3-14-52322/51 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29.04.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52322

Haldusasi

Toosikannu OÜ kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 03.07.2014. a

otsuse nr 13-6/900 ja 02.09.2014. a

vaideotsuse nr 13-4/14/135-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.02.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Toosikannu OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Toosikannu OÜ, esindaja vandeadvokaat Veiko

Viisileht

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Toosikannu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

27.02.2015. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega

2. Toosikannu OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.05.2016 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 22.02.2012. a

otsusega nr 13-6/430 määrati Toosikannu OÜ-le taotluse nr 430011704200 alusel toetust

summas 21 067 eurot seminariruumi ehituseks ja loodusturismi teenuse arendamiseks. PRIA

peadirektori 04.05.2012. a otsuse nr 13-6/997 alusel maksti toetus välja osaliselt summas

6000 eurot mootorsaani LYNX Yeti V-800 eest.

2. 2014. a teostatud kontrolli tulemusena leidis PRIA, et mootorsaan registreeriti

esmakordselt 23.02.2010, kuid Toosikannu OÜ nimele registreeriti 17.01.2012.

10.06.2014 edastas PRIA Toosikannu OÜ-le kirja nr 13-1/14/5414-1, kus kirjeldas enda

arusaama hetkeolukorrast ning andis vastamiseks tähtaja 18.06.2014. Kirjas märkis PRIA, et

Toosikannu OÜ on soetanud toetuse abil kasutatud mootorsaani ning esitanud PRIA-le

tahtlikult valeandmeid Euroopa Komisjoni 27.01.2011. a määruse nr 65/2011 (edaspidi

määrus 65/2011) art 30 lg 2 tähenduses. Vastava käitumise sanktsioonina tõi PRIA välja, et

Toosikannu OÜ kõnealune tegevus arvatakse välja EAFRD toetuse alt ning kõik selle

tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse Toosikannu OÜ välja

sama meetme alusel toetuse saamisest sel aastal, mil rikkumine avastati ning sellele järgneval

kalendriaastal.

3.

18.06.2014 esitas Toosikannu OÜ PRIA arvamusele vastuse, milles ei nõustunud PRIA

seisukohtadega. Toosikannu OÜ selgitas, et mootorsaan jõudis kaebajani Larsen Kaubanduse

OÜ-st kasutamata kujul ehk uuena ning kohapealses investeeringu kontrollis fikseeritud

läbisõit tekkis sihtotstarbeliste tööde (ulukihooldustööde) käigus pärast mootorsaani ostmist

2012. a, 2013. a ning 2014. a talvedel.

4.

03.07.2014 tegi PRIA otsuse nr 13-6/900, millega otsustas jätta Toosikannu OÜ-le välja

maksmata taotluse alusel määratud toetus summas 14 797 eurot ning nõuda tagasi

väljamakstud toetus summas 6000 eurot. Samuti nõudis PRIA tagastatavalt summalt intressi,

jättis rahuldamata kaebaja avalduse kuludokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks ning

e-PRIA’s esitatud dokumentide menetlusse võtmiseks. Lisaks arvati otsuse p-ga 5 Toosikannu

OÜ välja toetuse määramise ajal kehtinud põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92

„Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi Leaderi määrus)

toetuse saamisest 2014. ja 2015. aastal.

5. 04.08.2014 esitas Toosikannu OÜ vaide, taotledes PRIA 03.07.2014 otsuse nr 13-6/900

tühistamist, oma taotluste rahuldamist ning toetuse täies ulatuses väljamaksmist. PRIA

02.09.2014. a vaideotsusega nr 13-4/14/135-1 jäeti Toosikannu OÜ vaie rahuldamata.

6. Toosikannu OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 03.07.2014. a otsuse nr 13-6/900

ja 02.09.2014. a vaideotsuse nr 13-4/14/135-1 tühistamiseks. Kaebaja märgib, et mootorsaan

oli Toosikannu OÜ nimele registreerimise hetkel 17.01.2012 kasutamata ja sellel puudus

läbisõit ning PRIA ei ole tõendanud vastupidist. Investeeringu kontrollis fikseeritud läbisõit

oli tekkinud sihtotstarbeliste tööde (ulukihooldustööde) käigus pärast mootorsaani ostmist.

Seega ei ole tegemist kasutatud seadmega Leaderi määruse § 26 tähenduses ning tahtliku

valeandmete esitamisega määruse 65/2011 tähenduses, mis tingiks sisulise sanktsiooni

kohaldamise kaebaja suhtes.

HALDUSKOHTU LAHEND

7. Tartu Halduskohus jättis 27.02.2015. a otsusega Toosikannu OÜ kaebuse rahuldamata ja

kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Halduskohtu hinnangul on vaidlus selles, kas toetuse saaja Toosikannu OÜ, mille

ettevõtlusvormiks on osaühing, rikkus Leaderi määruse § 26 lõike 4 punktis 22 sätestatud

abikõlblikkuse nõuet, soetades kasutatud mootorsaani.

Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei ole soetanud kasutatud mootorsaani. Leaderi

määruse § 26 lg 2 eesmärk on tagada, et kasutatud seade ei ole soetatud toetuse abil ja, et

kasutatud seadet ei soetata suurema hinnaga, kui on turul uue samasuguse seadme maksumus,

ning hõlbustada kasutatud seadme tingimuste kontrollimist nõudega, et seadme sihipärase

kasutamise tagamiseks peab selle kasutusiga olema vähemalt viis aastat.

Euroopa Komisjoni (EÜ) 15. detsembri 2006. a määruse nr 1974/2006 art 55 esimese lõike

teise lõigu kohaselt võivad kasutatud masinate ja seadmete ostmise kulud olla abikõlblikud

mikroettevõtetele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele komisjoni 06.05.2003. a

soovituse nr 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse

kohta tähenduses, kusjuures liikmesriigid võivad ise otsustada, millistel põhjendatud

tingimustel on kasutatud masinad ja seadmed abikõlblikud. Seega on EL-i õiguse kohaselt

kulutused abikõlblikud üldjuhul üksnes uue masina ja seadme puhul ning ainult erandjuhul on

kasutatud masin ja seade abikõlblik meetmetes, kus liikmesriik on otsustanud seda võimalust

kasutada teatud tingimuste täitmisel. Leaderi määruse § 26 lg 2 kohaselt on toetatavad vaid

kulutused seadmetele, mitte sõidukitele vms, ning see kehtib üksnes mittetulundusühingule ja

sihtasutusele. Ettevõtjale on Leaderi määruse § 26 lg 4 punkti 22 kohaselt abikõlblikud uue

mootorsõiduki kulutused.

Vaidlust ei ole selles, et mootorsaan, mille läbisõit oli 7700 km, registreeriti Toosikannu OÜ

nimele 17.01.2012, kuid oli Maanteeameti teatel esmakordselt registreeritud Priit Piilmanni,

kes on Toosikannu OÜ ainuosanik, nimele 23.02.2010.

Kuna Leader määrus kasutatud ega uue kauba mõistet ei ava, tuleb selle tõlgendamisel

lähtuda õigusaktide analoogiast. Käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 7 punkti 3 kohaselt on uus

transpordivahend maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 cm³ või mootori võimsusega

üle 7,2 kW, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest.

Transpordivahend ei ole käibemaksuseaduse mõistes kasutatud, kui ostmise hetkel on auto

esmasest registreerimisest möödunud vähem kui 6 kuud. Kuna kaebaja mootorsaan

võõrandati P. Piilmanni poolt 17.01.2012 ja saani kaebaja poolt ostmise hetkel oli esmasest

registreerimisest möödunud rohkem kui 6 kuud, on mootorsaan kasutatud kaup ja kaebaja

rikkus sellega Leaderi määruse § 26 lg 4 punktis 22 sätestatud abikõlblikkuse nõuet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Toosikannu OÜ esitas Tartu Halduskohtu 27.02.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada

Toosikannu OÜ kaebus täies ulatuses ning jätta kõik haldusasjaga seotud menetluskulud

vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis halduskohus ebaõigesti, et mootorsaan oli kaebaja poolt

soetamise hetkel kasutatud. Halduskohus kasutas lubamatult käibemaksuseaduse analoogiat,

lähtudes PRIA poolt alles vaideotsuses otsitud põhjendusest. Kohus ei ole selgitanud, miks ta

maksunormi kohalduvaks peab ega käsitlenud ka ühtegi kaebaja vastuväidet viidatud normi

kasutamisele.

Analoogia kasutamine KMS § 2 lg 7 p-ga 3 on lubamatu, kuna analoogia kasutamiseks

puudub vajadus, sest „kasutama“ mõiste on üldkeeleliselt defineeritud. KMS käsitleb mõisteid

ainult maksuõiguse aspektist, sätestades § 2 lg-s 7 selgesõnaliselt, milline on uus

transpordivahend käesoleva seaduse tähenduses. Iseenesest oleks mootorsaan uus

transpordivahend ka KMS § 2 lg 7 p 3 kohaselt, sest mootorsaani ei olnud enne Toosikannu

OÜ-le võõrandamist üldse kasutusele võetud ja sellel puudus võõrandamise hetkel läbisõit.

Halduskohus on ajanud segamini mootorsaani esmase registreerimise sõidukite registris ning

mootorsaani faktilise esmakordse kasutuselevõtmise. Müüja kinnitusega on tõendanud, et

mootorsõiduk soetati kasutamata kujul ning PRIA pole tõendanud vastupidist. Fakt, et

mootorsaan oli esmakordselt registreeritud 23.02.2010 ei muutnud seda soetamise hetkeks

kasutatuks. Kasutamine tähendab asja opereerimist vastavalt seadme sihtotstarbele, mille

tulemiks on seadme kulumine ja selle väärtuse langus. Leaderi määruse tähenduses on oluline

just see, kas seadet on reaalselt kasutatud või mitte.

Halduskohus on jätnud käsitlemata küsimuse, kas kaebaja on esitanud PRIA-le tahtlikult

valeandmeid Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 art 30 lg 2 tähenduses ning käsitlenud

vaid seda, kas mootorsaan on kasutatud või mitte, kuid just määruse nr 65/2011 art 30 lg 2

alusel on PRIA arvanud kaebaja tegevuse välja EAFRD toetuse alt ning selle tegevuse eest

juba makstud summat tagasi nõudnud.

Kuna mootorsõiduk ei olnud kasutatud, oli kaebajal faktiliselt võimatu esitada PRIA-le

valeandmeid. PRIA ei ole ka tõendanud, et kaebaja oleks tegutsenud eesmärgiga viia PRIA

eksitusse. Oma selgituses on kaebaja nentinud, et mõistab, et faktilised asjaolud võivad jätta

mulje tahtlikust valeandmete esitamisest, kuid ei märkinud kunagi, et tegemist oli tahtliku

valeandmete esitamisega.

Arvestades Leader-määruse sõnastust, viidet seadme kasutatusele, mitte esmasele

registreerimisele või tootmisele, ning vastavat mõistlikku tõlgendust, lähtus kaebaja eeldusest,

et mootorsaan on igati õiguspäraselt hõlmatud Leader-määrusega ning seega toetuskõlbulik.

Kaebaja huvi ega eesmärk ei olnud PRIA-t tahtlikult eksitusse viia eesmärgiga saada toetust.

Toosikannu OÜ-le ei saa ette heita, et ta ei mõelnud toetust kasutades kontekstivälise seaduse

(KMS-i) analoogia kohaldamisele, mistõttu oleks selline eksimus ka vabandatav.

Toetuse väljamaksmisest keeldumine ja väljamakstud toetuse tagasinõudmine kahjustab

kaebaja õiguspärast ootust, õiguskindlust ja usaldust ning riivab põhjendamatult tema

majandushuve.

9. Vastustaja vaidleb vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja märgib, et

tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg-st 1 ei või halduskohus teha

otsust nõude ega aluse kohta, mida kaebuses esitatud ei ole. Kaebaja esitas nõude seoses

asjaoluga, et pole ostnud kasutatud mootorsaani ja seetõttu esitanud PRIA-le valeandmeid.

Kaebuse lahendamiseks pidi halduskohus välja selgitama, kas kaebaja ostis kasutatud

mootorsaani või mitte ning mida loetakse kasutatud asjaks.

Kohus kohaldas õigesti kasutatud kauba mõiste väljaselgitamiseks analoogia korras

käibemaksuseadust. Kasutatud kauba mõiste osas vastav regulatsioon Leader määruses

puudub ja lisaks omab mõiste tähtsust just käibemaksuseaduse tähenduses, kuna kaup

(mootorsaan) kuulus käibemaksuga maksustamisele. Käibemaksuseadusele viitamisel ei ole

tegemist ülepingutatud ega lubamatu analoogiaga, kuna kauba ost-müük taandub alati

maksuseadustele. Transpordivahend on KMS-i mõttes kasutatud, kuna mootorsaani ostmisel

17.01.2012 oli selle esmasest registreerimisest möödunud rohkem kui 6 kuud.

Vaideotsuse põhjendustes lisaks muudele põhjendustele ka käibemaksuseadusele viitamine ei

ole õigusaktide kohaselt keelatud. Käibemaksuseadusele viitamine PRIA 03.07.2014 otsuses

ei olnud obligatoorselt vajalik, kuna otsuses sisalduvad selle andmise õiguslikud alused, sh

Leader määruse § 26 lg 3, määruse nr 65/2011 art 30 lg 2 ja ELÜPS § 99 lg 3.

PRIA-le esitatud andmete põhjal lähtus vastustaja toetust välja makstes ja kuni kontrolli

teostamiseni 2014. a teadmisest, et mootorsaan on uus. Sel põhjusel ei ole rikutud ka kaebaja

õiguspärast ootust, õiguskindlust ja usaldust vaidlusaluse otsuse kehtima jäämiseks. Lisaks ei

ole kaebaja tõendanud oma väiteid tema majandushuvide kahjustamise kohta. Kaebaja on ise

aru saanud, et toetuse maksmine muutunud asjaoludel ei pruugi kehtima jääda ning seetõttu

on Toosikannu OÜ juhatuse liige palunud 18.06.2014. a kirjas vastustajale arvata kõnealune

tegevus toetuse alt välja ning edastada rekvisiidid juba väljamakstud toetuse tagastamiseks

PRIA-le. PRIA otsuses on lisaks kasutatud seadme ostule välja toodud ka asjaolu, et kaks

aastat kasutuses olnud seadme hind ei ole samaväärne uue seadme hinnaga ja ka sel põhjusel

on kaebaja esitanud PRIA-le valeandmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Toosikannu OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata,

Tartu Halduskohtu 27.02.2015. a otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes halduskohtu

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

11. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all küsimus, kas vastustaja ja halduskohus on õigesti

tuvastanud, et mootorsaan, mis osteti taotletud summade eest oli uus ja kas kaebaja on

vastustajale seoses sellega tahtlikult esitanud valeandmeid. Asjas puudub vaidlus selle üle, et

mootorsaan, mis osteti toetuse rahade eest, oli registreeritud esmakordselt Maanteeameti

registris 23.02.2010 OÜ ainuosaniku P. Piilmanni nimele. Toosikannu OÜ nimele registreeriti

see 17.01.2012. Kontrolli käigus tuvastati, et mootorsaani läbisõit oli 7700 km. Kaebaja on

kogu aeg väitnud, et enne mootorsaani registreerimist Toosikannu OÜ nimele polnud

mootorsaani kasutatud ja see osteti uuena. Seda kinnitab kaebaja arvates Larsen Kaubandus

OÜ juhataja kinnitus, et mootorsaanil puudus läbisõit ja see oli kasutamata. Ringkonnakohtul

on alus kahelda selle kinnituse õigsuses. Nagu nähtub kontrollaktist nr 23268, on Toosikannu

OÜ esindaja L. Kass kinnitanud, et ta esitab mootorsaani maaletooja kinnituse hiljemalt

23.05.2014 (haldustoimik nr 430011704200). Seda ei esitatud ei enne vaidlustatud otsuse

tegemist ega ka vaidemenetluses. Larsen Kaubanduse OÜ juhatuse liikme T. Lille kinnitus

esitati alles halduskohtule (tl 17). Samas leiab ringkonnakohus, et kinnitus ei vasta

dokumendile esitatavatele nõuetele, kuna sellel puudub isiku allkiri, samuti ei nähtu sellest

väljaandmise aega. Alles pärast seda, kui kaebaja oli saanud kaasatud isiku

Põllumajandusministeeriumi arvamuse uue ja kasutatud kauba mõiste osas, on kaebaja

halduskohtule esitanud 03.10.2014 allkirjastatud kinnituse, et kaebaja ostis selle mootorsaani

uuena ja sellel puudus läbisõit (tl 91). Arvestades seda, et viimane kinnitus oli allkirjastatud

samal päeval, kui esitati kaebus halduskohtule, puudus kaebajal vajadus lisada kaebusele

allkirjastamata müüja kinnitust. Seega tekib ringkonnakohtul kahtlus esitatu õigsuses. Pigem

viitab selle nii hiline esitamine sellele, et kinnitus on vormistatud tagantjärele. Pealegi ei ole

ringkonnakohtu arvates eluliselt usutav, et isik, antud juhul P. Piilmann, ostab endale küllalt

kalli mootorsaani, registreerib selle Maanteeameti registris ja maksab ka kohustuslikku

liikluskindlustust, kuid ei kasuta seda tervelt kahe aasta jooksul. Mittekasutamisel puudunuks

tal vajadus tasuda registrisse kandmise eest ja kohustuslikku liikluskindlustust. Seda, et

mootorsaani kasutati ka enne selle registreerimist Toosikannu OÜ nimele, kinnitab

ringkonnakohtu arvates ka fikseeritud läbisõit. Arvestades seda, et tegemist on

mootorsõidukiga, mille kasutamine on sesoonne, st seda on võimalik kasutada ainult

talveperioodil, ei saa eluliselt usutavaks pidada, et mootorsaaniga on sõidetud ca 2500 km

aastas. Eeltoodu alusel on ringkonnakohtu arvates vastustaja õigustatult leidnud, et kaebaja on

esitanud valeandmeid osas, milles ta kinnitas, et mootorsaan osteti uuena. Pealegi ei ole

kaebaja esitanud ka tõendeid, et P. Piilmann oleks andnud oma mootorsaani Larsen

Kaubanduse OÜ-le realiseerimiseks. Pigem viitavad tõusetunud kahtlused sellele, et

mootorsaani müügi näitamine Larsen Kaubandus OÜ kaudu oli tingitud soovist näidata, et

taotletud toetust on kasutatud just mootorsaani ostmiseks.

12. Leaderi määruse säte § 26 lg 4 p 22 kohaselt ei ole abikõlbulikud kasutatud kaupade

ostmise ja liisimise kulud. Sellest tulenevalt mõeldakse kasutatud kauba all kaupa, mille

esimene omanik on teisele omanikule edasi müünud või üle andnud ehk kaup on formaalselt

teisel ringil. Juhul, kui kauba esimene omanik jätab kauba kasutamata, käsitatakse Leader-

meetmes kasutamata jäänud kaupa, mis on järgmisele omanikule edasi müüdud või üle antud

kasutatud kaubana ja pole oluline, kas seda on ka reaalselt kasutatud. Kuna mootorsaanil oli

juba enne füüsilisest isikust omanik, siis on tegemist kasutatud kaubaga Leaderi määruse § 26

lg 4 p 22 tähenduses ning rikutud on abikõlbulikkuse nõuet. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus kaebajaga, et viide KMS § 2 lg 7 p-le 3 on lubamatu, kuna puudub alus väita,

et vastustajal ei olnud õigust kasutada õiguse analoogiat. Kuna ringkonnakohus eelnevalt

leidis, et kogutud tõendid viitavad sellele, et mootorsaan oli juba enne kaebaja poolt selle

omandamist olnud kasutuses, siis igal juhul on tegemist kasutatud kaubaga ja kaebaja on

vastustajale esitanud tahtlikult valeandmeid.

13. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et toetuse väljamaksmisest keeldumine ja

väljamakstud toetuse tagasinõudmine kahjustab kaebaja õiguspärast ootust, õiguskindlust ja

usaldust ning riivab põhjendamatult tema majandushuve. Seoses sellega peab ringkonnakohus

vajalikuks märkida, et isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et tema toetuse taotlus

rahuldatakse. Samuti ei saa isikul, kes on toetuse taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid,

tekkida kindlust, et talle makstakse välja taotletud toetus ja ei nõuta tagasi valeandmete alusel

väljamakstud toetust. Samuti ei ole rikutud sellega ka kaebaja majandushuve, kuna

majandushuve ei saa rikkuda asjaolu, et kaebaja ei saa taotletud toetust. Sisuliselt nähtub

esitatud kaebusest, et kaebuse eesmärgiks ei ole peamiselt väljamõistetud toetuse

tagasimaksmine, vaid asjaolu, et valeandmete esitamise tõttu ei makstud kaebajale välja ka

teisi taotletud toetusi ja samuti arvati ta välja sama meetme alusel toetuse saamisest rikkumise

aastal ja sellele järgneval kalendriaastal.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata

ja puuduvad alused halduskohtu otsuse tühistamiseks.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/