsuse resolutsiooni punkti 3 teine kommentaar kustutamisele. Maakohus sai
analüüsida ja otsuse teha üksnes hagejat puudutavas osa kohta ja mitte M.N.e kohta. Puudub
vaidlus, et hageja on XXX kinnistu omandanud pärimise teel ja et ta on selle 2008.a mais
kinkinud oma tütrele M.N.ele, kes esitas tsiviilasjas nr 2-07-19443 menetluskulude
kindlaksmääramise menetluses vastuväite. Seega ei saa antud kostja faktiväide kinnistu
kinkimise ja menetluskulude vaidlustamise kohta hageja õigusi rikkuda;
7) saab vaidlus puudutada hinnangut kinnistu kinkimise motiivile ning mõiste "kantima" kohta.
Põhjendatud on kostja poolt hageja tegevust nimetada "kantimiseks". Hagejal puudus
objektiivne vajadus oma kinnistu võõrandamiseks. Hageja venna V.L.i poeg R.L. on andnud
06.06.2013.a tunnistuse (kd I lk 83), millest nähtub, et hageja tegevus on olnud suunatud tema
isa V.L.i pärandiosast ilmajätmise kindlustamiseks. Kostjale olid kommentaari aluseks olevad
faktid teada enne kommentaari avaldamist novembris 2009.a (VÕS § 1047 lg 3). Kostjale ei
saa ette heita mh kohtudokumentidele põhinevate andmete avaldamist. Maakohus on tõendi ja
kostja poolt esitatud argumendid jätnud käsitlemata, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-t 1 ning
TsMS § 436 lg-t 1;
8) jääb kostjale arusaamatuks, mida peab maakohus silmas mõistega "negatiivne varjund".
Maakohtu viide, et omanik on õigustatud enda omandit käsutama, ei ole mõiste "kantimine"
kasutamisel asjakohane, kuna maakohtu enda poolt viidatud definitsioon ei eelda "kantimise"
korral omaniku ebaseaduslikku tegevust. Vaidluse all on omandi käsutamise asjaolud ja
mittejuristist kolmanda isiku (kostja) keeleliselt väljendatud hinnang sellele;
9) on otsuse resolutsiooni p 2 põhjendamatu, ebaselge ning see ei ole täidetav ja ei vasta TsMS
§ 442 lg 5 nõuetele (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-20-12, p 17; nr 3-2-1-87-11, p 21;
nr 3-2-1-71-10, p. 14; nr 3-2-1-9-10, p 9). Jääb selgusetuks, kuidas sisustada maakohtu otsuse
resolutsioonis kasutatud mõisteid "õigusvastane käitumine", "põhjendamatult negatiivsete",
"halvustavate ja eksitavate". Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 on umbmäärane.
Maakohtu otsuse põhjendavast osast ei selgu, millisel materiaalõiguslikul alusel on maakohus
hageja vastavat nõuet analüüsinud ja selle rahuldanud. Maakohtu otsus on vastavas osas ka
põhjendamata (TsMS § 436 lg 1);
10) ei kuulu hageja kahjuhüvitise nõue rahuldamisele, kuna hagi on alusetu;
11) on ebaõige maakohtu seisukoht, nagu ei oleks kostja tõendanud enda süü puudumist. Kostja
on 28.11.2014.a menetlusdokumendi alapunktis 2.3 välja toonud alternatiivse seisukoha, et
isegi juhul, kui oleks võimalik väita, et tema deliktilise vastutuse eeldused on täidetud, puudub
kostjal süü. Kostja jääb kõnealuse alternatiivse seisukoha juurde. Maakohus on kostja
seisukohta eirates rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1);
12) on kostja menetluses esitanud alternatiivse avalduse hageja kahjunõude vähendamiseks (kostja
16.06.2014.a vastuse alapunkt 3.1). Kostja jääb taotluse juurde ja leiab, et hageja võimalik
kahjuhüvitis kuulub vähendamisele kuni nullini (VÕS § 140 lg-le 1);
13) ei kuulu hagi rahuldamisele ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
Kui ringkonnakohus peaks hageja hagi mingis ulatuses rahuldama, ei ole TsMS § 162 lg 4 ja
§ 163 lg 1 kohaselt õiglane jaotada menetluskulusid selliselt, et kostja peaks mingis osas
kandma hageja menetluskulusid;
14) oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamise ulatust arvestades suurema osa kostja
menetluskuludest hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata suurema osa hageja
kahjunõudest ja mittevaralistest nõuetest (nõuded fotode ja teed puudutava kommentaari
kustutamiseks);
15) tuleb menetluskulude jagamisel arvestada, et hagejast tulenevalt on maakohtu menetlus
veninud. Maakohus andis hagejale korduvaid võimalusi oma nõuete täpsustamiseks ja jättis
hagi 06.12.2013.a määrusega läbi vaatamata, mille ringkonnakohus tühistas 11.02.2014.a
määrusega. Hageja on menetluses läbivalt käsitlenud menetlusväliste isikute õiguslikke
positsioone (M.N. ja V.H.), mis on kostjale tinginud põhjendamatuid menetluskulusid
tulenevalt vajadusest end nende väidete vastu kaitsta.
10. H.H. palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30.03.2015.a otsus
muutmata. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt:
1) ei vaidlusta kostja apellatsioonkaebuses asjaolu, et kõnealused kommentaarid on oma sisult
hageja suhtes negatiivse tooniga ja halvustavad vaid antud kommentaaridega seotud
väärtushinnanguid ja fakti küsimusi;
2) nõustub hageja täielikult maakohtu seisukohaga, et kommentaarides toodud laused on
vastustaja ja tema perekonnaliikmete suhtes negatiivse sisu ja kuvandiga;
3) on XXX kinnistu tütrele kinkimine hageja perekonna ja tema sugulaste siseringi asi ja ei ole
puutumuses kostjaga. Kommentaari avaldamisega on kostja sekkunud hageja eraellu (PS
§ 26);
4) ei olnud kostjal õigust hageja ja tema perekonna kohta kommentaaride avaldamise õigust.
Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut andmete avaldamiseks;
5) ei ole õige kostja seisukoht, et väidetavad faktiväited annavad õiguse kommentaaride
avaldamiseks. Maakohus tuvastas, et faktid ei ole tõendamist leidnud;
6) on väär kostja seisukoht, et maakohus on analüüsinud otsuste põhjendavas osas V.H. ja
M.N.ega seonduvat. Analüüsides kommentaare tuleb lähtuda kogu kommentaari sisust, et
vältida kommentaari sisu ja mõte moonutamist. Maakohus on õigesti analüüsinud
vaidlustatavates kommentaarides V.H. ja M.N.ega seonduvat;
7) otsustab mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohus diskretsiooni alusel. Arvestades hagi
rahuldamise ulatust ei ole maakohus otseselt eksinud mittevaralise kahju hüvitise suuruse
määramisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb
materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, milles
kohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus
asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata, jättes H.H. hagi A.L.i vastu täielikult rahuldamata.
Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Seega on
kohtuotsus vastavas osas TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud ega kuulu apellatsiooni korras
läbivaatamisele.
12. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas maakohus rahuldas põhjendatud hageja järgmised
nõuded:
1) kohustada A.L.i lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult
negatiivsete,
halvustavate
ja
eksitavate
kommentaaride
avaldamises
veebilehel
www.fotki.com albumis „XXX_tee“;
2) kohustada A.L.i kustutama www.fotki.com koduleheküljelt H.H.ga seotud järgmised
kommentaarid:
„Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail
2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga,“
„Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütrele M.N.ele, et
pääseda vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnist kantimine on
andnud võimaluse tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust.“;
3) mõista A.L.ilt välja H.H. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 100 (ükssada) eurot.
13. Maakohus ei ole lähemalt põhjendanud otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitut, mille kohaselt
tuleb kohustada kostjat lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb hageja kohta
põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamises veebilehel
www.fotki.com albumis „XXX_tee“. Kohtuotsuse põhjendavas osas (lk 13) on selles kontekstis
üksnes
märgitud,
et
kohus
veendus
25.03.2015.a
veebiaadressi
http://comments.fotki.com/Anulaas/?commentpage=2 külastades, et hageja poolt viidatud
kommentaarid on avalikult nähtavad. Kostjal tuleb kustutada hageja isikut nimetavad
kommentaarid ja lõpetada hageja kohta põhjendamatult negatiivsete, halvustavate ja eksitavate
kommentaaride avaldamine.
Õigus nõuda kahju tekitava tegevuse keelamist tuleneb VÕS §-st 1055. Kahjustava tegevuse
lõpetamise nõue võib tähendada ka kahjustavast tegevusest tulevikus hoidumise nõuet. VÕS
§ 1055 lõikest 1 tulenev nõudeõigus on mh rakendatav isikuõiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1
p 4 ja § 1046), sh au teotava ja õigusvastase (ebakohase) väärtushinnangu avaldamise korral.
Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et kostja on kahe internetis avaldatud kommentaariga
rikkunud hageja õigusi, sest kommentaarid sisaldasid nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka
ebakohaseid väärtushinnanguid, siis oli kohtul iseenesest alust käsitleda ka VÕS § 1055 lg 1
kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub aga apellandi seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsiooni
punktis 2 sisalduval kujul jääb kahjustava tegevuse lõpetamiseks kohustamine formaalseks ja
sisutühjaks ning kohtuotsus ei ole sellisel kujul sisuliselt täidetav.
14. Maakohtu otsusest saab teha järelduse, et kohtu hinnangul kujutas endast hageja õiguste
kestvat rikkumist asjaolu, et veebiportaalis olid veel 2015. aasta märtsis avalikult nähtavad hageja
poolt viidatud kommentaarid. Kuna aga maakohus kohustas kostjat kustutama konkreetsed,
kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud kommentaarid, siis olnukski sellega iseenesest juba
saavutatud ka hagiga taotletud eesmärk, s.o hageja isiklike õiguste rikkumise lõpetamine. Kostja
poolt avaldatud ülejäänud kommentaarid ega fotod kohtu hinnangul hageja isiklikke õigusi ei
riivanud. Seega puudus alus ja vajadus kohustada kostjat lisaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis
3 märgitule veel abstraktselt lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb negatiivset laadi
kommentaaride avaldamises.
Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt sõnastatud nõue õigusvastase käitumise lõpetamise osas
(kohtuotsuse resolutsiooni p 1) on sisuliselt kattuv punktis 2 toodud konkreetsete kommentaaride
kustutamise taotlusega, kuivõrd sellega paluti kohustada kostjat lõpetama üksnes konkreetsel
veebilehel asuvas kindla nimetusega albumis teatud tunnustele vastavate kommentaaride
avaldamine. Seejuures nõustub kolleegium apellandi seisukohaga, et määratlused „põhjendamatult
negatiivne“, „halvustav“ ja „eksitav“ on hinnangulist laadi ning seda, kas mõni kommentaar
vastaks neile tunnustele või mitte, tuleks kaaluda iga üksiku kommentaari puhul eraldi.
15. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalused kommentaarid avaldatud 2009. aastal. Hageja ei
ole põhistanud, et esineks jätkuv oht, et kostja jätkaks ka edaspidi hageja kohta negatiivse sisuga
kommentaaride avaldamist, mida oleks alust käsitada hageja isiklike õiguste rikkumisena.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumisega
ähvardamisega VÕS § 1055 lg 1 mõttes, mis annaks alust kohustada kostjat hoiduma tulevikus
hageja õiguste rikkumisest või sellega ähvardamisest.
Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et hagi rahuldamine nõude osas kohustada
kostjat lõpetama õigusvastane käitumine, mis seisneb H.H. kohta põhjendamatult negatiivsete,
halvustavate ja eksitavate kommentaaride avaldamises veebilehel www.fotki.com albumis
„XXX_tee“ ei ole põhjendatud.
16. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, kas kostja on rikkunud hageja
isiklikke õigusi kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 toodud kahe kommentaariga.
(1) „Kogu teevaidluse aja on teelised kannatanud H. ja V.H. omavoli ja sõimu käes, 28. mail
2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja mittetöötava trimmeriga.“
Isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii
väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele
mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2).
Maakohus asus seisukohale, et eeltoodud kommentaaris on kostja avaldanud väärtushinnanguid,
mis loovad hagejast negatiivse kuvandi sõnade „omavoli“ ja „sõim“ kasutamise kaudu. Samas
käsitles kohus V.H.u puudutavaid väiteid faktiväidetena.
Ringkonnakohus leiab, et tegemist on liitväitega, mis koosneb mitmest üksteisest eristuvast
hinnangust ja väitest. Esmalt väidetakse, et kolmandad isikud (teelised) on teevaidluse ajal
kannatanud H. ja Väino omavoli ja sõimu tõttu.
17. Isiku au ja head nime kahjustavana saab käsitada mis tahes viisil ja vormis levitatavat
informatsiooni, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Kuigi
faktiväide ei sisalda iseenesest hinnanguid vaid fakte, võib faktiväide siiski olla isiku au teotav
selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (vt Riigikohtu lahend nr
3-2-1-83-10 p 12). Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kuigi tegelikkusele vastava faktiväite
avaldamine, isegi kui see kahjustab isiku mainet, ei ole iseenesest õigusvastane, võivad need
faktiväited tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist endast kujutada ka isiku mainet
kahjustavat väärtushinnangut. Väärtushinnangu ebakohasus (VÕS § 1046 lg 1) võib olla tingitud
selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas
ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,
arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus
ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-67-10 p 20, nr 3-2-1-161-05,
p 12).
Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kommentaari esimene osa sisaldab faktilist
laadi väiteid H. ja V.H. tegevuse kohta, st et nimetatud isikud käitusid XXX teed kasutada
soovinud kolmandate isikute suhtes omavoliliselt ning ebaviisakalt. Omavoliline käitumine ja
teiste isikute sõimamine on käsitatav faktiväidetena ning niisuguste väidete tõele vastavus on
põhimõtteliselt kontrollitav. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõim „kellelegi
suunatud (valjuhäälset) labaselt väljendatud halvustust.“ See võib, kuid ei pruugi, sisaldada
ebatsensuurseid väljendeid.
18. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei ole andnud asjas
esitatud tõenditele ja asjaoludele terviklikku hinnangut, rikkudes seega otsuse põhjendamise
kohustust. Maakohus ei ole käsitlenud hageja käitumise faktilist külge, omistades sellele üksnes
hinnangulise tähenduse.
Seejuures on maakohus oma otsuses muuhulgas tuvastanud, et hageja poolt XXX tee läbimiseks
omavoliliselt takistuste tegemine on asjas esitatud tõenditega kinnitust leidnud. Seda asjaolu ei ole
vastustaja ka ringkonnakohtus vaidluse alla seadnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja
esitanud piisavalt tõendeid ka selle kohta, et hageja on XXX teed kasutada soovinud isikuid
korduvalt ka sõimanud (I kd tl 66 – 76 ja vande all antud ütlused II kd tl 176 - 179). Muuhulgas
tuleb suhtlusviisi sõimamisena käsitlemisel arvestada ka adressaadi perspektiivi. Käesolevas asjas
on piisavalt dokumenteeritud, et mitmed kolmandad isikud tajusid hageja suhtlusviisi
sõimamisena ning see on kooskõlas asjaoludega, mille kohaselt tegi hageja takistusi XXX tee
läbimisel.
Ehkki teatud määral sisaldavad väljendid „omavoli“ ja „sõimamine“ ka negatiivset varjundit, ei
ole ringkonnakohtu arvates siiski tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Puudub alus asuda
seisukohale, et kostja oleks oma hinnangu hageja käitumisele kujundanud väärate faktiliste
asjaolude alusel või ilmselt meelevaldselt, arvestamata tegelikult aset leidnud elulisi sündmusi.
Väljendatu puhul ei ole tegemist ka ebasündsa väljendusviisiga.
19. Teise lauseosa puhul „28. mail 2009 ründas V.H. A.L.i autot, olles ise varustatud kiivri ja
mittetöötava trimmeriga“ nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et tegemist on faktiväitega,
milles kostja on kirjeldanud konkreetsel kuupäeval (28. mai 2009) tema väitel toimunud
konkreetset kokkupuudet V.H.ga. Nende väidete tõesus või ebatõesus on põhimõtteliselt
kontrollitav ja kohtumenetluses tõendatav. Maakohus on väite tõesuse hindamisega ka tegelenud
ning leidnud, et V.H. poolt kostja auto ründamine kui faktiliselt toimunud sündmus ei ole asjas
kogutud tõenditega kinnitust leidnud.
Ringkonnakohus nõustub aga apellandi seisukohaga, et alust ei ole kohustada kostjat lükkama
ümber faktiväiteid, mis ei ole seotud hageja enda isikuga. Väide, mille kohaselt ründas V. H.
2009.a mais kostja sõidukit, ei sisalda väiteid ega hinnanguid hageja käitumisele. Hagimenetluses
saab hageja üldjuhul esitada nõudeid kostja vastu üksnes iseenda rikutud õiguste kaitseks, mitte
seevastu kolmandate teovõimeliste isikute huvides. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks
hinnata V. Hiiepõllu käitumist puudutava faktiväite tõele vastavust, kuna selle väite õigsus või
ebaõigsus ei puuduta hageja isiklikke õigusi.
Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat kõrvaldama kommentaar,
mille kohaselt tuli teevaidluse kestel teelistel kannatada H. ja V.H. sõimu all ning V.H. on
väidetavalt rünnanud A.L.i autot.
20. (2) „Kohtuskäimise käigus kinkis H.H. 2008. aasta mais XXX kinnistu tütrele M.N.ele, et
pääseda vennale makstava pärandusosa maksmisest. Niisugune kinnistu kantimine on
andnud võimaluse tütrel M.N.el vaidlustada kohtukulude tasumist ja selle suurust.“
Nimetatud kommentaari osas märkis maakohus, et kinnistu kinkimine hageja poolt oma tütrele
2008.a mais kujutab endast tõele vastavat faktiväidet. Kohus leidis aga, et hageja õigusi riivab
negatiivse varjundiga väljendi „kantimine“ kasutamine, kusjuures tõendatud ei ole kinnistu
kinkimine kohustustest vabanemise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et ka selle
kommentaari puhul on hagejal võimalik tugineda tema enda isiklike õiguste (s.o au ja väärikuse)
riivamisele ja esitatud faktilist laadi andmete ebaõigsusele. Seega saab hagejat puudutavas osas
vaidluse all olla hinnang kinnistu kinkimise motiivile ning väljendile „kantimine“. Käsitlemisele
ei kuulu kommentaaris sisalduv teave, mis puudutab käesoleva menetluse osaliseks mitte oleva
M.N.e isiklikke õigusi.
21. Ringkonnakohus märgib, et väide teise isiku tegutsemise motiivide kohta on oma olemuselt
vähemalt osaliselt hinnangulist laadi. Isikul võib olla teatud viisil käitumiseks mitmeid üksteisest
eristuvaid ajendeid. Sarnaselt eelkäsitletuga (suhtlusstiili tajumine sõimamisena) tuleb isiku
käitumist hinnates arvestada ka selle käitumise adressaadi vaatenurka ning seda, milline mulje
pidi vaidlusalusest käitumisest jääma objektiivsele kõrvalseisjale. Ka Riigikohus on tsiviilasjas
nr 3-2-1-161-05 (p 11) leidnud, et väärtushinnanguna võivad olla käsitatavad väited teatava
teguviisi kohta, millega püüti saada endale teiste isikute arvel põhjendamatuid eeliseid või
mõjutada teisi isikuid ebasobival viisil (nt ähvarduste või sunni abil).
Kommentaaris sisalduvat väidet, mille kohaselt oli kinnistu kinkimise (üheks) ajendiks soov
vältida pärandvara jagamist lähisugulastega, kinnitab hageja vennapoja R.L.i kirjalik selgitus (I kd
tl 83). Asjaolu, et hagejal võis olla kinnistu oma tütrele kinkimiseks ka teisi kaalutlusi, ei lükka
ümber lähisugulaste poolset hinnangut, mille kohaselt toimus kinnistu omaniku vahetus nende
arusaama järgi eesmärgiga jätta neid pärandiosast ilma.
Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt on kinnistu võõrandamine tee kasutamisega seotud
kohtuvaidluse kestel (tsiviilasi nr 2-07-19443) toonud ka tegelikkuses kaasa selle, et kinnisasja
omandanud M.N. keeldus kandmast menetluskulusid selle aja eest, mil ta ei olnud veel kinnisasja
omanik.
22. Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada väljendi „kantimine“ kasutamist asjaomases
kontekstis meelevaldseks, ebakohaseks ega hageja isiklikke õigusi põhjendamatult riivavaks.
Tegemist ei ole ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Ainuüksi teatava negatiivse hinnangulist
laadi varjundi olemasolu ei anna hagi rahuldamiseks piisavat alust, kuivõrd asjaomane hinnang on
seostatav hageja tegelikkuses kinnitust leidnud käitumisega.
Seetõttu tuleb hagi jätta ka kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 sisalduva teise kommentaari
kõrvaldamist puudutavas osas rahuldamata.
23. Kuna hageja isiklike õiguste rikkumine ega hagejale mittevaralise kahju tekitamine kostja
poolt ei ole kinnitust leidnud, siis ei ole ka rahalise hüvitise nõue põhjendatud. Täidetud ei ole
VÕS § 134 lõikes 2 sätestatud eeldused rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Nõue rahalise hüvitise
väljamõistmiseks tuleb seega jätta täies ulatuses rahuldamata.
Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata, ei pea kolleegium vajalikuks
anda hinnangut apellandi poolt esitatud alternatiivsetele seisukohtadele ja taotlustele seoses süü
olemasolu tõendamisega ja kahjunõude vähendamisega.
Menetluskulud
24. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb asjas kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel
hageja kanda. Seega jäävad esmalt hageja kanda tema enda poolt maakohtus ja ringkonnakohtus
kantud menetluskulud. Samuti tuleb hagejal kanda kostja poolt maakohtus ja ringkonnakohtus
kantud menetluskulud nende vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
Maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja kulutusi
õigusabiteenusele 72,6 tunni ulatuses kokku summas 10 269,60 eurot (koos käibemaksuga).
Tunnitasu keskmist määra 141,45 eurot (koos käibemaksuga) saab pidada vandeadvokaadist
esindaja poolt osutatud õigusteenuse puhul mõistlikuks ja põhjendatuks.
Samas ei vasta ringkonnakohtu hinnangul õigusteenuse osutamisele kulutatud aeg 72,6 tunni
ulatuses käesoleva vaidluse keerukusele ega mahule. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka
vaidlusega. Vajaduse esitada korduvaid menetlusdokumente tingis hageja (esindaja) tegevus, mh
esitatud haginõude ebaselgus, kuid seejuures oli kostjal võimalik algusest peale viidata samadele
õiguslikele ja faktilistele asjaoludele ning tema põhilised seisukohad jäid menetluses läbivalt
samaks.
Tsiviilasja menetlus on kestnud ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga ca 3 aastat, sellest
maakohtus ligi 2 aastat. Menetluse kestust ei ole alust pidada tavapärasest märkimisväärselt
pikemaks.
25. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse
raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja
menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust.
Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt on maakohtu menetluse puhul põhjendatud ja vajalikuks
teenuse mahuks 34 tundi. Kuna ringkonnakohtu hinnangul kuuluvad kostjale hüvitatavad
menetluskulud vähendamisele, loeb ringkonnakohus esindaja tunnitasu määraks ümardatult 140
eurot (käibemaksuga). Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 4760 eurot maakohtu
menetluses kantud õigusabikulude katteks.
Ringkonnakohtu menetluses kandis kostja (apellant) õigusabikulusid 1656 + 312 = 1968 eurot
ning sellele lisaks tasus riigilõivu 570 eurot. Sealhulgas kulus õigusabi osutamisele aega 11,6
tundi, millele lisandub ringkonnakohtu istungiga seonduv lisakulu 2,2 töötunni mahus.
Apellatsiooniastmes
oli
esindaja
töötunni
maksumuseks
eurot
(käibemaksuta),
menetluskulude nimekirja koostamise ja täiendamise puhul 100 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul
saab tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu arvestades pidada mõistlikuks ja vajalikuks
õigusabiteenuse osutamise ulatuseks 7 töötundi, mis 120-eurose tunnihinna ja 20 %-se
käibemaksu lisandumise puhul moodustab 1008 eurot. Hüvitamisele kuulub riigilõiv ja
apellatsioonimenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud kulud on seega kokku 1578 eurot.
Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja kokku 6338 eurot kahes kohtuastmes
kantud menetluskulude katteks. Kostja (apellant) taotluse kohaselt tuleb hagejalt välja mõista ka
menetluskuludele lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/