3-16-62/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-62

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamise loa andmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

UO

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

UO määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta UO määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-62 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 11.01.2016 taotluse anda luba

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku 71 496,97 euro suuruse kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks UO-le kuuluvale kahele kinnisasjale – maatulundusmaale registriosa nr-

ga XXXXXXXX, asukohaga XXX (31 833,33 euro ulatuses) ja elamumaale registriosa nr-ga

XXXXXXXX, asukohaga XXX (39 663,64 euro ulatuses). Taotluse põhjendused olid

järgmised.

1) Maksuhaldur kontrollis maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ning

vastavalt 12.03.2014 korraldusele nr 12.2-3/22124-1 Lissom OÜ (alates 25.03.2014 Plustend

Grupp OÜ) käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku

kogumispensioni

maksete

arvestamise,

deklareerimise

ja

tasumise

õigsust

maksustamisperioodidel

juuli 2013–veebruar 2014.

18.03.2014

kustutas

maksuhaldur

äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist, sest osaühing ei tõendanud käibemaksuseaduse

mõttes ettevõtlusega tegelemist. Korraldust kontrolli alustamise kohta ei õnnestunud äriühingu

äriregistrisse kantud posti ja e-posti aadressidele ega ka maksuhaldurile teatatud posti ja e-posti

aadressidele kohale toimetada. Korralduse kättetoimetamine nurjus ka pärast 25.03.2014

3-16-62

2(6)

toimunud juhatuse liikme, äriühingu nime ja aadressi muutust. Kontrolli raames ei esitanud

äriühing maksuhaldurile ühtegi raamatupidamise dokumenti. 30.05.2014 muutva tingimusega

antud maksuotsus toimetati äriühingule kätte Ametlike Teadaannete kaudu 09.07.2014.

Äriühing ei esitanud määratud maksusumma vähendamiseks või kustutamiseks täiendavaid

tõendeid. Maksuhaldur asus eelneva tõttu seisukohale, et äriühing hoiab teadlikult

maksumenetlusest kõrvale.

2) Maksuvõla sissenõudmine Plustend Grupp OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. 30.05.2014

maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16 määratud maksusumma 67 216,56 euro tasumise tähtaeg

oli 09.08.2014. Seisuga 08.01.2016 oli maksuvõlg 66 347,70 eurot (selleks hetkeks

enammaksutud käibemaksu arvelt vähenenud 868,60 euro võrra) tasumata.

3) Maksuhaldur on viinud läbi täitetoiminguid Plustend Grupp OÜ-lt maksuvõla

sissenõudmiseks. Maksuhaldur on teinud korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks

ning edastanud 01.09.2014 SEB Pank AS-ile ja 30.09.2014 Swedbank AS-ile korraldused

äriühingu pangakontolt raha ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole. Selle tulemusel on

selgunud, et Plustend Grupp OÜ arvelduskonto jääk SEB Pank AS-is on 0 eurot ning Swedbank

AS-is 2,60 eurot. Maksuhalduri päringutest e-kinnistusraamatusse, Maanteeameti liiklusregistri

andmebaasi ning Eesti Väärtpaberikonto andmebaasi nähtuvalt puudub Plustend Grupp OÜ-l

registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Plustend Grupp OÜ

deklareeris viimati käivet märtsis 2014, mistõttu puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks

äriühingu majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt.

4) Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et Plustend Grupp OÜ registervara või

majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt puudub võimalus maksuvõla täies

mahus sissenõudmiseks, on MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt alus UO-le vastutusotsuse

koostamiseks (MKS § 40 ja § 96 lg 1). Vastutusotsuse koostamisel muutub UO solidaarselt

Plustend Grupp OÜ-ga vastutavaks äriühingule 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16

määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ning nendelt arvestatud intresside tasumise

eest (kokku 63 293,14 eurot).

5) Äriühingu seadusliku esindaja vastutus tuleneb MKS § 96 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1. Plustend

Grupp OÜ määratud maksukohustus on tekkinud UO ja VZ juhatuse liikmeks oleku ajal (UO

oli juhatuse liige 15.11.2007-24.01.2014, VZ oli juhatuse liige 23.01.2014-21.03.2014).

Plustend Grupp OÜ seadusliku esindajana oli UO isiklikult vastutav äriühingu maksuseadustest

tulenevate kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksumenetluse tõenäoliseks

tulemuseks on UO solidaarne vastutus Plustend Grupp OÜ maksuvõla eest kokku 63 293,14

euro ulatuses.

6) Plustend Grupp OÜ-le määrati täiendavalt käibemaksu ning arvestati ettevõtlusega

mitteseotud kulude pealt tulumaksu, kuna äriühing ei esitanud raamatupidamisdokumente ning

maksuhaldurile ei saanud teatavaks sisendkäibemaksu (24 850,83 eurot) arvestamise alused

ning arvelduskontolt nähtuvate tasumiste ja sularaha väljavõtmiste alused. Üksikjuhtumi

kontrolli ajal äriühingu esindajaks olnud VZ ei täitnud kaasaaitamiskohustust (ei esitanud

dokumente, ei vastanud küsimustele, ei ilmunud maksuhalduri ruumidesse). See viitab, et

vastavaid arveid ei olnud kas olemas või ei olnud need vormistatud nõuetekohaselt, mis annaks

õiguse sisendkäibemaksu maha arvata või mis kinnitaks arvelduskontolt tehtud tasumiste ning

raha väljavõtmise seotust äriühingu ettevõtlusega. Kuna UO ja VZ on seotud isikud (neil on

ühised lapsed ning VZ teadaolev elukoht kuulub UO-le), ei ole eluliselt usutav, et

maksumenetluses ei olnud võimalik dokumente esitada nt põhjusel, et eelmine juhatuse liige

neid üle ei andnud. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et UO ja VZ rikkusid oma

3-16-62

3(6)

kohustusi ning UO tegevuse ja selle tulemusel Plustend Grupp OÜ maksuvõla tekkimise vahel

on põhjuslik seos.

7) Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et vastutusotsusega UO-le määratava

rahalise kohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Isiku

sissetulek (viimasel kolmel aastal 1092,24–1208,23 eurot aastas) ei ole kohustuse täitmiseks

piisav mh põhjusel, et tal on üks ülalpeetav. Enamus äriühingu maksuvõlast on tekkinud UO

juhatuse liikmeks olemise ajal. Kuigi maksumenetluse alguses ei olnud UO enam äriühingu

juhatuse liige, olnuks VZ-l kui UO-ga seotud isikul võimalik dokumentide puudumise korral

saada temalt dokumente maksuhaldurile esitamiseks, kuid dokumente ei esitatud. On

väheusutav, et UO ei olnud teadlik maksumenetlusest ega dokumentide esitamise ning teabe

andmise kohustusest. Kuna mõistlik äriühingu esindaja ei soovi dokumentide esitamata jätmise

tõttu maksu juurde määramist, on tõenäoline, et vajalike dokumentide puudumise tõttu on

praegu maksumenetlusest teadlikult kõrvale hoitud. Seetõttu on ka tõenäoline, et Plustend

Grupp OÜ endised juhatuse liikmed suhtuvad sarnaselt vastutuskohustusse ning võivad sellest

hoidumiseks võõrandada oma vara.

8) Arvestades eelnevat ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise

nõude või kohustuse määramist. Abinõu rakendamata jätmisel võib haldusakti täitmine osutuda

raskendatuks või muutuda koguni võimatuks.

9) Plustend Grupp OÜ-le 30.05.2014 maksuotsusega määratud maksukohustus ei ole MKS

§ 98 kohaselt aegunud (aegumistähtaeg algab varaseimast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast

ehk juulist 2013, kuna vanim maksuotsustega määratud ning tasumata jäetud maksukohustus

pärineb juulist 2013 ning muutus sissenõutavaks 10.08.2013). Samuti ei ole maksuvõlga

kustutatud ning äriühingu õigusvõime on säilinud.

10) Taotleja palub luba seada kohtulik hüpoteek 31 833,33 euro ulatuses UO-le kuuluvale

maatulundusmaale (XXX) registriosa nr-ga XXXXXXXX ning 39 663,64 euro ulatuses UO-le

kuuluvale elamumaale (XXX) registriosa nr-ga XXXXXXXX. Esimese kinnisasja UO-le

kuuluva 1/3 kaasomandiosa väärtuseks on ligikaudu 31 833,33 eurot ning teise kinnisasja

väärtuseks 148 500 eurot.

11) Kuna maksuhalduri nõude suuruseks on 63 293,14 eurot, on kohtutäituri seaduse (KTS)

§ 35 lg 2 p 10 kohaselt kohtutäituri põhitasu 5112 eurot (8,5% nõude summast, kuid mitte

rohkem kui 5112 eurot). KTS § 45 lg 1 kohaselt on enampakkumise korraldamise, läbiviimise

ja tulemi jaotamise eest kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast (1898,79

eurot). Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks kokku 7026,76 eurot (15,97+5112+1898,79) ehk

11 % nõude suurusest.

12) Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur UO vastu suunatud täitetoimingud,

kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel

peab tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb

tagatise liigist (MKS § 122). Piisavaks asendustagatise väärtuseks on praegusel juhul 71 496,97

eurot. Kui UO soovib tagatise kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 63 293,14

eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.01.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi

seadmist 31 833,33 euro ulatuses UO-le kuuluvale kaasomandiosale maatulundusmaast

registriosa nr-ga XXXXXXXX, ning 39 663,64 euro ulatuses UO-le kuuluvale elamumaale

registriosa nr-ga XXXXXXXX.

3-16-62

4(6)

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule

on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on läbi viinud

Plustend Grupp OÜ maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetluse ja teinud

maksukohustust suurendava maksuotsuse. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega UO suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse eesmärgiga tuvastada, kas UO on

tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning vastutab seetõttu 30.05.2014 maksuotsusega

Plustend Grupp OÜ-le määratud maksukohustuse eest, mis on jäetud äriühingu poolt tähtaegselt

tasumata, ning sellelt arvestatud intresside eest.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine. Kohus nõustus taotleja hinnanguga, et UO eelnevat maksuõiguslikku

käitumist arvestades võib ta hakata enda suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel

maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sundtäitmise olulise raskenemise

või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

Taotleja on selgitanud, et Plustend Grupp OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud 26.08.2014

alustatud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, äriühing ei oma

registervara ning oodata ei ole äriühingu varalise seisundi paranemist. Maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist

ning Plustend Grupp OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Taotletud meetmed on põhjendatud,

taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud ning need

koormavad maksukohustuslast minimaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine on

tõenäoliselt leebem kui arvelduskontode arestimine.

3. UO esitas halduskohtu määruse peale 06.02.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 16.02.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. UO palub määruskaebuses (täiendatud 19.03.2016) halduskohtu määrus tühistada ning

teha asjas uus määrus, millega jätta MTA loataotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused

on järgmised.

1) Seisuga 23.01.2014 puudus äriühingul maksuvõlg. MTA ei andnud 02.02.2016

määruskaebuse esitajale tema juhatuse liikmeks oleku ajal tehtud deklaratsioonide koopiaid.

MTA on rikkunud kaalutlusõigust ning jätnud olulise asjaolu tähelepanuta. Mõni juhatuse liige

võis ebaseaduslikult esitada uusi arveid ja parandada varasemat dokumentatsiooni. Plustend

Grupp OÜ raamatupidamise dokumente ei esitanud MTA-le äriühingu juhatuse liige AV, kes

võis olla teostanud äriühingut kahjustavaid tehinguid ning kes oli juhatuse liikmeks ajal, kui

Plustend Grupp OÜ-le saadeti teatiseid, korraldusi ja otsuseid. AV-le kuulub neli võlgades

äriühingut.

2) Määruskaebuse esitaja ei olnud teadlik läbiviidavast maksumenetlusest, kohustusest

esitada dokumente või anda teavet. Ta ei saanud esitada dokumente ajal, mil ta polnud enam

juhatuse liige, sest kogu dokumentatsioon oli 23.01.2014 üle antud uuele juhatuse liikmele VZ-

le. VZ oli äriühingu juhatuse liige kuni 25.03.2014, alates sellest ajast kuni tänaseni on juhatuse

liikmeks AV. Määruskaebuse esitaja oli Lissom OÜ juhatuse liige. Ta ei saa vastutada teise

3-16-62

5(6)

äriühingu kohustuste eest. Määruskaebuse esitaja ja VZ ei ole seotud isikud ning sellekohane

kinnitus on ka Lissom OÜ müügilepingus.

3) Halduskohus ei kontrollinud, kas vastutusotsuse tegemine määruskaebuse esitaja suhtes

oleks õiguspärane. Vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. Maksuhalduril on

valesti tekkinud kahtlus määruskaebuse esitaja osas, kes pole saanud ühtegi teadet

maksumenetluse kohta. 30.05.2014 maksuotsuse sai määruskaebuse esitaja kätte e-posti teel

01.03.2016. Maksuotsus on vormistatud ajal, mil määruskaebuse esitaja ei olnud äriühingu

juhatuse liige ning on koostatud tagasiulatuvalt ja üksnes oletuste põhjal. Maksuhalduri

arvutuskäik ettevõtlusega mitteseotud kulude kohta on vale. Maksuhaldur pole arvestanud

asjaoluga, et määruskaebuse esitaja ei saanud nõutavaid dokumente esitada. Maksuhaldur on

valesti hinnanud määruskaebuse esitaja maksuõiguslikku käitumist nii juhatuse liikmeks oleku

kui ka mitteoleku ajal. Oma kohustusi on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud AV, mitte

määruskaebuse esitaja.

4) Määruskaebuse esitaja taotleb vastutusmenetluse tühistamist ning MTA 02.02.2016

korralduse nr 13-7/00644-3 tühistamist, millega kohustati teda ilmuma maksuhalduri juurde

teabe andmiseks.

5. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus

ei pidanud kontrollima eeldatavalt tehtava vastutusotsuse õiguspärasust. Maksuhaldur nõuab

UO-lt menetluse käigus sisse vaid selle osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema

juhatuse liikmeks oleku ajal. Juhatuse liiget ei vabasta vastutusest juhatuse liikme vahetumine,

olenemata maksuotsuse tegemise ajast. Samuti ei oma tähtsust ärinime muutus. UO pole toonud

välja ühtegi vastutusotsuse tegemist välistavat asjaolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning UO

määruskaebus ei anna alust selle muutmiseks.

7. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmise üheks eelduseks on, et kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA taotluse kohaselt on kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks UO-le vastutusotsuse tegemine. Ringkonnakohus nõustub

maksuhalduriga, et vastutusotsuse tegemine on võimalik. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui

seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest, vastutusotsuse. Määruskaebuses esitatud väited ei välista vastutusotsuse tegemist.

UO oli äriühingu juhatuse liige valdava osa perioodist, mille põhjal on maksuvõlg arvutatud.

Seega on võimalik, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus tuvastatakse UO

solidaarne vastutus Plustend Grupp OÜ maksuvõla eest. Halduskohus on õigesti kindlaks

teinud, et MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid aluseid ei esine ning

ka maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Halduskohtule

esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele

vastav hinnang tugineb (MKS § 1361 lg 2 p 2).

8. Küsimuses, kas UO on oma tahtliku tegevusega põhjustanud Plustend Grupp OÜ

võlgnevuse riigi ees, võtab maksuhaldur seisukoha vastutusotsuse tegemisel. Määruskaebuse

esitaja vastutuse aluseks olevad või seda välistavad asjaolud kuuluvad samuti kontrollimisele

vastutusotsuse tegemisel ning menetluse ajaks hüpoteekide seadmiseks ei ole nõutav, et isiku

3-16-62

6(6)

süü vorm oleks juba maksumenetluse algstaadiumis kindlaks määratud. Seega on

määruskaebuse vastavad põhjendused asjakohatud, sest määruskaebuse esitaja peab loa

andmise eelduseks talle vastutusotsuse tegemise asjaolude lõplikku tuvastamist. Halduskohus

ei pidanud ega saanudki kontrollida vastutusotsuse õiguspärasust. Asjaolu, et maksuvõla suurus

on kindlaks tehtud ning maksuotsus vormistatud alles pärast määruskaebuse esitaja juhatuse

liikme volituste lõppemist ning pärast äriühingu nime muutust, ei piira iseenesest

vastutusotsuse tegemist. Oluline on, et maksuvõla tekkimise aluseks olnud faktilised asjaolud

(dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu deklareerimine ning arvelduskontodelt

tasumiselt ja raha välja võtmiselt tulumaksu tasumata jätmine) võisid toimuda määruskaebuse

esitaja juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal. Seepärast ei välista vastutusotsuse tegemise

võimalust ka Plustend Grupp OÜ hilisema juhatuse liikme AV tegevus või talle kuuluvate

muude äriühingute maksevõime.

9. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu juhatuse liikme vastutuse aluseks oleva maksuvõla

lõplik suurus tuvastatakse vastutusotsuses. Kui vastutusotsuse adressaat ei nõustu maksuotsuses

tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega, saab ta selles osas vastutusotsuse vaidlustada

(Riigikohtu 12.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-12, p 25).

10. Määruskaebuse esitaja ei saa ringkonnakohtult nõuda vastutusmenetluse tühistamist. MTA

ei ole vastutusotsust teinud. Kui MTA on vastutusotsuse teinud ja selle määruskaebuse esitajale

kätte toimetanud, avaneb määruskaebuse esitajal võimalus vastutusotsuse vaidlustamiseks.

Praeguse vaidluse esemeks on haldustoiminguks loa andmine MTA-le. Nõuded tühistada MTA

02.02.2016 korraldus nr 13-7/00644-3, millega kohustati määruskaebuse esitajat ilmuma

maksuhalduri juurde teabe andmiseks, või keelata maksuhalduril vastutusmenetluse edasine

läbiviimine, väljuvad vaidluse eseme piiridest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on UO

16.03.2016 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 02.02.2016 korralduse nr 13-

7/00644-3 ja MTA 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-530)

ning kaebus on halduskohtu 22.04.2016 määrusega jäetud käiguta.

11. Eelnevast tulenevalt jääb UO määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.01.2016 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets