3-15-1903/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

05.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1903

Haldusasi

Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vangla 20.05.2015. a

otsuse nr 6-27/380-2 tühistamiseks ja vangla

kohustamiseks isiklike asjade laost raadio kambrisse

väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.10.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Karli Peelbaumi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Karli Peelbaum

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.2015. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 05.05.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Karli Peelbaum esitas Tartu Vanglale taotluse (tl 16), millega

soovis, et talle väljastataks isiklike asjade laost kaaskinnipeetavalt kingituseks saadud raadio

Scott. K. Peelbaumi taotlus registreeriti Tartu Vanglas 13.05.2015.

2. Tartu Vangla jättis 20.05.2015. a otsusega nr 6-27/380-2 K. Peelbaumi taotluse

rahuldamata (tl 18).

3. K. Peelbaum esitas 31.05.2015 Tartu Vangla 20.05.2015. a otsuse nr 6-27/380-2 peale

vaide (tl 19-19p), mille Tartu Vangla jättis 30.06.2015. a vaideotsusega nr 1-11/341-2

rahuldamata (tl 2-2p).

4. K. Peelbaum esitas 28.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Tartu Vanglat väljastama talle raadio kambrisse. Kaebuse kohaselt oli vangla kandnud

kaaskinnipeetava taotluse alusel kaaskinnipeetavale kuulunud raadio kaebaja isiklike asjade

nimekirja. Sellest saab kaebaja hinnangul järeldada, et kaebaja on saanud raadio enda

valdusesse vangla vahendusel, mis on kooskõlas justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr

72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 57 lg-ga 1, ning mitte lubades raadiot

kaebaja kambrisse, on vangla käitunud õigusvastaselt.

5. Tartu Halduskohus jättis 22.10.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

leidis, et Tartu Vangla 20.05.2015. a otsus nr 6-27/380-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus ning eeltoodust tulenevalt ei saa rahuldada ka kohustamisnõuet.

Halduskohtu hinnangul on kaebust võimalik läbi vaadata nõuete osas tühistada vastustaja

keelduv otsus ja kohustada vanglat raadio kambrisse lubama. Halduskohus nõustus

vastustajaga, et teiselt kinnipeetavalt kinke teel asja omandamist ei saa pidada

vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks isegi juhul, kui kinke tegija ise on asja algselt

omandanud vanglateenistuse vahendusel. VSKE § 57 lg 1 ei takista asja omandamist kinke

teel, kuid takistab teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja hoidmist vanglas.

Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et Tartu Vangla 20.05.2015. a otsus nr 6-27/380-2 on

antud kooskõlas VSKE § 57 lg-ga 1. Halduskohtu hinnangul puudub käesolevas asjas

vajadus VSKE § 57 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks, kuna Tartu Vangla keeldumist

kaebaja taotlusel talle isiklike asjade laost raadio kambrisse lubamiseks tuleb pidada

õiguspäraseks ka juhul, kui Riigikohus tunnistaks VSKE § 57 lg 1 põhiseadusega vastuolus

olevaks.

Halduskohus nõustus vastustajaga, et vastustaja kaalutlused, otsustamaks kaebajale kambrisse

raadio lubamine VangS § 31 lg 1 järgi, on olnud asjakohased. Vangla kaalutluste kohaselt

ohustab teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine vangla

julgeolekut ning seetõttu on tegemist keelatud esemega vastavalt vangistusseaduse

(VangS) § 15 lg-le 4 koostoimes VangS § 15 lg 2 p-ga 3. Halduskohus märkis, et talle ei

nähtu, et vastustaja oleks käesolevas asjas jätnud oluliste kaalutlustega arvestamata või, et

kaebaja huvi raadiot kasutada tuleks nendel asjaoludel ilmselt eelistada avalikule huvile korra

ja julgeoleku tagamiseks vanglas. Raadio kambrisse lubamisest keeldumine on tingitud

kinnipeetavaid ja vangla julgeolekut ohustavate suhete vältimise eesmärgist. Halduskohtu

hinnangul ei ole sellises olukorras välistatud teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutusse

lubamine, kui seda õigustavad kaalukad asjaolud, kuid käesoleval juhul ei olnud selline

võimalik kaebaja õiguste riive halduskohtule äratuntav. Halduskohus märkis, et kaebaja saab

asuda raadiot kasutama pärast vabanemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 05.11.2015 Tartu Halduskohtu 22.10.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada.

Kaebaja leiab, et halduskohus on rikkunud menetlusnormi ning on kohaldanud

materiaalõigust ebaõigesti. Kaebaja hinnangul on halduskohus üksnes deklareerinud, et

vangla käitumine oli õiguspärane ning nõustunud vangla argumentidega. Halduskohus ei ole

põhjendanud oma seisukohti ning halduskohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.

Kaebaja arvates on halduskohus rikkunud HKMS § 61 nõudeid. Kaebaja hinnangul on VangS

§ 31 lg 2 puhul tegemist ammendava loeteluga ning kuna kaebaja vastab VangS § 31 lg 2

tingimustele, siis puudus alus kaebajale kambrisse raadio mitteväljastamiseks. Kaebaja

hinnangul ei ole vangla väide, et asjade kinkimine kinnipeetavate vahel võib mõnel juhul

kujutada endast julgeolekuohtu, iseenesest vale, kuid ei ole käesoleval juhul asjakohane.

Raadio on kaebaja omandisse üle läinud ja vangla on seda raadio kaebaja laoarvele

kandmisega kaebaja hinnangul ka tunnustanud. Kuna raadio kinkija on juba vanglast

vabanenud, siis ei saa raadio kasutamine kambris enam tekitada probleeme kaebaja ja kinkija

vahel.

7. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja sellele vastu ja on seisukohal, et

apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.

Vastustaja kaalutlusotsus tehti seadusest tuleneva õiguse, mitte asjas kogutud tõendite alusel.

Kuna halduskohtus toimubki üldjuhul vaidlus kahe osapoole vahel, siis on paratamatu, et

halduskohus ühe poole seisukohtadega ka nõustub. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga,

et VangS § 31 lg-s 2 on sätestatud ammendav loetelu tingimustest, mis määratlevad

vastustajale raadio lubamisel arvestatava kaalumisruumi. Vanglateenistusel on VangS § 15 lg-

test 2 ja 4 tulenevalt õigus keelata asju julgeolekuohu kaalutlusel ning kaebaja on nende

ohtude olemasoluga ka ise nõustunud. Kinkena saadud ese on vanglas keelatud ning keelatud

eseme kambrisse andmiseks kaalumisruum puudub. Vastustaja on seisukohal, et just

kinkimise teel asja omandamine toob kaasa ohu vangla julgeolekule, kuna kunagi ei saa

kindel olla, kas kinkimine on toimunud isiku vaba tahte alusel või mitte. Kinkena saadud

eseme kinnipeetava isiklike asjade nimekirja kandmine on toiming, mille tegemine või

tegemata jätmine ei kindlusta, et kinkimine toimus vaba tahte alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu

Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et

halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti

olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna

ringkonnakohus nõustub halduskohtu 22.10.2015. a otsuse põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse

osas halduskohtu põhjendusi korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja väitel rikkus halduskohus 22.10.2015. a otsuse tegemisel HKMS § 61 lg-s 1

sätestatut, kuna otsuses ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ja halduskohus

üksnes deklareerib otsuses, et vangla käitumine oli õiguspärane, aga ei esita selle kohta

sisulist põhjendust.

HKMS § 61 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte. Nimetatud paragrahv paikneb seaduses menetluse

üldsätete all ja käsitleb kitsamalt tõendite hindamist, s. o sätestab tõendite hindamise

põhimõtted halduskohtumenetluses.

Nagu juba eespool märgitud, ei tuvastanud ringkonnakohus asja materjalide pinnalt, et

halduskohus oleks vaidlusalust otsust tehes hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid. Ka

kaebaja ise ei ole tegelikult apellatsioonkaebuses välja toonud, millised on tema arvates need

konkreetsed asjas olemasolevad ja hindamist vajanud tõendid, mille ebaõiget hindamist ta

halduskohtule ette heidab.

Käesoleval juhul on vaidluse all Tartu Vangla 20.05.2015. a otsus nr 6-27/380-2, millega

keelduti rahuldamast K. Peelbaumi taotlust väljastada talle isiklike asjade laost kambrisse

kaaskinnipeetavalt kingituseks saadud raadio ja selle haldusakti õiguspärasust ning

põhjendatust on halduskohus oma 22.10.2015. a otsuses ka igakülgselt hinnanud. Kuna

vaidlusaluse otsuse põhjendavast osast nähtub, milliste menetlusosaliste väidete alusel ja miks

ning millistele seadusesätetele tuginedes halduskohus sellise lahenduseni jõudis, siis on

põhjendamatud kaebaja väited selle kohta, et kohtu siseveendumuse kujunemine

vaidlusaluses otsuses ei ole jälgitav ja otsus on motiveerimata.

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et kuna VangS § 31 lg-s 2 on

toodud ammendav loetelu tingimustest, mis määratlevad vastustaja jaoks raadio lubamisel

arvestatava kaalumisruumi, siis ei olnud vastustajal õigust sekkuda kingitusena saadud raadio

kasutamisse kaebaja poolt.

Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. VangS 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on

keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. VangS § 15 lg 4

annab vanglateenistusele õiguse keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade

nimekirjas, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega oli

vanglateenistusel täiendav õigus keelata kinnipeetavale kasutada anda asju, mille kasutada

andmisest võib tekkida oht vangla julgeolekule. Vastustaja on menetluse käigus kirjeldanud

kaebajale endale mittekuuluva kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamisega

kaasneda võivaid julgeolekuohte ning selliste ohtude olemasoluga on nõustunud esitatud

apellatsioonkaebuses ka kaebaja ise.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kinke teel

saadud asja kinnipeetava tavakasutusse lubamisel ei saa vastustaja tagada, et kinge on

toimunud vabatahtlikult ega ole seotud teiselt isikult asja tema tahte vastaselt äravõtmisega.

Samuti on tõenäoline, et kinnipeetavate vaheline esemete üleandmise lubamine kinkimise

sildi all loob vanglas võimaluse võlasuhete tekkimiseks ja ka soodsad tingimused

liigkasuvõtmiseks ning väljapressimiseks. Lisaks raskendaks see selgelt ka vanglateenistuse

ülesannet korra tagamisel vanglas, sest kinnipeetava isiklike asjade hulgast asjade nimekirjas

nimetamata esemete leidmisel saaks kinnipeetav alati väita nende saamist kinke teel (ka juba

vabanenud kinnipeetavalt). Eelpooltoodud kaalutlused on ringkonnakohtu arvates

asjakohased otsustamaks ka selle üle, kas kaebajale kambrisse raadio, mille ta on kinke teel

teiselt kinnipeetavalt omandanud, lubada või mitte. Asjaolu, et vastustaja poolt käesolevas

asjas esitatud kaalutlusi raadio kambrisse mittelubamise kohta ei ole nimetatud vangla

sisekorraeeskirja seletuskirjas, ei muuda neid kaalutlusi lubamatuteks.

11. Apellandi arvates oli raadio juba kaebaja omandisse üle läinud, kuna vangla kandis selle

kaebaja laoarvele, mistõttu oleks pidanud selle kaebajale kambrisse lubama ja seda ei saanud

takistada ka VSKE § 57 lg 1 sõnastus.

VSKE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike

asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud

isiklikke asju.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et teiselt kinnipeetavalt kinke teel asja omandamist

ei saa pidada vanglateenistuse vahendusel asja soetamiseks isegi juhul, kui kinke tegija ise on

asja algselt omandanud vanglateenistuse vahendusel. VskE § 57 lg 1 ei takista asja

omandamist kinke teel, kuid takistab teiselt kinnipeetavalt omandatud asja kasutamist ja

hoidmist vanglas. Lisaks otseselt asjast vangla julgeolekule lähtuva ohu vältimisele väldib see

säte ka asjade kasutamise ja omamise eeliste ärakasutamist kinnipeetavate omavahelises

suhtluses. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et Tartu Vangla 20.05.2015. a otsus nr 6-

27/380-2 anti ka kooskõlas VSKE § 57 lg-ga 1.

Kuna vangla keeldus kaebaja taotlust rahuldamast mitte üksnes VSKE § 57 lg 1 alusel, vaid

ka põhjusel, et teiselt kinnipeetavalt kinkena saadud eseme kambris kasutamise lubamine

ohustab vangla julgeolekut ning seetõttu on tegemist keelatud esemega, ei muuda vangla

keeldumist õigusvastaseks ka kaebaja viide õiguskantsleri 11.03.2015. a märgukirjas

väljendatud seisukohale, et VSKE § 57 lg 1 võib olla vastuolus põhiseadusega, sest

justiitsministril puudus volitusnorm VSKE § 57 lg 1 andmiseks.

12. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 22.10.2015. a otsuse muutmata.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/