3-15-2853/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2853

Haldusasi

Shotbar OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015

korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajat puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja – Shotbar OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Madis Uusorg; seaduslik esindaja Alari Ossa

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Priit Lello ja

Kaialiisa Koolberg

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Uudo Sepa ja Margit Maidla

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 10. märtsil ja 18. märtsil 2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Shotbar OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k (tl 51–52) ettekirjutused

üheksale ettevõtjale, teiste hulgas Shotbar OÜ (p 1.2) ning kohustas neid viima oma tegevuse

korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse seaduse

(KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

3-15-2853

2(24)

1.1.

Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Taco Express OÜ-d lõpetama korralduse

punktis 1 märgitud müügikohas (Tallinn, Suur-Karja tn 4 „Shooters“) majandustegevusena

alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel

01:00 - 05:00.

1.2.

Korralduse punktiga 2.2 kohustati lõpetama korralduse punktis 1 märgitud

müügikohtades

majandustegevusena

toitlustamine

(sh

jookide

serveerimine)

ja

meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja

puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02:00 - 05:00.

1.3. Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.2015.

1.4. Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel 20.11.2015 tuli

tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli tasuda sunniraha

3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates

05.12.2015

kuni

avaliku

korra

tagamise

toetamise

vajaduse

äralangemiseni

ja

majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni

nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st

kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise

(sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise)

ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni

(p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.02. ja 24.06. (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

1.5. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-

d 4– 6 ja § 53; KorS § 28, § 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68;

KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Korralduses kohaselt on selle andmisel arvestatud

haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja

lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

1.6. Korralduse kohaselt selle lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas on esitatud järgmised

põhjendused.

1.6. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenev põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole

absoluutne, vaid lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st piisab igast mõistlikust põhjusest

selle piiramiseks seaduse alusel. P S§ 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste

Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud

saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on

korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste

tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis

ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) §

36 lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi

müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule

on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide

tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute

vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse

korraldamisel üldist keeldu häirida teisi isikuid ja kahjustada vahetus läheduses elavate või

pidevalt viibivate isikute huve. (KorS § 55, § 56 lg 1, KaubTS § 4 lg 1 p 12) ja järgima

majandustegevuse nõudeid (MsüS § 6 lg 5). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on

majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise

vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43

3-15-2853

3(24)

lg 1) või keelata (MsüS § 36). Avaliku korra ja majandustegevuse nõuete järgimise tagamine

on olulisemad hüved etetvõtlusvabaduse teostamisest ettevõtjale sobival viisil.

1.6.2. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide

tagamiseks. Tallinna vanalinn on osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks

on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse

põhimõtteks on ka muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute

kasutusviiside väljatõrjumine.

1.6.3. Erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja ettevõtjad (v.a OÜ

Valli) ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma

majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel

hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel

ajal põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis

on avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult

väikesel alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on

põhjuslik seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete

jookide kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt

alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele.

1.6.4. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute

õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema

rikkumisega. Arvestades rikkumiste rohkust ja mõju isikute õigustele on ettekirjutus

alkoholimüügi aegade lühendamiseks põhjendatud ja vajalik. Ettevõtjatele on tehtud

ettepanekuid korraldada oma tegevust vähem häirival viisil (panustades enam toidukultuuri;

teha müra tõkestavaid töid, muuta alkohoolse müügi või lahtiolekuaegasid). Abinõud, mida

ettevõtjad on olnud nõus rakendama, ei ole aidanud. Võrdluseks ei esine sarnaseid probleeme

näiteks Vene tänaval või Raekoja platsil.

1.6.5. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei

ole suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra.

Arvestades kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt

riivavat mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi

lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Alkohoolsete jookide

jaemüügi piiramine avalikku korda tagava abinõuna tuleneb ka alkoholiseaduse (AS) § 36 lg-

st 1 ja §-st 42. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud

ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks

kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist

korralduses

märgitud

aegadel.

Ettekirjutusi

rakendatakse

etapiviisiliselt

erinevatel

kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad.

1.6.6. Vastustaja on vastuseks Shotbar OÜ haldusmenetluses esitatud seisukohtadele

selgitanud järgmist (seletuskirja p 1.5.2): eluruumidesse müra kostumine on tõendatud; olukord

ei ole paranenud ning turvafirma palkamine pole andnud soovitud tulemust; meetmega ei nõuta

kaubandustegevuse lõpetamist, piirang kavandatavas ulatuses ei riiva ülemääraselt kaebaja

õigusi ega too kaasa tema tegevuse lõppemist

1.6.7. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja

meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei

kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid

vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid. Shotbar OÜ tegevust alkoholi

müügi osas piiratakse nii tööpäevade kui ka puhkepäevade eel nelja tunni võrra. Toitlustamist

ja meelelahutust piiratakse vastavalt kolme tunni võrra.

3-15-2853

4(24)

1.6.8. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse

argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid

kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised

ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil,

sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik,

restoran Mekk ja Savoy baar). Tõsiseltvõetavad ei ole ettevõtjate viited töötajate koondamisele

ja müügikohtade sulgemisele.

1.6.9. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi.

Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi.

Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda.

1.6.10. Ebavõrdse kohtlemise argument võrreldes teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega

ei õigusta tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Faktilised asjaolud

mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega.

Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja

rakendab kohaseid abinõusid.

1.6.11. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja

kaitstavaks hüveks ei ole Tallinna propageerimine turismikohana, kus on võimalused vaba aja

veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid

loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei

ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning

saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud,

mis aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas

viibivate inimeste turvalisust. Turvalisus ja parem heakord soodustavad ka linna atraktiivsust

turismikohana.

1.6.12. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis

kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil

teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtjate

majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt

ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud

tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid

meetmeid.

1.6.13. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood

(Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu

kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja

teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada

intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib

külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahel, sh suitsetamise eesmärgil.

Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult teiste vanalinna ehitistega,

mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi

lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi avaliku korra tagamiseks.

Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud külastama

tantsuklubisid

öisel

ajal,

siis

tooks

alkohoolse

joogi

müügi,

toitlustamise

ja

meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel

kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik

kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga

ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse

algatada uus haldusmenetlus.

3-15-2853

5(24)

1.6.14. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse

tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.2016. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse

ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse

peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole

kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse

keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse

peatamise otsuse ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on

kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja

majandustegevuse

lõpetamine,

vaid

kõnealuses

piirkonnas

tegutsevate

ettevõtjate

majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, , teiste isikute õiguste kaitse ja

selleks vajalike abinõude kohaldamine.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 16.11.2015 Shotbar OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks.

Kohus rahuldas 19.11.2015 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Shotbar OÜ osas kuni lõpplahendi

jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.

3. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate ülekuulamiseks

kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks kaasatud

haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (I kd, tl 132–141).

4. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil. Kaebaja on esitanud täiendava seisukoha ja

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 02.03.2016 ( tl 174–183).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab kaebuses ja 02.03.2016 täiendavates seisukohtades järgmist.

5.1. Vaidlusalune korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav.

Resolutiivosa punkt 2 ebaselge ning esineb vastuolu korralduse resolutiivosa punktide 2, 5 ja 7

vahel. Jääb arusaamatuks, mis ajani korraldusega seatud piirangud kehtivad ja mida tähendab

resolutiivosa punktis 7 “majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine”. Jääb selgusetuks,

kas punktis 2 toodud piirangud on seatud tähtajatult, kuni 20.03.2016 või hoopis

majandustegevuse nõuete rikkumise kõrvaldamiseni. Resolutsiooni mõistmist ei kergenda ka

vastustaja selgitused vastuses kaebusele. Selgusetuks jääb resolutsiooni punktis 2.2. mõiste

“meelelahutusprogramm”.

5.2. Üldjuhul peaksid põhjendused olema esitatud haldusaktis ja eraldi dokumendis olevatele

põhjendustele viitamine peaks olema erandlik. Korralduse lahutamatuks lisaks loetav

seletuskiri ei ole selge ega üheselt mõistetav. Ei ole võimalik arusaadavalt mõista, millised

konkreetsed põhjendused käivad ühe või teise korralduse adressaadi kohta ja milliseid

põhjendusi ning asjaolusid on korralduse tegemisel peetud oluliseks.

5.3. Korraldusest ja selle põhjendustest ei selgu üheselt, millised kaalutlused on ühe või teise

adressaadi osas saanud määravaks.

5.4. Korraldus on tühine, kuna selle tegemisel on rikutud KOKS § 31 lg-s 6 sätestatud nõuet, et

määrusele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele alla linnapea ja linnasekretär. Korralduse

põhjendusi sisaldava osa (seletuskiri) on allkirjastatud üksnes abilinnapea Arvo Sarapuu.

Linnasekretär on iseseisvalt allkirjastanud eraldi korralduse seletuskirja lisaks oleva lisa.

3-15-2853

6(24)

5.5. Vastustaja ei ole kaebajale piisaval määral andnud võimalust arvamuste ja vastuväidete

esitamiseks (küsimused menetluse seisukohast oluliste asjaolude kohta ja võimalus esitada

vastuväited haldusakti projektile, oli formaalne) ning on puudulikult täitnud uurimispõhimõtet.

Kaebajat ei ole kaasatud menetlusse, et korralduses tõstatatud probleeme kaebajat võimalikult

vähe koormaval viisil lahendada. Kaebajale ei ole laekunud olulises ulatuses kaebusi

majaelanikelt ega muudelt huvigruppidelt.

5.6. Haldusmenetluse käigus ei ole kogutud piisaval hulgal usaldusväärseid ja asjakohaseid

tõendeid selle kohta, et kaebaja rikub meelelahutusasutust “Shooters” opereerides KaubTS § 4

lg 1 p-i 12, KorS § 55 lg 1 p-i 1, 2 ja 7, § 56 lg-t 1 või muid kehtestatud õigusnorme. Enamik

tõendeid, millele seletuskirjas viidatakse on kogutud 2014.a või varem. Arvestades väidetavate

probleemide lahendamiseks kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmeid ei ole nimetatud tõendid

enam asjakohased.

5.7. Müra, mis üksikute Suur-Karja 4 majaelanike kaebuste kohaselt “Shooters”-ist kostub,

muusika kohta, ei ole objektiivselt tõendatud. Vastustaja on põhjendamatult välistanud

võimaluse, et tegemist on n-ö valekaebustega, mille eesmärgiks on kahjustada kaebaja

majandustegevust ja lõpptulemusena vabaneda “Shooter”-ist. Haldusmenetluse pole

tuvastatud, et kaebaja suhtes oleks süüteomenetlusi.

5.8. Kaebaja ei ole ettekirjutuste tegemist väidetavalt tinginud tegusid toime pannud.

Varasemalt teatud juhtudel mõnd Suur-Karja 4 elanikku häirinud probleem on käesolevaks

lahendatud. Kaebaja ei saa otseselt vastutada tänaval toimuva eest. Kaebaja tellib turvateenust

kahelt erinevalt turvateenuse osutajalt (kontroll baari sissepääsul, baaris sees ning baari ees;

teine reageerib tehtud väljakutsetele.). Kaebaja suurendas ümberehituse käigus 60% võrra

istekohtade arvu baaris, mis vähendab klientide liikumist ning keelanud jookidega baarist

väljumise. Baari ei lasta ega müüda alkoholi silmnähtavalt raskes joobes isikutele. Loobutud

on n-ö tagumise ruumi baarist. Shotbar OÜ on vähendanud lahtiolekuaega 2 tunni võrra

(nädalavahetusel kella 07:00-lt kella 05:00-ni, nädala sees 04:00-ni). Kaebaja töötajate

ülesandeks on jälgida ka heakorda tänaval ning vajadusel tänavat puhastada. Ilma

korrakaitseorganite märkimisväärse panuseta ei ole kaebajal aga võimalik täiendavalt

panustada avaliku korra parandamisse viisil, mis ei tooks kaebaja majandustegevusele

pöördumatuid kahjulikke tagajärgi.

5.9. Vastustaja ei ole haldusmenetluses püüdnud objektiivselt tuvastada baarist “Shooters”

tuleva müra olemasolu või selle puudumist. 19.09.2014 mõõtmine mõõtmine toimus ajal, mil

baaris “Shooters” ei olnud kõiki tänaseks võetud meetmeid müra vähendamiseks (täiendavad

heliisolatsioonitööd, paigaldatud ümber kõlarid, vähendatud helinivood ja loobutud DJ

teenusest).

5.10. Ei nähtu objektiivseid haldusmenetluse tõendeid, et just kaebaja kliendid rikuvad elanike

ja teiste isikute rahu baari ees. PPA esitatud statistika näitab üheselt, et süütegude arv aadressil

Suur-Karja 4 on võrreldes 2014.a märkimisväärselt vähenenud. Seega on kaebaja vabatahtlik

algatus turvafirmade palkamiseks olnud tulemislik. Kaebaja on püüdnud leida lahendusi, et

tegutseda elanikke ja teisi ettevõtjaid võimalikult vähe häirival moel, sh teinud koostööd

majaelanikega.

5.11. Korralduse p-s 2 tehtud ettekirjutused ei ole proportsionaalsed ning PS §-st 11 tuleneva

üldise vabadusõiguse ja §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse riive pole sobiv, vajalik ega

mõõdukas.

5.12. Korraldus rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja ausale konkurentsile. Suur-Karja

tänaval toimuvat ei saa seostada üksnes kitsalt korralduse adressaatideks olevate

meelelahutusasutuste klientidega.

3-15-2853

7(24)

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

6.1. Korraldus on õiguspärane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Kaebaja väidetest nähtub, et

kaebaja on korraldust mõistnud.

6.2. Korralduse punkti 3 kohaselt tuli ettekirjutused täita hiljemalt 20.11.2015. Seega oli

korraldusega määratud tähtpäev, mis ajaks tuleb ettekirjutused täita, kuid ei määratud

ettekirjutuse kestust. Punkt 4 oli suunatud ettekirjutuste täitmise tagamisele (sunnivahendi

kohaldamine). Korralduse punkt 5 alusel majandustegevuse peatamine oli ette nähtud juhuks

kui kaebaja ei täida korralduse punktis 2 märgitud ettekirjutusi 04.12.2015 ka sunniraha

kohaldamisel. Korralduse seletuskirja punktis 2.4 on selgitatud, et alles ettekirjutuste täitmata

jätmisel peatab linnavalitsus ettevõtja majandustegevuse osaliselt.

6.3. Vastustaja rakendas haldusmenetluses ja korralduses meetmeid nende loogilises

järjekorras. Ka ettekirjutuste täitmise korral säilib kaebajal õigus taotleda korralduse muutmist

juhul, kui ettevõtja on leidnud oma majandustegevuse korraldamisel toimiva abinõu, millise

rakendamisel on tõenäoline, et see hoiab ära teiste isikute õiguste kahjustamise, olulise ohu

kolmandatele isikutele ja avaliku korra rikkumised.

6.4. Seletuskiri ja korralduse tekst moodustavad kokku ühe terviku, so ühe haldusakti.

Linnavalitsuse korraldus on allkirjastatud linnapea ülesandeid täitva abilinnapea Taavi Aasa

ning kaasallkirjastatud linnasekretär Toomas Sepa poolt vastavalt KOKS § 31 lg-le 6.

Korralduse seletuskiri koosneb selgitavast osast ja seletuskirja lisast, moodustades samuti ühe

dokumendi. Seletuskirja koos lisaga on allkirjastanud Tallinna linnasekretär Toomas Sepp,

(allkiri dokumendi lõpus). Seletuskirja põhjendava osa juures märgitud Arvo Sarapuu nimi

tähistab abilinnapead, kes on eelnõu istungile esitaja (reglement § 9 lg 1 p 4).

6.5. Korralduse preambulis on antud õiguslik alus ja viidatud, kus nähtuvad korralduse

põhjendused ja faktilised alused (HMS § 56 lg 2).

6.6. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada haldusmenetluses oma arvamus ja vastuväited

enne korralduse andmist. Kaebaja on ise selgitanud, et sai eelnevalt korralduse projekti

(kaebuse p 2.1.4.2). Alates menetluse alustamisest on kaebajale tagatud võimalus esitada

omapoolsed seisukohad, tõendid ja vastuväited. Menetluse käik on kirjeldatud korralduse

seletuskirjas.

6.7. Linnavalitsuses 08.09.2015 toimunud ärakuulamisel esitas vastustaja kaebajale ettepaneku

pakkuda välja toimivad abinõud ning pooled leppisid kokku tähtaja ettepanekuteks.

Korralduses on kirjeldatud ka konkreetseid ettepanekuid ettevõtetele ning põhjendatud, miks

kaebaja ettepanekutega ei arvestatud.

6.8. Kaebaja baari ja tema külastajate poolt baari ruumides ning selle ees tänaval ülemäärase

müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud elanike kaebused

(seletuskirja p 1.3, lk 3, HMT 45, 47, 48, 50-59, 61-69 ning lisad 70-74), PPA poolt

haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tn õigusrikkumiste statistika (p 1.3.9, HMT

5-11), ettevõtjate ning elanikkonnaga linnaosa valitsuses peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel

antud selgitused (p 1.3 lk 3, HMT 40, 42, 43, 44), rohkearvuline meediakajastus (p 1.2),

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti hinnang (p 1.3.10, HMT 12), Vanalinna Seltsi edastatud

videod (p 1.3.11, HMT 17), Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus (1.3.16, HMT 33) ning

videosalvestused erinevatest ajaetappidest aastatel 2011-2015 (HMT kataloog „Videod“), aga

ka muud korralduse seletuskirjas viidatud dokumentaalsed tõendid.

6.9. Esiteks häirib kaebaja majandustegevus teisi isikuid hoonesiseselt leviva müra kaudu.

Teiseks rikutakse teiste isikute (turistid, elanikud) õigusi ka väljaspool hoonet kaebaja

3-15-2853

8(24)

majandustegevusega kaasnevate mõjutuste näol (koju jõudmisel alkoholijoobes isikute massist

läbi tungimine, tänavalt kostuv lärm, heakorraprobleemid jms). Rikutakse ka ümbruse

ettevõtjate (sh hotellid Barons ja Savoy Boutique- hotellikülaliste unerahu häirimine, maine

kahjustamine ja käibe vähendamine (HMT 18-22; HMT 23, 24, lisa 76), selle kohta ka

hotellikülastajate tagasisidest neljale erinevale hotellile avalikes reisifoorumites (HMT 21, 22,

25, 26, 28, 29, 31, 32).

6.10. Majaelanike jaoks on pikka aega kestnud probleeme müra, turvalisuse ja heakorraga, mis

jätkub senini, sh on inimesed sunnitud kodunt lahkuma. Baaridest ja tänavalt kostuv müra on

ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv.

6.11. Kõrget mürataset kaebaja müügikohast johtuvalt kinnitavad kaks erinevat müramõõtmist.

Tallinna linna tellitud müramõõtmine, töö nr 6/4-6-2/871 (lisa 77). Korteriühistu Suur-Karja 4

poolt tellitud müramõõtmine (lisa 78) viidi läbi 06.09.2014 (laupäev) ajavahemikul kell 01.00

kuni 03.00, müra normtase oli ületatud oluliselt. Vanalinna majadel üldjuhul sundventilatsioon

puudub ning ainukeseks ruumide ventileerimise võimaluseks on akende avamine, avatud

akende korral on müratase veelgi suurem. Häiriva müra levikut väljaehitatud ja oluliselt

kõrgematel korrustel asuvatesse korteritesse tõendavad ka elanike järjepidevad kaebused (HMT

45, 47, 48, 50-59, 61-69 ning lisad 70-73). Häirivuse tõendamine müramõõtmisega ei ole

tingimata kohustuslik ning praktikas pole alati võimalik ja mõistlik (KorS § 57).

6.12. PPA selgituse kohaselt on süütegude arv Suur-Karja tänaval jäänud samale tasemele ning

vastavad langused statistikas on tingitud eelkõige 2015. aastal jõustunud seadusemuudatustest.

Majandustegevuse nõuded kaebaja müügikohas ei ole täidetud, kuna kaebaja tegevus toob

jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Asjaolu, et avalikku korda rikutakse just kaebaja

müügikoha ees ja tema tegevusest lähtuvalt on tõendatud, elanikkonna ja ettevõtjate

kaebustega, politsei selgitustega, vastusele lisatud videovõtetega ja täiendavalt saavad seda

tõendada tunnistajad.

6.13. Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja mingil

kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja ettevõtja majandustegevust kahjustas. Kõik korralduse

adressaadid asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja tegelevad samasuguse äritegevusega, baare

iseloomustab tegevuse orienteeritus rohkele alkoholi tarbimisele ja müügile. Avaliku korra

rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide nende baaride ja nende külastajate

tegevusest. Korraldusega kaebajale etteheidetavad avaliku korra rikkumised on tuvastatud ja

õigesti seostatud kaebajaga

6.12. Kaebaja tegevus avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi isikuid, tekitab oluliselt

häirivat müra ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas kahjustab tegevuskoha

vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on käsitletavad avaliku

korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena KorS § 55, § 56 lg 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12

tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid, mis on käsitletavad KoRS § 55 lg 1 p 7 ja

Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 1 lg 2, §

4 lg 1, § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 13, lg 2, § 6 ja § 13 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste

mittenõuetekohase täitmisena (vt seletuskirja p 1.4, HMT 33).

6.13. Korralduse andmisel on kaalutlusõigust teostatud. Avaliku korra parandamiseks on

püütud leida lahendusi kohtumistel politsei, ettevõtjate ja linnaelanikega. Kohaldatud abinõud

(näiteks politseipatrullide arvu suurendamine, turvameeste palkamine, heliisolatsiooni

parandamine, muusika taseme alandamine ja alkohoolse joogi müügi piiramine purjus

inimestele) ei ole andnud piisavaid tulemusi. Ka ei ole baaripidajad olnud abinõude

rakendamisel järjekindlad. Probleemid on kestnud aastaid ja ettevõtjatel on olnud aega neid

kõrvaldada.

3-15-2853

9(24)

6.14. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa probleemide (sh müra)

lahendamisele, seega on põhjendatud kahe ettekirjutuse tegemine. Politsei esitatud uurimuste

kohaselt vähendab alkoholi kättesaadavuse piiramine iseenesest õigusrikkumiste arvu.

6.15. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema majandustegevuse negatiivsete

mõjude ärahoidmist peavad tagama ning tagajärgedega tegelema vaid korrakaitseorganid.

6.16. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse

joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel.

Meelelahutusprogrammi, sh muusika edastamise lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni

vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud

mõjutavad isikuid piirkonnas mitte tarbima ülemäära alkoholi, lahkuma enne kui isiku

käitumine muutub ebaadekvaatseks tarvitatud alkoholikogusest sõltuvalt ning väheneb

müratase (kohane

abinõu). Vanalinna elanikel tuleb arvestada

mõneti kõrgema

talumiskohustusega öörahu osas eripärast ning tavapäraselt ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste

kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii avaliku korra

tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. Juba tarvitusele võetud ja

ka uutena väljapakutud meetmed ei ole piisavad ega ole andnud eesmärgi saavutamiseks

tulemust. Valitud meetmed ei tähenda, et ettevõtja peaks oma tegevuse vanalinnas lõpetama.

6.17. Haldusmenetlus algatati kokku lähipiirkonna 15 ettevõtja suhtes, andmed koguti lisaks

kaebajale veel 50 ettevõtja kohta. Korralduse kehtestamisel kaaluti põhjalikult, millised on

enim probleemsed müügikohad, mille tegevusele piirangute seadmine on vältimatult vajalik.

Läheduses asuvatest müügikohtades „Meat & Wine“ ja „Karja Kelder“ ei lähtu kaebajaga

samalaadseid mõjutusi avalikku ruumi, erinevad ka kauplemisaja. Määravaks sai PPA hinnang,

asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esiletoodud ala

kohta.

7. Kaasatud haldusorgan on esitanud ühise seisukoha haldusasjades nr 3-15-2804, 3-15-2845,

3-15-2853, 3-15-2892 ja 3-15-2900, milles leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane nii

vormiliselt kui sisuliselt.

7.1. Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid statistika näitab,

et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest kordades suurem. 2015. aasta 11

kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud -17% sh varavastaste

kuritegude arv -22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud +14%.

7.2. PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi kasutada, et

ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal nädalavahetustel korraldanud 28

sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks (21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist

5 ületundide arvel. 2014. a novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel

kl 22.00-04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks.

7.3. Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul 2076,76 eurot.

Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundide tõttu 10

383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei ole kaebajate argumendid riigile tasutavate

maksude teemal kohased.

7.4. Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.00. Perioodi 00.00-06.00 toime pandud

kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid kehalistest

väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja röövimistest 60%. 2015

aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses kuritegude arv, kuid on tõusnud

väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid

pannakse toime laupäeval, järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell

01.00-04.00. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja

3-15-2853

10(24)

neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00, samuti

neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni pühapäeval 04.00.

7.5. Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on seos. Baarid

ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas

müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse

joogi liigtarbimine ja joobes inimeste suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt

õigusrikkumisi. Tegutsemise piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on

igati õigustatud.

7.6. Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei soovi oma

tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles piirkonnas on ilmselgelt seotud

baaride

lahtiolekuaegade,

baarides

pakutava

alkohoolse

joogi

ning

baaride

tegevuskontseptsiooniga (orienteeritus alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele

piirkonnas kuni varahommikuni). Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad

piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus.

7.7. KorS § 15 lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse

või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille

realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on kohustatud korraldama oma

majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate teiste isikute huve

(kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine peab algama kauplejate

tegevusest, kelle kohustuseks on majandustegevuse korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning

ettevõtja ei saa eeldada oma majandustegevuse kahjulike tagajärgede lahendamist avaliku

võimu (politsei) poolt.

7.8.

Kahe

abinõu

rakendamine

korralduses

(alkoholimüügi

piirang

ja

toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on

õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste

kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid

probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu

samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele.

Võrreldes KorS § 56 lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.9. PPA 29.11.2013 kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud uuringute kohaselt

on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna

vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on

need suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast

lahkumisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k ühe adressaadina

korralduse tühistamist teda puudutavas osas.

9. Kaebaja tõstatab esmalt küsimuse vaidlustatud korralduse ja selle lisade õiguspärasest

allkirjastamisest. Kaebaja väitel on rikutud KOKS § 31 lg-s 6 sätestatud nõuet, et määrusele ja

teistele linnavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. Korralduse

põhjendusi sisaldava osa (seletuskiri) on allkirjastatud üksnes abilinnapea Arvo Sarapuu.

Linnasekretär on iseseisvalt allkirjastanud eraldi korralduse seletuskirja lisaks oleva lisa.

Vaidlustatud korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas ning

kaasallkirjastanud linnasekretär Toomas Sepp, st vastavuses KOKS § 31 lg-ga 6. Seletuskiri on

korralduse lahutamatuks lisaks, mis nähtub ka korralduse preambulast ja märkest seletuskirjal.

3-15-2853

11(24)

Vastustaja on selgitanud, et seletuskirja põhjendava osa juures märgitud Arvo Sarapuu nimi

tähistab abilinnapead, kes on eelnõu linnavalitsuse istungile esitaja (Tallinna Linnavalitsuse

reglement § 9 lg 1 p 4). Haldusaktiks HMS § 51 lg 1 kohaselt on korraldus ise ning korralduse

on allkirjastanud pädevad isikud. Põhjendusi sisaldavate dokumentide osas ei ole sellega

võrdväärselt allkirjastamise nõuet kehtestatud.

Seega ei ole alust pidada vaidlustatud korraldust allkirjastamise nõude rikkumise põhjendusel

tühiseks HMS § 63 lg 2 tähenduses ega järeldada vorminõuete rikkumist, mis võiks viia

haldusakti tühistamisele (HMS § 58).

10. Kaebaja väitel ei ole korralduse resolutsioon üheselt arusaadav, sh selles sätestatud

tähtaegade osas. Kohus nõustub kaebajaga osaliselt. HMS § 55 lg 1 sätestab haldusakti selguse

ja üheselt mõistetavuse nõude. Iseäranis kehtib see haldusakti resolutsiooni suhtes, sest just

kehtiva haldusakti resolutiivosa kui õigusi ja kohustusi sisaldav osa on kohustuslik igaühele

(HMS § 60 lg 1). Vaidlustatud korralduse resolutiivosa on mahukas ja näeb ette adressaatide

suhtes etapiviisiliselt kohaldatavad erinevad abinõud.

10.1. Resolutsiooni p 2 kohustab resolutsiooni p-s 1 nimetatud isikuid viima oma tegevuse oma

müügikohtades kooskõlla õigusaktides sätestatud majandustegevuse nõuetega. Selleks tuleb

neil lõpetada teatud kellaajast alkohoolse joogi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi

pakkumine. Nimetatud tegevus tuli lõpetada hiljemalt 20.11.2015 (resolutsiooni p 3).

Resolutsiooni p 4 määrab kindlaks sunniraha juhuks, kui korralduse adressaadid ei täida

kohustust korralduses toodud tähtajaks vabatahtlikult. Kui ka sunniraha ei taga kohustuse

täitmist 04.12.2015, peatab vastustaja ise alates 05.12.2015 korralduse adressaatide

majandustegevuse osaliselt, st teatud kellaajast alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi pakkumise osas. Majandustegevus peatatakse kas kuni rikkumise (s.o

teisi isikuid häiriv majandustegevus) kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni, mida

vastustaja peab silmas punktis 7. Majandustegevuse keelamist ei ole korralduse resolutsioonis

mainitud, kuid sellele on viidatud korralduse seletuskirjas. Samuti on korralduse resolutsiooni

p-s 5 viidatud MsüS § 43 lg 1 p-le 1, mis sellise tagajärje ette näeb.

10.2. Korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega. Resolutsiooni p 3 tähistab tähtaega, mil

öine alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusteenuse pakkumine tuleb lõpetada, kuid ei

tähenda, et pärast seda oleks kaebajal võimalik oma tegevusega endistviisi jätkata. Seega kehtib

resolutsiooni p 2 seni, kuni selle kehtivuse aluste äralangemiseni vastavalt HMS 61 lg-le 2 (sh

kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt). Kaebajatel on õigus taotleda piirangute lõpetamist,

kui nad suudavad vastustajat veenda, et alused piirangu kohaldamiseks on ära langenud (nende

tegevus öisel ajal ei riku enam avalikku korda ja teiste isikute õigusi).

10.3. Korralduse resolutsiooni p-s 7 toodud tähtajaga (20.03.2016) pidas vastustaja silmas aega,

milleni kaebaja majandustegevus maksimaalselt võidakse peatada. Pärast seda tulnuks

vastustajal otsustada, kas esineb alus, et kaebaja majandustegevus üldse keelata. Kui kaebaja

suudab oma majandustegevuse korraldada nõuetekohasel viisil enne seda tähtaega, võib

vastustaja taastada tema majandustegevuse ka varem. Nimetatud kuupäevaga ei peetud silmas,

et selle saabumisel piirangud kaotaks kehtivuse ja kaebaja võiks oma majandustegevust jätkata

nagu varemgi. Mõiste “avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni” tähistab

olukorda, kus vastustajal pole enam vajadust sekkuda avaliku korra tagamise eesmärgil kaebaja

tegevusse. Mõiste “majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise

ohu kõrvaldamiseni” tähistab olukorda, kus kaebajate majandustegevus ei riku enam oluliselt

majandustegevuse nõudeid ega ohusta oluliselt avalikku korda või teiste isikute õigusi.

10.4. Kohus möönab, et resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas, sh viiteline. Korralduse

punktis 7 sätestatud tähtaja mõistmiseks on vajalik tutvuda ka MsüS § 43 lg 1 tekstiga ja

seletuskirjas esitatuga. Sellele vaatamata on vaidlustatud korralduse resolutsioon piisavalt

3-15-2853

12(24)

arusaadav ja täidetav ning puudub alus pidada seda tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5) või

vorminõuete rikkumise tulemusena tühistada (HMS § 58). Korraldus on adresseeritud

ettevõtjatele, kelle hoolsuskohustuse hulka kuulub ka nende ettevõtlusega seotud nõuete ja

nende rikkumise tagajärgede mõistmine.

10.5. Kaebaja väitel on selgusetuks jäänud ka resolutsiooni punkti 2.2. mõiste

„meelelahutusprogramm“.

Kohus

märgib,

et

ettekirjutuse

sõnastuses

on

mõistet

„meelelahutusprogramm“ täpsustatud sulgudes selgitusega „sh muusika edastamine“. Kohtu

hinnangul ei saa selline sõnastus tekitada toitlustus- ja meelelahutusvaldkonnas tegutsevale

ettevõtjale ületamatuid raskusi mõistmisel, mida silmas peetakse. Korralduse sõnastamine

konkreetses resolutsiooni punktis sellise üldistuse astmega ei muuda resolutsiooni

arusaamatuks ega mittetäidetavaks. Pigem oleks liialt detailne sõnastus (loeteluga täiendamine

vms) loonud võimaluse järgmisteks vaidlusteks selle üle, kas ettevõtja poolt pakutav tegevus

ikka on ettekirjutusega hõlmatud. Seega on kõnealune sõnastus kohtu hinnangul piisavalt

arusaadav, eriti arvestades adressaatide tegevusvaldkonda, ega mõjuta hinnangut korralduse

õiguspärasusele.

10.6. Kaebaja on väitnud ka, et vaidlustatud korralduses ei saa tugineda alkoholiseadusele.

Vastustaja ei ole korralduse resolutsioonis viidanud AS normidele korralduse õigusliku alusena,

kuid korralduse seletuskirjas on viide AS § 36 lg 1 p-le 3. Selle sätte kohaselt võib valla- või

linnavalitsus oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides alkohoolse joogi

jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni tervikuna või teatud

müügikohtades või ühes müügikohas. Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 asjakohane just

praegusega sarnastel juhtumitel, kui tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele.

Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada

majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi

piiramise. Alkoholi müük on samuti majandustegevus ja oleks põhjendamatu, kui selles osas

poleks võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. Tallinna

Ringkonnakohus on 28.08.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-52991 leidnud, et AS § 36 lg 1 p 3

alusel ei saa otsustada alkohoolse joogi müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumil. Praegusel juhul on alkoholimüügi piirangud seatud

konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel põhjusel – majandustegevuse nõuete (väidetava)

rikkumise tõttu - ning kehtivusega kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamiseni.

11. Kaebaja väidab ka põhjendamispuudusi, leides, et põhjenduste esitamine eraldi dokumendis

peaks olema erandlik. Samuti leiab ta, et seletuskiri ei ole üheselt mõistetav ning pole võimalik

aru saada millised on konkreetsed põhjendused ühe või teise korralduse adressaadi kohta ja

milliseid põhjendusi ning asjaolusid on korralduse tegemisel peetud oluliseks. Korraldusest ja

selle põhjendustest ei selgu üheselt, millised kaalutlused on ühe või teise adressaadi osas saanud

määravaks.

11.1. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4– 6 ja 53; KorS § 28, §

54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

3. Korralduses on märgitud, et selle lahutamatuks lisaks on korralduse seletuskiri.

11.2. Korralduse põhjendused ja senine menetluse käik ning tõendid, millele vastustaja tugines,

on esitatud korralduse lisas, mis on korralduse lahutamatuks osaks – see nähtub sõnaselgelt nii

korralduse sissejuhatusest (I kd, tl 51) kui ka seletuskirja pealkirjast (I kd, tl 52p). Korralduse

kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks

lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud

dokumente.

3-15-2853

13(24)

11.3. HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tulene seadusest nõuet

esitada põhjendused haldusaktis endas ning arvestades praeguses asjas vaidlustatud korralduse

põhjenduste mahukust on nende esitamine eraldi dokumendis mõistlik. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et vähemalt kaalutlusotsustuse põhikaalutlused peavad olema esitatud haldusaktis

endas ja piisav pole viidata menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt (Riigikohtu otsus

asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15).

11.4. Kohtu hinnangul on praegusel juhul see nõue täidetud ning vastavuses HMS § 56 lg-ga 2

on haldusakti põhjenduses esitatud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud

korralduses endas on esitatud haldusakti õiguslikud alused, korralduse eesmärk ja viited

dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi.

Korralduse eesmärkidena on nimetatud:

1)

tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Post ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord ja

avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste arvu vähenemine ja avalikus

kohas viibivate inimeste turvalisus;

2)

heakord (KorS § 55 lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustuste

täitmine);

3)

majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et kauba või

teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29, KorS § 55, § 56 lg 1).

4)

Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna maine

kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina.

Korralduse seletuskirjas on välja toodud varasem menetluskäik, põhjendused, miks peab

vastustaja ettevõtluse piiranguid lubatavaks ning millega on põhjendatud käesoleval juhul

konkreetsete ettekirjutuste tegemine ning vaidlustatud korraldus vastab õigusliku põhjenduse

esitamise nõudele. Koosmõjus korralduses viidatud dokumentidega on täidetud ka sisulise

põhjendamise nõue.

11.5. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses

märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu hinnangul on

täidetud ka see vorminõue. Seda, kas esitatud kaalutlused on ka sisuliselt piisavad ja vastavad

õiguspärase kaalumise nõudele, analüüsib kohus allpool (vt eelkõige otsuse p 18, 28).

12. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse käigus ei ole kogutud piisaval hulgal usaldusväärseid ja

asjakohaseid tõendeid selle kohta, et kaebaja rikub meelelahutusasutust Shooters opereerides

KaubTS § 4 lg 1 p-i 12, KorS § 55 lg 1 p-i 1, 2 ja 7, § 56 lg-t 1 ega muid kehtestatud õigusnorme.

Kaebaja ei ole ettekirjutuste tegemist väidetavalt tinginud tegusid tema arvates toime pannud.

Menetlusosalistel on erinev arusaam korralduse aluseks olevate õigusnormide sisustamisest ja

nende kohaldatavusest kaebajale ettekirjutuste tegemisel.

13. Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja

vastusest nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii

KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid

nõudeid. MsüS § 6 lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud

rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama.

13.1. Vaidlustatud korraldusega kaebajale kohustusi pannes piiratakse tema ettevõtlusvabadust.

Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st

3-15-2853

14(24)

seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse

reguleerida

ettevõtlusvabaduse

kasutamise

tingimusi

ja

seada

sellele

piiranguid.

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab tulenema

avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja 06.07.2012 otsus asjas nr 3-4-

1-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt

seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. (vt Riigikohtu otsus

17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99).

13.2. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse liikide

rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete kataloogi, vaid need nõuded kehtestatakse

erinevate, sh valdkondlike seadustega. KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud

tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses

elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS §

6 lg 1 tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid

majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse

viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise

rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1).

Majandustegevuse eriliigilisuse juures on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja majandustegevuse

puhul oma iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud KaubTS ja KorS

normidest.

13.3. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus MsüS § 7 tähenduses, kellele

on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse üle. KorS § 571 p 2 järgi on valla- või

linnavalitsus avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav

organ. Seega avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja

majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik

omavalitsus oma territooriumil (KorS § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

KorS § 28 lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. MsüS § 68 kohaselt teeb

majandushaldusasutus ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi selles sättes

loetletud juhtudeks, sh majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja tegevuse

majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Kui majandustegevuse nõuded tulenevad

KaubTS ja KorS viidatud sätetest, on ettekirjutusega võimalik saavutada ka neist tulenevate

nõuete täitmist ja nende nõuete rikkumise kõrvaldamist.

14. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (KorS § 4 lg 1). Korrarikkumine on

avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või

õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Suur-Karja tn, st kaebaja müügikohtade vahetu

lähedus, on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut

häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra (KorS § 56 lg 1).

14.1. KorS § 2 kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse

korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi

korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku

ülesanne (lg 2). KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud

ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad

olla vastutavad ka nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud (KorS eelnõu seletuskiri

3-15-2853

15(24)

lk 35). Tegevuse omistamisel korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja

soovis ohu või kahju tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on

põhjuslik seos, seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga

põhjustamist. (KorS eelnõu seletuskirja lk 38).

Tallinna Ringkonnakohus on näiteks otsuses haldusasjas nr 3-08-607 (p 11) asunud järgmisele

seisukohale: „Ümbruskonna elanike huve kahjustaski kaebajapoolne teenuse müük. Kui

kaebaja baar öörahu ajal avatud ei oleks ning isikutel puuduks võimalus sealt alkoholi osta,

poleks neil ka põhjust baari läheduses viibides ümberkaudsete elanike öörahu rikkuda“ (otsuse

p 11).

14.2. KorS § 28 lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil

õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või

korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3

nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest,

kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud

rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine

kahjustamine.

Vahetu

põhjustamine

on

vastustaja

hinnangul

tingitud

kaebaja

majandustegevuse eripärast.

15. Kohus on seisukohal, et kaebaja on põhimõtteliselt isik, kellele saab eelnevalt nimetatud

normidele, sh KorS viidatud sätetele tuginedes panna tema majandustegevust piiravaid

kohustusi. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka üldisemaid nõudeid, millega

tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest.

16. Kaebaja väidab kaalutluste ebapiisavust vaidlustatud korralduses. Vaidlustatud korraldus,

sh selles sisalduvad ettekirjutused (resolutsiooni p 2) on haldusorgani kaalutlusotsus, mille

tegemisel tuleb kaaluda erinevaid vastanduvaid huve ja otsustada abinõude sobivuse, kohasuse

ja proportsionaalsuse üle

17. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud selgituste

järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine lärm, mida tekitavad

korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades mängitava muusikaga ning nende

kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal asuvates

majutusasutustes viibivate klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele. Lärm avaldab

kahjulikku mõju ka teiste isikute kinnisvara väärtusele ja teiste ettevõtjate majandustegevusele;

korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid; korralduse adressaatide kliendid kaotavad

joobe tõttu enesekontrolli, satuvad konfliktidesse, ohustavad meelelahutusasutustes ja

ümbruskonnas viibivaid isikuid, sh piirkonna elanikke; suur süütegude arv piirkonnas- nii

vägivallasüüteod kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumisega kaasneb

suur hulk joobes isikuid, kes lärmavad ja reostavad tänavatel.

Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt

vastandub kaebaja (nagu ka korralduse teiste adressaatide) ettevõtlusvabadus ja huvi talle

sobival ja kasumlikul moel atraktiivses meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste

isikute erahuvidega ning avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on

vanalinna elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas

elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate õigus oma

ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist majutusteenust, mis

hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku huvina, mis vastandub kaebaja

huvile on avaliku korra ja turvalisuse tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine

ja UNESCO kultuuripärandi säilimine.

3-15-2853

16(24)

18. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused on

peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtuvalt

üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete adressaatide,

sh kaebajaga seotud asjaolusid pole üldse arvesse võetud. Seletuskiri kajastab kaebaja

seisukohti toimunud haldusmenetluses ja linna vastuväiteid neile. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid oluliselt ulatuslikumalt (kokku 50

asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Seega on vastustaja kaalunud ka

seda, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud korralduse adressaatidele. Tegemist on

haldusorgani olulise kaalumisruumiga otsustusega, kus kohtul on piiratud hindamisvõimalus

ning võimalus otsustada vaid kaalutluste piisavuse ja kaalutlusvigade esinemise või puudumise

üle, mitte asuda haldusorgani asemel ise kaaluma.

18.1. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduses koos selles viidatud

dokumentidega piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnelauses piirkonnas

problemaatiliseks ja miks on vajalik selles piirkonnas võtta teisi isikuid häiriva lärmi,

reostamise, korrarikkumiste ning avaliku korra ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et

vähendada joobes isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil need mõjud avalduvad.

18.2. Suur-Karja tänava kõnelausel tänavalõigule öisel (pimedal) ajal kogunevate inimeste suur

hulk, kellest vähemalt osa on joobes, räägivad valjuhäälselt või isegi karjuvad, tarbivad jooke

(sh ka alkoholi), suitsetavad, tõuklevad jms nähtub kohtule esitatud videomaterjalist (KIS-s

vastuse lisadena esitatud 15 videofaili, alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“ jj; lisa

79 PM video.wmv)1, mis kinnitavad rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda tänaval.

Võrdluseks on öisel ajal nt Vene tänaval tehtud videosalvestised, millelt taolist häirivat

olukorda ei nähtu (Vene tn 11.07.15 sama kellaaeg.m2ts;). Lisaks on näha rohkelt maha visatud

prahti. Eriti drastiline pilt avaneb varahommikust (Varahommik, Vanalinna Selts.mp4). Sellist

seisundit vanalinnas öisel ajal kinnitavad ka korralduse seletuskirjas viidatud meediakajastus ja

rohked dokumendid kohtuasja materjali hulgast (elanike ja ettevõtjate (eelkõige hotellide)

pöördumised; nt vastuse lisad 13-38, 45-76), hotellikülastajate tagasisidest neljale erinevale

hotellile avalikes reisifoorumites (HMT 21, 22, 25, 26, 28, 29, 31, 32).

19. Kirjeldatud olukorda kõnealuses piirkonnas kinnitasid ka kohtuistungil üle kuulatud

tunnistajad ning muud tõendid.

19.1. M. A. (Suur-Karja 4 Shooters’i kohal asuva korteri kaasomanik) on kinnitanud, et Suur-

Karja 4 hoones juures on pidevalt, eelkõige nädalavahetusel purjus inimesed, lärm, kaklused.

Olukord on tema hinnangul tervikuna halb, seda põhjustavad ka Shootersi läheduses olevad

Route 13, Labor jt, kuid osad läheduses asuvad toidukohad ( Meat & Vine, Karja Kelder) ei

tekita probleeme. Samamoodi on üldist häirivat olukorda tänaval, aga ka vahetult kodu juures

kirjeldanud pikaaegsed majaelanikud, kes nüüdseks on majas ning selle ümber valitseva müra

ja korralageduse tõttu mujale elama asunud (elukaaslased E.-P. A. ja K. L. ning A. U.).

19.2. Tunnistaja T. P. (Vanalinna Seltsi juhatuse liige, ettevõtja Vanalinnas) kinnitab samuti

olukorda tänaval. Ta leiab Suur-Karja tänaval toimuva osas, et on kujunenud uus ärikultuur,

kadunud on piir äriruumides ja tänaval toimuva tegevuse vahel. Tunnistaja teab ka hotellide

pöördumistest

linnavalitsuse

poole,

milles

kirjeldatakse

Suur-Karja

tänava

meelelahutusasutuste põhjustatud probleeme. Tunnistaja sõnul on baaride välisuksed sageli

lahti ja lärm kostab välja. Mürafoon on tugev ja ületab lubatut (mõõtmistulemuste kohaselt 25-

35 db ), ka Vanalinna Selts ise on mõõtmisi teostanud. Alkoholi osa kujunenud olukorras on

suur, inimesed tarbivad nii Suur-Karja tänava toitlustuskohtadest kui ka mujalt ostetud jooke.

1 Vastustaja ja kolmanda isiku lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende tõendite

puhul, mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele

dokumentidele.

3-15-2853

17(24)

Jookidega käiakse edasi-tagasi mööda tänavat. Probleemid ilmnevad teravalt umbes kell 02.00-

05.00, tänavatel on palju prügi, sh joogitopsid, pudelid. Olukorda suvel on tunnistaja nimetanud

talumatuks. Oma ettevõtlusega seoses (Karja 15 hoone haldamine) ei ole tunnistaja kuulnud, et

probleeme oleks tema rentnikel, kuid reostuse tõttu peab hooldusteenust tihendama (sh

kangialuse sagedasem koristamine, kuna seal urineeritakse), lõhutud aknaklaase tuleb vahetada.

19.3. Suur-Karja tänaval valitsevat üldist ebaturvalist, lärmakat olukorda, alkoholitarbimist

kinnitas ka oma selgitustega PPA (kaasatud haldusorgan) esindaja kohtuistungil lisaks

kirjalikule seisukohale.

19.4. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33,

Tänavapuhastuse AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et olukord

heakorra mõttes nn Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata nädalapäevast ning

eristub muudest Vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt kaetud prahi, purunenud

joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega.

Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja osalt

agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks

20. Vastustaja on vaidlustatud korralduses ja selle seletuskirjas (p 1.5.2) märkinud konkreetselt

kaebaja osas, et müra kostumine Suur-karja 4 hoones on tõendatud 19.09.2014 koostatud

helirõhu mõõtmise protokolliga (lisa 77 Tallinna linna müramõõtmine.ddoc) ning elanike

kaebustega (vastuse ölisad 45, 47, 48, 50-59, 61-69, 70-74), neist viimane 27.09.2015 (lisa 17,

Vanalinna Selts 15.07.15.pdf). Samuti selgitas vastustaja, et ka turvafirma palkamine pole

olukorda lahendanud.

21. Suur-Karja 4 majas ja selle lähiümbruses jätkuvaid probleeme ja nende seost baariga

Shooters ning kaebaja konkreetsemalt tõendavad asjas esitatud rohked tõendid.

21.1. Juba eelnevalt viidatud videomaterjalilt nähtub seal viibivate inimeste rohkus ja nende

käitumine ka Suur-Karja 4 juures. Täpsemalt kaebaja tegevusega seoses kajastab vastustaja

vastuse lisana esitatud Postimehe video (lisa 79 PM video.wmv; hetk 4.40, hetk 5.30)

konkreetselt Shootersi esist tänavalõiku, kus on vaieldamatult rahvarohke ja lärmakas. Sama

videosalvestise intervjuudest ilmnevad ka tänaval viibivate inimeste valdavad hoiakud –

tegemist on nn „peotänavaga“, kuhu on kombeks koguneda.

21.2. Tunnistaja M. A. on Shooters’i kohal asuva korteri ostnud 15 a tagasi investeeringuna

ning on asunud korterit renoveerima, mh paigaldanud soojustusega ja isolatsiooniga põranda,

kuid pole saanud selles korteris elama asuda korterisse kostva müra tõttu. Korteri soetamise ajal

ei olnud sellist probleemi, kuigi seal tegutses ka varem toitlustusasutus. Samuti tajub ta korteris

vibratsiooni. Tunnistaja on probleemist teavitanud korteriühistut. Shooters on pakkunud, et

üürib ise seda korterit temalt. Müra kostub lisaks baaris mängitavale muusikale (elavat

muusikat seal ei ole) ka veel tänavalt, kuhu on kogunenud palju rahvast. Muinsuskaitsenõuded

panevad piirangud akende vahetamisele, et seda müra tõrjuda. Alkoholiga (nt pudeliga) baarist

väljumas pole ta inimesi näinud. Turvafirma kasutamine on tunnistaja M. A. sõnul olukorda

parandanud, see aitab rahvahulka ohjeldada, kuid ka turvatöötajaid ignoreeritakse. Samas on

turvamehed takistanud majaelanikke endid majja sisenemast.

21.3. Tunnistaja T. P. märkis, et konkreetselt Shootersist jookide väljumist mäletab ta

varasemast ajast (umbes 2013), kuid enam mitte. Kaebaja poolt isolatsiooni paigaldamise kohta

märkis tunnistaja, et Shootersi eesruumi vaatluse põhjal on lae talad endisel moel alles.

Shootersiga sarnast häirivat mõju ei nähtu vastas asuvate Karja Kelder ja C’est la Vie puhul.

Ka Casanova baarist ei kostu müra.

21.4. Tunnistaja K. L. (Suur-Karja 4 krt 8 omanik, elas seal alates 2004 aastast kuni detsember

2015) on nüüdseks välja kolinud ja elab mujal (üürib Kadriorus korterit), kuna tema sõnul

3-15-2853

18(24)

muutus elamine Suur—Karja 4 võimatuks. Korteris tekitas probleeme seinu mööda kanduv

„bassimüra“. Baarist kostva muusika puhul on nad koos elukaaslasega kindlaks teinud, et see

kostab Shootersist. Samas kostab tunnistaja sõnul ka väljast lärmi, mida põhjustavad seal

kogunevad inimesed. Suvel on olukord halvem, kuna soojema ilmaga on inimesed rohkem

väljas). Tunnistaja kodu ümbrus on lagastatud (mh on tänaval okse, veri), takistatud on olnud

majaelanikel koju pääsemine, sissepääs asub vahetult baaride (Shooters, Nimeta Baar) vahel.

Elanike mugavamaks kojupääsemiseks on ettevõtja seadnud turvanöörid, mille vahelt läbi

minna. Ka majaelanikel tuleb turvameestele tõendada oma isikut. Turvamehed on vahel

agressiivsed, reageerivad olukordadele üle. Maja ees kogunevad enamasti Shootersi kliendid,

pigem noored vanuses 18–30. Varem kui turvamehi polnud, täheldas tunnistaja ka väljumist

alkoholiga, nüüd ei ole seda enam näinud. Baari omaniku teavitamine probleemide (liiga valjult

mängiv muusika) ei ole alati aidanud, kokkulepetest hoolimata ei saa teda alati telefoni teel

kätte. Tunnistaja on teinud koos kaaslasega avaldusi politseile. Ka politseisse teatamine ei ole

alati aidanud. Üle tänava asuvate toidukohtade juurde rahvas selliselt ei kogune. Korteris Suur-

karja 4 on ajutiselt üürnik, püsivaid üürnike on sinna raske leida.

21.5. Samas korteris kuni detsembrini 2015 elanud tunnistaja E.-P. A. on samuti kinnitanud, et

korterist välja kolimise tingis müra, mis lähtus Shootersist ja tänavalt, lisaks on tänaval ka

probleemid heakorra ja turvalisusega. Tunnistajat häirib, et peab pidevalt nende probleemidega

tegelema. Elanikud on püüdnud Shootersiga koos lahendusi leida ja aeg-ajalt on see ka

õnnestunud. Nad teatavad häirivast mürast töötajatele, kuid alati pole saanud kohe telefoni teel

ühendust või ei reageerita muusika vaiksemaks keeramisega kohe ja rahu rikkumine on ikka

jätkunud. Shootersile on häiriv müranivoo teada. Majas on soovitud müra mõõtmist teostada,

sh II korrusel asuvas korteris, mis pole seni õnnestunud. Tunnistaja on alati enne pretensioonide

esitamist välja selgitanud, kas konkreetselt häiriv müra ikka lähtub Shootersist. Varem tegutses

baaris ka diskor, enam pole seda kuulda olnud, ka DJ pulti pole. Turvameeste palkamine

(tegutsevad alates kella 22-st) pole takistanud masside kogunemist, kaklusi siiski suudetakse

ära hoida, kuid ka turvamehed ise loovad agressiivse fooni. Häirivuse ulatus sõltub ilmast,

aastaajast, puhkuseperioodist, nädalapäevadest. Inimesed liiguvad ringi. Tunnistaja aknast on

vaade tänavale ning on näha, et kogunetakse konkreetse baari juurde. Pärast turvameest

palkamist ei ole ta tähele pannud, et väljutaks jookidega. Tunnistaja on esitanud müra kohta

kaebusi politseile, sealt on teave saadetud edasi ka linnavalitsusele. Iga kord ei jõua ka kaevata,

elanikud ei helista kohe alati müra puhul, vaid kui see on juba kauem (0,5 -1 tund) häirinud.

Tunnistaja sõnul on olukord mõneti paranenud Shootersi seest kostva müra osas, kuid olukord

tänaval mitte. Tunnistaja sõnul asub hoone selles tiivas 5 korterit, korteriühistu on probleemiga

jätkuvalt tegelenud.

22.6. A. U.(Suur-Karja 4 Shootersi kohal asuva korteri kauaaegne omanik ja elanik alates 2007)

on nüüdseks samuti majas valitseva müra tõttu oma korteris elamisest loobunud. Õhtust häirivat

müra täheldab ta alates 2010. aastast. Korteri magamistuba asub just Shootersi kohal ja

magamist segavad baarist kostvad madalsageduslikud nn bassihelid, mille vastu on keeruline

võidelda,

eriti

olemasoleva

ehitise

puhul,

pigem

saab

seda

teha

korralike

betoonkonstruktsioonidega. Shooters on avatud kaua, kuni kella 5-ni, nädala sees kuni 4-ni.

Tunnistajat on häirinud pigem baarist seest tulev müra, mitte niivõrd väljast kostuv.

Konkreetselt nimetas tunnistaja kuupäeva 21.10.2015, mil polnud üldse võimalik magada. On

püütud lahendada sisuliselt koostöös kaebajaga: on püütud üheskoos müranivood paika panna.,

ning SMS-idega Shootersi töötajaid häirivast mürast teavitada. Tunnistaja sõnul on ta pikka

aega müra tõttu kasutanud unerohtu. Soovib korterit müüa, mis pole lihtne ning hetkel üürib

seda välja, et katta korteri ülalpidamiskulud. Turvameeste kasulikkuse kohta ei oska öelda,

arvab, et pigem nad isegi võimendavad olukorda. Varem takistas koju pääsemist suur hulk

inimesi maja juures, hiljem paigaldati turvanöörid, et tagada majja pääsemine elanikele. Ka

häirib rahvahulkade poolt majaümbruse lagastamine hommikuks. On esitanud korduvalt

3-15-2853

19(24)

kaebusi politseile, kuid iga juhtumi kohta ei jõua kaebust esitada, tekivad probleemid

tõendamisega. Politsei tuleb enamasti kiiresti, kuid ka öösel politsei ootamine ja suhtlemine

võtab täiendavalt uneaega. Kaebuste hulga vähenemine ei tähenda probleemi kadumist.

Seejuures MUPO pole reageerinud.

23. Seega on majaelanikest tunnistajad kinnitanud nii majast kui ka selle ümbruses kogunevate

inimeste käitumisest lähtuvat müra, samuti reostust, vägivallajuhtumeid, mida pole isegi

suutnud ära hoida turvamehed, kes pigem vastupidiselt võimendavad konfliktseid olukordi.

Müra tekitamist baaris mängitava muusikaga pole eitanud ka kaebaja ise ning kinnitab seda ka

oma käitumisega, püüdes majaelanikega koos rahuldavaid lahendusi leida. Nagu eelnevast

nähtub, pole see õnnestunud.

Ka kaebaja esitatud täiendavatest turvakaamera salvestistest (DVD I kd, tl 204 a) ei saa

järeldada vastustaja väidetud rikkumiste puudumist.

Suitsuruumi puudumise üle vaidlust ei ole, varasemalt on kaebaja esindaja märkinud, et isegi

suitsuruumi olemasolul on varasematest kogemustest teada, et kliendid eelistavad suures osas

ikka väljas suitsetada (lisa 44 - TKV 29.10.14 protokoll.pdf). Seega on ka suitsuruumi

puudumine üheks põhjuseks, mis tingib inimeste, sh Shootersi enda külastajate kogunemise

baari ukse juurde.

24. Tunnistaja J. M. on Shootersi kohal asuvas korteris tegutseva äriühingu töötaja. Äriühingus

toimub töö vahel ka kella 22-ni õhtul või isegi südaööni. Tänaval Shootersi ees näeb tunnistaja

hilisel ajal lahkudes ka kuni 10-15 inimest, seal tegutsevad turvamehed. Muusika kostis

hilisõhtuti küllalt valjult, kuid tunnistaja ei ole täheldanud müra kandumist mööda seinu või

radiaatoreid. Ta pole sellele tähelepanu pööranud ega esitanud kaebusi müra peale. Tunnistaja

sõnul saab ta ka õhtusel ajal majast normaalselt väljuda, ilma et teda häiritaks. Maas on

suitsukonisid. Tunnistaja J. M. ütlustest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust häirivate

ilmingute puudumisest. Esmalt ei ela ta selles majas ning tööl ei olda järjepidevalt hiliste

õhtutundideni. Samuti ei pruugi müra häirida hilisel ajal oma kiireid tööülesandeid lõpetavat

inimest samavõrd kui selle maja püsielanikku, kes seal öösel rahulikult magada soovib. Isegi

aeg-ajalt hilise ajani tööruumides viibides ei jääda sinna ilmselt ööbima ega eeldata samasugust

rahu ja vaikust nagu eluruumides. Samas märkis ka tunnistaja J. M., et kostub valjut muusikat,

rahvahulgad kogunevad ja tänaval maas on suitsukonisid.

25. Tunnistaja A. A. (kaebajale turvateenust osutava ettevõtte turvajuht) kinnitab mitme aasta

pikkust koostööd (üle 4 aasta) Shootersiga, varem teise firma töötajana teenuseid osutades.

Olenevalt olukorrast töötab ka ise mõnikord turvatöötajana kohapeal. Nende vastada on

piirkond ukse juures ja läheduses tänaval, sisuliselt Baronsi hotellini. Turvamehed tegutsevad

alati kella 22-st. Nad kontrollivad uksel vajadusele dokumente (vältides alaealiste sisenemise

baari), ei luba joobes inimesi siseneda, hoiavad korda, Turvatöötajad ei luba kunagi joogiga

välja minna ega seal juua, samuti ei lubata tulla oma joogiga. Ukse ees ja kangi all suitsetada ei

lubata, suitsetamist tänaval ei saa keelata. Elanike kaebustega pole turvatöötajad kokku

puutunud. Nende poole ei pöörduta ka palvega muusika vaiksemaks keerata. Töötajad on

kvalifitseeritud (endised kaitseväelased, ka ihukaitsja kogemusega inimesi, saanud

kriisilahenduskoolituse, tegutsevad tööjuhendite ja –kirjelduste alusel). Turvajuhi sõnul on

rahvast maja juures jäänud vähemaks võrreldes 2012. - 2013. aastaga. Tuleb ette konfliktseid

olukordi, vägivallajuhtumite puhul kastutakse nn kolme ütlemise reeglit. Nädala sees selliseid

juhtumeid ei esine, pigem nädalavahetustel ning ka siis ei esine neid mõnikord kuude kaupa.

vigastuste korral teavitatakse politseid. Vajadusel kutsutakse turvafirma G4S. Turvajuht teab,

et 2015. a on politsei käinud ühel korral müra tõttu. Politsei kohalolek on üldiselt märgatav,

nädalavahetusel on politsei väljakutsumisel ooteaeg 40-45 minutit.

3-15-2853

20(24)

26. Kaebaja on rõhutanud suuri muudatusi baaris Shooters, et vähendada sellest lähtuvat

häirivat mõju. Kaebaja esindaja sõnul on Shootersis välja kujunenud täiesti uue

komntseptsiooni – Shooters on muutunud nn püstijalabaarist, kus tantsitakse ja muusikat

mängis diskor, sohvabaariks, kus on rohkem istekohti, teenindatakse lauast ja muusika mängib

taustaks. Seega soovivad külastajad jääda pikemaks ajaks kohapeale istuma ega lahku pärast

mõne joogi tarvitamist, et siirduda teise baari või meelelahutuskohta. Samuti on kaebaja väitel

loobutud diskori kasutamisest ja isegi ära viidud diskoripult ning tantsupõranda kohale on

seatud täiendav isolatsioon.

26.1. Ka tunnistaja E. P. A. on kinnitanud, et diskorit enam ei ole ja baarist lähtuv müra on

mõneti vähenenud.

26.2. Tunnistaja A. A. sõnul on Shootersi tegevus on muutunud, enam ei tegutse diskor,

istekohti on juures ja tegemist on pigem lounge’iga (umbes 40 kohta, kokku mahub

maksimaalselt 50-60). Tänaval ei liigu ainult Shootersi kliendid, liikumine algab nn

Korstnapühkija platsilt. Rahva hulka tänaval Shootersi juures mõjutab, kui vastas asuvas

spordibaarist tuleb tänavale mängude vaheajal rohkem inimesi. Shootersi kahest uksest üks on

alati kinni.

26.3. Tunnistaja S. P. (baari Shooters juhataja) sõnul ei ole nende huviks olla konfliktis

majaelanikega. Suheldakse peamiselt läbi ühistu, isiklikult suhelnud kahe naabriga, sh ühistu

esinaine. On teada, et probleem on IV korrusel, lepiti kokku teavitamine SMS kaudu, igakord

ei ole ta saanud kohe vastata või ei saadud teadet kätte. Omalt poolt on Shooters püüdnud

kasutada järgmisi abinõusid: 2015 suve lõpust loobuti diskori kasutamisest, tantsupõranda

kohale

on

paigaldatud

heliisolatsioon

(mujal

ei

peetud

seda

vajalikuks;

muinsuskaitsetingimused ei luba laetalasid katta); on paigaldatud uus helisüsteem, mida saab

reguleerida ka eemal olles (nt mobiiltelefoniga), saab heli vaiksemaks keerata, kõlari ümber

paigutada; baaris ei tantsita enam; taastatakse köök ja laiendatakse toitlustamist. Planeeritud

mõõdistamist pole saanud teha, et helinivoo fikseerida. Alati ei ole selge, kust heli tuleb, ka

Shootersi kohta on üks valekaebus esitatud. Alkoholiga õue minna on keelatud, joobes

inimestele alkoholi ei müüda. 2015. aastal on tunnistaja ütluse kohaselt ühel korral käinud

politsei seoses müraga. Elanikele on loodud köitega eraldatud turvatsoon, et maja juures tänaval

viibivad inimesed ei häiriks majaelanike majjapääsemist.

27. Eelnevalt kirjeldatud muudatused ei ole tunnistajate ütlusi arvestades siiski kiiret olukorra

paranemist kaasa toonud ning tõenditest nähtuvalt ei olnud see toimunud vaidlustatud

korralduse andmise ajaks. Seda näitab ka asjaolu, et kaks tunnistajat pidasid vajalikuks veel

detsembris 2015 Suur-Karja 4 asuvast korterist lahkuda. Tunnistaja a,. U. on öö läbi kestnud

magamist häirivat müra tähele pannud oktoobris 2015.Ka tunnistaja S. P. on kinnitanud, et

elanikke mitte häirivat helinivood pole õnnestunud veel paika seada.

Majaelanike kirjavahetusest 2015. a suvel ja korteriühistu koosoleku protokollist (lisa 70 - Suvi

2015 - majaelanike kirjavahetus.msg; lisa 71 (Mürakirjad - suvi 2015).msg) ilmneb, et öine

müraolukord on taas halvenenud.. Endiselt on öösiti lahti baaride välisuksed, baaride külalised

suitsetavad ja lärmavad maja ees, mitmel ööl igal nädalal on kuulda korteritesse

muusikatümpsu.

Positiivse arenguna nähtub mitme tunnistaja ütlustest, et joogiga baarist väljumist pärast

turvameest tööleasumist enam pole tähele pandud. Majaelanike heaolu ja turvatunnet ei saa

pidada tagatuks, kui oma koju pääsemiseks tuleb läbida turvalintidega eraldatud ala, et mitte

teha endale teed läbi joobes, suitsetava rahvahulga ja reostuse.

Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et vastustaja on tuginenud vananenud tõenditele

ning muudatused kaebaja tegevuses ei anna alust heita talle korraldusest nähtuvaid tegusid ette.

Kohus hindab haldusakti õiguspärasust HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt haldusakti andmise või

3-15-2853

21(24)

toimingu tegemise aja seisuga. Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Korraldusega seatud piirangud on küll tähtajatud, kuid nende

andmise aluseks olnud asjaolude olulisel muutumisel, sh häirivuse äralangemisel on vastustaja

pädev haldusmenetlust uuendama ning korraldusega tehtud ettekirjutusi kehtetuks tunnistama.

28. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et kaebaja majandustegevusest

lähtuvad erinevad negatiivsed mõjutused (müra, reostus, suits, oht heakorrale, turvalisusele ja

elanike heaolule ning lähiümbruse ettevõtjate majandustegevusele). Kohtu hinnangul veenavad

kohtumenetluses antud täiendavad selgitused selles, et vastustaja on korraldusega kaebaja

suhtes ettekirjutusi tehes lähtunud neist asjaoludest, mida ta tõenditega kinnitades on välja

toonud ning kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses täiendavalt rõhutanud on. Seega on

vastustaja oma põhjendamiskohutuse eelnevalt viidatud HMS sätete ja kohtupraktika

tähenduses täitnud.

Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-82-07 (p 9) leidnud, et üldjuhul lasub meelelahutusasutuse

omanikul kohustus tagada, et ettevõtte töö ei rikuks avalikku korda ega häiriks väljaspool

restorani viibivaid isikuid. Seega ei piirdu taolise ettevõtlusega tegeleva äriühingu kontroll oma

majandustegevuse üle vaid baari siseruumides toimuvaga.

29. Vaidluse all on ka küsimus, kas häirivalt suur müra tase on usaldusväärselt tõendatud (vt

Terviseameti ja Aukon OY mõõtmistulemused - lisad 77 ja 78; I kd tl 72-76) ja kelle käitumise

tõttu pole mürataset õnnestunud välja selgitada. Kohus selgitab esmalt, et KorS 57 kohaselt

lähtutakse sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse (sh müra) hindamisel

keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse

ning selle piirkonna tavadest. Seega on piisav, kui taoline häirimine on tuvastamist leidnud

pädeva haldusorgani või korrakaitseorgani poolt. KorS § 57 ei seo häirivust konkreetsete

normide ületamise ega arvuliselt hinnatavate mõõtmistulemustega (samale seisukohale on

Tallinna Ringkonnakohus asunud ka haldusasjas nr 3-11-2036). Praeguses asjas pole vaidlust,

et politsei on saanud korduvaid väljakutseid ülemäärase müraga seoses.

30. Kaebaja hinnangul ei ole kohaldatud abinõud proportsionaalsed. Korralduse punktiga 2

kohustati kaebajat korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks lõpetama oma

müügikohas alkohoolse joogi müük ning toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja

meelelahutusprogrammi pakkumine märgitud ajavahemikul.

Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on põhjendatud, kuna

ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide

lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval

viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel jääks jätkuvalt püsima

risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid alkohoolsete jookide

müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta

alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast alkoholi müümise

lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem. Alkohoolsete jookide

etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks tuleks

punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast kellaajast. Samas

linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning leebema abinõuna

toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt hilisemalt toitlustamise

ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus. Nii oleks ettevõtjal

võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem, samas, kui

alkohoolsete jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud väiksemad, mis

aitaks tagada teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“.

31. Kohus nõustub vastustajaga, et kujunenud olukorras Suur-Karja tänaval polegi alati

võimalik ega vajalik välja selgitada, millise asutuse kliendid just mingil hetkel karjuvad, korda

3-15-2853

22(24)

rikuvad vms. Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et nii Suur-Karja tänaval üldisemalt, kui

ka Shootersi baari vahetuses läheduses toimuvast tegevusest kui ka OÜ Shotbar

majandustegevusest baari sees lähtuvad mõjutused, mis kahjustavad erinevate isikute (Suur-

Karja 4 elanikud, tänaval viibivad isikud, vahetuses läheduses tegutsevad ettevõtjad, ennekõike

hotellid), aga ka avalikke huve (avalik ja heakord, turvalisus, muinsuskaitsealuste väärtuste

säilimine, linna maine). Vaieldamatult kahjustab Shootersi tegevus majaelanike huve (öörahu,

tervis) baarist kostuva müraga. Baari vahetuse läheduses kogunevad baari kliendid ning ka

muud isikud põhjusel, et seal on kogunemiseks võimalus loodud ning põhjustavad lärmi,

suitsetavad reostavad (prügi, uriin, okse jm). Nii baaris sees kui lähiümbruses tekkivad

konfliktid ja seal kogunevate isikute käitumine üldisemalt haavab elanike turvatunnet. Baari

kliendid lahkuvad joobeseisundis, andes oma panuse piirkonnas valitseva olukorra

kujunemisele. Koht, mille juures on võimalus koguneda ja väljas suitsetada ning mille juures

toimuvat ei ohja isegi palgatud turvateenistus, tõmbab ligi ka muude asutuste kliente ning

soodustab joobes isikute liikumist tänaval, sh liikumist jookidega, suitsetamist, lärmi ja

konflikte.

32. Varasemas kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 14)

on leitud, et kaebaja ettevõtluse piiramine ei eelda tema poolt väärteo toimepanemist. Oluline

pole, et tuvastatud oleks kaebaja töötajate poolt müra tekitamine, piirangute rakendamiseks

piisab, kui kaebaja poolt teenuse osutamisega kaasneb müra ning see hõlmab ka pubi külastajate

poolt tekitatud lärmi.

KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja

vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku

omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute

õigusi ja huve kaitsval moel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15). Kohaliku

omavalitsuse passiivsus probleemide lahendamisel kujutaks endast õigusvastast tegevusetust.

33. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole oma tegevusega suutnud teiste isikute häirimist

vältida. Ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisesse tuleb suhtuda rangemalt, arvestades kaebaja

tegevuse iseloomu (sh alkoholi müük) ja et see toimub elumajas.

Ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi oma

ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada

inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on õigus tervise kaitsele ja kodu puutumatusele).

Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma ettevõtlusega talle sobival moel tegelda toimuda teise

ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku ettevõtja huvi

ei saa olla ka kaalukam avalikust huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna heakorra

tagamisel.

Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja avaliku korra tagamisel,

kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan on selgitanud, et Suur-

Karja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh täiendavad reidid, lisatasu

ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei vahenditest ning korra

tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades ohtu avaliku korra ja

turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu avaliku korra tagamise

kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku omavalitsuse (Mupo,

linna heakord) õlule.

34. Kohus nõustub, et olukorra lahendamiseks on kohaldatud abinõud vajalikud ning

piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste aja lühendamiseks

sobivad vastustaja kirjeldatud põhjendustel. Kaebajal on õigus selles, et mõnede asutuste

kauplemisaegade piiramisel hakkavad inimesed kogunema mujal sarnaste asutuste juures, mis

on veel avatud. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani esitatud seisukohtadest ja statistikast

3-15-2853

23(24)

nähtuvalt on Suur-Karja tänava probleem põhjustatud sarnase profiiliga asutuste tihedast

kontsentratsioonist ja pikkadest lahtiolekuaegadest, mis võimaldavad kahjulikel mõjutustel

kumuleeruda (inimeste hulk suureneb ja neist paljude joove süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv

käitumine).

35. Kohus möönab, et kaebaja seniseid lahtioleku- ja kauplemisaegu arvestades on

korraldusega kavandatav piirang ajalises mõttes märkimisväärne. Korralduse seletuskirjast

nähtuvalt piiratakse Shotbar OÜ tegevust alkoholi müügi osas tööpäevade ja puhkepäevade eel

nelja tunni võrra ning toitlustamist ja meelelahutust piiratakse kolme tunni võrra. Korralduse

põhjenduste ja kaasatud haldusorgani selgituste järgi on piirangud kavandatud just kõige

problemaatilisemaid nädalapäevi ja kellaaegu arvesse võttes. Shootersi lahtiolekuajad on

piirkonna asutustest ühed pikemad kuni 05.00 ja 04.00 sõltuvalt nädalapäevast. Linnaelanikud

ise on väljendanud, et tolereerivad baaride tegutsemist kella 1-2-ni (nt Suur-karja 4/9 elaniku

seisukoht; vastuse lisa 36 - Elanik 28.09.2015.pdf)

Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebaja suhtes kohaldatud ettekirjutusega

ebaproportsionaalselt piiratud tema ettevõtlust ka ajalises plaanis.

36. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrdluses lähedal asuvate sarnase tegevusega

ettevõtjatega ning neile põhjendamatu konkurentseelise loomist.

36.1. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna

meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest

lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on

tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles,

et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete

ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on

rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui

on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17;

Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu

10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27).

36.2. Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu, et nad

asuvad geograafiliselt samas piirkonnas või tegutsevad sarnase ettevõtlusega, vaid vastustajal

on olnud kohustus iga ettevõtja eripära arvesse võtta.

36.3. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii

arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu

ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja

tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks

hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete

rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et

teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival

viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes

sarnaseid meetmeid. Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood)

suhtes on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste

ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.

36.4. Konkreetsemalt võrreldes kaebajat lähiümbruse toitlustamiskohtadega on vastustaja oma

vastuse p-s 6-17 märkinud, et müügikohtades „Meat & Wine“ ja „Karja Kelder“ ei lähtu

kaebajaga samalaadseid mõjutusi avalikku ruumi ning erinevad ka nende kauplemisajad.

3-15-2853

24(24)

Määravaks sai PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused nn Bermuda

piirkonnas enim esiletoodud ala kohta.

37. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebaja suhtes vaidlustatud korraldust

andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.

38. Kaebaja väitel pole tema ärakuulamine haldusmenetluses olnud piisav

Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud.

Vastustaja teavitas teda haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks

korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise

08.09.2015, kus on osalenud ka kaebaja esindaja. Pealegi oli kaebaja probleemide olemasolust

ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest,

kus ka kaebaja on olnud esindatud. Kaebaja osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on

vastustaja korralduse seletuskirjas ka kajastanud.

Korralduse seletuskirjas p 1.3.2 on kajastatud kaebaja seisukohti haldusmenetluses (I kd, tl 54).

Enne korralduse andmist toimunud koosolek ettevõtjate (sh Shotbar OÜ esindaja) osavõtul

(vastuse lisa 5. 08.09.15 TLV ümarlaua protokoll.pdf), kus on antud ettevõtjatele võimalust

oma lahendusi pakkuda. Shotbar OÜ on saanud oma seisukohta väljendada, sh leides, et

abinõusid valides tuleb arvestada konkurentsivabadust ja võrdse kohtlemise nõuet ning seda, et

piirangud ühes piirkonnas toovad kaasa probleemi kandumise muudesse linnaosadesse.

39. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus kaebajat puudutavas osas on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

40. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda kanda.

Vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude maksmise ja enammakstud summade tagastamise

lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe