3-15-221/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-221

Haldusasi

Andres Sarapuu kaebus Viru Vangla 19. detsembri

2014 käskkirjade nr 6-3/1988-D ja nr 6-1/1852-KP

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. juuli 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andres Sarapuu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andres Sarapuu

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Andres Sarapuu apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. detsembri 2014 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1988-D karistati A. Sarapuud keelatud

esemete valdamise eest noomitusega. Sama päeva käskkirjaga nr 6-1/1852-KP paigutati kaebaja

karistuse kandmise jätkamiseks ümber Viru Vangla avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda.

28. detsembril 2014 esitatud vaide käskkirjade tühistamiseks jättis Viru Vangla 19. jaanuari 2015

vaideotsusega nr 6-12/2-3 ja 21. jaanuari 2015 vaideotsusega nr 6-12/2-4 rahuldamata.

2. 26. jaanuaril 2015 esitas A. Sarapuu Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

19. detsembri 2014 käskkirjade nr 6-3/1988-D ja nr 6-1/1852-KP peale. Halduskohus leidis

15. mai 2015 määruses kaebuse nõuet hinnates, et kaebaja taotleb kaebuses vaidlustatud

käskkirjade tühistamist.

3. Tartu Halduskohtu 16. juuli 2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata

Halduskohus märkis, et Viru Vangla on distsiplinaarmenetluses õiguspäraselt veendunud, et

kaebaja valdusest leitud esemed kuuluvad kaebajale ning kaebajal puudub õiguspärane alus

nende valdamiseks. Tegemist on keelatud esemetega justiitsministri 30. novembri 2000

määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VsKE) § 641 lg 1 ja Viru Vangla

„Avavanglaosakonna kodukorra“ punktide 7.1.2 ja 7.1.17 tähenduses. Distsiplinaarkaristuse

määramisel on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui seda, miks üldse on vaja

kaebajat karistada ja millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada. Kaebajale

karistusena määratud noomitus on võimalikest distsiplinaarkaristustest kõige leebem. Kuna A.

Sarapuu on ka varem toime pannud samalaadseid rikkumisi, pole vähimatki alust järelduseks, et

karistus on toime pandud teo ja saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta

kaebaja isikut, rikkumise asjaolusid või muud sarnast.

Kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamise kohta koostatud käskkirjast nähtuvalt tingisid tema

ümberpaigutamise korduvad distsipliinirikkumised ning nende alusel kujunenud veendumus, et

ta ei suuda õiguskuulekalt käituda ja võib ka edaspidi rikkumisi toime panna. Niisugune

põhjendus lähtub otseselt VangS § 21 lg-s 1 sätestatust ning on seetõttu igati kohane ja ka piisav,

et avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav kinnisesse osakonda ümber paigutada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. A. Sarapuu esitas 4. augustil 2015 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse

tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema karistamine

distsiplinaarkorras ei olnud põhjendatud ning kinnisesse vanglasse paigutamisel on valesti

kohaldatud VangS § 21 ja selle alusel antud õigusakte.

5. 23. septembril 2015 esitas A. Sarapuu ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, milles muu hulgas teatas, et seoses karistuse ärakandmisega vabaneb ta vanglast

31. märtsil 2016.

6. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et A. Sarapuu apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 16. juuli 2015

otsuse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 näeb ette, et kui § 187 lg-s 3

sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut

arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus

tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam

ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.

9. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmiseks HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. Halduskohtule esitatud

kaebuse nõue oli suunatud eelkõige sellele, et kohus tühistaks kaevatavad Viru Vangla

käskkirjad ning kaebajal oleks võimalik jätkata karistuse kandmist avavangla. Kuna

kaebaja viibib alates 31. märtsist 2016 vabaduses, siis on kaevatavate käskkirjade toime

kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju

avaldada. Kuna kaebaja on vabanenud, siis ei ole lubatav ka tühistamiskaebuse muutmine

tuvastamiskaebuseks. Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetav on vabanenud, siis

tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei saa aidata kaasa kaebaja kui

kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu 28. mai 2015. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-8-14, p 11).

10. Samuti ei annaks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus praegusel juhul

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu. Seda eelkõige põhjusel, et kaebajal puudub subjektiivne õigus kanda

karistusena määratud vangistus avavanglarežiimil. Kinnises vanglas viibimine iseenesest

kinnipeetava õigusi ei riku ega saa kaasa tuua rahalise hüvitise nõuet riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole ka väitnud, et Viru Vangla kinnisesse

osakonda paigutamise tõttu oleks teda sunnitud taluma enam piiranguid, kui seda

vangistusega paratamatult kaasnevaks pidada saab. A. Sarapuu on võimaliku kahju

sidunud töötamise ja tulu teenimise võimaluse kaotusega. Samas ei näe kehtiv õigus ette

kinnipeetava subjektiivset õigust vangistuse ajal töötada ja tulu teenida. VangS § 37 lgs 1

on sätestatud küll kinnipeetava kohustus töötada, kuid mitte õigus olla tööga kindlustatud.

VangS § 38 lg 1 sätestab üksnes, et kinnipeetav kindlustatakse tööga võimaluse korral.

Seetõttu ei ole vangla kinnisesse osakonda paigutamise käskkirja õigusvastaseks

tagajärjeks töötasust ilmajäämine ning vastavalt puudub alus selle vastustajalt välja

nõudmiseks kahju hüvitamise nõude esitamise kaudu. Kuna distsiplinaarmenetluses

kohaldati kaebaja suhtes leebeimat karistust, siis ei saanud ka distsiplinaarkaristuse

määramine riivata (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve, mille rikkumise korral oleks

õigustatud mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõude esitamine.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus A. Sarapuu

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

Madis Ernits

Maili Lokk

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt