Legislator Case Law & Legislation
2-15-14352/42 AI generated

2-15-14352/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-14352/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtutäitur Janek Pool esitas 28.09.2015 Tartu Maakohtule avalduse kohtutäituri poolt arestitud Ekspertiisiks andis nõusoleku riiklikult tunnustatud kinnisvara hindamise ekspert Härmo Haljaste.

Legislator headnote

AI generated

2-15-14352/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kohtutäitur Janek Pool esitas 28.09.2015 Tartu Maakohtule avalduse kohtutäituri poolt arestitud Ekspertiisiks andis nõusoleku riiklikult tunnustatud kinnisvara hindamise ekspert Härmo Haljaste.

Keywords

AI generated
costs of expert opinion occupational pension expert expert reassessment licensed audit expert bias of expert witness selection of expert
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-14352

Tsiviilasi

Kohtutäitur Janek Pooli avaldus kohtutäituri poolt arestitud

vara hindamiseks eksperdi

määramiseks

täiteasjades

nr 171/2011/1243, 171/2011/1244 ja 171/2011/1349

Eksperdi määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 08. detsembri 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Rüütmanni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I/võlgnik): Toomas

Rüütmann (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Vastustajad:

1. (avaldaja): kohtutäitur Janek Pool;

2. (puudutatud

isik

II/võlausaldaja)

Versobank

AS

(registrikood 10586461), esindaja Karita Nilp;

3. (puudutatud isik III/ekspert) Härmo Haljaste

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

1. Jätta Tartu Maakohtu 08. detsembri 2015.a määrus

muutmata

ja

Toomas

Rüütmanni

määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta Toomas

Rüütmanni kanda.

3. Toomas Rüütmannil tuleb seitsme päeva jooksul käesoleva

määruse kättetoimetamisest tasuda riigilõiv summas 50

(viiskümmend) eurot riigi tuludesse vastavalt käesolevale

määrusele lisatud maksekorraldusele.

4. Saata määrus täitmiseks ja võimaliku sundtäitmise

tagamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Janek Pool esitas 28.09.2015 Tartu Maakohtule avalduse kohtutäituri poolt arestitud

Toomas Rüütmanni vara hindamiseks eksperdi määramiseks täiteasjades nr 171/2011/1243,

171/2011/1244 ja 171/2011/1349.

Avaldaja taotles TMS § 74 lg-te 8 ja 9 alusel eksperdi määramist, kuna puudutatud isik I vaidlustas

kohtutäituri poolt järgmistele kinnisasjadele hinna määramise: 1) XXX, registrinumber XXXXX,

katastritunnus XXXX, asukoht XXXXX; 2) XXXXXX, registrinumber XXXXXXXX,

katastritunnus XXXXXX, asukoht XXXXXXXXXX; 3) XXXXXXX, registrinumber

XXXXXXX, mitu erinevat katastriüksust, asukoht XXXXXXXXXX.

Ekspertiisiks andis nõusoleku riiklikult tunnustatud kinnisvara hindamise ekspert Härmo Haljaste.

Hinnapakkumise kohaselt on ekspertiisi maksumuseks 1170 eurot (sh käibemaks). Ekspert oli

nõus hindama haritavat maad.

Võlgnik taotles määrata eksperdiks Harri Poom või alternatiivselt tühistada Tartu Maakohtu

11.11.2015.a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning viia läbi uus ekspertiisi hinnapäring

arvestades võlgnikule kuuluvate kinnistute bioloogilise vara hindamise vajadust.

Tartu Maakohtu 11.11.2015.a määrusega kohustati võlgnikku Toomas Rüütmanni tasuma

eksperdi tasu 1170 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest (s.o hiljemalt

23.11.2015.a). Võlgnik esitas 01.12.2015.a maksekorralduse eksperdi tasu maksmise kohta

OÜ Fruitexpert SP poolt 23.11.2015.a.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus rahuldas 08.12.2015 määrusega kohtutäitur Janek Pooli avalduse eksperdi

määramiseks ja määras täiteasjades nr 171/2011/1243, 171/2011/1244 ja 171/2011/1349

kinnistute: 1) XXX, registrinumber XXXXX, katastritunnus XXXX, asukoht XXXXX;

2)

XXXXXX,

registrinumber

XXXXXXXX,

katastritunnus

XXXXXX,

asukoht

XXXXXXXXXX; 3) XXXXXXX, registrinumber XXXXXXX, mitu erinevat katastriüksust,

asukoht XXXXXXXXXX, uue hindamise korraldamiseks eksperdiks riiklikult tunnustatud

eksperdi Härmo Haljaste. Menetluskulud jäeti T. Rüütmanni kanda ja T. Rüütmannilt mõisteti

välja riigilõiv 50 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

Maakohus asus TMS § 74 kohaldamisel seisukohale, et eksperdi määramisel on kohtul

diskretsiooniõigus. Maakohus leidis, et võlgniku nõue hinnata kinnisasjal asuvat bioloogilist vara

ei ole kooskõlas maa hindamise seaduse (MHS) § 2 lg-ga 1 ning § 8 lg-ga 1.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

5. Toomas Rüütmann esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 08.12.2015.a määrusele, millega

rahuldati kohtutäitur Janek Pooli avaldus eksperdi määramiseks ja taotleb uue määruse tegemist,

millega rahuldada Toomas Rüütmanni määruskaebus ja tühistada Tartu Maakohtu 08.12.2015.a

määruse resolutsiooni punkt 2 ja teha eksperdi määramise osas uus lahend, määrates asjaomaste

kinnisasjade puhul bioloogilist vara hindavaks eksperdiks tema nõusolekul FIE Harri Poom

(registrikood 11462884).

Määruskaebuse kohaselt:

1) nähtub eksperdi 05.10.2015.a selgitustest, et eksperdil puuduvad teadmised ja kogemused, et

hinnata kinnisasjadel asuvat bioloogilist vara (TsMS § 294 lg 1). Ekspert on andnud

tingimusliku nõusoleku;

2) pidi maakohus eksperdi valikul arvestama, et võlgniku kaebuses kohtutäiturile oli üheks

peamiseks aluseks asjaolu, et kinnisasja väärtuse hindamisel ei arvestatud bioloogilise vara

väärtust. TMS § 74 lg 4 kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest,

arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku

lõppemist. Istikutel on olemas reaalne väärtus, mida tõendab Eesti Aiandusliidu poolt

koostatud hüvitushindasid sätestav „Aias või istandikus kasvavate viljapuude ja marjapõõsaste

hüvitushinnad“, mis kehtivad alates 01.08.2012.a ja mida saab hinnata asjatundja;

3) on asja arestimisel oluline määrata eseme täpne hind. Ekspertiis, mis ei sisalda bioloogilise

vara hindamist, ei täida ekspertiisi eesmärki ega lahenda puudutatud isiku poolt kohtutäituri

otsusele ja tegevusele esitatud kaebuse tinginud vastuolusid;

4) arvestab kohus TsMS § 294 lg 1 kolmanda lause kohaselt eksperdi määramisel poolte

arvamusi. Maakohus ei ole puudutatud isiku arvamust küsinud;

5) nähtub 2012. aastal läbi viidud bioloogilise vara hindamisest, et hindamise läbi viinud

eksperdil on vajalikud teadmised ja kogemused ka bioloogilise vara hindamiseks. Puudutatud

isik teeb ettepaneku kasutada eksperdina Harri Poomi. Nimetatud hindajat on aktsepteerinud

ka sissenõudja 2012. aastal samadel kinnistutel asuva bioloogilise vara osas teostatud

hindamiste puhul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud

määruse tühistamiseks. Tartu Maakohtu 08. detsembri 2015.a määrus tuleb jätta muutmata ja

Toomas Rüütmanni määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6 järgi ei korda neid.

7. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kohtutäitur avalduse eksperdi määramiseks TMS § 74 lg 7 ja

8 alusel seetõttu, et Toomas Rüütmann vaidlustas kohtutäituri poolt kinnistutele määratud hinna.

Tartu Maakohus esitas päringud Härmo Haljastele, Aivar Kõivule ja Riho Lubile ekspertiisi tasu

eeldatava suuruse välja selgitamiseks ja nõusoleku saamiseks ekspertiisi teostamiseks.

Ekspert Härmo Haljaste andis nõusoleku ekspertiisi läbi viimiseks, märkides, et Reediko-Juhani

kinnistul paiknevad bioloogilised varad (istikud), mistõttu saab kinnistut hinnata eeldusel, et tegu

on haritud põllumaaga. Ekspertiisi maksumuseks märkis ekspert 1170 eurot koos käibemaksuga.

Ekspert Aivar Kõiv leidis, et ta ei ole pädev hindama istandusi, mistõttu ei ole tal võimalik anda

eksperthinnangut. Riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi (EKEI direktori 22.09.2014.a käskkiri

nr 92) asus seisukohale, et taotletud ekspertiisi kinnistute väärtuste leidmiseks ei ole võimalik läbi

viia. Ekspert selgitas, et kinnistuse väärtuste hindamisel koos seal asuva bioloogilise vara väärtuse

arvesse võtmisega on vajalik teiste erialaspetsialistide kaasamine, kelle hinnapakkumine sõltub

ekspertiisitava bioloogilise vara sortimendist ja mahust. T. Rüütmanni lubadustest hoolimata ei

edastanud T. Rüütmann täiendavat informatsiooni ekspertiisitavatel kinnistutel oleva bioloogilise

vara kohta.

Ringkonnakohus

selgitab,

et

riiklikult

tunnustatud

ekspert

on

andnud

vande

kohtuekspertiisiseaduse § 17 lg 1 järgi ning kinnitanud, et on teadlik teadvalt vale

eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt KarS §-s 321 sätestatule. Kuna

ekspert Härmo Haljaste oli ainuke ekspert, kes andis nõusoleku ekspertiisi läbiviimiseks, määras

maakohus põhjendatult eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi Härmo Haljaste.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus ei küsinud kaebaja seisukohta eksperdi isiku

osas. Asja materjalidest nähtub, et Toomas Rüütmann esitas maakohtule 19.11.2015.a ettepaneku

kasutada bioloogilise vara eksperdina Harri Poomi. Taotlusele ei ole lisatud pakutud eksperdi

kirjalikku nõusolekut ega andmeid prognoositava tasu suuruse kohta. Samuti ei ole

määruskaebusele lisatud eksperdi nõusolekut bioloogilise vara ekspertiisi läbi viimiseks ega

andmeid prognoositava tasu suuruse kohta.

Tulenevalt TsMS § 294 lg 1 võib kohus eksperdiks määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks

vajalikud teadmised ja kogemused. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus eksperdi määranud

peale kaebaja poolt vastuse esitamist maakohtule, kus kaebaja on võtnud ka seisukoha eksperdi

isiku suhtes. Seega on kaebajal olnud võimalus enne eksperdi määramist avaldada oma seisukoht,

keda eksperdiks määrata.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et riiklikult tunnustatud ekspert Härmo Haljaste ei ole

pädev hindama kaebaja kinnistut. Asjaolu, et ekspert on märkinud, et kinnistut saab hinnata kui

haritud põllumaad, sest vabaturu tehingud analoogsete istandustega puuduvad, ei tähenda, et

ekspert ei ole pädev hindama vaidlusaluseid kinnistuid tervikuna. Eksperdi vastusest maakohtule

saab järeldada, et ekspert on teadlik bioloogilise vara olemasolust kinnistul ning on valmis

ekspertiisi läbi viima.

Ringkonnakohus märgib, et bioloogilise vara (sh istandike) väärtuse määratlemine on asjakohane

peamiselt raamatupidamisliku kategooriana, kuid täitemenetluses tuleb hinnata siiski kinnistute

väärtust koos nende oluliste osadega. TMS § 150 jj ja § 162 jj kohaselt on kinnisasjale sissenõude

pööramise viisideks sundenampakkumisel müük ja sundvalitsemine, mistõttu tuleb eksperdil välja

selgitada väärtus, millega oleks kinnistuid võimalik täitemenetluses realiseerida.

10. Kolleegium on seisukohal, et kohtu diskretsioonipiiride ületamisest eksperdi määramisel saaks

juttu olla juhul, kui kohtule oleks esitatud mitme eksperdiks sobiva isiku andmed, kellest ühe puhul

olnuksid eeldatavad kulud teisega võrreldes oluliselt madalamad. TsMS § 294 lg 2 kohaselt

määratakse ekspertiisi tegemiseks üldjuhul riiklikult tunnustatud ekspert ning muu isiku võib

eksperdiks määrata üksnes mõjuval põhjusel, mh riiklikult tunnustatud eksperdi puudumisel.

Toimikust nähtuvalt on võlgniku poolt eksperdiks pakutud H. Poom kinnitanud, et 16.04.2015.a

uuesti allkirjastatud hindamisaktid kajastavad istanduste olukorda 2012. aastal (tl 94). Lisatud

hindamisaktidest nähtub, et H. Poom on 2012.a hinnanud kinnistutel asuvat bioloogilist vara

istikute hüvitushindadest lähtuvalt ja andnud ülevaate istanduse olukorrast. Täitemenetluse

eesmärgiks ei ole istanduse võimaliku kaotamise tõttu täitemenetluses võlgnikule istanduse

rajamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutuste hüvitamine. Oluline on asjas kindlaks määrata

kinnistute väärtus ning piisav ega asjakohane ei ole ainuüksi kinnistutel asuva bioloogilise vara

(istanduste) hindamine.

T. Rüütmann ei ole esitanud kohtule hindamise läbiviimiseks niisuguse isiku kandidatuuri, keda

kohus oleks saanud ja pidanud eelistama riiklikult tunnustatud eksperdile Härmo Haljastele.

Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud ka enda poolt pakutud

H. Poomi kirjalikku nõusolekut eksperdi ülesannete täitmiseks ega H. Poomi poolt läbiviidava

ekspertiisi eeldatavat maksumust.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus määras põhjendatult eksperdiks riiklikult

tunnustatud eksperdi, kelle pädevuses puudub alus kahelda. Käesoleval juhul on lahendamisel

kohtutäituri taotlus määrata TMS § 74 lg-te 7 ja 8 alusel kinnistute hindamise läbiviimiseks

ekspert. Samas on konkreetse eksperdi nimetamisel tegemist kohtu kaalutlusotsusega, mis ei ole

otseses sõltuvuses poolte taotlusest. T. Rüütmann on saanud enne maakohtu määruse koostamist

esitada oma seisukoha eksperdi isiku osas. Kohtu poolt eksperdi nimetamist oleks alust vaidlustada

juhul, kui eksperdiks nimetatud isik ei vastaks nõuetele, mh ei oleks ta pädev ekspertiisi läbi viima,

või kui valida oleks olnud mitme sobiva kandidaadi vahel, kellest ühe puhul oleksid eeldatavad

kulutused olnud oluliselt väiksemad. Käesoleval juhul neid aluseid ei esine.

Ringkonnakohus märgib, et käesoleva menetluse esemeks ei ole kinnisasja hinna määramine, vaid

hinna määramiseks eksperdi nimetamine, mistõttu on eksperdi määramisega hagita menetluse

eesmärk täidetud ning menetlus kuulub lõpetamisele. Vara tegelik müügihind kujuneb

enampakkumisel.

12. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, kannab menetluskulud TsMS § 171

lg-s 1 sätestatu kohaselt määruskaebuse esitaja.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäitur ja sissenõudja määruskaebuse menetlemisel kulusid

kandnud.

Toomas Rüütmannile anti Tartu Maakohtu 09.02.2016.a määrusega menetlusabi ja T. Rüütmann

vabastati määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. Käesoleva määrusega jäeti

T. Rüütmanni määruskaebus rahuldamata ning ringkonnakohus mõistab riigilõivu summas 50

eurot T. Rüütmannilt välja riigi tuludesse (TsMS § 179 lg 1, § 190 lg 4).

Menetluskulude väljamõistmise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind

ületab 64 eurot. Käesolevalt mõistab ringkonnakohus välja menetluskulud summas 50 eurot, seega

ei ole määrus vaidlustatav.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/