2-10-4739/83 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-4739

Tsiviilasi

OÜ Romb hagi Kalle Kutsari, Helen Unti, Arne Ööveli,

Ulvi Ööveli, Tiit Imala ja Aivo Moori vastu võlgnevuse

7 077,45 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8 846,85 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. jaanuar 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Romb apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. aprill 2016.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Romb (registrikood: 10646648),

seaduslik

esindaja

Udo

Kelk,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Nikolai Kõiv

Vastustajad (kostjad):

1. Kalle Kutsar (isikukood: XXXXXXXXXXX);

2. Helen Unt (isikukood: XXXXXXXXXXXXX);

3. Arne Öövel (isikukood: XXXXXXXXXXXX);

4. Ulvi Öövel (isikukood: XXXXXXXXXX);

5. Tiit Imala (isikukood: XXXXXXXXXX);

6. Aivo Moor (isikukood: XXXXXXXXXX);

Vastustajate lepinguline esindaja advokaat Sandra Sepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015.a

otsuse lõppjäreldused ja resolutsioon hagi rahuldamata

jätmist puudutavas osas.

2. Rahuldada

apellatsioonkaebus

osaliselt

menetluskulude jaotuse ja hagejalt kostjate kasuks

väljamõistmise ulatuse osas. Tühistada Tartu Maakohtu

30. jaanuari 2015.a otsus osaliselt osas, milles maakohus

määras kindlaks kostjatele hüvitavate menetluskulude

rahalise suuruse summas 5 158,96 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostjate

sõidukulud nende endi kanda. Lugeda kostjatele

hüvitatavate

menetluskulude suuruseks maakohtus

kokku 4 046,42 eurot.

4. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

apellandi kanda. Lugeda vastustajatele hüvitatavate

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1 466,70

eurot.

5. Mõista

välja

OÜ-lt

Romb

kostjate

kasuks

menetluskulud kokku kahes kohtuastmes 5 513,12 eurot,

sh Kalle Kutsari kasuks 1 083,30 eurot; Helen Unti

kasuks 703,30 eurot; Tiit Imala kasuks kasuks 703,30

eurot;

Aivo

Moori

kasuks

1 616,62

eurot

ning

solidaarselt Arne Ööveli kasuks 703,30 eurot ja Ulvi

Ööveli kasuks 703,30 eurot.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult

või

tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Romb esitas 29.01.2010.a Tartu Maakohtusse hagi Kindral Laidoneri plats

korteriomanike ühisuse (kostjate) vastu tööettevõtulepingust tuleneva solidaarse põhivõla

110 738 krooni (s.o 7 077,45 euro) ja viivise 27 685 krooni (s.o 1769,40 euro), kokku 8 846,85

euro väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja kostjatelt VÕS § 1027 alusel välja mõista

hagejate poolt alusetult saadud summa 8 846,85 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Kindral Laidoneri plats korteriomanike ühisus

01.11.2006.a aastal ehituse töövõtulepingu nr 011106/1. Lepingu p 2.1 järgi leppisid pooled

kokku, et töövõtja teeb ehitustööd Viljandi linnas Kindral Laidoneri plats 9 korterelamu

katusekatte vahetamisel Laferge katusekivi „antiik“ vastu. Lepingulise töö tegemise aluseks oli

OÜ Romb hinnapakkumine summas 262 545 krooni koos käibemaksuga. Hinnapakkumises on

loetletud tööd, mille tegemises pooled kokku leppisid.

Lepingu sõlmimisel palus tellija asendada kivi Elegant kiviga Laferge, mille kõrgema

maksumuse võrra kasvas lepingu hind 276 845 kroonini (Lepingu p 7.1). Töövõtja kohustuseks

oli teostada tööd ajavahemikus 06.11.2006.a kuni 25.01.2007.a (lepingu p 5.1). Tööde üle

teostas ehitusjärelevalvet lepingu p 10.2 tulenevalt Leili Männik.

07.12.2006.a esitas hageja arve 6078 katusetööde eest 60 % ulatuses, s.o 166 107 krooni

tasumiseks. Kostjad on hagejale tasunud osade kaupa kokku 166 000 krooni.

Tööde lõpetamisel 26.01.2007 esitas hageja lepingust tuleneva tasunõude maksmata summa

ulatuses 110 738 krooni (arve 7002). Kõik hinnapakkumises nimetatud tööd olid 30.01.2007.a

teostatud. Kostjad arvet ei tasunud. Tööde üleandmis-vastuvõtu aktile, mis on koostatud

30.01.2007.a, on Aivo Moori poolt märgitud puudustena: plekid vintskapile, korstnapitsidele,

korstna ja katuse ühenduskohale. Samas on Aivo Moor 05.01.2007.a märkinud, et tööd on

teostatud. Järgmise puudusena on märgitud: viilulauad, vintskapi vooderdus värvitud laudadega

ja koos piirdeliistudega, aluslaua remont. Hageja arvates olid töölepingu järgsed tööd

lõpetatud, mistõttu sai vaidlus olla ainult teatud pisipuudustes.

Kostjad on tasunud hagejale tehtud tööde eest 166 107 krooni. Kostjad on rikastunud hageja

arvel summas 158 893 krooni (325 000-166 107) ehk 10 155,11 eurot.

Hageja esitas alternatiivselt võlanõude kostjate vastu ka alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS-

i § 1027) summas 8 846,85 eurot.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

Töövõtulepingu p 6.4 kohaselt annab töövõtja töö tellijale üle üleandmise-vastuvõtmisaktiga.

Viimane 40 % töö hinnast tuli tasuda pärast lõppakti allkirjastamist. Töövõtulepingus märgitud

töid hageja ei lõpetanud. Lõppakti poolte vahel allkirjastatud ei ole. 06.06.2007.a lepiti kokku

tegemata või puudustega tööde osas kokku nende tegemises töövõtja poolt ning tööde

teostamise järjekorras. Tööd on töövõtja poolt lõpetamata ja lepingutingimustele

mittevastavused kõrvaldamata.

2007.a jaanuaris edastas hageja kostja esindajale Aivo Moorile allkirjastamiseks tööde

üleandmise-vastuvõtmisakti, kes keeldus akti allkirjastamisest ning tagastas akti allkirjastamata

märkusega, et tööd on lõpetamata, tuues välja teostamata tööd. Aivo Moori allkiri on seotud

selgitusega, miks tellija töid vastu ei võtta. Täiendavalt tegi tellija esindaja Aivo Moor

07.02.2007.a töövõtjale pretensiooni tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, milles teatas, et

tellija ei pea võimalikuks lugeda töid lõpetatuks, tegemata on terve rida töid. Osaliselt olid tööd

tehtud puudustega.

06.06.2007.a sõlmisid tellija ja töövõtja esindajad protokolli, milles vaadati ühiselt üle tegemata

tööd. Protokollist nähtub, et pooled on jõudnud ühisele arusaamisele muuhulgas selles, et tööd

on kas teostamata või teostatud puudustega (lepingutingimustele mittevastavalt). Ühtlasi lepiti

kokku tegemata või puudustega tööde osas kokku nende tegemises töövõtja poolt ning tööde

teostamise järjekorras. Hageja sai kostjalt täiendava tähtaja tööde lõpule viimiseks.

Lepingus ei ole viidet, et lepingu maksumuse arvestamisel peaks lähtuma hageja 06.10.2006.a

hinnapakkumisest või et lepingu maksumus ei kata lepingu punktis 2.1 sätestatud tööde

teostamist. Hageja pidi lepingu sõlmimisel arvestama, et lepingu maksumus hõlmab tasu kõigi

lepingus sätestatud tööde teostamise eest. Alusetu on hageja väide, et hageja oli kohustatud

teostama vaid hinnapakkumises nimetatud töid ning et arved on kostjatele esitatud vaid

eelviidatud tööde eest. Hageja poolt teostamisele kuulunud tööd on lisaks hinnapakkumisele

sätestatud ka lepingu punktis 2.1. Hageja ei ole kostjatele arveid esitanud hinnapakkumise vaid

lepingu punktide 7.1 ja 7.2 alusel. Arvetel kajastuvad nii hinnapakkumises kui ka lepingu

punktis 2.1 sätestatud tööd.

Kostjad ei ole lepingulisi töid vastu võtnud ning kostjaid ei saa lugeda töid vastu võtnuteks.

Tegemist ei ole ebaoluliste puudustega ning kostjad on õigustatult keeldunud lepingulise töö

vastuvõtmisest. Kuivõrd teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning hageja ei

parandanud töid ka täiendava tähtaja jooksul, taganesid kostjad lepingust ning hagejal ei ole

nõuet kostjate vastu.

Kui kohus asub seisukohale, et kostjad on töö vastu võtnud või et kostjatel ei olnud õigust

lepingust taganeda, tasaarvestavad kostjad enda kahju hüvitamise ja viivisenõude hageja

tasunõudega. Kuivõrd hageja tasunõue on vähenenud nullini, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kui kohus asub seisukohale, et kostjad on töö vastu võtnud või et kostjatel ei olnud õigust

lepingust taganeda ning kostjate kahju hüvitamise ja viivisenõue ei vähenda hageja nõuet

nullini, alandavad kostjad käesolevas menetlusdokumendis esitatud põhjustel lepingulist tasu

7 077,45 euro ulatuses ning tasaarvestavad enda viivisenõude hageja nõudega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus jättis 30.01.2015.a otsusega rahuldamata OÜ Romb hagi Kalle Kutsari,

Helen Unti, Arne Ööveli, Ulvi Ööveli, Tiit Imala ja Aivo Moori vastu võlgnevuse 7 077,45

euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Maakohus märkis, et hagi oli algselt esitatud ka kostjate

Helmi-Leontine Kalevi ja Helga Kooritsa vastu, kes on asendatud kostjatega Helen Unt ja Tiit

Imala (TsMS § 442 lg 9).

4. Maakohus leidis, et 01.11.2006.a sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 011106/1 ja tööde

teostamise aeg oli 06.11.2006.a kuni 25.01.2007.a. Hinnapakkumised on koostatud

19.06.2006.a ja 06.10.2006.a. Kostjad on tasunud hageja poolt 07.12.2006.a esitatud arve nr

6078 alusel kokku 166 000 krooni. Vaidlustatud ei ole esimese osamakse osas tehtud tööd.

Hageja esitas kostjatele 30.01.2007.a koostatud tööde üleandmise-vastuvõtuakti. Kostjad ei ole

tasunud hagejale töövõtujärgset teist osamakset, mis kuulunuks tasumisele pärast tööde

lõpetamist ning lõppakti allkirjastamist. 06.06.2007.a protokolliga sai töövõtja tellijalt

täiendava tähtaja tööde lõpule viimiseks ning lepingutingimustele mittevastavalt teostatud tööde

ümbertegemiseks.

Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu järgsed tööd on lõpetatud; kas töö vastas

lepingutingimustele; kas töös esinenud puudused on olulised ning kas töövõtja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks.

5. Maakohus leidis, et tarbijatöövõtulepingu järgseks tööks oli korterelamu katusekatte vahetus

Laferge katusekivi antiik vastu koos aluskilega, korstnapitside ladumine punasest kivist 1 m

kõrged, räästakastide ja vintskapi katmine eelnevalt värvitud laudadega (vastavalt maja

värvipassile) ning vihmaveerennide puhastus ja kohendamine (töövõtuleping p 2.1).

Hinnapakkumised täpsustavad töövõtja ülesandeid, kuid ei ole käsitletavad töövõtuleping p 2.1

nimetatud töid välistavatena. Maakohus leidis, et vande all antud hageja seadusliku esindaja

ütlused ei ole piisavad, et lugeda tuvastatuks lepinguliste tööde maht hageja käsitluse kohaselt.

Maakohtu hinnangul ei too hageja kiri kostjatele (I kd tl 177), kiri kostjale Aivo Moorile (I kd tl

182), ülevaatuse akt (I kd tl 180) ega õiend (I kd tl 181) kaasa hagi rahuldamist, tegemist on

hageja seisukohtade kirjeldamisega hageja esindaja enda ja teiste isikute poolt. E-kiri (I kd

tl 183) ei välista hageja kohustust ehitustööd teostada kokkulepitud mahus.

Maakohus

asus

seisukohale,

et

töövõtulepinguga

kokkulepitud

töö

ei

vastanud

lepingutingimustele ja on hageja poolt lõpetamata. Seda kinnitab asjaolu, et üleandmise-

vastuvõtmise aktil puuduvad ühegi kostja allkirjad tööde vastuvõtmise kohta.

6. Maakohus leidis, et 06.06.2007.a protokolli allkirjastamisega hageja seadusliku esindaja

poolt on hageja kinnitanud puudusi tööde teostamises, seega ei saa lugeda 30.01.2007.a seisuga

kostjate poolt tööd vastuvõetuks. Protokolli punktis 7 on poolte poolt kinnitatud tööde

teostamise järjekord: 1) p 5 - poolalaudiste otsade vahetamine; 2) p 6 - uukakende sisemine

ümbrus korrastada; 3) p 7 - uukakende ja katuseluukide ääreplekid tihendamine; 4) p 10 – luugi

juures 2 kivi Elegans välja vahetada, katkised välja vahetada; 5) p 11 – korstna ümber plekk

valesti lõigatud; 6) p 1 – räästakastid tegemata; 7) p-3 vintskapi küljeplekk puudu ja 8) p 4 –

rennide puhastamine.

Maakohus nõustus kostjatega, et VÕS § 657 lg-st 1 tulenevalt on töövõtulepingu p 6.3

(5 päeva) ja p 6.6 (5 tööpäeva) (I kd tl 6) kostjate õigusi piiravas osas tühised. Kuivõrd kostjad

ei sõlminud töövõtulepingut enda majandus- või kutsetegevuses, on poolte vahel sõlmitud

leping tarbijatöövõtuleping. Kostjad on pretensioonid esitanud piisavalt aegsasti.

Maakohus leidis, et tunnistaja Leili Männiku ütlused on usaldusväärsed ja hageja poolt esitatud

ehituspäeviku väljavõtted (I kd tl 215, 216) ei tõenda usaldusväärselt hageja väiteid, et

töövõtulepingu täitmine toimus korrektselt.

Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid, et tema poolt vastuvõtmiseks

esitatud tööd olid lepingukohased. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad keeldusid vastuvõtmisest

alusetult. Maakohus leidis, et 06.06.2007 protokolli allkirjastamisega on hageja kinnitanud

puudusi tööde teostamises, hageja nimetatud puudusi ei kõrvaldanud, seega ei saa lugeda

30.01.2007 kostjate poolt tööd vastuvõetuks.

7. Maakohus asus seisukohale, et hagi rahuldamine on välistatud ka kostjate alternatiivsete

seisukohtade alusel. Maakohus leidis, et õige on kostjate alternatiivne seisukoht (lähtuvalt

hageja väitest, et kostjad on töö vastu võtnud), mille kohaselt kostjate kahju hüvitamise nõue

koos viivise nõudega on tasaarvestatav kogu ulatuses hagi esemeks oleva tasunõudega. Õige on

ka kostjate teine alternatiivne seisukoht (puutumuses hageja väitega, et kostjad on töö vastu

võtnud), mille kohaselt kostjad on õigustatud alandama lepingulist tasu 7 077,45 euro võrra,

tasaarvestades enda viivisenõude 1 769,39 eurot hageja nõudega.

Maakohtu hinnangul puudub alus kahelda kostjate poolt esitatud asjaoludes, mille kohaselt on

kostjad kandnud või kannavad kulutusi.

Maakohus asus seisukohale, et FIE Arvi Kreegipuu hinnang (II kd tl 49-55, töö nr E05/2011)

selle kohta, kui palju on kinnistu väärtus tõusnud väidetavalt seoses Viljandi linnas Laidoneri

plats 9 kinnistule asuvale elamule uue katuse paigaldamisega hageja poolt, ei tõenda hageja

alternatiivset nõuet piisavalt. Eksperthinnanguna pealkirjastatud dokumendist ei nähtu selgelt ja

objektiivselt võimalik kinnistu väärtuse kasv just seoses töövõtulepingu täitmisega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Romb OÜ esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada või saata antud tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on ekslik maakohtu seisukoht, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et 06.06.2007 protokolliga sai

töövõtja tellijalt täiendava tähtaja tööde lõpule viimiseks ning lepingutingimustele

mittevastavalt teostatud tööde ümbertegemiseks. Apellant on seisukohal, et 06.06.2007.a

koostatud protokoll käsitleb ehituses esinenud vähemtähtsate vaegtööde teostamist, mis ei

olnud töövõtulepingujärgne töövõtja kohustus ja täiendavate tööde eest pidi tellija

täiendavalt tasuma. Hageja on vaegtööd teostanud;

2) on maakohus alusetult jätnud tähelepanuta hageja ja kostjate vahel sõlmitud töövõtulepingu

punkti 3.2.4, kus töövõtja kohustus teostama töö hinnapakkumises märgitud mahus ja

materjalidega. Lepingu lisas (hinnapakkumises) tl 176 on loetletud tehtavad tööd. Nende

tööde loetelus ei sisaldu räästakastide ehitus ja vintskapi katmine eelnevalt värvitud

(vastavalt maja värvipassile) laudadega, nagu ekslikult leidis maakohus. Ei saa nõuda

apellandilt tööde teostamist, milles pooled ei ole eelnevalt kokku leppinud;

3) puudutavad kostja Aivo Moori poolt tööde üleandmise-vastuvõtu aktile tehtud märked (akt

tagastati töövõtjale peale 5-päevase tähtaja möödumist 05.02.2007.a) ainult plekkide asetust

vintskapile, korstnapitsidele, korstna ja katuse ühenduskohtadele, mis on aga teostatud

05.01.2007.a. Tööde teostamist kinnitab Aivo Moori isiklik allkiri. Vintskapi laudadega

katmine ei olnud töövõtja lepingujärgseks kohustuseks;

4) on ekslik maakohtu seisukoht, et vande all antud hageja seadusliku esindaja ütlused (II kd

tl 130-131) ei ole piisavad, et lugeda tuvastatuks lepinguliste tööde maht hageja käsitluse

kohaselt. Maakohus oleks pidanud hindama hageja seadusliku esindaja poolt antud ütlusi

koos teiste kogutud tõenditega;

5) ei nõustu apellant maakohtu hinnanguga hageja esitatud tõenditele seoses räästakastide ja

vintskapi ehitamisega. Vintskapi ja katusealuse korteri laiendamiseks puudus ja puudub

ehitusluba ning tellija ei saanud kohustada töövõtjat selliseid töid teostama;

6) on ekslik ja põhistamata maakohtu seisukoht, et „hageja on esitanud kohtule (II kd tl 92)

ülevaatuse akti 06.01.2015.a. Nimetatud ülevaatuse akt seostab lepingu kogumahu üheselt

hinnapakkumistega, mis aga ei ole asjas uuritud tõenditest lähtudes korrektne“;

7) on ekslik maakohtu seisukoht, et kostjate poolt esitatud vaegtööde nimekirjast nähtuvalt ei

ole tegemist nn pisipuudustega, vaid oluliste puudustega. Hageja ja kostja Aivar Moori

poolt koostatud protokollist nähtub, et tegemist on pisivaegtöödega, mis on hageja poolt

kõrvaldatud. Kui tellija nõuab tööde teostamist, mis ei ole kokku lepitud (lepingu p 3.2.4),

siis ei ole tegemist lõpetamata töödega;

8) ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et kostjad ei ole lepingulisi töid vastu võtnud ning

kostjaid ei saa lugeda töid vastu võtnuteks. Tehtavate tööde maht ja materjalide loetelu on

toodud hinnapakkumises. Antud asjas kostjad nõustuvad, et nad said tööde lõpetamise akti

30.01.2007.a. Kostjate esindaja tagastas akti alles 05.02.2007.a, seega tuleb töövõtulepingu

p 6.6 alusel lugeda, et töö on üle antud;

9) kui asuda seisukohale, et töö ei ole üle antud, siis peab tellija põhistama, miks ta on

keeldunud töö vastuvõtmisest. Kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid neile

õigusliku aluse teostatud tööde vastuvõtmisest keeldumiseks (VÕS § 638 teine lause).

Hageja on küllaldaselt tõendanud, et räästakastide ehitus ei olnud lepinguobjektiks, kuna

see ei olnud loetletud teostatavate tööde nimekirjas;

10) on pooled sõlminud lepingu nende vabal tahtel. Kokku on lepitud tööde vastuvõtmises.

Kostjad ei ole vaidlustanud töövõtulepingu p-de 6.3 ja 6.6 ja ei ole taotlenud tunnistada

need lepingupunktid tühisteks;

11) on ekslik maakohtu seisukoht, et tunnistaja Leili Männik andis tunnistajana usaldusväärseid

ütlusi. Tunnistaja Leili Männik kinnitas, et roovi otsad olid 2015.a. mädanenud. Millises

seisus olid rooviotsad 2007.a. alguses, seda Leili Männik öelda ei osanud. Tunnistaja eeldas

ekslikult, et hageja pidi teostama ka räästakastide ehituse. Leili Männiku poolt on tehtud

märkused tehtavate tööde osas ainult ehitustööde algul, s.o 06.11.2006.a kuni 22.11.2006.a;

ehitustööde lõppjärgus, ajavahemikul 28.11.2006.a. kuni 25.01.2007.a. on ehitustööde

päevikus on tellija esindaja/järelevalve Leili Männiku allkirjad. Ehitustööde päevikus

puuduvad igasugused märkused Leili Männiku poolt, et osa töid on tegemata või tööd on

teostatud puudulikult;

12) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust leides, et hageja ei ole esitanud piisavalt

tõendeid, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud tööd olid lepingukohased. Kui hageja soovis

esitada kohtule ehitustööde päeviku kõik leheküljed, siis maakohus keeldus sellest alusetult;

13) on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostjad on õigustatud alandama lepingulist

tasu 7077,45 euro võrra ja tasaarvestama enda viivisenõude 1 769,39 eurot hageja nõudega.

Kui tellija soovib hinna alandamist, siis ta peab seda oma tõenditega dokumentaalselt

tõendama. Kui kohus nõustub tellija taotlusega, siis peab otsuses seda põhistama;

14) on maakohus arvestanud kostjate tasaarvestusnõude puhul niisuguseid kulutusi, mida ei ole

põhjendatud jätta hageja kanda. Andmed kulutuste kohta on vastuolulised;

15) ei ole tõendatud, et vastustajad on kandnud või tuleb kanda täiendavaid kulutusi kokku

6 880,02 euro ulatuses. Apellant juhtis sellele kohtu tähelepanu juba kohtuistungil, kuid

kohus jättis selle alusetult tähelepanuta;

16) ei saa väidetava ehitise ekspertiisi aruannet käsitleda tõendina, kuna sellel puudub töö

teostaja allkiri. Samuti esitati tõend hilinemisega ning TsMS § 329 lg 2 sätteid rikkudes;

17) soovisid kostjad asendada aluslaudist mitte täies ulatuses (tellijad nõustusid aluslaudise

osalise remondiga 82 m2 ulatuses, kogu katuse pindala on 519 m2). Ka spetsialist ei osanud

anda arvamust, kas aluslaudise mädanik oli tekkinud enne ehituse algust või selle järgselt;

18) on ekslik maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtuaktil ning

06.06.2007.a protokollis märgitud töid käesoleva ajani teinud. Väljapool hinnapakkumist

olevaid töid (nt vintskapi ehitus ja räästakastide ehitus jne) hageja teostanud ei ole, kuna

kostjad keeldusid nende eest täiendava lisatasu maksmisest. Kostja ei ole esitanud nõutavaid

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud tööjooniseid ega ehitusluba;

19) jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt kohtule esitatud tunnustatud

kinnisvaraeksperdi FIE Arvo Kreegipuu arvamuse (tl 49-55);

20) tuleb vastustajatel kindlaks teha teostatud tööde ja teostamata tööde osakaal, millest

tulenevalt saaks kindlaks määrata, mille tasumisest oleks tellija õigustatud keelduma.

Apellant vaidlustas ka maakohtu seisukohad menetluskulude kindlaksmääramisel ja apellandilt

väljamõistmisel. Apellant leiab, et:

1) on ebaõige määrata kohtuotsuses kindlaks menetluskulude suurus enne kohtulahendi

jõustumist. Menetluskulude rahaline suurus tuleks lahendada peale kohtuotsuse jõustumist;

2) on ebaõige arvata menetluskulude hulka kostjate väidetavad sõidukulud. Maakohus jättis

tähelepanuta, et kohus planeeris kohtuistungid ajale, mil kostjatel olid puhkepäevad ja nad

viibisid sel ajal Viljandis. Seega ei sõitnud kostjad Viljandisse eraldi seoses

kohtuistungitega;

3) kohtutoimikust nähtuvalt on kõikide kostjate elukoht on Kindral Laidoneri plats 9 Viljandi

linn, väljaarvatud kostja Helen Unt, kelle elukoht on Tallinn (kostja Helen Unt aga

sõidukulude väljamõistmist ei taotle). Seetõttu on põhjendamatu arvata kostjate

menetluskulude hulka väidetavad sõidukulud, kuna kostjate elukoht asub kohtumajast mitte

kaugemal kui 1 kilomeeter;

4) ebaõige on arvata kostjate poolt väidetavate sunnitud töölt puudutud töötasu

menetluskulude hulka. Kostjate poolt soomekeelseid dokumente ei saa käsitleda tõenditena,

kuna need ei vasta TsMS-i nõuetele;

5) kostjad ei ole esitanud usutavaid tõendeid selle kohta, et nad tegid antud kohtumenetlusega

seoses väidetud ulatuses telefonikõnesid ja kasutasid antud tsiviilkohtumenetlusega

menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses sideteenuseid;

6) advokaat Sandra Seppa õigusabikulud on liialt suured ega vasta mõistlikult kulutatud aja

suurusele;

7) ebaõige on arvata menetluskulude hulka väidetava 07.01.2015.a ekspertiisiga seotud kulud.

Tegemist ei ole TsMS-i mõtte kohaselt ekspertiisiga.

9. Vastustajad on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning vaidlevad sellele

täies ulatuses vastu.

Vastuses esitatud seisukohtade kohaselt:

1) ei ole apellandi lepingujärgse tasu, s.o teise osamakse maksmise nõue muutunud

sissenõutavaks. Vastustajad ei võtnud apellandi poolt teostatud töid vastu, kuivõrd tööd ei

vastanud lepingutingimustele;

2) lasub apellandil tõendamiskoormis. Apellandi poolt esitatud töövõtuleping, aktid ja arved ei

ole piisavad. Vastustajad keeldusid õigustatult tööde vastuvõtmisest ja tehtud tööd ei

vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile;

3) jäävad vastustajad enda 07.01.2015.a menetlusdokumendi punktis 2.1.1.9 märgitu juurde, et

vastustajatel on apellandi vastu viivise tasumise nõue summas 1 769,39 eurot, mis kuulub

apellandi tasunõudega (sh viivisenõudega) tasaarvestamisele, kui kohus leiab, et

vastustajatel on apellandi vastu nõue kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, kulutuste

hüvitamiseks VÕS § 646 lõike 5 järgi või kui tuvastatud asjaolusid arvestades on

vastustajate vastuväited hinnatavad hinna alandamise avaldusena VÕS § 112 lõike 1 järgi;

4) on vastustajad alternatiivselt tuginenud hinna alandamisele vähemalt 7 077,45 euro ulatuses,

mis koos vastustajate viivisenõude tasaarvestamisega apellandi nõudega välistab hagi

rahuldamise täies ulatuses (07.01.2015.a menetlusdokumendi punkt 3.8);

5) on vastustajad esitanud menetluses küllaldaselt väiteid ja tõendeid selle kohta, et apellant on

jätnud olulises ulatuses lepingujärgsed tööd tegemata ning osaliselt tuli/tuleb tööd oluliselt

ringi teha;

6) on puudulikult teostatud ja teostamata tööde loetelus märgitud hulgaliselt töid, mis

mõjutavad nii katuse eluiga, vastupidavust kui ka sademete kinnipidamise võimet.

Aluslaudise välja vahetamata jätmise tõttu ei ole ehitise osade eluiga võrdväärne ning

vastustajad peavad täiendavaid kulutusi tegema oluliselt varem. Tegemist ei saa olla

vähemalt keskmise kvaliteediga tehtud tööga;

7) on apellandi poolt kehvasti teostatud ja teostamata tööde tulemuse tagajärg saabunud.

2015.a detsembris kukkus vastustajale II kuuluva korteriomandi lagi osaliselt sisse läbi

katuse vee sissejooksu tõttu;

8) on vastustajate poolt kantud ning kandmisele kuuluvad kulutused tegemata tööde

teostamiseks ning lepingutingimustele mittevastavate tööde parandamiseks kokku

minimaalselt summas 6 880,02 eurot. Vastavad arvutuskäigud on toodud 07.01.2015.a

menetlusdokumendi punktides 2.1.1.10 ja 2.1.1.11;

9) on vastustajate arvates võimalik töövõtulepingu kohase täitmise väärtus välja selgitada

töövõtulepingu ja selle lisaks oleva hinnapakkumise alusel, arvestades ka kostjate poolt

puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi;

10) on vaidlusalused tööd vähendanud ka nende tööde väärtust, milliste üle käesolevas

menetluses vaidlus ei ole. Arvestades kulutuste kogumahtu ning apellandi nõude suurust on

vastustajatel õigus alandada töövõtulepingust tulenevat tasu vähemalt 10 609,33 euroni,

milline on apellandile juba enne kohtumenetlust tasutud. Seega puudub apellandil rahaline

nõue vastustajate vastu;

11) on vastustajad menetluses esitanud tõendeid, milliste põhjal saab kahju suuruse ja/või

töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise väärtused kindlaks teha. Arvestades asjaolu, et

vastustajad ei ole esitanud vastuhagi, vaid pelgalt tasaarvestusavalduse(d), on vastustajate

hinnangul tõendid piisavad selleks, et jätta hagi tervikuna rahuldamata;

12) on kohtul võimalus ja õigus kohaldada VÕS § 112 lõiget 1 ja § 127 lõiget 6. Vastustajad

paluvad kohtul arvestada nii vastustajate poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, kui ka

maakohtu poolt üldtuntuks loetud asjaolu (ehitushindade jätkuv tõus) ja ehitusinsener Siim

Klaasseni poolt avaldatuga, mille kohaselt on vaidlusalused tööd oluliselt vähendanud tööde

koguväärtust vastustajate jaoks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas.

Osaliselt põhjendatud on apellandi seisukohad seoses menetluskulude jaotamisega.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt selles osas, milles kohus jättis kõik kostjate

menetluskulud hageja kanda ja mõistis need hagejalt välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega jätab kostjate sõidukulud kostjate endi kanda.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Hageja (apellandi) ja kostjate (vastustajate) vahel on 01.11.2006.a sõlmitud töövõtuleping

elamul katusetööde tegemiseks. Lepingu kohaselt pidi töövõtja tegema kokkulepitud tööd

276 845 krooni (17 693,62 euro) eest, kusjuures hind sisaldas ka materjalide maksumust.

Kostjad on hagejale tööde eest tasunud 166 007 krooni (10 609,78 eurot) ning hageja nõuab

ülejäänud 110 738 krooni (7077,45 euro) tasumist koos lisanduva viivisega.

Hageja nõude täies ulatuses sissenõutavaks muutumise eeldusena tuleb tuvastada, et töö on

tervikuna valminud ja see on tellija poolt vastu võetud või tuleb vastuvõetuks lugeda (VÕS

§ 637 lõiked 3 ja 4). Hagejal (töövõtjal) lasub seejuures tõendamiskoormis tõendamaks, et tema

poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-80-08,

p 22; nr 3-2-1-145-14, p 19).

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohtadega, mille kohaselt on kostjad tööd täies mahus

vastu võtnud, kuivõrd hageja edastas kostjatele tööde lõpetamise akti 30.01.2007.a, kuid see

tagastati alles 05.02.2007.a, seega peale lepingu p-s 6.6 nimetatud tähtaja möödumist. Kuna

ajavahemikku 30.01.2007.a kuni 05.02.2007.a jäi ka 2 puhkepäeva (3. ja 4. veebruar 2007.a),

siis ei olnud 5. veebruariks akti esitamisest möödunud veel 5 tööpäeva. Samuti pidasid pooled

ka pärast 2007.a veebruari läbirääkimisi tööde lõpetamise üle, muuhulgas koostati 06.06.2007.a

protokoll.

12. Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, missuguste tööde tegemises kokku lepiti – eelkõige,

kas hageja (töövõtja) pidi kokkulepitud hinna eest tegema üksnes 19.06.2006.a

hinnapakkumises (I kd tl 9) loetletud tööd või lisaks hinnapakkumises märgitule ka

01.11.2006.a töövõtulepingu punktis 2.1 nimetatud tööd. Lepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu

objektiks Viljandis Kindral Laidoneri plats 9 korterelamu katusekatte vahetus Laferge

katusekivi antiik vastu koos aluskilega, korstnapitside ladumine punasest kivist 1 m kõrged,

räästakastide ja vintskapi katmine eelnevalt värvitud (vastavalt maja värvipassile) laudadega

ning vihmaveerennide puhastus ja kohendamine. Lepingu p 2.2 kohaselt on tööde mahud

saadud töövõtja poolt objekti mõõdistamise tulemusel ja esitatud vastavalt hinnapakkumisele

06.10.06.a, milline on lepingu lisaks nr 1. Lepingu punktis 2.3 rõhutatakse veel kord, et leping

lisa nr 1 on lepingu lahutamatu osa. Lisaks märgiti punktis 2.4, et lisatööde tellimisel sõlmivad

pooled täiendava kirjaliku kokkuleppe, kus määratakse muutunud tööde maht, hind ja

teostamise tähtaeg. Lepingu p 3.2.4 kohaselt kohustus töövõtja teostama töö hinnapakkumises

näidatud mahus ja materjalidega.

Ringkonnakohus märgib, et ehkki lepingu p-s 2.2 viidatakse hinnapakkumisele 06.10.2006.a,

siis kohtule esitatud hinnapakkumine on dateeritud 19.06.2006. Pooled ei ole esile toonud ega

tõendanud, et lisaks 19.06.2006 hinnapakkumisele oleks koostatud veel teisi hinnapakkumisi.

Vaidlust ei ole selle üle, et 19.06.2006.a hinnapakkumine ei sisalda räästakastide ja vintskapi

katmist eelnevalt värvitud laudadega ega selleks vajaliku materjali maksumust.

13. Asja materjalide põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et pooltevahelisest lepingust

tulenevalt oli nii räästakastide kui vintskapi laudisega viimistlemine töövõtulepingu esemeks,

kuid nimetatud tööde teostamine eeldas tellija poolsete täiendavate toimingute tegemist. Samuti

täpsustasid pooled tegemisele kuuluvaid töid 06.06.2007.a protokolliga.

VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda esmajoones lepingpoolte ühisest

tegelikust tahtest.

Kohtule ei ole esitatud täpsemaid andmeid ega tõendeid selle kohta, kuidas toimusid pärast

hinnapakkumise koostamist pooltevahelised läbirääkimised lepingu allkirjastamiseks ning mida

kumbki pool lepingut allkirjastades täpselt silmas pidas. Hageja poolt maakohtu 13.01.2015.a

istungil antud seletuste kohaselt koostas lepingu teksti kostja Aivo Moor. Hageja väidete

kohaselt oli räästakastide tegemine mõeldud lisatööna, mis eeldanuks eraldi kokkulepet ja eraldi

tasu. Ka kostja Aivo Moori poolt maakohtu istungil antud seletuste kohaselt lisas tellija

omapoolselt lepingusse võrreldes hinnapakkumisega täiendavaid töid, sh räästakastide ja

vintskapi laudadega katmise. Töövõtja kirjutas lepingule alla, olles oma kinnitusel lepingu

eelnevalt läbi lugenud.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole iseenesest alust

käsitada töövõtulepingu lisaks loetavat hinnapakkumist lepingu punktis 2.1 nimetatud töid

välistavana. Mõistliku isiku arusaama kohaselt (VÕS § 29 lg 4) on lepingu teksti põhjal

arusaadav, et räästakasti ja vintskapi laudadega katmise näol oli tegemist lepingu objektiks

olevate töödega, mille teostamise osas olid pooled juba kokkuleppele jõudnud. Nimetatud tööde

teostamine koos muude katusetöödega vastab ka lepingu olemusele ja eesmärgile (VÕS § 29 lg

5 p 4). Asjaolu, kas vintskapi ja katusealuse korteri laiendamiseks oli olemas ehitusluba või

mitte, ei mõjuta ringkonnakohtu arvates poolte vahelise lepingu tõlgendamist. Lepingu p 2.1

kohaselt ei olnud töövõtja kohustuseks mitte vintskapi ehitamine/laiendamine, vaid

olemasoleva vintskapi laudisega katmine.

Poolte kokkulepe, mille kohaselt vintskapi ja räästakastide laudisega katmine oli pooltevahelise

töövõtulepingu esemeks, on tuletatav ka poolte osalusel 06.06.2007.a koostatud protokollist

(I kd tl 42 ning selle ringkonnakohtu 05.04.2016.a istungil esitatud arvutitrükis ärakiri).

Protokollis viidatakse vaegtööde osas A. Moori poolt 07.02.2007.a koostatud pretensioonile

(I kd tl 41). 06.06.2007.a protokoll sisaldab märkeid „1. Räästakastide tegemine. Räästakast on

tellija soovil ehitatud laiemaks“, „2. Vintskapi küljed laudisega katmata. Vintskap on esialgsest

ehitatud suurem. Esialgse ja suuremaks ehitatud vintskapi tööde hinnavahe on Moori ja

OÜ Rombi probleem.“ Protokolli kohaselt otsustati: „1. Räästakasti kuju kooskõlastab tellija

muinsuskaitsega“ ning „2. Vintskapi laudise kooskõlastab OÜ Mooriga“.

15. Protokolli kohaselt määrati kindlaks teostatavate tööde järjekord (8 nimetust, p 7), kusjuures

tööde loetelu ei sisaldanud vintskapi külgede laudadega katmist (p 2), küll aga räästakastide

tööde lõpuleviimist (p 1). Vastavalt protokollile pidi töövõtja teostama järgmised tööd

niisuguses järjekorras: poolalaudise otste vahetamine (5), uukakende sisemise ümbruse

korrastamine (6), uukakende ja katuseluukide äärepleki tihendamine (7), luugi juures 2 kivi

Elegants väljavahetamine, katkiste väljavahetamine (10), korstna ümber pleki valesti lõikamise

korrigeerimine kokkuleppel A. Mooriga (11), räästakastide tegemine (1), vintskapi küljepleki

paigaldamine (3), rennide puhastamine (4).

Seega tuleneb 06.06.2007.a protokollist, et pooled täpsustasid kõnealuse protokolliga

01.11.2006.a töövõtulepingust tulenevaid vastastikuseid kohustusi ja nende täitmise korda.

Protokollis lepiti kokku, missugused seni tegemata või puudustega tööd tuleb töövõtjal

täiendavalt teostada. Protokolli punktist 8 nähtuvalt olid pooled ühel meelel, et eelloetletud

tööde lõpetamisel kumbki pool enam vastastikku pretensioone ei oma.

16. Vaidlust ei ole selle üle, et tellijad on töövõtjale tasunud 60 % lepingu maksumusest ja

tasumata on veel 40 %. Kostjad (vastustajad) asusid seisukohale, et 06.06.2007.a protokoll

väljendab hageja poolt tehtud ja teostamata või puudustega teostatud tööde osakaalu, hageja

sellega ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et 06.06.2007.a protokoll ei pruugi iseenesest

tähendada, et selles nimetatud tööd moodustasidki kogu töövõtulepingu mahust 40 %.

Protokolli kohaselt on tellija nõustunud tasuma ülejäänud 40 % lepingutasust tingimusel, et

töövõtja kõrvaldab vaegtööd või teeb protokollis märgitud täiendavad tööd. Seega on

protokolliga määratud kindlaks ülejäänud tasu maksmise kord ja tingimused, s.o 1/8 veel

tasumata summast iga vea parandamise/töö teostamise järel sõltumata sellest, kas töö tegelik

väärtus ja maksumus vastanuksid reaalselt selle summa suurusele (110 738 kr ÷ 8 = 13 842,25

kr ehk 884,68 eurot).

Niisugune kokkulepe on lepinguõiguse põhimõtete kohaselt lubatav ja kohtul puudub alus

lugeda seda pooltele mittesiduvaks.

Seetõttu oleks hagi rahuldamine põhjendatud juhul, kui töövõtja tõendab, et ta on teinud

lepingujärgsed tööd vähemalt keskmise kvaliteediga ning on kõrvaldanud ka 06.06.2007.a

protokollis märgitud vajakajäämised. Arvestades poolte kokkulepet ei ole asjassepuutuv hageja

seisukoht, et loetletud nn vaegtööde näol oli tegemist pisipuudustega, mis ei mõjutanud oluliselt

katusetööde teostamise üldist taset ega tööde tervikuna vastuvõtmist.

Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud.

17. Protokolli kohaselt ei loetud töövõtja poolt lõpetamisele kuuluvate tööde hulka vintskapi

laudisega katmist, vaid sellega seotud küsimused pidid lahendama töövõtja ja Aivo Moor (kui

katusealuse korteri omanik) omavahelises suhtes.

Räästakastide ehitamist puudutavas osas leidis hageja, et tellija pidi esmalt kooskõlastama

muinsuskaitsega räästakastide kuju. Väidetavalt nõudis uute räästakastide ehitus eraldi projekti,

ehitusluba ja muinsuskaitse poolset kooskõlastust. Seevastu tellijate kinnitusel ei pidanud

räästakastide kohta olema mingit eraldi projekti, ehitusluba ega muinsuskaitse poolset

kooskõlastust. 06.06.2007.a protokollis märgitu kohaselt tuleb räästakasti kuju tellijal

kooskõlastada muinsuskaitsega. Asjakohaseks tõendiks on tunnistaja Leili Männiku ütlused,

mille kohaselt kerkis räästakastide tegemise küsimus päevakorrale seetõttu, et rihtimise

tulemusena tõusis katuse pind varasemaga võrreldes kõrgemale. Tunnistaja koos muinsuskaitse

inspektori Anne Kiviga tutvusid olukorraga ja soovitasid tellijal pöörduda lahenduse leidmiseks

arhitekti poole, mida aga tellija ei teinud. Ainuüksi mädanenud poolalaudise vahetamiseks

seevastu ei olnuks eraldi projekti vaja. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et vajadus

kooskõlastuse saamiseks on põhistatud ning töövõtja ei saanud ega pidanud asuma räästakaste

ehitama enne, kui tellija oleks esitanud selleks muinsuskaitse poolt heakskiidetud lahenduse.

Seega ei ole ainuüksi vintskapi laudisega katmata jätmine ja räästakastide ehitamata jätmine

hageja nõude rahuldamata jätmise aluseks. Samas oli hageja menetluses läbivalt seisukohal, et

vintskapi ja räästakastidega seotud tööd ei olnudki tema lepingujärgseks kohustuseks, mistõttu

puudub alus nende töödega seoses ka hageja nõude rahuldamiseks.

18. Poolte poolt 06.06.2007.a allkirjastatud protokollist nähtuvalt loeti hageja poolt täiendavalt

teostamisele kuuluvaks esmatähtsaks tööks poolalaudise otste vahetamist (p 7 kohaselt kuulus

nimetatud puudus kõrvaldamisele esimeses järjekorras). Vastavalt tunnistaja Leili Männiku

eelviidatud ütlustele sõltus poolalaudise seisukorrast ka see, kas üldse oli võimalik räästakaste

ehitada, s.o räästalaudist ei olnud võimalik kinnitada pehkinud aluslaudise külge.

Pooltevahelise töövõtulepingu lisaks oleva 19.06.2006.a hinnapakkumise p 3 kohaselt oli

töövõtulepingu esemeks mh katuse aluslaudise kohtremont 86 m2 ulatuses. Maakohtu istungil

on hageja seaduslik esindaja U. Kelk vande all ärakuulamisel selgitanud, et vastavalt tellija

soovile vahetati katuse aluslaudist üksnes minimaalses ulatuses (katuse kogupindalaks oli 519

m2, hinnanguline hädavajadus vahetamiseks 86 m2 ulatuses, s.o ca 16 % kogu katuse pindalast).

Vahetati üksnes see osa laudisest, mis oli mädanenud. Hageja esindaja ei juhtinud tellijate

tähelepanu eraldi sellele, et laudist oleks võib-olla vaja vahetada suuremas ulatuses. Suuremas

mahus laudise vahetamiseks oleks kulunud rohkem raha.

19. Kohtule esitatud asjatundja arvamuse (ehitusasjatundja Siim Klaasseni koostatud ehitise

ekspertiisi aruanne 07.01.2015.a, II kd tl 102-115) kohaselt on aluslaudise kohtremonti

teostatud ebapiisavas mahus. Nähtavad on niiskuskahjustused, sh nii seenkahjustused kui

pehmed kohad. Suur osa sellistest kahjustustest on korstende ümbruses ja aluslaudise

räästatsoonis. Asjatundja ei pidanud miinustemperatuuridel võimalikuks hinnata, kas

niiskuskahjustused on pärit ehitustööde eelsest ajast või arenevad ka praegu. Asjatundja märkis,

et aluslaudise ebapiisav remont vähendab oluliselt tellija jaoks tööde väärtust, kuna sellega

väheneb katuse oodatav eluiga ning aluslaudist ei ole ilmselt võimalik vahetada ilma

katusekatet eemaldamata. Laudise remont pidanuks oma eesmärgi täitmiseks hõlmama

vähemalt kahjustatud puitosade vahetust, sh nt seenkahjustustega, mädanevad või pehmed

kohad, kus puit on kaotanud oma tugevusomadused. Ka tunnistaja Leili Männiku väitel eeldab

aluslaudise tööde puuduste kõrvaldamine katuse pealmiste kihtide eemaldamist, sh katusekivide

mahavõtmist, roovituse ja aluskattekile eemaldamist.

Täpseid andmeid ei ole kohtule esitatud selle kohta, kui suures ulatuses tulnuks tegelikult

laudist vahetada. Asjatundja S. Klaassen ei ole oma arvamuses sellekohast hinnangut andnud.

Ka tunnistaja Leili Männik ei osanud kohtuistungil vastata küsimusele, kui suur oli mädade

poola laudade osakaal (II kd tl 133). Tunnistaja selgitas, et puitlaudisel on kahjustused reeglina

pealpool, kuid olukorras, kus paigaldatud on juba katusekate (-kivid), ei ole kahjustuste ulatust

võimalik täies mahus hinnata. Tunnistaja sõnade kohaselt on pööningul ka altpoolt näha valget

kuivhallitust ja mädanikku ning 2007.a oli seda praegusega võrreldes vähem.

Tööde vastuvõtmise üle peetud läbirääkimiste käigus (sh ka 06.06.2007.a protokolli

koostamisel) ei tuginenud aga tellijad asjaolule, et katusekatte aluslaudis oli suures osas

vahetamata. Tellijad viitasid peamiselt 06.06.2007.a protokollile leides, et kõik olulisemad

puudused olid selles protokollis välja toodud. Protokollis märgiti, et kui loetletud vaegtööd

saavad teostatud, siis kumbki pool enam vastastikuseid pretensioone ei oma. Protokolli kohaselt

pidi töövõtja vahetama nn poolalaudise otsad, s.o räästaalused osad, mis mõjutasid räästakastide

ehitamist. Sellest järelduvalt olid tellijad valmis töö tervikuna vastu võtma, kui töövõtja oleks

teostanud 06.06.2007.a protokollis märgitud tööd.

20. Ringkonnakohus nõustub kostjate ja maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud

06.06.2007.a protokollis loetletud tööde teostamist, sh nn poolalaudise otste vahetamist.

Hageja on vaegtööde kõrvaldamise kohta esitanud järgmised tõendid:

 17.12.2009.a dateeritud ülevaatuse akti (I kd tl 180), mille kohaselt „vaadanud üle

Viljandis Laidoneri plats 9 06.06.07.a protokolli otsuse 5. punktis toodud puudused,

konstateeris, et puudused on likvideeritud.“ Aktile on alla kirjutanud U. Kelk, K. Kikas

ja R. Talts.

 18.12.2009.a dateeritud kirjaliku kinnituse (I kd tl 44, korduvalt I kd tl 182), milles

hageja juhatuse liige U. Kelk teatab, et „Vastavalt protokollile 06.06.07.a otsustuse

punktis 5 toodud puudused Laidoneri plats 9 on kõrvaldatud“ ning palub viivitamatult

tasuda seniajani tasumata arved. Kirjal on A. Moori käsikirjaline märge, et tööd on

siiani teostamata, kiri kätte saadud 08.01.2010.a.

 06.01.2015.a (s.o kohtumenetluse kestel koostatud) Laidoneri platsi 9 ülevaatuse akti

(II kd tl 92), millele on alla kirjutanud OÜ Matsi Katus juhataja Madis Rand ja

OÜ Romb juhatuse liige Udo Kelk. Aktis märgitu kohaselt võrreldi visuaalsel

ülevaatusel hinnapakkumises toodud tööde loetelu objektil tehtud töödega, kusjuures ei

tuvastatud hinnapakkumises pakutud tegemata töid.

21. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda need kirjalikud kinnitused protokollis märgitud tööde

teostamist hageja poolt. Kõik eelnimetatud kinnitused/aktid on koostanud ja allkirjastanud

hageja seaduslik esindaja U. Kelk, mistõttu ei ole eelnimetatud aktide ja kirjaliku kinnituse

tõendusväärtus suurem kui poole enda seletusel või väitel, mida ei ole antud vande all.

Tõendusväärtust ei suurenda märkimisväärselt asjaolu, et 17.12.2009.a aktile ja 06.01.2015.a

aktile on lisaks U. Kelgule kirjutanud alla ka kolmandad isikud. Neist Kristjan Kikas on asjas

ka tunnistajana üle kuulatud. Tunnistaja oli OÜ Romb töötaja, kes oma sõnade kohaselt ei

teinud vaidlusalusel objektil ehitustöid, vaid tegi abitöid, sh materjalide transportimine ja

vihmaveerennide puhastamine. Tunnistaja sõnutsi ei mäletanud ta, et objektil oleks esinenud

midagi sellist, mis tema silmis oleks kvalifitseerunud vaegtööna. See aga ei ole piisav

tõendamaks, et protokollis märgitud puudused oleks kõrvaldanud hageja.

Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et aluslaudise kohtremonti hageja poolt mõningases

ulatuses (86 m2) teostati. Ehitusasjatundja S. Klaassen on oma aruandes märkinud, et visuaalsel

vaatlusel oli kohapeal tuvastatav kolmes kohas alla 1 m pikkuste lauajuppide vahetus pealmises

poola laudise kihis. See aga ei tähenda, nagu oleks laudis vahetatud kogu vajalikus mahus ning

et vahetatud oleksid ka räästatsooni jäävad aluslaudise otsad, mis toodi esmajärgulise tööna

välja 06.06.2007.a protokollis ja millest sõltus osaliselt ka katusetööde lõpuleviimine

(räästakastide ehitamine).

22. Kuna hageja ei tõendanud, et ta on lepingujärgse töö kokkulepitud mahus ka vähemalt

keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 ja § 641) valmis teinud, sh kõrvaldanud 06.06.2007.a

protokollis esile toodud puudused, ei tekkinud kostjatel kohustust hageja poolt teostatud töö

vastu võtta. Samadel asjaoludel ei ole alust lugeda kostjad tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise

lause järgi. Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et töövõtja esitas enne kohtumenetluse algust

tellijatele korduvaid ettepanekuid töö vastu võtta (nt 18.12.2009.a pöördumine ettepanekuga

tasuda seni tasumata arved), kuid kuna tellijatel ei olnud puudustega töö vastuvõtmise

kohustust, siis ei toonud tellija poolse ettepaneku edastamine kaasa õiguslikku tagajärge, s.o

tööde vastuvõetuks lugemist ja töövõtja tasunõude täieulatuslikku sissenõutavaks muutumist.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja ei ole menetluses esitanud kohtule

tõendeid, mille põhjal saanuks kohus anda hinnanguid, kas hageja poolt tehtud töö vastas Eesti

mõistes vähemalt keskmisele katusevahetustööde puhul eeldatavale kvaliteedile. Hageja on

piirdunud sisuliselt üksnes omapoolsete kinnitustega, et tema poolt on töö valminud, kuid ei ole

esitanud nt ehitusala asjatundjate arvamusi vm asjakohaseid tõendeid veenmaks, et vana

aluslaudise vahetamata jätmine on tavapärane või et käesoleval juhul oli vana laudis veel

piisavalt heas seisukorras ega vajanud hädasti väljavahetamist. Samuti ei ole hageja esitanud

tõendeid selle kohta, et ta teostas 06.06.2007.a protokollis loetletud tööd. Kostja Aivo Moori

vande all antud seletuste kohaselt tegeles tema ise isiklikult puuduste kõrvaldamisega, mh tegi

plekitööd, korstnate mütsid, servaplekid, vahetas purunenud ja valesti lõigatud katusekivid.

Tunnistaja Leili Männiku ütluste kohaselt on käesoleva ajani näha poolalaudise mädanenud

otsad. Sama nähtub ehitusasjatundja Siim Klaasseni koostatud aruandest. Seega on hageja

jätnud oma tõendamiskoormise täitmata.

23. Hageja poolt tööde nõuetekohast teostamist ja 06.06.2007.a protokollis loetletud tööde

tegemist ei tõenda FIE Arvo Kreegipuu eksperthinnang (II kd tl 49-57), mis sisaldab võrdlevat

hinnangut Laidoneri pl 9 asuva elamu turuväärtusele enne ja pärast katuse remonti.

Eksperdiarvamuse kohaselt suurendab katuse remont objekti turuväärtust üldjuhul 10-15 %

võrra; Laidoneri pl 9 elamu koguväärtus tõusis katuseremondi tulemusena hinnanguliselt

20 771 euro võrra. Hinnangus ei ole aga käsitletud konkreetseid töid ega nende teostamise taset,

mistõttu ei ole hinnang käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane.

Hageja (apellant) ei ole tõendanud ka seda, et töö vastuvõtmisest keeldumine oleks käesoleval

juhul vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) seoses sellega, et vaegtööd ning puudused

oleksid ebaolulised ega välistanud või piiranud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist.

Apellant heitis maakohtule ette selgitamiskohustuse puudulikku täitmist, kuid ei esitanud ka

ringkonnakohtule taotlusi uute tõendite kogumiseks seoses apellandi tõendamiskoormisega, et

tema poolt tellijatele vastuvõtmiseks esitatud tööd olid lepingukohased. Eelkõige ei ole apellant

esitanud tõendeid selle kohta, et ta tegeles 2007.a veebruaris pärast tellijatelt tagasiside saamist

või pärast 06.06.2007.a protokolli koostamist tellija poolt esile toodud puuduste

kõrvaldamisega. Samuti ei ole apellant esitanud sisulisi vastuväiteid ehitusala asjatundja Siim

Klaasseni seisukohtadele ega tõendeid, mis lükanuksid ümber asjatundja arvamuses toodu.

24. Ringkonnakohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma

tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi ning seetõttu jättis maakohus õigesti hagi

rahuldamata.

Riigikogus on selgitanud, et tellija saab kokkulepitud tasu maksmisest keelduda juhul, kui tal

on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste

hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks

võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise

kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08

p 32; nr 3-2-1-145-14, p 22).

Kuna hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei näe ringkonnakohus vajadust

analüüsida kostjate poolt õiguskaitsevahenditele tuginemise (töövõtulepingust taganemine,

lepingujärgse hinna alandamine või alternatiivselt kahju ja kulutuste hüvitamise nõude

tasaarvestamine töövõtja tasu nõudega) põhjendatust. Õiguskaitsevahenditele tuginemine oleks

aktuaalne juhul, kui kohus tuvastanuks, et hageja töötasu nõue on muutunud ka ülejäänud osas

sissenõutavaks – sellisel juhul annaksid õiguskaitsevahendid kostjatele võimaluse siiski

tasumisest kas osaliselt või täielikult vabaneda.

Menetluskulud

25. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et vastavalt TsMS §-le 174

(alates 1. jaanuarist 2015.a kehtivas redaktsioonis) tuleb kohtul üldjuhul määrata otsuses

kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus ning seda sõltumata otsuse jõustumisest.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses apellandi kanda.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ja rahuldas

kostjate menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus määras

tsiviilasjas nr 2-13-43402 kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5158,96 eurot,

millest kostja I kasuks 1023,44 eurot, kostja II kasuks 482,50 eurot, kostja III kasuks 500,90

eurot, kostja IV kasuks 482,50 eurot, kostja V kasuks 482,50 eurot ja kostja VI kasuks 2187,12

eurot.

26. Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellandi seisukohtadega, mille kohaselt ei ole

põhjendatud jätta hagi rahuldamata jätmisel hageja (apellandi) kanda kostjate sõidukulusid

seoses reisimisega Helsingist või Tallinnast kohtuistungitele Viljandisse ja tagasi.

TsMS § 144 p 2 kohaselt kuuluvad küll kohtuväliste kuludena reeglina hüvitamisele ka

menetlusosalise sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Ringkonnakohus leiab aga, et

nimetatud sättest ei tulene kaotanud poolele kohustust hüvitada niisuguseid sõidukulusid, mida

tal ei olnud võimalust menetluses mõistlikult ette näha. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad

saanud kõik menetlusdokumendid kätte Viljandis või Viljandi maakonnas asuvatel aadressidel;

samuti on nad menetlusdokumentides märkinud oma elukohaks Viljandi. Kostjate Kalle Kutsari

ja Aivo Moori rahvastikuregistri järgne elukoht on menetluse kestel korduvalt ka muutunud.

Asjaolu, et TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas, ei

tähenda, et TsMS § 144 p 2 järgi tuleks menetluses kaotanud poolel hüvitada vastaspoolele

viimase elukorraldusest tulenevad erisused, nagu mitme elukoha vahelduv kasutamine.

Ringkonnakohus leiab, et kostjate Kalle Kutsari, Arne Ööveli ja Aivo Moori sõidukulude

hagejalt väljamõistmine oleks hageja suhtes ebamõistlik ja ebaõiglane, mistõttu jätab

ringkonnakohus nimetatud kulud TsMS § 162 lg 4 alusel kostjate endi kanda.

27. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, nagu oleks ebaõige arvata kostjate menetluskulude

hulka kostjatel saamata jäänud töötasu. Kostjad on oma töötasu suurust ka kohtule piisavalt

põhistanud ning töötasu hüvitamisest keeldumise aluseks ei ole asjaolu, et palgatõendid on

esitatud soomekeelsena.

Põhjendatud ei ole vastuväited menetluskuludena sidekulude väljamõistmisele, kuna maakohus

on jätnud kostja VI poolt esitatud sidekulud summas 50 eurot arvesse võtmata seetõttu, et

kulude kandmine ja otstarbekohasus ei ole olnud kohtu poolt kontrollitav.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga 7. jaanuaril 2015.a ehitusasjatundja Siim

Klaasseni poolt läbiviidud katuse ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise osas. Kohus on õigesti

märkinud, et tegemist ei ole eksperdiarvamusega TsMS § 293 lg 1 ja § 301 tähenduses, vaid

eriteadmistega isiku arvamusega TsMS § 293 lg 2 järgi, mis kirjalikus vormis esitatuna on

käsitatav dokumentaalse tõendina. Nimetatud dokumendi saamise kulu summas 399 eurot on

hüvitatav TsMS § 143 p 2 kohaselt.

Hageja ei esitanud vastuväiteid kostjate varasema lepingulise esindaja Maili Kalmus’e

õigusabikulude kohta (432 + 720 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohus nõustub asja

keerukust ja mahtu arvestades ka maakohtu hinnanguga advokaat Sandra Sepp’a poolt

kostjatele osutatud õigusabi vajalikule ja põhjendatud mahule. Kohus luges põhjendatuks

õigusabi osutamise kokku 18 tunni ulatuses hinnaga 80 eurot/tund ja 2 tunni ulatuses hinnaga

48 eurot/tund. Maakohus ei ole rikkunud õigusabiteenuse vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel kaalutlusõiguse piire ning ringkonnakohtul puudub alus menetluskulude suurust

selles osas ümber hinnata.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada kostjatele maakohtus kantud menetluskulud

järgmiselt:

-

kostjale I (Kalle Kutsar) saamata jäänud töötasu 2 tööpäeva eest kokku 238,10 eurot;

-

kostjale VI (Aivo Moor): saamata jäänud töötasu 6 tööpäeva eest kokku 481,32 eurot

(vastavalt maakohtu poolt kontrollitud kohtuistungitel osalemise ulatusele); lisaks 432

eurot õigusabikulude eest;

-

kostjate poolt võrdsetes osades kantud katuse ekspertiisi kulud summas 399 eurot (iga

kostja kanda jääva osa suurus on 399 ÷ 6 = 66,50 eurot);

-

õigusabikulud advokaat Maili Kalmuse poolt osutatud õigusteenusele 720 eurot, millest

iga kostja kanda jääb 120 eurot;

-

maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks loetud täiendavad õigusabikulud seoses

advokaat Sandra Sepp’a poolt osutatud õigusteenusega summas 1776 eurot, millest iga

kostja kanda jääb 296 eurot.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud

29. Apellandi esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis apellant ringkonnakohtus

menetluskulusid kokku summas 1300 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 700 eurot.

Kuna menetluskulud jäävad apellandi kanda, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda

hinnangut apellandi poolt kantud kulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

Vastustajad on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid järgmiselt: õigusabi 960 + 144 =

1104 eurot (ilma käibemaksuta); vastustaja I (Kalle Kutsar) saamata jäänud töötasu seoses

ringkonnakohtu istungiga 05. aprillil 2016.a 141,90 eurot ja vastustaja sõidukulud Helsingist

Tartusse ringkonnakohtu istungile summas 132,98 eurot.

Apellant esitas vastuväite, leides et põhjendamatu ja ülepaisutatud on nii õigusabiteenuse maht

(11,5 tundi) kui ka vastustaja Kalle Kutsari osalusest tingitud kulud (saamata jäänud töötasu ja

sõidukulud).

30. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustajate poolt kantud õigusabikulu suurus kooskõlas asja

keerukuse ja mahuga. Sealhulgas on põhjendatud ajakulu 6,5 tundi ringkonnakohtu

27.11.2015.a kohtumäärusele vastamisel, kuna kohtumääruses käsitleti mitmeid õiguslikult ja

menetluslikult keerukaid küsimusi, millele vastamiseks võis ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatult kuluda suurem osa ühest tööpäevast.

Põhjendatud ei ole vastuväide, et vastustaja Kalle Kutsar ei pidanud isiklikult kohtuistungile

ilmuma, kuna vastustajaid esindas kohtumenetluses advokaat. Vastustajal on õigus ka isiklikult

kohtumenetluses osaleda. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, et

põhjendatud ei ole jätta vastaspoole kanda vastustaja sõidukulu Helsingist Tartusse ja tagasi,

kuid põhjendatuks tuleb lugeda saamata jäänud töötasu summas 141,90 eurot.

Seega kuulub apellandi poolt hüvitamisele vastustajate apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu

kokku summas 1104 eurot (koos käibemaksuga 1 324,80 eurot). Seega kuulub iga kostja kasuks

hagejalt väljamõistmisele 220,80 eurot ringkonnakohtus kantud õigusabikulude katteks ning

lisaks kostja I kasuks saamata jäänud töötasu summas 141,90 eurot. Vastavalt kostjate

taotlusele mõistab ringkonnakohus menetluskulude hüvitise välja vastustajatele I, II, V ja VI

ning eraldi solidaarselt vastustajatele III ja IV. Samuti palusid vastustajad märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/