3-14-51174/62 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51174

Haldusasi

OÜ Lutena kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.02.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/7911-22 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OÜ Lutena, esindajad R. I. ja Aleksandr

Nauts

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Kiik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. mai 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Lutena apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.03.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Lutena apellatsioonkaebus osas, milles taotletakse intressi vähendamist,

läbi vaatamata.

2. Muus osas jätta OÜ Lutena apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna

Halduskohtu 11. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51174 muutmata.

3. Jätta OÜ Lutena taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksu- ja Tolliametilt

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 2. juunil 2016 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51174

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis 12.10.2009

korralduse nr 12.2-3/7911-1 alusel OÜ Lutena maksustamisperioodi 2009 jaanuar kuni august

käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning 2009. a kõigi sõiduautode soetamise ja

müügiga seotud tehinguid. Veebruaris 2012 laiendati kontrolli maksustamisperioodidele

september ja oktoober 2009. MTA 03.04.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/7911-19 määrati OÜ-

le Lutena tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 35 720 eurot. MTA 30.05.2013

vaideotsusega nr 6-1/1468-2 rahuldati OÜ Lutena vaie, tunnistati maksuotsus kehtetuks ja anti

MTA kontrolliosakonnale ülesanne asi uuesti otsustada.

2. Maksu- ja Tolliameti 11.02.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/7911-22 määrati OÜ-le

Lutena tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 36 433,28 eurot.

Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Lutena on jätnud deklareerimata sõiduautode Mitsubishi

Outlander, Mercedes-Benz E350 CGI ja Mercedes-Benz S500 L müügilt 20% määraga

maksustatava käibe kokku summas 2 950 289 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu summas

590 057 krooni ning alusetult deklareerinud sõiduautode Mercedes-Benz E350 CGI ja

Mercedes-Benz S500 L müügi 0% määraga maksustatava käibena summas 2 794 483 krooni.

Sõiduauto Mitsubishi Outlander deklareerimata jätmise kohta esitas OÜ Lutena

käibedeklaratsiooni paranduse. Maksuhaldur on seisukohal, et tegelikult müüs OÜ Lutena

kaks sõiduautot Mercedes-Benz eraisik J. J-le, mitte Läti äriühingule SIA-le Aljans A.

Järeldust põhjendatakse maksuotsuses järgmiselt.

1) Sõidukite üleandmisel Läti äriühingule SIA-le Aljans A, mis toimus 24 päeva pärast

müügilepingu sõlmimist, ei ole vormistatud sõiduautode tehnilist olukorda fikseerivat

dokumenti, kuigi allkirjastatud müügilepingus on välja toodud, et müüja annab ostjale üle

sõidukid, mille tehniline olukord ei ole alates lepingu allkirjastamisest halvenenud.

2) OÜ Lutena juhatuse liikme R. I-i selgitused sõidukite ostu-müügitehingute sõlmimise ja

autode üleandmise kohta on vastuolulised.

3) Vormistatud laenulepingud on alusetud ja tegelikult on tehingu finantseerijaks keegi

kolmas isik, kelle nime maksuhalduri eest teadlikult varjatakse.

4) Sõidukite müügilepingud, sh Leedu ettevõtete vahelised, on venekeelsed ning läbivalt

samasuguste vigadega.

5) Sõidukid on müüdud paaris ning need on vahetanud kahe päeva jooksul seitse korda

omanikku, sh kolm korda Lätis, kaks korda Leedus ja kaks korda Eestis.

6) J. J-i selgitusi ei saa pidada usaldusväärseks ja need on ajendatud soovist anda OÜ Lutena

osas soodsaid ütlusi nii, nagu on eelnevalt R. I-ga kokku lepitud.

7) Reaalset sõidukite ostu-müügitehingut Sheridan Capital OÜ ja J. J-i vahel ei ole

toimunud, maksuhaldurile esitatud ostu-müügilepingud ei ole sarnased.

8) Sõidukite registrist arvelt mahavõtmise vormistamisega sooviti jätta mulje nende müügist

SIA-le Aljans A, kuigi oli teada, et sõidukid müüakse Eesti kodanikule J. J-le.

9) J. J-i ja Kroon Ehitus OÜ töötaja N. N-i ütlused on mitmes olulises osas kattuvad, sh

näiteks sõidukite odomeetrite näidud ja istmekatete kiletamine, mis tähendab, et müügiga sai

tegeleda vaid OÜ Lutena.

10) SIA Aljans A puhul on tegemist mittetegutseva äriühinguga, mis on Läti

käibemaksukohustuslaste ja ettevõtete registreist kustutatud.

11) Leedu maksuhaldur on selgitanud, et sõidukeid ei ole Leedus registreeritud ning Leedu

äriühing UAB Neksalita ei deklareerinud sõidukite müüki Eesti äriühingule Sheridan Capital

OÜ.

3-14-51174

3(9)

12) Sheridan Capital OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning ettevõtte

pangakontolt ei nähtu soetatud sõidukite eest tasumist Leedu äriühingule UAB Neksalita.

13) OÜ Lutena juhatuse liige R. I. ja J. J. on ammused isiklikud tuttavad, mis lõi võimaluse

koostööks, et teadlikult vähendada OÜ Lutena tasumisele kuuluvat käibemaksu.

14) Maksuhalduri hinnangul on OÜ Lutena teadlikult ja tahtlikult osalenud maksupettuses

ning organiseerinud näiliku tehingu, mille eesmärgiks oli käibemaksu tasumise vältimine ja

maksueelise saamine. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolud näitavad, et OÜ Lutena ja SIA

Aljans A, SIA Developera Serviss ja UAB Grandeks, UAB Grandeks ja UAB Nesalita, UAB

Neksalita ja Sheridan Capital OÜ ning Sheridan Capital OÜ ja J. J-i vahel vormistatud

dokumendid on alusetud ega oma reaalset majanduslikku sisu ning nende puhul on tegemist

näilike tehingutega, millega varjati teist tehingut, s.t OÜ Lutena ja J. J-i vahel toimunud ostu-

müügitehingut.

Vastuseks OÜ Lutena 09.12.2013 eriarvamusele kontrollaktile nr 12.2-3/7911/21 selgitas

maksuhaldur, et kontrolli lõpetamisest antakse teada kas teate väljastamisega kontrolli

lõpetamise kohta või kontrollakti väljastamisega tutvumiseks ja eriarvamuse esitamiseks. OÜ

Lutena oli teadlik, et sõiduautod tegelikkuses ei liikunud skeemis tekitatud ahelat pidi, vaid

äriühingute vahel vormistatud vormilt ja sisult identsete lepingute eesmärgiks oli mulje

loomine tehingute toimumisest teise tehingu varjamiseks. Vaatamata OÜ Lutena poolt

maksuhaldurile SIA Aljans A juhatuse liikme O. L. aadressi edastamisele ja lubadusele, et

isik annab tehingute kohta informatsiooni, ei ole maksuhaldurile O. L.lt selgitusi laekunud.

Läti käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud SIA Aljans A ei deklareerinud sõiduautode

soetamist OÜ-lt Lutena, mis on üheks viiteks, et reaalselt sõidukite ostu-müügitehingut ei

toimunud. Sõidukite reaalne olemasolu on tuvastatud tehingute jada esimeses lülis, milleks on

OÜ Lutena, ja jada viimases lülis, milleks on J. J.. Tegemist on maksupettuse eesmärgil

vormistatud ostu-müügilepingutega, mille tegelik eesmärk oli OÜ Lutena poolt

käibemaksuvabalt autode müük J. J-le. Maksuhaldur ei välista, et toimus autode

registreerimine Läti autoregistris, kuid samal päeval esitati Maanteeametile avaldus

erinumbrite tellimiseks samadele autodele J. J-i volitusel, kuigi ei ole reaalselt võimalik ette

näha, et autode 7-kordsel müügil esitab viimane ostja eritellimuse enne müügijada algust.

Vastuväited ei anna alust kontrollakti ja maksuotsuses kajastatud tõendite hindamisel tehtud

järelduste muutmiseks.

3. OÜ Lutena esitas maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 03.04.2014 vaideotsusega nr 6-

1/2043-2 rahuldamata.

4. OÜ Lutena esitas 17.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti

11.02.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/7911-22 tühistamiseks.

1) Maksuotsus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata, kaalutlusvigadega ja vastuolus

kehtiva õigusega. MTA on maksuotsuses muutmata kujul taasesitanud varem vaideotsusega

kehtetuks tunnistatud maksuotsuse, mis on pahatahtlik ja vastuolus hea halduse tavaga.

Arvestatud ei ole vaideotsuse põhjendusi ega kõrvaldatud etteheidetud puudusi, pole

arvestatud eriarvamust. Maksuotsuse andmise faktiline alus on ebaselge. Maksuotsuses ei ole

märgitud, milliseid õigusaktidest tulenevaid hoolsusnõudeid rikuti.

2) Kaebaja kavatses müüa sõidukid Mercedes-Benz E350 ja Mercedes-Benz S500 SIA-le

Aljans A ega olnud kursis sellega, et SIA Aljans A kavatseb need sõidukid kohe edasi müüa,

veelgi enam polnud ta teadlik, et edaspidi omandab need sõidukid kolmandate isikute kaudu

J. J.. Lutena OÜ sai teada uuest omanikust maksuhaldurilt.

3-14-51174

4(9)

3) Maksumenetluses kogutud tõendid on maksusumma määramiseks ilmselgelt ebapiisavad.

Maksukohustuslase esitatud väiteid ümberlükkavad tõendid on jäetud kogumata. R.

järelepärimisele O. L-le saadud vastus kinnitab kaebaja väiteid.

4) OÜ Lutena tegutses heas usus ning on reaalselt kauba saanud. Kaebaja on kontrollinud

müüja OÜ Kroon Ehitus tausta ning oli kindel, et müüja on käibemaksukohustuslane, arved

olid esitatud koos käibemaksuga ning tasutud, kaup oli reaalselt saadud ja registris kajastus

omanikuvahetus. Kaebaja tegutses heas usus ka kauba müümisel, andis kauba üle, uuris ostja

tausta ning oli kindel, et ostja on käibemaksukohustuslane. Kaebaja polnud teadlik, millised

edaspidised plaanid olid SIA-l Aljans A sõidukite Mercedes-Benz E350 ja Mercedes-Benz

S500 osas ega olnud kursis, et need autod müüakse edasi.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Maksumenetluses on arvestatud kaebaja poolt maksumenetluses välja toodud asjaoludega

ning põhjendatud, miks ei mõjuta need asjaolud maksuhalduri järelduste õigsust.

2) Maksuotsuses ei ole tuginetud hoolsuskohustuse täitmata jätmisele, vaid kaebaja

teadlikule tegevusele maksueelise saamise eesmärgil, mistõttu ei peagi maksuotsus sisaldama

põhjendusi hoolsusnõuete rikkumise osas. Kaebajale etteheidetav käitumine koos

põhjendustega, kuidas maksuhaldur sellisele seisukohale jõudis, on näidatud maksuotsuse p-s

1. 3) Maksumenetluses tuvastatud asjaolud kogumis annavad aluse põhjendatud kahtluse

tekkimiseks, et tegelikult ei müünud kaebaja vaidlusaluseid sõidukeid SIA-le Aljans A, vaid

J. J-le. Tehingud ahelas, milles osalesid erinevad Läti äriühingud, Leedu äriühingud ning OÜ

Sheridan Capital, on näilikud ja tehtud eesmärgiga varjata tegelikku müügitehingut (sõidukite

müük kaebajalt J. J-le).

4) O. L. kinnitus tehingute toimumise kohta ei saa tõele vastata, mistõttu ei anna see alust

maksuhalduri järelduste muutmiseks. Nõustuda ei saa ka väitega, et maksuhaldur täitis enda

uurimiskohustust puudulikult, sest ei saanud SIA-lt Aljans A või selle juhatuse liikmelt O. L-

lt maksumenetluse käigus seletusi. Maksuhaldur on küsinud kaebaja ja SIA Aljans A vahel

väidetavalt toimunud tehingute kohta teavet Läti maksuhaldurilt rahvusvahelise ametiabi

raames.

5) Tunnistaja O. L. kinnitas 23.03.2015 kohtuistungil ütlusi andes, et SIA Aljans A soetas

kaebajalt 2009. a septembris Mercedes-Benz sõidukid, mis müüdi edasi SIA-le Silen. O. L.

seletused ei vasta tõele. On alust arvata, et seletused on kooskõlastatud Lutena OÜ-ga

veenmaks, et Lutena OÜ ei müünud sõidukeid otse J. J-le, vaid SIA-le Aljans A.

6) R. I-i seletuste aja jooksul risti vastupidiseks muutumine võrreldes vahetult pärast

väidetava tehingu toimumist antud seletusega ei ole iseloomulik tegelikkuses toimunud

tehingute korral ning kinnitab maksuhalduri seisukohta, et tegelikkuses kaebaja ja SIA Aljans

A vahel tehingut ei toimunud, vaid hiljem on soovitud üksnes jätta selline mulje.

6. Tallinna Halduskohtu 11.05.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

1) Vastustaja ei tugine hoolsuskohustuse rikkumisele ega pidanud tuvastama sellega seotud

asjaolusid. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viited Riigikohtu 02.12.2004 otsusele, mis

käsitles maksustamist nõutavate dokumentide puudumise korral.

2) Vaidlust pole selle üle, et tehingu toimumise kohta on esitatud leping ja arve. Sõidukite

eest on tasutud, kuid pikema aja jooksul. Kaebaja on kinnitanud tehingute toimumist ning

seda kinnitas kohtuistungil ka SIA Aljans A juhatuse liige. Maksumenetluses ei õnnestunud

3-14-51174

5(9)

maksuhalduril SIA Aljans A juhatuse liikmelt O. L-lt seletust saada. Tähtsust ei oma, kas

vastustaja pidi O. L. hilisemat selgitust vaidemenetluses arvestama, kuna kohus hindab

maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

3) Vaatamata esmastele tõenditele, mis võiksid tõendada tehingu toimumist, on

maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksupettustele

on omane, et tehingutes tavapäraselt koostatavaid dokumente, ka siis, kui seadus nende

koostamist ei nõua, ei ole koostatud ja tehingu tõendamiseks olulisi dokumente on vähe.

4) Kaebaja arvab ekslikult, et tehingute toimumist tõendavad ammendavalt sõidukite

tehnilised passid või sõidukitega tehtud registritoimingud. Registritoimingud on üksnes

informatiivse tähendusega ega kinnita omandi üleminekut ja tehingu toimumist.

5) Maksuhaldur on ammendavalt põhjendanud, miks on laenulepingute osas põhjendatud

kahtlus, et need on fiktiivsed. Õige on vastustaja seisukoht, et laenulepingute näilikkuse

hindamisel on olulised ka kaebaja seadusliku esindaja ajas muutunud ütlused laenusummade

suuruse kohta. Arvestades, et kaebajat on küsitletud kahel korral – vahetult tehingute järel

ning väidetava laenu tagastamise järel – peaks ütluste andjal olema ka selgelt meeles saadud

laenu suurus. Kuna kaebaja juhatuse liige on kahe episoodi (sõidukite müügi aeg ja laenu

suurus) osas andnud vastukäivaid ütluseid, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et lepingu

sõlmimise ja sõidukite kohaleviimise kohta erinevate ütluste andmine ei ole tingitud mitte aja

möödumisest, vaid sellest, et tehingud tegelikult selliselt ei toimunud.

6) Tõendamata on kaebaja väited, et ta ei teadnud, et SIA Aljans A kavatseb sõidukid edasi

müüa, ning J. J. ei ole pöördunud kaebaja ega R. I-i poole sõidukite soetamise sooviga.

Määravat tähtsust pole O. L. kohtuistungil antud kinnitusel tehingu toimumise kohta. See

kinnitus ei lükka ümber maksuhalduri poolt esile toodud elulisi asjaolusid, mille tõttu on

tehingute toimumine kaebaja väidetud viisil ebausutav.

7) Ekslik on kaebaja väide, et kontrolli jätkamine 2012. aastal oli õigusvastane.

Maksumenetlus ei lõppenud pärast vaideotsusega esimese maksuotsuse kehtetuks

tunnistamist.

8) Maksuotsus ei ole õigusvastane seetõttu, et pärast 30.05.2013 vaideotsuse tegemist ei

teinud vastustaja täiendavaid uurimistoiminguid. Varasem maksuotsus tunnistati kehtetuks

motiveerimispuuduste tõttu, sest viidatud ei olnud maksu määramise õiguslikele alustele

(vaideotsuse p 22) ja tahtlus on tuvastamata (vaideotsuse p-d 23-27).

9) Maksuhaldur on tuginenud sellele, et kaebaja on toime pannud maksupettuse, st maksude

tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud (maksuotsuse lk-d 8 ja 10). Kaebaja ei ole

maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber lükanud. Maksupettus saab oma olemuselt olla

üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Seetõttu on maksusumma määramine 5-aastase

aegumistähtaja jooksul õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Lutena OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus. Maksuotsuse tühistamise nõude rahuldamata jätmise korral palub

kaebaja vähendada tasumisele kuuluvat viivist.

3-14-51174

6(9)

1) Maksuotsusest ei nähtu, kuidas pidanuks kaebaja teadma, et kauba (sõidukite) ostja

kavatseb edaspidi müüa kauba edasi. Kaebaja ei olnud teadlik edasistest tehingutest

sõidukitega kuni kontrollakti tegemiseni.

2) MTA kontrollis 12.10.2009 korralduse nr 12.2-3/7911-1 alusel OÜ Lutena

maksustamisperioodi jaanuar kuni august 2009 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise

õigsust ning 2009. a kõigi sõiduautode soetamise ja müügiga seotud tehinguid. Puudusi ei

avastatud ning pärast kontrolli pole MTA esitanud vastuväiteid Lutena OÜ poolt teostatud

tehingute kohta.

3) Käibedeklaratsiooni esitamisel tekkis kaebajal tagastusnõue. Tagastusnõude tuvastamise

menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Vastustaja

tagastas käibemaksu kaebajale pärast kontrolli lõppemist. Maksuotsuses ega kohtuotsuses

pole korduva kontrolli põhjust selgitatud.

4) Kui maksuhaldur on seisukohal, et vormistatud laenulepingud on alusetud ja tegelikult on

tehingu finantseerijaks keegi kolmas isik, peab maksuhaldur tuvastama selle asjaolu ning

tooma välja asjaolud, mis viitavad sellele, et kaebajal olid endal rahalised vahendid ostude

finantseerimiseks või on kasutatud muid rahalisi vahendeid. Kaebajal puudusid rahalised

vahendid ostudeks, seetõttu võeti N. I-lt laenu.

5) Kaebaja vaidleb vastu väitele, et J. J-i selgitused on eelnevalt R. I-iga kokku lepitud.

Lutena OÜ endine seaduslik esindaja R. I. ei olnud kursis sellega, et J. J-il oli soov osta auto.

Kaebaja sai maksuhaldurilt teada, et J. J. ostis kaebajale kuulunud autod.

6) Pärast MTA 30.05.2013 vaideotsust nr 6-1/1468-2 ei ole tehingu pooltelt võetud selgitusi

ning ei ole välja selgitatud tähtsust omavaid asjaolusid. Vaideotsusega vaie rahuldati ning

tunnistati Maksu- ja Tolliameti 03.04.2013 maksuotsus nr 12.2-3/791-19 kehtetuks.

7) Maksuotsuse tegemise järel esitas R. I. SIA Aljans A seaduslikule esindajale O. L-le

järelepärimise müügitehingute kohta. O. L. vastas järelepärimisele 07.03.2014, mille kaebaja

esitas koos vaidega vastustajale. 03.04.2014 vaideotsuse tegemisel pole seda vastust hinnatud

ega arvestatud.

8) Kaebaja ei pea kontrollima tehingupartneri edasist käitumist. Maksuotsust ei saanud teha,

kui Läti firma SIA Aljans A seaduslikult esindajalt pole võetud mingeid selgitusi.

Maksuhaldur pole pöördunud R. I-i poole O. L. kontaktandmete saamiseks. Asjaolu, et SIA

Aljans A kustutati 18.02.2010 käibemaksukohuslaste registrist, ei anna alust arvata, et O. L. ei

või anda seletusi tehingute kohta, mis toimusid 2009. a. Tehingu tegemise ajal oli SIA Aljans

A käibemaksukohustuslane. MTA on saanud Läti registrist sõiduautode tehnilised passid ja

muud omaniku registreerimiseks vajalikud dokumendid.

Seega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet ning viinud läbi kontrolli ühekülgselt,

arvestamata kõiki asjaolusid, tõendeid ja selgitusi.

9) Pärast seda, kui sõidukite omand oli üle läinud SIA-le Aljans A, puudus kaebajal nende

üle kontroll. Kaebaja ja SIA Aljans A sõlmisid 07.01.2010 kirjaliku kokkuleppe sõidukite

müügist tekkinud võla tasumiseks SIA Silen poolt, kuid selle kokkuleppe pooleks ei olnud

SIA Silen ning seetõttu R. I. pole selle äriühingu esindajaga kokku puutunud. O. L. selgitas

kohtuistungil, et SIA Aljans A ja SIA Silen vahel oli sõlmitud eraldi kokkulepe võla tasumise

kohta kaebajale. Tasumine toimus vastavalt kokkuleppele ning kaebajal pole nõudeid SIA

Aljans A vastu. Tasutud on ka viivis.

3-14-51174

7(9)

10) 0% määraga maksustatava käibe arvestamise õigus tuleneb KMS § 15 lg-st 3. Need

nõuded on täidetud. Sõidukid ja nendega seotud dokumendid viidi müügiks Lätti ja anti SIA-

le Aljans A üle. Üleandmine toimus ostjaga kokku lepitud kohas ja viisil, reaalset üleandmist

tõendab uue omaniku registreerimine registris.

11) MTA toimikus on mitmed aktid läti keeles, millest nähtub, et sõidukid olid edasi müüdud

ning olemas olid sõidukite üleandmise aktid SIA-lt Aljans A SIA-le Silen ning SIA-lt Silen

SIA-le DEVELOPERA SERVISS.

12) Halduskohtu järeldus, et just kaebaja müüs autod J. J-le, on arusaamatu. Sõidukite

tehniline seisund ei pea olema fikseeritud.

13) Kaebaja tuleb vabastada viivise tasumisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel osas, mida

vastustaja soovib saada tehingute tegemise ajast 2009. a, kuna vastustaja on esmalt

aktsepteerinud deklaratsiooni pärast kontrolli teostamist ning vaidlustatud maksuotsus on

tehtud 4 aastat ja 3 kuud hiljem.

8. MTA palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles apellant nõuab VÕS §

113 lg 8 ja § 162 alusel viiviste vähendamist. Muus osas palub vastustaja jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ja

märgib täiendavalt järgmist.

1) Apellatsioonkaebus on osaliselt valesti menetlusse võetud. Kaebaja on esitanud nõude ka

VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viiviste maksmise kohustusest vabastamiseks. Kuna apellant

tuli vastava nõudega välja alles apellatsioonmenetluses, siis selles osas kuulus

apellatsioonkaebus tagastamisele, sest apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida

halduskohtus ei esitatud (HKMS § 187 lg 3 p 7 ja § 182 lg 3).

Juhul, kui kohus ei nõustu, et apellatsioonkaebus on eelnimetatud põhjusel valesti menetlusse

võetud, on vastustaja ka seisukohal, et apellant on enda nõude esitanud valel õiguslikul alusel

ning valele adressaadile. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 on kohaldatavad eraõiguslikes suhetes, kui

poolte vahel olevast lepingulisest suhtest on tekkinud leppetrahvi nõue. Tasumata

maksusummadelt arvestatud intressikohustus on aga maksuõigussuhtest tulenev rahaline

kõrvalkohustus. Kui maksukohustuslane taotleb tasumata maksusummadelt arvestatud intressi

kustutamist, siis tegemist on maksuhalduri kaalutlusotsusega, mida kohus ei saa maksuhalduri

eest ise teostada.

3) Vaidlus on selles, kas apellant müüs autod SIA-le Aljans A või mitte. Halduskohus

tuvastas, et apellant SIA-le Aljans A autosid ei müünud, vaid sõidukid müüdi otse J. J-le.

Sellega oli tõendatud ka apellandi teadmine, et ta oli alusetult deklareerinud autode müügi 0%

määraga maksustatava käibena.

4) Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks maksuotsuses maksuhalduri poolt

tuvastatud

põhjendatud

kahtluse

maksupettuse

toimepanemisest

ümber.

Apellandi

üldsõnalised väited uurimiskohustuse rikkumise kohta ei saa olla maksuotsuse tühistamise

aluseks. Halduskohus ei rikkunud põhjendamiskohustust. Kuigi maksuotsuses ei ole otseselt

selgitatud, miks pärast tagastusnõude aktsepteerimist otsustati edasist kontrolli läbi viia, ei ole

see

maksuhaldurile

etteheidetav.

Seadusest

ei

tulene

maksuhaldurile

vastavat

selgitamiskohustust. Maksuhalduril on lubatud pärast tagastusnõude aktsepteerimist edasise

kontrolli läbiviimine.

3-14-51174

8(9)

5) Eluliselt ei ole usutav, et 178 600 euro väärtuses sõidukite ostu-müügitehingut tehakse nii,

et sõiduki soetaja (SIA Aljans A) allkirjastab lepingu ilma, et oleks sõidukitega eelnevalt

tutvunud, samuti märgitakse lepingusse, et müüja garanteerib, et sõidukite tehniline seisukord

ei ole lepingute allakirjutamisest kuni üleandmiseni (mille vahele jääb üle kahekümne päeva)

halvenenud, kuigi lepingu allakirjutamisel on jäetud fikseerimata sõidukite tehniline seisukord

ja ka väidetav ostja ei ole lepingu sõlmimise ajal sõidukite olukorras veendunud (s.t ostja ei

ole sõidukeid näinud). Veelgi enam ei ole eluliselt usutav, et sõidukite müüja annab niivõrd

väärtuslikud sõidukid üle esmakordsele tehingupartnerile ilma, et tehingu eest oleks tasutud.

Ühtlasi andis väidetavalt SIA Aljans A, kes oli majandusraskustes ning seetõttu pidas raha

saamiseks vajalikuks sõidukid edasi müüa, samad sõidukid ilma raha saamata omakorda edasi

SIA-le Silen, kes samuti oli esmakordne tehingupartner. Selline esmaste tehingupartnerite

usaldamine seab kahtluse alla tehingute tegelikkuses toimumise.

6) Jääb selgusetuks, miks sõlmiti alles 07.01.2010 kokkulepe, et SIA Silen tasub sõidukite

eest otse Lutena OÜ-le, kui juba 12.10.2009 oli teada, et SIA Aljans A ise ei suuda sõidukite

eest tasuda ning ta oli sõidukite omandi väidetavalt üle andnud SIA-le Silen. Samuti jääb

selgusetuks, kuidas SIA Aljans A ja OÜ Lutena panid omavahelise 07.01.2010 kokkuleppega

kohustusi SIA-le Silen ilma, et SIA Silen oleks lepingu osapoolena sellele alla kirjutanud.

7) Õige on halduskohtu seisukoht, et küsimus, kas vastustaja pidi O. L. hilisemat

vaidemenetluses esitatud selgitust arvestama, ei oma tähtsust, sest kohus hindab maksuotsuse

õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). O. L. oli üle kuulatud

kohtuistungil, mistõttu on apellandil olnud võimalus vastava isiku seletustele tugineda kohtus

maksuotsuses tuvastatu ümberlükkamisel. Kohus on analüüsinud ka O. L. seletusi.

Halduskohus selgitas õigesti, et autoregistri toimingud on üksnes informatiivse tähendusega

ega kinnita ammendavalt omandi üleminekut ega tehingu toimumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja taotlust vähendada VÕS alusel tasumisele kuuluvat viivist tuleb mõista, lähtudes

kaebaja tegelikust tahtest. Maksusumma tähtajast hiljem tasumisel ei tule kaebajal maksta

viivist, vaid intressi (MKS § 115 lg 1 ja § 117 lg 1). Intressi tasumise kohustus tuleneb

seadusest. Maksuotsuses ei ole intressinõuet esitatud. Kaebuses halduskohtule ei ole kaebaja

intressi maksmise kohustust ühegi nõudega vaidlustanud, samuti ei ole kaebaja esitanud

vastustajale maksuvõla ajatamise taotlust koos intressi vähendamise taotlusega (MKS § 117

lg 2), mistõttu ei ole kohtumenetluses võimalik hinnata intressi tasumise kohustuse

õiguspärasust ega kaalutlusotsuse alusel maksuhalduri tehtud otsuse jätta intressimäär

vähendamata või vähendada seda vähem, kui kaebaja on taotlenud, õiguspärasust. Kuna

halduskohus kaebaja sellist nõuet ei ole lahendanud – seda õiguspäraselt –, tuleb

apellatsioonkaebus selles osas jätta läbi vaatamata.

10. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja ringkonnakohus nõustub selle põhjendustega, neid

kordamata, tuginedes HKMS § 201 lg-le 4. Kuna apellatsioonkaebuses korratakse väiteid,

millele kaebaja tugines ka halduskohtus, ei ole ringkonnakohtul vajalik täiendavalt

apellatsioonkaebuse väidetele vastata ning piirduda saab tõendite kogumis hindamise

kontrollimisega tulenevalt apellatsioonimenetluses täiendava tõendi – R. I. ütluste –

kogumisest.

11. Tõendid ei veena ringkonnakohut selles, et väidetavad tehingud kaebaja ja SIA Aljans A

vahel toimusid. Maksumenetluses ja kohtumenetluses kogutud tõendid tehingute tegelike

asjaolude kohta on, nagu maksuotsuses ja halduskohtu otsuses õigesti selgitatud, oluliselt

vastuolulised ning eluliselt ebausutavad. Usutavaks ei saa pidada, et Saksamaalt toodi

3-14-51174

9(9)

hinnalised sõidukid nii, et kaebaja pidi ostusumma laenama, ning alles seejärel hakati otsima

Interneti vahendusel ostjaid, kes leiti Lätis. Seejuures ei olnud kaebajal SIA-ga Aljans A

tehtud varem tehinguid, ent sõidukite eest tasuti järelmaksuga. Eluliselt usutavaks ei saa

pidada, et kaebaja käis sõidukite müügiks Lätis, ent vahetult peale Lätist naasmist andis

maksuhaldurile seletuse, et ta ei mäleta, kus sõidukid üle anti. 12.03.2012 seletuse andmisel ei

mäletanud R. I. jätkuvalt, kuidas sõidukid Riiga toimetati, ent ringkonnakohtu istungil seletas,

et ta ise sõitis ühega neist Tallinnast Riiga, teisega sõitis sinna R. I-i sõber A. L.. 14.10.2009

antud seletuses kinnitas R. I., et sõitis Riiga sõidukeid viima koos N. N-ga. Usutav ei ole, et

maksuhaldurile seletusi andes R. I. ei mäletanud riiki, kust ta äsja saabus või ei protokollitud

tema seletusi õigesti, ent R. I. sellegipoolest allkirjastas protokolli.

12. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et lühikese aja jooksul tehti sõidukitega arvukalt

tehinguid, sh kaebaja poolt sõidukite võõrandamine SIA-le Aljans A 20.09.2010, ning

sõidukid müüdi edasi Leedu äriühingule 13.10.2009, ent juba 12.10.2009 tellis R. I-i ammune

sõber J. T. Eestis sõidukitele registreerimisnumbrid hilisema ostja J. J-i soovile vastavalt.

Seejuures on ka J. J-i 18.01.2010 ja 15.03.2012 seletused oluliselt vastuolulised. Hilisemas

seletuses kinnitas J. J., et registreerimisnumbrid telliti pärast sõidukite temale näitamist ning

sõidukeid pakuti müüa A. poolt, varasemas seletuses kinnitas ta aga, et sõidukeid pakkus

müüa Andrei ning esmalt telliti sõidukitele numbrid, alles hiljem nägi ta sõidukeid. Seletused

lepingute koostamise kohta ja nende tingimuste läbiarutamise kohta erinevate isikute vahel ei

ole veenvad olukorras, kus need on sisult kogu tehinguteahela vältel samasugused. Omavahel

vastuolulised on ka J. T-i seletused 29.01.2010 ja 14.03.2012.

13. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu jätta muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab

kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 750 eurot). Vastustaja ei väida

apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe