3-15-3082/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3082

Haldusasi

MegaPower OÜ kaebus Tallinnas Pärnu mnt ja Suur-Karja

tänava ristmikule paigaldatud ning 20.11.2015 jõustunud

liiklusmärgi nr 331 „00.00-06.00 välja arvatud vanalinna

elanikud“

(kahes

eksemplaris)

tühistamiseks

ja

eemaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MegaPower OÜ, esindaja vandeadvokaat

Maksim Greinoman

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kent Märjamaa ja

Terje Krais

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindajad Margit Maidla ja Raul Annuka

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 05.04.2016

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.06.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn teatas 27.10.2015 oma kodulehel, et alates 20.11.2015 kehtestatakse Suur-

Karja tänaval öine liikluskeeld. Liikluskeelu kehtestamiseks paigaldas Tallinna linn 11.11.2015

Suur-Karja tänava ja Pärnu mnt ristmikule liiklusmärgi nr 331 „sissesõidukeeld“ koos täpsustava

lisateatetahvliga nr 854 „00.00-06.00“ ja 891b „välja arvatud vanalinna elanik“. Enne

liikluskorralduse kehtima hakkamist kaeti märgid teibiga ning paigaldati liiklusmärgi juurde

kollane tahvel kirjaga „Tähelepanu liikluskorralduse muudatus“. Liikluskorralduse muudatus

hakkas kehtima 20.11.2015.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. MegaPower OÜ esitas 09.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ning on oma

seisukohti hiljem täiendanud. Kaebaja palub tühistada ja eemaldada Tallinnas Pärnu mnt ja Suur-

Karja tänava ristmikule paigaldatud liiklusmärk nr 331 „00.00-06.00 välja arvatud vanalinna

elanikud“ (kahes eksemplaris).

2(14)

Liiklusmärk rikub kaebaja õigusi. Kaebaja peab meelelahutusasutust X-CLUB (www.xclub.ee)

aadressil Harju tn 6 asuva Tallinna ärikeskuse (www.tbc.ee) keldris. Eluruume selles hoones ei

ole. X-CLUB on avatud öösiti, kl 21.00-06.00. Liiklusmärk keelab mootorsõidukite sõitmise

Müürivahe tänavale läbi Suur-Karja tänava, seetõttu ei pääse kliendid enam öösel taksoga X-

CLUB’i juurde. Suurem osa kaebaja klientidest on keskeas või vanemad välismaalased, kes

saabuvad ja lahkuvad taksoga. Kohe pärast liiklusmärgi jõustumist on X-CLUB´i külastatavus

ja käive järsult vähenenud ning klientidelt hakkasid tulema kaebused takso kasutamise

võimaluse puudumise kohta. Klientidele mugava teenuse osutamine on ettevõtlusvabaduse osa,

sest kliendid ei osta ebamugavat teenust. Seega rikub liiklusmärk kaebaja õigust tegeleda

ettevõtlusega (Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 31 koostoimes §-ga 9) ja omandiõigust ehk kaebaja

poolt üüripinda tehtud investeeringute kasutamist (põhiseaduse § 32).

Kaebaja on jäetud enne liiklusmärgi paigaldamist ära kuulamata. Vastustaja pidi mõistma, et

liiklusmärk mõjutab ka Harju tänaval tegutsevate ettevõtjate kaupade transpordi logistikat ja

öösel tegutsevate ettevõtjate, sh kaebaja tegevust. Sellele vaatamata ei ole vastustaja nendega

ühendust võtnud, ei ole teavitanud haldusakti vastuvõtmise kavatsusest ega arvestanud nende

huvidega.

Vastustaja on põhjendanud liiklusmärgi kehtestamist liiklusohutuse tagamisega Karjavärava

platsil, kuid vastustaja tegelik eesmärk oli hävitada Suur-Karja tn tegutsevate baaride tegevus.

Liikluspiirang ei ole kummagi eesmärgi saavutamiseks sobiv ega mõõdukas abinõu. Soovitud

eesmärki saab saavutada leebemate meetmetega, näiteks efektiivse järelevalvega liiklusseaduses

(LS) sätestatud õuealal liiklemise nõuete täitmise üle või parkimist keelava märgiga, millest

tulenevalt tohiks vanalinna sisenevad taksod peatuda üksnes reisijate peale- või mahaminekuks.

Kuskilt ei nähtu, et vastustaja oleks neid võimalusi kaalunud. Vastustaja väide, et liikluspiirang

oli vajalik jalakäijate ohutuse tagamiseks, ei ole tõsiseltvõetav. Öösel on jalakäijaid eelduslikult

vähem kui päeval, kuid piirang kehtestati just ööseks. Kaebaja kliendid ei suitseta maja ees, ei

lärma ja selle kohta ei ole kunagi kaebusi esitatud. Kaebaja klientide jalgsiteekond läbi öise

vanalinna ei ole mugav ega ohutu. Turistid ei orienteeru linnas hästi. Tallinna linn pole suutnud

tagada korralikku libedustõrjet ja valgustust. Inimestel oleks turvalisem just taksoga sõita.

Vastustaja ei ole suutnud välja tuua andmeid piirkonna liiklusõnnetuste kohta, kuid on andmeid,

et piirkonnas on palju avaliku korra rikkumisi jms kuritegusid. Seetõttu seab sissesõidukeeld

ohtu kaebaja klientide tervise ja seeläbi ka kaebaja äri. Vastustaja ei ole liikluspiirangu

kehtestamisel arvestanud ka öörahuga, sest peomeeleolus kliendid, kes muidu võtaks klubist

lahkudes takso ja suunduksid koju või hotelli, hakkavad nüüd seiklema mööda Tallinna tänavaid.

Seega ei lahenda sissesõidupiirangu kehtestamine vanalinna probleeme, vaid pigem tekitab neid

juurde. Liiklusjärelevalvet peab teostama ka siis, kui sissesõidupiirang jääb kehtima.

Vastustaja ei ole liikluspiirangu kehtestamisel arvestanud liikluspiirangute avalikustamise ja

liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise korraga. Sissesõidukeeld on kehtestatud

ilma ümbersõiduvõimaluseta, kuid ühtki avalikustamise või loaga sätestatud nõuet ei ole

vastustaja täitnud.

3. Tallinna linn palus 14.01.2016 ja 07.03.2016 vastustes jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub kaebeõigus, sest kaebus on esitatud kaebaja klientide ja avaliku huvi, mitte

kaebaja õiguste kaitseks. Liiklusmärki kui üldkorraldust saab vaidlustada vaid siis, kui see rikub

vahetult kaebaja õigusi. Kaebaja klientide heaolu teenib küll ühtlasi ka kaebaja ärihuvi, kuid

pelgalt puutumus faktilise või huvi tasandil ei ole piisav. Võimalikud ohud kaebaja klientidele,

nende liikumisvabaduse takistamine, klientide mugavus vms puudutavad kaebaja klientide, mitte

kaebaja õigusi. Kaebaja argumendid lähtuvalt liiklusjärelevalve parendamisest ja müra

vähendamisest Karjavärava platsil ei seondu samuti kaebaja subjektiivsete õigustega ja avalikes

huvides käesoleval juhul kaebust esitada ei saa.

3(14)

See, kas kaebaja teenuseid tarbivad peamiselt turistid või kohalikud, ei ole määrav. Tallinna

külastavad igal aastal tuhanded turistid ja ka nende huvides ja ohutuse tagamiseks on suurem osa

vanalinnast jalakäijate ala, kuhu mootorsõidukiga pääseb juurde vaid erandkorras. Sellest

hoolimata suudavad tuhanded turistid Tallinna vanalinnas edukalt jalgsi liigelda ja orienteeruda.

Paljud vanalinna baarid, restoranid ja klubid asuvad jalakäijate alal, kuid turistid on need edukalt

üles leidnud. Ilmselt leiavad turistid vajadusel edukalt tee ka lähima taksopeatuseni. Kui kliendid

ei suuda kaebaja tegevuskohta üles leida, ei saa selles süüdistada vastustaja tegevust või

liikluskorraldust, vaid tegemist on kaebaja viletsa turundusega. Pole siiski usutav, et turist, kes

soovib Tallinnas tarbida just striptiisiteenust, ei leia kaebaja tegevuskohta soovi korral kerge

vaevaga üles. Mugavus ei ole seadusest tulenev õigus ja kaebaja tegutsemiskohale lähim

taksopeatus asub sissepääsust 150 m kaugusel, samuti on võimalik taksodel peatuda sissepääsust

190 m kaugusel ühistranspordipeatuses või 300 m kaugusel asuvas taksopeatuses. Põhiseaduse

§-st 34 tulenev õigus vabalt liikuda kaitseb eelkõige üldist võimalust jõuda sihtkohta, mitte

võimalust jõuda sinna isiku valitud transpordiliigiga (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-11-98). Isikute

jõudmine kaebaja tegutsemiskohta on mõistlikul viisil tagatud nii päevasel kui öisel ajal. Seega

kuna asjas ei esine klientide õiguste rikkumisi, ei saa kaebaja neile tugineda ka selleks, et

õigustada oma ettevõtlusvabaduse riivet või rikkumist.

Kaebajal ei ole õigust konkreetsele liikluskorraldusele. Liikluskorraldus ei pea olema ajas

muutumatu. Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021 järgi on vanalinna liiklus- ja

parkimiskorralduse põhivajaduseks liikluskoormuse vähendamine ja selle ühe meetmena

nähakse ette kogu Tallinna vanalinna muutmine autovabaks. Sama dokumendi 4. peatükis

püstitatud tegevuskava aastatel 2014-2018 p 30 kohaselt on Tallinna Transpordiameti poolt

üheks täidetavaks ülesandeks liikluskorralduse ülevaatamine ja autoliikluse täiendav piiramine

vanalinnas (märgistuse abil). Kaebaja ei saa seega tugineda asjaolule, et liikluskorralduse

muudatus on talle ootamatu ja ettenähtamatu.

Kaebaja ei ole tõendanud oma ettevõtlusvabaduse riivet. Kaebaja ei väida, et tema enda

juurdepääs ruumidele on piiratud. Mootorsõidukiga on ligipääs tagatud 06.00-00.00, seega kauba

transpordi võimalus on olemas. Kaebaja kassaväljavõte pealkirjaga „maksejuhtumite aruanne“

ei tõenda tema käibe langust. Tegu pole usaldusväärse tõendiga – sellest ei nähtu, et tegu oleks

sõltumatu osapoole poolt kinnitatud ja seega objektiivse raamatupidamisliku dokumendiga,

mille tõesust saaks eeldada. Kaebajal on kerge enda kohta käivaid andmeid manipuleerida viisil,

mis on talle soodne. Lisaks ei näita kassaväljavõte kaebaja tegelikku käivet ja kõiki sissetulekuid.

Isegi kui kaebaja esitatud andmed osutuvad tõesteks, ei ole kaebaja esitanud võrreldavaid

andmeid, mille põhjal saaks teha järeldusi tema reaalse käibe languse kohta. Vastustajale jääb

arusaamatuks, miks kaebaja on esitanud andmed, mis peaksid kajastama tema sissetulekuid enne

ja pärast liikluskorralduse muudatuse kehtima hakkamist (so 20.11.2015) erinevate pikkustega

perioodide kohta. 7 päeva ja 19 päeva keskmine sissetulek ei ole võrreldavad, sest kaebaja

tegevuses on ka vahetult enne liikluspiirangu kehtimist esinenud päevi, kus sissetulek puudub

täielikult või on väga väike (vastavalt 15.11.2015, 17.11.2015 ja 16.11.2015, kaebuse lisa 10).

Sellest saab järeldada, et kaebaja sissetulekud ongi ebaregulaarsed ning nende hindamiseks on

vaja lähtuda võimalikult pika perioodi andmetest. Kaebaja peab tõendama ka põhjusliku seose

tema käibe languse ja liikluskorraldusest tulenevate mõjude vahel. Vastasel juhul ei ole võimalik

tuvastada kaebaja õiguste rikkumist justnimelt vastustaja tegevusest tulenevalt. Kaebaja käibe

vähenemine võib vabalt olla tingitud turumajanduslikest faktoritest, eelkõige nõudluse

vähenemisest striptiisiteenuste järele, konkurentsi tihenemisest vms, mille eest vastustaja ei saa

vastutada. Seega isegi kui kaebaja käive on vähenenud, puuduvad tõendid põhjusliku seose kohta

käibe languse ja liikluskorraldusliku muudatuse vahel. Liikluse korraldamine oma olemuselt ei

riiva ettevõtlusvabadust (põhiseaduse § 31), vaid liikumisvabadust (põhiseaduse § 34). Kaebaja

ei ole enda liikumisvabaduse riivele või rikkumisele tuginenud. Ehkki põhiseaduse § 31 kaitseala

on määratletud laialt, ei ole see piiramatu. Väidetav riive kaebaja ettevõtlusvabadusele

4(14)

(ärituludele) on kaudne ja tõendamata. Vastustaja tegevus ei takista kaebajal oma

majandustegevuse kohas teenuse osutamist, seega pole ettevõtlusvabaduse riivet isegi juhul, kui

kaebaja tõendab negatiivse mõju oma äritegevusele, mis tuleneb konkreetselt liikumispiirangust.

Põhiseaduse § 31 kaitseala ei hõlma mugava teenuse osutamist. Isegi kui riive on olemas, on see

väheintensiivne. Tallinna vanalinnas mootorsõiduki keelualal tegutseb mitmeid kaebajaga

sarnaseid teenuseid osutavaid meelelahutusasutusi, seega ei saa teenuse pakkumine sõltuda

sellest, kas kliendil on taksoga juurdepääs vahetult tegutsemiskohani. Meelelahutusäri

kasumlikkus sõltub paljudest turumajanduslikest faktoritest alates makromajandusest ja

lõpetades konkreetse päeva ilmaga. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja omandiõigust. Kaebaja

pole selgitanud ega tõendanud, milles seisneb üüripinda tehtud investeeringute kasutamise

piiramine.

HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib üldkorralduse anda ilma menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata. Hüpoteetiline äritulude vähenemine ei anna kaebajale menetluslikke

garantiisid tema käsitamiseks puudutatud isikuna (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-59-11, p 20).

Vastustaja märgib siiski, et liikluspiirangut ei ole kehtestatud üleöö, vaid sellest teavitati

avalikkust Tallinna linna kodulehel 27.10.2015 ja keelumärgid koos infotahvliga „Tähelepanu

liikluskorralduse muudatus“ paigaldati 11.11.2015. Vastustajal puudus kohustus kaebajat eraldi

teavitada.

Vastustaja kui tee omanik kehtestas liikluspiirangu kahest põhilisest eesmärgist lähtuvalt –

esiteks, tagamaks LS § 6 lg 1 sätestatud liikluskorraldusele seatud eesmärgid, eelkõige jalakäijate

ohutus ning teiseks tagamaks Suur-Karja tänava äärsete eluhoonete (ja ka teiste vanalinna)

elanikele normaalne elukeskkond – st vähendada avaliku korra rikkumistest ja muust

inimtegevusest ja sotsiaalsetest teguritest tulenevat öist müra, mis rikub kohalike elanike õigust

öörahule. Öörahu rikkumine on kahtlemata tegur, mis kahjustab inimese tervist. Ligipääs on

tagatud teisel ajaperioodil või muu liikumisvõimalusega, mistõttu on piirang kooskõlas LS § 12

lg 2 nõuetega. Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa

väljastamise korda ei rikutud. LS § 12 lg 1 alusel kehtestatud määruse §-d 3 ja 4 jõustusid alles

01.01.2016, st pärast üldkorralduse andmist. Avalikustamise nõuded on sellegipoolest täidetud.

Piirangu seadmine oli tingitud öisest liiklusolukorrast Karjavärava platsil. Nimetatud piirkonna

liikluskoormus öösiti on oluliselt suurem võrreldes päevase ajaga - see on tingitud peamiselt

taksodest ja muudest sõidukitest, mis transpordivad vanalinna sealseid meelelahutusasutusi

külastada soovivaid kliente. Vastustaja on esitanud Karjavärava platsi piirkonna liiklusolukorra

kohta tõendid, millest nähtuvalt on tänav sõidukite (peamiselt taksode) poolt ummistatud,

sõidukid manööverdavad ning nende sõidukite vahel liiguvad jalakäijad. Tallinna linnas ei ole

öösiti mitte kuskil mujal võimalik täheldada sellist liiklusolukorda. Nimetatud piirkond on

õueala, kus kehtivad õuealal liiklemise erinõuded. Ometi, nagu esitatud videotest nähtub, ei peeta

praktikas nendest reeglitest kinni. Autojuhid ei soovi arvestada jalakäijate eesõigusega ning

ületavad sageli kiirust, mis põhjustab suure ohu jalakäijate elule ja tervisele. Nimetatud oht on

kahjuks praktikas ka korduvalt realiseerunud. Vastustajale teadaolevalt on ainuüksi 2015. aastal

PPA poolt registreeritud kaks juhtumit, kus Karjavärava platsi piirkonnas (Suur-Karja 17 ja 18

hoonete läheduses) on sõiduk jalakäijale otsa sõitnud ja põhjustanud tervisekahju. Tasub ka

silmas pidada, et õnnetused, mille kohta jõuab teave PPA-ni, on vaid need, kus esineb tõsine

tervisekahju. Paljud ohtlikud olukorrad, kus on suur tervisekahju risk, PPA-ni ei jõua, sest

inimesed ei teavita üldjuhul PPA-d olukordadest, kus sõiduk neile peaaegu otsa sõitis või toimus

kerge kokkupõrge, mis tervisekahju ei põhjusta. Arvestades, et piirkonnas on registreeritud

hulgaliselt ka selliseid liiklusõnnetusi, kus sõidukid on üksteisele manööverdades otsa sõitnud,

on selge, et oht jalakäijatele on reaalne. Siinkohal ei saa väita, et sõidukite madalam kiirus oleks

jalakäijatele ohutu – manööverdades ja tagurdades on juhi vaateväli piiratud, jalakäijad võivad

astuda teele ootamatult nii teisest sõidukist kui kõnniteelt. Ka väikese kiirusega sõitev või

manööverdav auto võib kujutada endast ohtu jalakäija elule.

5(14)

Liikluspiirang on vajalik ka elanike öörahu tagamiseks. Sõidukite, sh taksode ülemäärane hulk

ja seetõttu tänaval viibivate isikute suur arv tekitab Karjavärava platsil öist müra, mis rikub

kohalike (nt Suur-Karja 18 eluhoone) elanike õigust öörahule. Lisaks sõidukitest endast

tulenevale mürale (rehvi- ja mootorimüra, muusika) tekitavad lärmi ka inimesed, kes

Karjavärava platsile kogunevad. Põhjus, miks niivõrd suur hulk sõidukeid sinna piirkonda

koguneb, seisneb selles, et piirkonda on koondunud suur osa öise meelelahutuse ja alkoholi

tarbimisega seotud ettevõtteid. Asjaolu, et sõidukid saavad sõita öösiti Karjavärava platsile, toob

kaasa inimeste kontsentratsiooni suurenemise selles asukohas, mis suurendab ka sellest tingitud

müra. Müra tekitamiseks ei pea inimesed alati rikkuma avalikku korda. Mida rohkem on

müraallikaid, seda suurem on ka mürafoon. Müra põhjused on oma olemuselt seega

vastastikused – sõidukid (eelkõige taksod) kasutavad Karjavärava platsi, sest sinna kogunevad

inimesed ja sealt on mugav istuda sõidukisse või selles väljuda, mistõttu on seal palju kliente

ning vastupidi, inimesed kogunevad Karjavärava platsile, sest seal on öösel melu ja võimalus

mugavalt taksoga lokaalidele võimalikult lähedale jõuda ja hiljem sealt lahkuda. Joobes isikute

suur kontsentratsioon väikesel maa-alal põhjustab aga lärmi suurenemist, avaliku korra

rikkumisi ja kuritegevust. Asjaolu, et need nähtused on omavahel seotud ja läbipõimunud,

tõendab asjaolu, et pärast liikluspiirangu kehtestamist 20.11.2015 vähenes melu Karjavärava

platsil kohalike elanike sõnul oluliselt. Öine melu Karjavärava platsil tingib ka selle, et paljud

inimesed käivad öösiti oma sõidukiga Karjavärava platsil, et kuulata avatud akendega autos

istudes valju muusikat või tuuritada sõiduki mootoriga. Tõendid kinnitavad, et pärast piirangu

kehtestamist paranes märgatavalt piirkonna avalik kord, vähenes müra ning seetõttu muutus

elukeskkond rahulikumaks ja ohutumaks. Seega on liikluspiirang sobiv meede selle

kehtestamisel seatud eesmärkide saavutamiseks.

Liiklusohutust ja elukeskkonna parandamist ei ole käesoleval juhul võimalik tagada täiendava

liiklusjärelevalve või peatumise ja parkimise regulatsiooni muutmisega. Peatumine ja parkimine

Suur-Karja tänaval on piiratud ka praegu, kusjuures vastustaja (Munitsipaalpolitsei Ameti

kaudu) teostab ka nende reeglite järgmise üle piisavalt järelevalvet LS § 193 alusel. Praktikas ei

annaks täiendava järelevalve teostamine peatumise ja parkimise nõuete täitmise üle suuremat

tulemust soovitud eesmärkide saavutamiseks. Esiteks, suurem osa Karjavärava platsi läbivatest

sõidukitest on taksod. Märkide 362 kuni 364 (parkimiskeeld) mõjupiirkonnas võib töötava

taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Märk 361 (peatumiskeeld) ei kehti ühissõiduki, sh

ka takso kohta. Seega ei kehti Karjavärava platsi peatumis- ja parkimiskeelud taksodele, mistõttu

on praktikas võimatu tuvastada taksode rikkumisi peatumis- või parkimisnõuete täitmisel.

Muude sõidukite peatumise või parkimise keelamine ei annaks seega soovitud tulemust. Teiseks,

täiendav peatumise ja parkimise piiramine ei soodustaks elukeskkonda, vaid pigem tekitaks

probleeme juurde - sõidukite kiirused võivad kasvada ning nende hulk ei väheneks oluliselt, sest

taksod võiksid tänavat ikka samamoodi kasutada nagu varem ning müra ja melu seega ei

väheneks. Õuealal kehtivate liiklusreeglite üle järelevalve teostamine on PPA pädevuses. Samas

on nende nõuete rikkumise tuvastamine üksikjuhtumil keeruline ning eeldaks tohutut aja- ja

menetluslikku ressurssi PPA poolt. PPA ressursi kulutamine õueala reeglite üle järelevalve

teostamiseks ei ole mõistlik olukorras, kus samal ajal pannakse piirkonnas toime olulisi isiku-,

vara- ja avaliku korra vastaseid süütegusid, millele reageerimine peab olema suurema

prioriteediga. Keelumärgi järgimise üle järelevalvet teostada on oluliselt lihtsam ning see mõjub

ka liiklejatele. Juba vahetult pärast liikluspiirangu kehtestamist järgisid piirangut enamik

sõidukijuhte. Kolmandaks, liikluspiirangu kehtestamine tagab ka operatiivsõidukite ligipääsu

vanalinna. Sõidukite poolt ummistatud Suur-Karja tänav raskendab oluliselt nii kiirabi kui

politsei ligipääsu vanalinna, sest seisvatest või manööverdavatest sõidukitest ei ole

operatiivsõidukil võimalik kiiresti mööduda. Suur-Karja tn sissepääs on aga üks vähestest

võimalustest, kust operatiivsõidukil on võimalik pääseda Suur-Karja, Sauna, Väike-Karja,

Müürivahe ja Harju tänava piirkonda (muud sissepääsud on tõkestatud betoontõketega). Seega

teenib liikluspiirang olulist avalikku huvi tagamaks operatiivsõidukite ligipääsu.

6(14)

Vastustaja on huvisid õigesti kaalunud. Esiteks kehtib piirang vaid öösel, mil liikluskoormus

piirkonnas on suurim. Erandina on lubatud sissesõit vanalinna elanikele tagamaks nende

ligipääsu oma kodudele. Piirangul ei ole olulist mõju ettevõtlusele – enamik piirkonna ettevõtteid

tegutseb päevasel ajal (sh restoranid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), mistõttu

piirang ei mõjuta nende tegevust üldse. Kõik mõistlikud võimalused sõiduki kasutamiseks

säilivad ka piirangu ajal (st jalgsi tuleb varasemaga võrreldes läbida hinnanguliselt 50-150

meetrit pikem teekond), mistõttu mõju öisel ajal tegutsevate meelelahutusasutustele on samuti

minimaalne. Ka taksode puhul ei saa rääkida liigsest ettevõtlusvabaduse piiramisest – piirkonnas

säilib hulgaliselt takso- ja ühistranspordi peatusi (nt Vabaduse Väljakul, G. Otsa tänaval), mida

taksod võivad klientide teenindamiseks kasutada. Samas aitab piirang tagada kohalike elanike

õigust elule, tervisele ning normaalsele elukeskkonnale. Vastustaja hinnangul on tegu väärtuste

hierarhias kõrgeimatel astmetel asuvate õigushüvedega, mille tagamiseks on mõistlike piirangute

seadmine liikumisvabadusele ja ettevõtlusvabadusele igati põhjendatud.

4. Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) selgitas

07.03.2016 vastuses järgmist.

Vaidlusalust liiklusmärki ei saa vaadelda kitsalt liiklust ohjava meetmena, sest öine sõidukite

liikumine Karjavärava platsil on paljude avaliku korra rikkumiste põhjuseks. Nimetatud meedet

tuleb vaadelda koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korraldusega nr 1557, millega

piirati üheksa ettevõtja öist majandustegevust, mille eesmärgiks oli muuhulgas tagada kohalikele

elanikele öörahu ja kaitsta vanalinna heakorda. Liiklus antud piirkonnas on probleemiks just

öisel ajal, mil piirkonda koguneb meelelahutusasutuste tõttu suur hulk rahvast. Seega vanalinna

sissesõitu piirates jäävad ära müra, klientide ja taksojuhtide kaklused, baarist otse rooli istumised

jne, kuid alles jääb alkoholi tarbinud isikute ebaväärikas käitumine ja lärm ning

meelelahutuskohtadest tulenev vali muusika. Seega on öise sissesõidukeelu kehtestamine

eesmärgipärane.

PPA korraldas 2015. aasta nädalavahetustel Suur-Karja tänaval avaliku korra tagamiseks 28

sihtsuunitlusega reidi, neist 5 tehti ületundide arvel. 2014. aastal korraldas Kesklinna

politseijaoskond nädalavahetustel 7 sihtsuunitlusega reidi. Seega on 2015. aastal korraldatud 21

sihtsuunitlusega politseilist tegevust rohkem kui 2014. aastal. Üks reid maksab normtööaja piires

1 505,21 eurot ning ületundide arvelt 2 076,76 eurot. Arvestades eeltoodut on normtundide alusel

2015. aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundidele 10 383,8 eurot, kokku 41 993,21

eurot. Vaatamata sellele, et politsei on suurendanud järelevalvet Suur-Karja tänaval ning

panustanud sinna võrreldes 2014. aastaga kordades rohkem ressurssi, ei saa jätkuvalt jääda

olukorraga rahule. Tänu politseilistele tegevustele on antud piirkonnas tõusnud avastatud

väärtegude arv ning vähenenud kuritegude arv, seega olid tänavad ka kaebaja klientide jaoks

turvalisemad, kuid PPA-l ei ole võimalik 2016. aastal Suur-Karja tänaval süütegude

ennetamisele ja avastamisele panustada samas mahus kui 2015. aastal, kuna politsei peab tagama

elanikkonna turvalisuse ka teistes piirkondades. Pikaajaline mahuka ressursi paigutamine

väikesel territooriumil avaliku korra tagamiseks teiste piirkondade teenindamise arvelt ei ole

mõistlik.

Liiklusmärgi „sissesõidu keeld“ paigaldamisel on selle mõju oluliselt laiem kui Karjavärava

platsi ümbrus, sest linna kaarti ning vanalinna liikluskorraldust vaadates on näha, et Suur-Karja

tänavalt sisse sõites saab liikuda (s.t liiklusmärgid ei piira sõidukiga liikumist) mööda Müürivahe

tänavat Rüütli tänavale ning sealt edasi Niguliste tänavale. Teisalt kui võtta operatiivsõidukite

liikumistrajektoore (eirates sissesõitu keelavaid liiklusmärke), siis on Suur-Karja tänav

vanalinna sissesõiduks üks olulisemaid, sest Väike-Karja, Harju, Kuninga, Müürivahe (alates

Väike-Karja ristist) tänaval takistavad liiklust betoonist tõkked. Seega olukorras, kus tekib nt

verine kaklus (mis on nädalavahetuseti öisel ajal täiesti tavaline) näiteks Suur-Karja ja Väike-

7(14)

Karja tänavate ristumiskohas, pääseb operatiivsõidukiga ligi vaid Suur-Karja tänava kaudu, kuid

juhul kui see on taksode poolt nö blokeeritud, siis on kiireim ligipääs vaid jalgsi.

Liiklusõnnetus fikseeritakse, s.t kajastub statistikas, vaid olukorras, kus pooled ei jõua

kokkuleppele ning asja kutsutakse lahendama politsei. Paljudel juhtudel, kus on tegemist nö

plekimõlkimisega ja pooled lepivad omavahel kahju hüvitamises kokku, politseid ei kutsuta.

Samas on juhtumeid, kus üks pooltest teatab, et sündmus leidis aset, kuid asi saadakse ise

lahendatud. Sellisel juhul fikseeritakse andmebaasis teade, mitte sündmus või juhtum. Kahju

tekkimise korral pöördutakse hüvitise saamiseks kindlustuse poole. Teisalt tekitavad sõidukid

Suur-Karja tänaval seal asuvate meelelahutusettevõtete suure kontsentratsiooni tõttu väga palju

erinevaid probleeme, näiteks: üks sõiduk on teise sõiduki liikumistee nö kinni parkinud; sõiduk

liigub inimeste vahel, selles olev seltskond norib tüli tee ääres olevate inimestega; korduvad

kaebused joobes juhtimise kohta (isik lahkus baarist joobes, istub rooli); autodest tulev vali

muusika segab hotelli kliente jne. Seetõttu ei ole mõistlik liiklusohutust silmas pidades vaadelda

andmeid vaid fikseeritud liiklusõnnetuste statistika järgi.

Täiendav liiklusmärkide 361 (peatumine ja parkimine keelatud) ja 362 (parkimine keelatud)

paigaldamine Suur-Karja tänavale erilist mõju liiklustiheduse vähendamisele ei avaldaks, sest

suurema osa liiklusest moodustavad ajavahemikul 00.00-06.00 taksod. Kui takso teenindab

klienti, siis on tegu ühissõidukiga ja takso võib peatuda ka liiklusmärgi 361 (peatumine ja

parkimine keelatud) mõjupiirkonnas klientide peale võtmiseks või klientide kohale toomiseks.

Liiklusmärgi 362 mõjupiirkonnas võib takso töötava taksomeetriga seista kuni 15 minutit.

Riigikohtu hinnangu kohaselt võivad taksod klientide otsimisel parkida vabalt valitud

parkimiskohal, erinevalt varem kehtinud Tallinna taksoveo eeskirjast, kus taksod (välja arvatud

ettetellitud) võisid parkida vaid taksopeatustes. Kuna nn Bermuda kolmnurk on nimetatud

kellaajal ööelu keskpunkt, siis hõivavad taksod kõik võimalikud ja võimatud kohad, lootuses

leida kliente. Suur-Karja tänaval on juba hetkel piisavas koguses liiklusmärke 361 ja 362 ning

enamuse autojuhtide jaoks on need rohkem soovituslikku laadi märgid. Tänaval patrullivad

politseiametnikud kinnitavad, et olles Suur-Karja tänaval erinevate taksojuhtidega vestelnud, siis

on tavaline väide, et klient tellis, klient soovis, ootan klienti/sõpra jne. Kui paigaldati Pärnu mnt-

le sissesõitu keelavad liiklusmärgid 331, siis piisas umbes poolest tunnist, kus sai autojuhtidele

uut liikluskorraldust tutvustada ja seejärel oli olukord üpris rahulik-üksikud autod üritasid vaid

märgist mööduda. Ideaalis võiks see liiklusmärk olla üldse elektrooniline ja põleks vaid märgi

kehtimise ajal. Seega täiendavate liiklusmärkide 361 ja 362 paigaldamisest poleks kasu, kuna

taksojuhid hiiliks nende märkide mõttest taksomeetrit sisse lülitades lihtsalt kõrvale. Kuna

taksojuhid ummistavad selle lühikese tänavalõigu pidevalt öisel ajal ära, siis on seetõttu tugevalt

häiritud ka kiirabi ja politsei väljakutsete teenindamine ( mida sinna öisel ajal on päris palju) ja

abivajajani jõutakse tuntava hilinemisega. Ilmade soojenedes ja puhkuste ajal suureneb ka liiklus

Suur-Karja tänaval ning kohati tekib ka olukord, kus Pärnu mnt 10 juures tekib juba järjekord

autodest, mis soovivad pöörata Suur-Karja tänava poole ja seetõttu on ohus ka need jalakäijad,

kes ületavad Pärnu mnt öisel ajal reguleerimata ülekäigurada seisvate autode vahelt. Eeltoodule

tuginedes on PPA seisukohal, et erinevatel tänavalõikudel paiknevate liiklusmärkide nr 361 ja

nr 362 üle liiklusjärelevalve teostamine on oluliselt ressursimahukam kui liiklusmärgi nr 331

täitmise jälgimine.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudega tühistada ja eemaldada Tallinnas Pärnu mnt ja

G. Otsa tänava ristmikule paigaldatud ning 20.11.2015 jõustunud liiklusmärk nr 331 „00.00-

06.00 välja arvatud vanalinna elanikud“ (kahes eksemplaris). Kaebaja täpsustas kohtuistungil, et

peab silmas Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikule paigaldatud liiklusmärki (kahes

eksemplaris). Vastustaja kinnitas seepeale, et kaebuse täpsustust arvestades loobub ta 14.01.2016

vastuses esitatud ja 07.03.2016 vastuses korratud taotlusest jätta kaebus läbi vaatamata selle

8(14)

eseme ebaselguse tõttu. Seega ei ole kohtul vaja kaebuse läbivaatamata jätmise taotlust

lahendada.

6. Kaebuse esemeks oleva liiklusmärgiga nr 331 keelas Tallinna linn mootorsõidukite

sissesõidu Pärnu maanteelt Suur-Karja tänavale ajavahemikus kell 00.00-06.00. Sissesõidukeeld

ei kehti vanalinna elanikele. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal on liiklusmärgi tühistamise

taotlemiseks kaebeõigus ja kas liiklusmärk kui üldkorraldus on õiguspärane.

7. Kohus jagas kohtuistungil vastustaja seisukohta, et kooskõlas HKMS §-ga 44 saab

kaebaja vaidlusaluse liiklusmärgi tühistamiseks kohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete

avalike õiguste kaitseks ning tal ei ole õigust esitada kaebust kolmandate isikute (nt oma

klientide) õiguste kaitseks või avalikes huvides. Kaebaja ei vaielnud sellele seisukohale vastu.

Seetõttu jätab kohus tähelepanuta need kaebuse väited, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete

õiguste kaitsega.

8. Kaebaja väitel rikub Tallinnas Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikule paigaldatud

liiklusmärk nr 331 tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust.

9. Põhiseaduse § 31 ls 1 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega.

Põhiseaduse § 31 ls 2 tulenevalt võib seadus sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja

korra. Põhiseaduse § 9 lg 2 alusel laieneb ettevõtlusvabadus ka juriidilistele isikutele. Riigikohtu

praktikas on leitud, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv

tegevus (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41).

Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks

ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega

seotud tegevuse (RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on

riivatud ka siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-

1-1-02).

Kaebaja on selgitanud, et peab Tallinnas Harju tn 6 asuvat meelelahutusasutust X-CLUB, mis

on avatud 21.00-06.00. Vaidlusalune liiklusmärk keelab mootorsõidukite sõitmise Müürivahe

tänavale läbi Suur-Karja tänava, seetõttu ei pääse kliendid enam öösel taksoga ööklubi juurde.

Suurem osa kaebaja klientidest on keskeas või vanemad välismaalased, kes saabuvad ja lahkuvad

taksoga. Pärast liiklusmärgi jõustumist vähenes järsult ööklubi külastatavus ja käive ning

kliendid kaebasid takso kasutamise võimaluse puudumise üle. Kliendid ei soovi osta ebamugavat

teenust.

Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud asjaoludel, eelkõige kaebaja majandustegevuse ja klientuuri

eripära ning tegutsemiskoha lahtiolekuaegu arvestades riivab vaidlustatud liiklusmärk kaebaja

ettevõtlusvabadust. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja klubi on avatud öisel ajal. Kohtuistungil

tunnistajana ütlusi andnud baaridaamid J. L. ja J. B. kinnitasid kaebaja väiteid, et suurem osa

klientidest on välismaalased, umbes pooled kaebaja kliendid saabuvad taksoga ning kaebaja

maksab vastavalt selle valdkonna üldisele praktikale kliente toonud taksojuhtidele jootraha (vt

istungi helisalvestis kell 10:19:43, 10:20:55, 10:25:56, 10:26:54, 11:02:38, 11:03:50). Kui

taksod ei saa kaebuse esemeks oleva liiklusmärgi tõttu enam kaebaja majandustegevuse kohta

sõita, võivad nad jootraha saamiseks soovitada kliendil minna mõnda teise striptiisiklubisse,

mida on Tallinna kesklinnas mitmeid (vt I kd, tl 199-201). Kliendid, eriti turistid, kes soovivad

külastada mõnda striptiisiklubi, kuid kellel ei ole oluline minna justnimelt kaebaja ööklubisse,

võivad otsustada teiste, kergemini ligipääsetavate klubide kasuks. Niisiis võib vaidlustatud

liiklusmärk mõjutada kaebaja klientide hulka ja selle kaudu kaebaja käivet. Seega kui

liiklusmärk osutub õigusvastaseks, on see käsitatav kaebaja ettevõtlusvabaduse rikkumisena.

10. Põhiseaduse § 32 lg 1 ls 1 kohaselt on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse

§ 32 lg-st 2 tulenevalt on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.

9(14)

Omandiõigusega seonduvalt selgitas kaebaja kohtuistungil, et kasutab ööklubi ruume

üürilepingu alusel ja on teinud ööklubi sisseseadega seoses investeeringuid ning kui ta peab

vaidlustatud liiklusmärgi tõttu oma majandustegevuse lõpetama, siis läheb investeering raisku.

Kaebaja ei ole omandiõiguse võimaliku rikkumise kinnituseks ja selle ulatuse hindamiseks

tõendeid

esitanud,

kuid

kuna

need

väited

seonduvad

siiski

üldisemalt

kaebaja

majandustegevusega, käsitleb kohus ka neid väiteid kaebaja ettevõtlusvabaduse osana.

11. Kaebaja arvates tuleb liiklusmärk tühistada, sest ta jäeti enne selle paigaldamist ära

kuulamata. Vastustaja pidi mõistma, et liiklusmärk mõjutab ka Harju tänaval öösel tegutsevate

ettevõtjate, sh kaebaja tegevust, kuid vastustaja ei ole teavitanud kaebajat haldusakti

vastuvõtmise kavatsusest ega arvestanud tema huvidega.

Liiklusmärk on käsitatav üldkorraldusena. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt,

mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele või asja avalik-õigusliku

seisundi muutmisele. Üldkorralduse puhul puudub seega konkreetselt määratletud adressaatide

ring, keda oleks mõistlikul viisil võimalik enne akti andmist ära kuulata ja kellest igaühe erilisi

huve oleks võimalik välja selgitada (vt RKHKo 28.10.2012, 3-3-1-28-12, p 19). Ka HMS § 40

lg 3 p 6 kohaselt võib üldkorralduse andmisel haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise

arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Vastustajale ei pidanud liiklusmärki kehtestades teada

olema, et Suur-Karja tänavast mõnevõrra eemal, Harju tn 6 hoones tegutseva kaebaja kliendid

saabuvad ja lahkuvad peamiselt taksoga ning seetõttu on kaebajal Suur-Karja tänava

sissesõidukeeluga seonduvalt eriline huvi. Tallinna linn avaldas 27.10.2015 veebilehel Suur-

Karja tänaval öise liikluskeelu kehtestamise kohta eelteate (http://www.tallinn.ee/est/Uudis-

Suur-Karja-tanaval-kehtestatakse-oine-liikluskeeld, vaadatud 29.04.2016). Erilise huvi korral

oleks kaebaja saanud sellele viivitamata reageerida. Eeltoodut arvestades ei too kaebaja

ärakuulamata jätmine kaasa vaidluse esemeks oleva üldkorralduse tühistamist.

12. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja

vastab vorminõuetele.

13. LS § 6 lg 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklust korraldatakse LS 6 lg 2

kohaselt liikluskorraldusvahenditega, mille hulka kuulub ka kaebuse esemeks olev liiklusmärk.

Vastustaja väitel kehtestas ta liikluspiirangu, et tagada LS § 6 lg-s 1 sätestatud liikluskorraldusele

seatud eesmärgid, eelkõige tagamaks jalakäijate ohutus ning Suur-Karja tänava äärsete

eluhoonete elanikele normaalne elukeskkond, st vähendada avaliku korra rikkumistest ja muust

inimtegevusest ja sotsiaalsetest teguritest tulenevat öist müra, mis rikub kohalike elanike õigust

öörahule. Need vastustaja nimetatud eesmärgid on kooskõlas LS § 6 lg-s 1 sätestatud liikluse

korraldamise eesmärkidega.

14. Kaebaja kahtleb, kas vastustaja väljatoodud eesmärgid olid sissesõidukeelu kehtestamise

tegelikud kaalutlused. Kaebaja arvates oli vastustaja tegelik eesmärk hävitada Suur-Karja tänava

baaride tegevus. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et Suur-Karja tänava sissesõidukeelule

on hakatud põhjendusi otsima alles pärast liiklusmärgi paigaldamist.

HMS § 55 lg-st 2 ja § 56 lg-st 1 tulenevalt antakse haldusakt üldjuhul kirjalikus vormis, kui

seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, ja haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

selles viidatud muus dokumendis. LS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse aga liiklusseaduses

ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust liiklusseadusest tulenevate erisustega.

LS erisuseks on asjaolu, et haldusakt antakse liiklusmärgi kujul, ja see tähendab ka erisusi

haldusakti vorminõuetes. See tuleneb LS § 2 p-st 30, mille kohaselt on liiklusmärk märk, millega

kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses

orienteeruda.

Liiklusmärgi

nr

„sissesõidukeeld“

sisu

tuleneb

majandus-

ja

10(14)

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“, mille § 9 lg 1 p 17 kohaselt keelab märk nr 331 kõigi

sõidukite edasisõidu. Kuna liiklusmärk ise ongi haldusakt (üldkorraldus), st selle kehtestamiseks

ei ole vaja anda täiendavat motiveeritud haldusakti, ja liiklusmärgile endale ei ole kirjalikke

põhjendusi võimalik lisada, on lubatav kirjalike põhjenduste esitamine tagantjärele, sealhulgas

kohtumenetluses.

Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsusega kinnitatud „Tallinna vanalinna arengukava 2014-

2021“ (RT IV, 17.06.2014, 22) liikluskorraldust ja parkimist käsitlevas punktis 2.2.5.3 on

öeldud, et autoliikluse vähendamine vanalinnas on olnud üks olulisemaid põhimõtteid ja selle

elluviimiseks on kasutatud erinevaid meetmeid mehaanilistest tõkenditest mitmete

juurdepääsuskeemideni. Oluline põhimõte on ka parkimise vähendamine vanalinnas. Vanalinna

kui maailmapärandi paiga staatuse tõttu näeb parkimise korralduse arengukava ette kogu

vanalinna (v.a Toompea) muutmise jalakäijate alaks. Vajalik on leida lahendus, et vanalinna ei

kasutataks läbisõiduks, kuna see ohustab jalakäijaid, suurendab liiklusummikuid, tekitab hoonele

kahjulikke vibratsioone ja keskkonda saastavaid heitgaase. Kokkuvõttes on arengukava kohaselt

vanalinna liiklus- ja parkimiskorralduse põhivajaduseks liikluskoormuse vähendamine, mille

saavutamise meetmeteks on vanalinna muutmine autovabaks, kontrolli tõhustamine

olemasolevate liikluspiirangute täitmise üle ja parkimiskorralduse parendamine. Arengukava

punktis 2.2.5.1.1 on vanalinna püsielanikkonnaga seonduvalt märgitud, et nende elutingimused

on halvenenud muu hulgas müra probleemide tõttu ja neile probleemidele tuleb otsida lahendusi,

et tagada vanalinna elanikele mõistlik elukeskkond. Tallinna kesklinna vanem on 01.11.2014

avaldatud artiklis (I kd, tl 13) märkinud, et vanalinna arengukava elluviimine pole olnud piisavalt

kiire, viidates ka Karjavärava platsi ümbruse elukeskkonnaga seonduvatele probleemidele, mis

vajavad kiiret lahendamist. Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k

seletuskirjas (I kd, tl 14-28) on viidatud pikaajalistele probleemidele Karjavärava platsi

ümbrusega seoses, sealhulgas kohalike elanike elukeskkonna halvenemisele seoses müraga.

Kuigi seletuskirjas on eelkõige keskendutud selle piirkonna baaridega seotud probleemidele ja

baarides alkoholimüügi piiramise põhjustele, on seletuskirja lk 18 ja 25 märgitud ühe

elukeskkonna parandamise lisameetmena ka Suur-Karja tänava liikluskorralduse muudatust

(sõidukite sissesõidu piiramist öisel ajal). Tallinna linna veebilehel avaldati 27.10.2015 teade,

mille kohaselt kehtestatakse Suur-Karja tänaval jalakäijate ohutuse tagamiseks öine liikluskeeld

(http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Suur-Karja-tanaval-kehtestatakse-oine-liikluskeeld, vaadatud

29.04.2016). Tallinna Transpordiameti ametniku T. Rüütelmaa 20.11.2015 e-kirjas (I kd, tl 7)

on Suur-Karja tänava sissesõidukeelu põhjustena nimetatud liiklusohutust, sest keelu kehtimise

ajal on Suur-Karja tänaval kõige intensiivsem sõidukite liiklus ja kõige suurem jalakäijate

kontsentratsioon. Kirjas on viidatud Suur-Karja tänaval pidevalt toimuvale nn ringliiklusele, mis

takistas muu hulgas ka operatiivsõidukite juurdepääsu. Neid põhjendusi on korratud liiklusmärgi

kehtima hakkamise päeval ja sellele järgnevalt ka meedias (I kd, tl 33, 35, 36). Kohtumenetluses

on vastustaja oma põhjendusi täpsustanud ja täiendanud. Eeltoodut arvestades peab kohus

usutavaks, et vastustaja lähtus liikluspiirangut kehtestades liiklusohutuse ja vanalinna elanike

normaalse elukeskkonna tagamise kaalutlustest, mitte ei asunud neid põhjendusi tagantjärele

välja mõtlema, nagu kaebaja väidab. Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei ole võimalik

järeldada, et liiklusmärgi kehtestamise tegelik eesmärk on kaebaja majandustegevuse

väljasuretamine. See, kas ja kuidas liiklusmärk mõjutab teisi vanalinnas tegutsevaid ettevõtteid,

ei puuduta kaebaja õigusi ega ole seega käesoleva vaidluse esemeks.

15. Kaebaja arvates ei ole kumbki vastustaja välja toodud sissesõidukeelu kehtestamise

põhjendus asjakohane, sest soovitud eesmärke oleks saanud saavutada ka leebemate

meetmetega, näiteks efektiivsema liiklusjärelevalve või parkimise keelamisega, ning vastustaja

valitud lahendus tekitab pigem probleeme juurde, sest peomeeleolus inimesed, kes muidu

võtaksid takso, hakkavad sõidukite liikluspiirangu tõttu seiklema mööda ebaturvalisi vanalinna

11(14)

tänavaid ja tekitavad müra juurde. Seega väidab kaebaja, et liiklusmärk on ebaproportsionaalne

ja selle kehtestamisel on tehtud kaalutlusvigu.

16. Öine sissesõit Suur-Karja tänavale on lubatud vanalinna elanikele, kuid vaidlust ei ole

selle üle, et neid sõite on vähe. Samamoodi ei ole vaidlust selle üle, et Suur-Karja tänav ja

Karjavärava platsi ümbrus on öisel ajal rahvarohke ning Suur-Karja tänaval liigub öösel ka palju

autosid, sh taksosid. Seega kui Suur-Karja tänaval öisel ajal autosid ei liigu või liigub vähe,

vähendab see tõenäoliselt liiklusohtlikke olukordi. Vanalinna elanike jaoks paraneb aga

elukeskkond, sest väheneb nii mootorsõidukite tekitatud müra (sh sõidukites mängitav vali

muusika) kui ka taksodest väljuvate või taksosid ootavate peomeeleolus inimeste tekitatav lärm.

Seega on öise sissesõidu keelamine Suur-Karja tänava liiklusohutuse ning selle piirkonna elanike

normaalse elukeskkonna tagamiseks sobiv meede. Sissesõidukeelu sobivust kinnitab näiteks

Suur-Karja elanike pöördumine (I kd, tl 195).

17. Liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse

ning kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist,

tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad (LS § 195 p 1 ja 2).

Liiklusjärelevalve teostajana (v.a peatumise ja parkimise nõuded, vt LS § 193 lg 1) selgitas PPA

07.03.2016 arvamuses (I kd, tl 148-149), et korraldas 2015. aasta nädalavahetustel Suur-Karja

tänaval avaliku korra tagamiseks 28 sihtsuunitlusega reidi, neist 5 tehti ületundide arvel, mis on

21 sihtsuunitlusega politseilist tegevust rohkem kui 2014. aastal. Üks reid maksab normtööaja

piires 1 505,21 eurot ja ületundide arvelt 2 076,76 eurot ning 2015. aastal kulus reididele töö- ja

ületunde arvestades kokku 41 993,21 eurot. PPA märkis, et kuigi politsei on suurendanud

järelevalvet Suur-Karja tänaval ning panustanud sinna võrreldes 2014. aastaga kordades rohkem

ressurssi, ei saa jätkuvalt jääda olukorraga rahule. PPA kirjeldas 07.03.2016 arvamuses

patrullipolitseinike kogemusi järgmiselt: „Kui paigaldati Pärnu mnt-le sissesõitu keelavad

liiklusmärgid 331, siis piisas umbes poolest tunnist, kus sai autojuhtidele uut liikluskorraldust

tutvustada ja seejärel oli olukord üpris rahulik - üksikud autod üritasid vaid märgist mööduda.“

Kuigi PPA arvamuses on käsitletud järelevalvet ilmselt laiemalt kui ainult liiklusseaduse mõttes,

saab eeltoodust siiski teha järelduse, et üldine liiklusjärelevalve tugevdamine ei oleks sama tõhus

meede kui sissesõidukeelu kehtestamine, sest tooks kaasa suurema ressursikulu kui

sissesõidukeelu täitmise järelevalve ja paneks halvemasse olukorda Tallinna teiste piirkondade

elanikud, kelle turvalisuse arvelt peaks politsei regulaarselt suunama oma ressursi Suur-Karja

tänavale.

18. LS § 193 lg 1 alusel peatumise ja parkimise nõuete üle järelevalvet teostava Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna juhataja on 16.03.2016 e-kirjas (I kd, tl 196)

selgitanud, et LS lubab küll parkimiskeelu märgi nr 362 ja parkimiskeelu ala märgi nr 384

mõjupiirkonnas töötava taksomeetriga taksol parkida kuni 15 minutit (vt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused

ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 36 ja lg 6 ning § 11 lg 1 p 4), kuid kuna taksomeetri sisse- ja

väljalülitamist ei saa kontrollida, saab taksojuht seda ise vastavalt vajadusele klõpsida ja

vahepeal seisma panna. Peatumiskeelu märgi nr 361 mõjupiirkonnas võib taksojuht peale ja

maha laadida kliente ja kaupa (vt määruse nr 12 § 9 lg 1 p 35 ja LS § 2 p 97) ning sellega seoses

on olnud ka kohtuasju, kuid probleem ei ole lahenenud. Ametnik selgitas 16.03.2016 e-kirjas, et

munitsipaalpolitsei patrullid töötavad Suur-Karja platsil nii päeval kui öösel, kuid taksode

probleemi ei saa järelevalvega lahendada, sest parkimiskeelu alas mängitakse taksomeetriga

(tehes nii oma peatumine seaduslikuks) või sõidetakse ametniku lähenedes minema, tiirutatakse

lähiümbruses ning patrulli lahkudes minnakse varasemale kohale tagasi. Ka PPA väitis

07.03.2016 arvamuses (I kd, tl 148-149), et täiendav liiklusmärkide nr 361 ja 362 paigaldamine

Suur-Karja tänavale ei avaldaks erilist mõju liiklustiheduse vähendamisele, sest suurema osa

liiklusest moodustavad ajavahemikul 00.00-06.00 taksod ning liiklusmärke nr 361 ja 362

faktiliselt ei täideta. PPA kirjeldas patrullipolitseinike kogemusi järgmiselt: „Olles Suur-Karja

12(14)

tänaval erinevate taksojuhtidega vestelnud, siis on tavaline väide, et klient tellis, klient soovis,

ootan klienti/sõpra jne. Kui paigaldati Pärnu mnt-le sissesõitu keelavad liiklusmärgid 331, siis

piisas umbes poolest tunnist, kus sai autojuhtidele uut liikluskorraldust tutvustada ja seejärel oli

olukord üpris rahulik-üksikud autod üritasid vaid märgist mööduda. Ideaalis võiks see

liiklusmärk olla üldse elektrooniline ja põleks vaid märgi kehtimise ajal. Seega täiendavate

liiklusmärkide 361 ja 362 paigaldamisest poleks kasu, kuna taksojuhid hiiliks nende märkide

mõttest taksomeetrit sisse lülitades lihtsalt kõrvale.“ Eeltoodu kinnitab, et liiklusmärkide nr 361

ja nr 362 üle liiklusjärelevalve teostamine on oluliselt ressursimahukam kui liiklusmärgi nr 331

täitmise jälgimine ning taksodel, kes moodustavad suurema osa Suur-Karja tänava öistest

sõidukitest, on parkimiskeelu märke lihtne eirata ning seda praktikas ka tehakse.

19. Riigikohtu praktika kohaselt on abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada

mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui

esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid,

samuti erinevusi riigi kulutustes (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; 07.12.2009, 3-3-1-5-

09, p 37.) PPA ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti selgitusi arvestades koormaks tõhusam

liiklusjärelevalve ja parkimise keelamine küll kaebajat vähem, kuid nõuaks oluliselt rohkem

avalikku ressurssi, olemata seejuures soovitud eesmärgi saavutamiseks sama efektiivsed kui öise

sissesõidukeelu kehtestamine. Seega oli kaebuse esemeks oleva liiklusmärgi kehtestamine

vajalik abinõu.

20. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb Riigikohtu praktika kohaselt kaaluda ühelt

poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.

(RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37). Mida

intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused

(RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 17; RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37).

21. Vastustaja soovis Suur-Karja tänaval öist sissesõidukeeldu kehtestades esiteks tagada

liiklejate ohutuse Karjavärava platsi ümbruses. See on oluline eesmärk.

Vastustaja väitel on nimetatud piirkonna liikluskoormus öösiti oluliselt suurem kui päeval ning

see on tingitud eelkõige taksodest ja muudest sõidukitest, mis transpordivad vanalinna sealseid

meelelahutusasutusi külastada soovivaid kliente. Vastustaja väidab, et Suur-Karja tänav on

sõidukitest (peamiselt taksodest) ummistatud ja manööverdavate sõidukite vahel liiguvad

jalakäijad. Vastustaja väiteid kinnitavad eelkõige 01.12.2012 kell 03.00 ja 05.03.2016 kell 02.00

filmitud videod (mõlemad üleslaaditud kohtute infosüsteemi), aga ka Suur-Karja 18 elanike

seisukoht (I kd, tl 195). Ka PPA on 07.03.2016 arvamuses selgitanud, et suurema osa öisest

liiklusest moodustavad taksod, kes väidetavalt toovad või ootavad kliente ja ummistavad seetõttu

Suur-Karja tänava; liiklus on kõige tihedam ilmade soojenedes ja puhkuste ajal; kohati tekib

Pärnu mnt-le järjekord Suur-Karja tänavale pöörata soovivatest autodest, mis seab ohtu ka Pärnu

mnt-d ületavad jalakäijad.

Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna vanalinn on õueala. Õuealal tohib jalakäija liikuda kogu

õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada (LS § 64 lg 1). LS-s on õuealal

liiklemisega seoses kehtestatud piirangud sõidukite lubatud sõidukiirusele (20 km/h ja jalakäija

vahetus läheduses jalakäija kiirus, § 15 lg 1 p 6), peatatud või pargitud auto mootori töötamise

ajale (kuni kaks minutit, § 13 lg 5), õuealale sõitmisele (lubatud vaid peatumiseks või

parkimiseks, § 64 lg 4) ning kohustused õuealal liikuva sõiduki juhile (jalakäijat ei tohi ohustada

ega takistada, vajadusel tuleb sõiduk seisma jätta § 64 lg 3). Eespool viidatud PPA selgitustest

ja tõenditest nähtuvalt neid nõudeid praktikas ei täideta. Kohus on eespool leidnud, et Suur-Karja

tänaval eiratakse pidevalt ka peatumise ja parkimise nõudeid ning liiklusjärelevalve tõhustamine

oleks küll võimalik, kuid nõuaks ebamõistlikult palju avalikku ressurssi, mis tuleks võtta teiste

piirkondade turvalisuse arvelt.

13(14)

Kuna on üldteada, et selles piirkonnas asuvate baaride suure hulga tõttu on paljud Karjavärava

platsil öösel liikuvad jalakäijad tarbinud alkoholi või peomeeleolus, ning arvestades öise liikluse

tihedust, tuleb vastustajaga nõustuda, et öine Suur-Karja tänav on liiklusohtlik. Seejuures ei olegi

määravat tähtsust sellel, kui palju on Karjavärava platsi piirkonnas öisel ajal liiklusõnnetusi

juhtunud, sest LS § 6 lg-st 1 tulenevalt peab liiklust korraldama selliselt, et võimalikke ohte

ennetada. Seega on tegemist asjakohase kaalutlusega.

22. Vastustaja on liiklusmärgi kehtestamise põhjusena nimetanud ka soovi vähendada öist

müra, et tagada Suur-Karja tänava äärsete eluhoonete elanikele normaalne elukeskkond. See on

samuti oluline eesmärk.

On ilmne, et Suur-Karja tänavat öösel läbivate või seal töötava mootoriga seisvate autode suur

hulk tekitab mootorimüra. Kuna suurem osa autodest on taksod, kaasneb täiendav lärm taksodest

väljuvate ja neisse sisenevate peomeeleolus klientidega. Vastustaja selgituste kohaselt tingib

öine melu Karjavärava platsil ka selle, et inimesed käivad öösiti oma sõidukiga Karjavärava

platsil, et kuulata avatud akendega autos istudes valju muusikat või tuuritada sõiduki mootoriga.

Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid (nt I kd, tl 161 ja 195). Karjavärava platsi öine müra

kahjustab vanalinna elanike elukeskkonda. Vastustaja peab liiklust korraldades kooskõlas LS §

6 lg-ga 1 arvestama ka vanalinna elanike huvidega ja tagama vanalinnas normaalse

elukeskkonna, korraldades liiklust selliselt, et see kahjustab keskkonda vähimal võimalikul

määral. Niisiis on ka see kaalutlus asjakohane.

23. Kaebajal ei ole alust eeldada, et senine Tallinna vanalinna liikluskorraldus püsib igavesti

muutumatuna. Vanalinna autovabaks muutmine on ette nähtud juba eespool viidatud vanalinna

arengukavas ning vanalinnas tegutsevatel ettevõtjatel tuleb sellega pikemas perspektiivis

arvestada.

Kaebaja maksejuhtumite aruande (I kd, tl 37), millega kaebaja soovib tõendada oma käibe olulist

vähenemist liikluspiirangu kehtestamise tõttu, kui tõendi väärtus on väike. Kuna kohus kohaldas

esialgset õiguskaitset ja peatas kohtuvaidluse ajaks vaidlustatud liiklusmärgi kehtivuse, kehtis

öine sissesõidukeeld kokku ca neli nädalat (20.11.2015-17.12.2015). Kaebaja esitatud

maksejuhtumite aruanne puudutab liiklusmärgi kogu kehtivusajast vaid seitset päeva

(20.11.2015-27.11.2015). Kuigi nende seitsme päeva jooksul oli kaebajal neli nn nullpäeva, oli

mitmeid nn nullpäevi ka võrdluseks esitatud perioodi (01.11.2015-19.11.2015) jooksul, kui

liiklusmärk veel ei kehtinud. Vastustaja on õigesti välja toonud, et ööklubi külastatavust võivad

mõjutada üldised turumajanduslikud tegurid konkurentsi tihenemisest konkreetse päeva

ilmaoludeni. Kaebaja ei ole esitanud mõistlikku selgitust selle kohta, miks tema arvates pärast

liiklusmärgi kehtima hakkamist aset leidnud nn nullpäevad olid tingitud liiklusmärgist, kuid

varasema kahe nädala nn nullpäevad millestki muust. J. B. märkis samuti, et talvehooajal ongi

külastajaid üldjuhul vähem (kohtuistungi helisalvestis kell 11:00:52), mis võib seletada ka

novembrikuiseid nn nullpäevi või väikese käibega päevi.

J. L. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et taksoga tulevad ja lahkuvad ca pooled (st mitte kõik)

kliendid (kohtuistungi helisalvestis kell 10:26:54). J. L. ja J. B. selgitasid ka, et paljud külastajad

on pikaajalised kliendid (kohtuistungi helisalvestis kell 10:36:31; 11:09:02), kelle jaoks ei saa

vanalinn olla täiesti tundmatu. J. L. ja J. B. ütlustest võib järeldada ka seda, et nad ei tea täpselt,

millised on kaebaja klubile kõige lähemal asuvad taksopeatused (kohtuistungi helisalvestis kell

10:52:29, 11:06:19, 11:09:56; nt lähimat Vabaduse väljaku taksopeatust, I kd tl 83, ei nimetanud

kumbki tunnistaja), seega ei saanud nad ka klientidele asjakohast teavet anda. Vastustaja

seevastu on esitanud tõendid selle kohta, et lähimad taksopeatused asuvad kaebaja

tegutsemiskohast vastavalt 150 või 190 meetri kaugusel (vt I kd, tl 83 ja 84) ning nende

leidmiseks ei ole vaja seigelda vanalinna käänulistel ja kitsastel tänavatel, vaid kõndida saab

mööda Harju tänavat ja Vabaduse väljakut. Vastustaja on välja toonud, et vanalinna jalakäijate

alas tegutseb ka mitmeid teisi striptiisiklubisid (I kd, tl 162-168), seega ei ole usutav, et võimalus

14(14)

sõita taksoga ööklubi ukseni on ainuke viis sellise äri viljelemiseks. Kaebaja klientide

rahulolematus seoses sellega, et taksoga ei saa enam klubi ukseni sõita, võib olla tõsi, kuid

puudub alus arvata, et kaebaja püsikliendid, keda on tunnistajate väitel päris palju, ei ole üldse

valmis oma harjumusi uuele olukorrale kohandama ning kõik nad loobuvad kaebaja

külastamisest mõne teise sarnase meelelahutusasutuse kasuks. Kaebajal on võimalik öise

sissesõidukeelu tagajärgi leevendada näiteks asjakohaste reklaami- ja turundustegevustega või

kohandada oma majandustegevust muutunud olukorraga nii, et tema ööklubi on klientidele

teistest ööklubidest atraktiivsem hoolimata sellest, et taksoga ei saa enam täpselt ööklubi ukseni

sõita.

Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja õigus tegeleda ettevõtlusega

harjumuspärasel viisil ei ole kaalukam kui vastustaja välja toodud põhjendused Suur-Karja

tänava öise sissesõidukeelu kehtestamiseks.

24. Kaebaja

arvates

ei

ole

vastustaja

sissesõidukeelu

kehtestamisel

arvestanud

liikluspiirangute

avalikustamise

korraga.

Sissesõidukeeld

on

kehtestatud

ilma

ümbersõiduvõimaluseta, kuid ühtki avalikustamise või loaga sätestatud nõuet ei ole vastustaja

täitnud.

LS § 12 lg 1 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrus nr 1

„Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“

§ 3 (liikluspiirangu avalikustamine) ja § 4 (avalikustamisele kuuluvate liikluspiirangute liigid ja

neid tähistavad liiklusmärgid) jõustusid alles 01.01.2016, st pärast vaidlusaluse üldkorralduse

andmist. Kuna haldusakt peab olema kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusega (HMS § 54

lg 1), ei olnud määruse nr 1 §-de 3 ja 4 nõuete järgimine kohustuslik. Kaebaja viide määruse nr

1 § 5 (liikluskeelu alase loa taotlemine) ja § 6 (liikluskeelu alase loa väljastamine) rikkumisele

jääb arusaamatuks, sest kaebaja ei väida, et ta oleks vastustajalt sellist luba üldse taotlenud.

25. Kokkuvõtteks leiab kohus, et Suur-Karja tänava öise sissesõidu keelamine kaebuse

esemeks oleva liiklusmärgiga oli õiguspärane ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Kaebus jääb seega rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole esitanud

menetluskulude kaebajalt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit