3-13-679/57 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2016, Tartu

Haldusasja number

3-13-679

Haldusasi

Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 21. jaanuari 2013

käskkirja nr 6.-3/85-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vitali Tarasovski

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

3. juuni 2015. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. mai 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vitali Tarasovski on kinnipeetav Viru Vanglas. Alates 24. septembrist 2012 viibis

ta E-7 osakonnas lukustatud üksikkambris nr 3422. Nimetatud kambris teostas vangla

läbiotsimise 14. septembril 2012, 28. septembril 2012, 15. oktoobril 2012, 20. novembril

2012, 13. detsembril 2012, 17. detsembril 2012 ja 20. detsembril 2012.

2. 21. detsembril 2012 otsiti V. Tarasovski kamber uuesti läbi. Läbiotsimise käigus

leidis Viru Vangla valvur tualettruumi peegli tagant kaks metallist eset.

3. Viru Vangla määras 21. jaanuari 2013 käskkirjaga nr 6.-3/85-D kaebajale seoses

tema kambrist 21. detsembril 2012 leitud kahe metallist eseme omamisega

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla direktori 5. märtsi 2010 käskkirja nr

1.1-1/51 p 1.11 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kaheksaks ööpäevaks

kartserisse paigutamise.

Käskkirjast nähtub, et esemed pidid olema soetatud pärast viimast läbiotsimist, mil keelatud

esemeid ei leitud. Samuti oli teostatud läbiotsimine enne, kui kaebaja antud kambrisse paigutati,

kuid keelatud esemeid ei leitud. Muuhulgas märkis vastustaja, et kaebajat on varem karistatud

traadi omamise eest ning seetõttu on teatud tõenäosus tema poolt taoliste esemete omamise osas

olemas.

4. 24. märtsil 2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 21.

jaanuari 2013 käskkirja nr 6.-3/85-D tühistamiseks.

Kaebaja väitel ei olnud ta teadlik sellest, et metallist esemed olid peidetud kambris peegli taha.

Kaebaja väitis, et metallist esemed olid seal juba enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist

ning ametnikud ei olnud neid varasemalt avastanud. Kuna antud väidet ei ole karistuse

määramisel arvestatud, on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja § 4 lg-t 2 ning

vaidlustatud käskkiri ei vasta HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Kaebaja märkis, et ühe metallist

liistu puhul oli tegemist konservikaane pooliku tükiga, kuid konserve müüdi vangla kaupluses

viimati 2009. aastal. Kaebaja ei nõustunud, et vaidlustatud käskkirjas on võetud aluseks tema

varasem karistus traadi omamise eest. Alates 24. septembrist 2012 oli ta lukustatud üksikkambris

ning seega puudus tal igasugune kokkupuude teiste kinnipeetavatega ning järelikult ka võimalus

keelatud esemeid omandada.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 5. juuni 2013 otsusega kaebuse ning tühistas Viru

Vangla 21. jaanuari 2013 käskkirja nr 6.-3/85-D.

6. 3. juulil 2013 esitas Viru Vangla apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsus ja teha uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

7. 27. veebruari 2015 otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus Viru Vangla

apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 5. juuni 2013 otsuse ja saatis

asja uueks arutamiseks tagasi halduskohtule.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015 otsusega jäeti V. Tarasovski kaebus rahuldamata.

9. Halduskohus leidis, et Viru Vangla direktori 5. märtsi 2010. a käskkirja nr 1.1-

1/51 p-st 1.11 nähtuvalt on täiendavalt keelatud keraamilised, klaasist ning metallist

esemed, välja arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, vangla poolt väljastatud metallist

toidunõud, käekell, plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm,

habemeajamisvahu balloon, mehaaniline või elektripardel või vahetatava teraga raseerija

ning ka metallist esemete keeldu on piisavalt põhjendatud ohuga nii kinnipeetavate kui ka

vanglaametnike elule ja tervisele.

Seega on vastustaja täitnud koormava haldusakti andmisel piisaval määral põhjendamiskohustust

ning õigustatult asunud seisukohale, et metallist esemete omamise keelamine on samuti

põhjendatud ja pole alust asuda seisukohale, et metallist esemed on erinevalt klaasist esemetest

märkimisväärselt ohutumad, mistõttu üldine keeld on põhjendatud.

10. Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et 21.

detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei

olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012. Vastustaja on samas

kambris teostanud läbiotsimisi nii 14. septembril 2012, s.o enne kaebaja paigutamist

kambrisse kui ka korduvalt pärast kaebaja paigutamist kambrisse, kuid pole keelatud

esemeid leidnud.

11. Halduskohus leidis, et vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel

kaalutlusõigust õigesti teostanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. V. Tarasovski esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 3.

juuni 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada tema kaebus.

13. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et

21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid

ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012. Viru Vangla ei ole

menetluse vältel selgitanud välja, kas valvurid on eelnevatel läbiotsimistel kruvinud

peegli seinalt maha ja vaadanud peegli taha. Seda asjaolu ei ole vaidlustatud käskkirja

andmisel kaalutud ega uuritud. Ka kohtumenetluses on vastustaja tunnistanud, et seda,

kuidas varasemad läbiotsimised teostati, ei ole enam võimalik kontrollida, sest juhtunust

on möödas pikk aeg.

Kaebaja hinnangul ei ole õigusriigi põhimõtetega kooskõlas olukord, kus vangla paigutab

kambrisse, kus on eelnevalt elanud mitmeid kinnipeetavaid ja läbiotsimisel leiab kohast, kuhu

kinnipeetav ilma erivahenditeta ligi ei pääse, keelatud esemed ning omistab need automaatselt

kaebajale kui kambri viimasele elanikule.

14. Kaebaja leiab, et käskkiri on oluliste kaalutlusvigadega. Käskkirjas ei ole

arvestatud, et kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil üksikkambris ning enne kambrisse

paigutamist teostati kaebaja ja tema isiklike asjade suhtes läbiotsimine ning keelatud

esemeid ei leitud. Kaebaja väitel ei ole ta üksikkambris viibimise ajal kellegagi kokku

puutunud.

Käskkirjas on jäetud arvestamata ka sellega, et 20. detsembril 2012 kella 17.45 paiku toimus

kambris läbiotsimine ning keelatud esemeid ei leitud. Läbiotsimiste vahe oli 16 tundi ning

kaebaja oli kogu selle perioodi lukustatud kambris üksinda. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule,

et tegemist oli suurte esemetega, mis oleks avastatud juba varasematel läbiotsimistel, aga

valvurid ei vaadanud peegli taha. Kuna peegel paikneb vastu seina, siis ei olnud kasu ka

metalliotsijast, kuna vanglas on raudbetoonseinad.

Käskkirjas on ekslikult jõutud järelduseni, et kuivõrd viimane läbiotsimine toimus 17. detsembril

2012 ja sel läbiotsimisel keelatud esemeid ei leitud, siis pidi kaebaja need soetama pärast

17. detsembrit 2012. Käskkirjas ei ole arvestatud, et viimane läbiotsimine toimus tegelikult

20. detsembril 2012 ja kuni järgmise läbiotsimiseni ei käinud kaebaja kordagi kambrist väljas.

15. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Täiendavas vastuses apellatsioonkaebusele selgitab vastustaja, et

vastavalt Riikliku

kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetele

paiknes kaebaja kambris nr 3422 alates 24. septembrist 2012, s.o sisuliselt 3 kuud. Kambris

viibis kaebaja üksi. Asjaolu, et 20. detsembril 2012, s.o eelmisel päeval ei leitud läbiotsimise

käigus keelatud esemeid, ei tähenda, et 21.detsembril 2012 leitud keelatud esemed oli kambrisse

peitnud keegi teine. Vastustaja rõhutab, et kaebaja paiknes nimetatud kambris juba alates 24.

septembrist 2012, ja seda üksi. Enne, kui kinnipeetav kambrisse paigutatakse, otsitakse kamber

samuti üksikasjalikult läbi. Lisaks, on ka oluline asjaolu, et enne apellandi kambrisse nr 3422

paigutamist, kasutati nimetatud kambrit kartserisse paigutatud kinnipeetavate asjade laona, s.t

tegemist ei olnud kambriga, kus eelnevalt paiknes teine kinnipeetav, mistõttu ei saanud keelatud

esemed maha jääda teisest kinnipeetavast.

16. Kambris nr 3422 teostati läbiotsimisi süstemaatiliselt. Seega on kambrit korduvalt

eelnevalt kontrollitud ja eelnevate läbiotsimiste käigus ei leitud kaebaja kambris keelatud

esemeid. Eelnev ei tähenda, et keelatud esemeid ei oleks tohtinud leida ka 21. detsembril

2012. Võib vaid oletada, et kaebaja, teades, et kamber oli juba 20. detsembril 2012 läbi

otsitud, eeldas, et 21. detsembril 2012 tema kambrit enam läbi ei otsita ja muutus seetõttu

hooletuks ning selle tõttu keelatud esemed kambrist leitigi. Vastustajal ei ole enam

võimalik asuda koguma täiendavaid tõendeid. Teatavasti seab VangS § 63 lg 41

distsiplinaarmenetluse läbiviimisele tähtajalise piiri.

Lisaks eeltoodule peab vastustaja vajalikuks märkida, et vanglas läbiotsimiste teostamine on

tavapärane järelevalve tegevus, milleks on ametnikke koolitatud. Ametnike poolt peeglite taguste

läbiotsimine on täiesti tavapärane tegevus, sest praktikas on korduvalt tulnud ette, et peegli taha

peidetakse keelatud esemeid.

17. Vastustaja möönab, et peegli taha esemete peitmiseks paljaste kätega ehk kruve

lahti või kinni keerata pole võimalik, kuid välistada ei saa, et kaebajal võisid kambris olla

ka erivahendid või selleks kohandatud esemed, näiteks lusikas vms, mida ilmselt

läbiotsimise käigus ei leitud. Asjaolu, et kambrist neid esemeid ei leitud, ei välista

kaebaja poolt rikkumise toimepanemist.

18. Vastustaja selgitab, et kaebaja lukustatud kambrisse paigutamine ei välista

keelatud esemete hankimise võimalust. Nimelt lukustatud kambrisse paigutamine ei

tähenda seda, et kinnipeetav ei käiks üldse kambrist väljas, tal säilib õigus käia päevas 1

tund värskes õhus (VangS § 55 lg 2), kasutada ühiskasutatavaid (nt dušširuum, pesu

pesemiseks ettenähtud ruumi jms) ruume (VangS § 50 lg 2). Seega ei ole välistatud, et

keelatud esemed võis kaebaja hankida ka viidatud ruumidest.

19. Vastustaja hinnangul ei oma tähtsust, et kamber otsiti läbi ka 20. detsembri 2012.

a õhtul. Fakt on see, et 21. detsembril 2012 leiti kambri nr 3422, kus paiknes kaebaja,

läbiotsimise käigus kaks metall-liistu. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kaebajat on

korduvalt karistatud enne vaidlustatud rikkumise toimepanemist ja ka pärast seda

keelatud esemete omamise eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015 otsus tuleb jätta

muutmata ja V. Tarasovski apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti

hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks

neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Käesolevas asjas on endiselt poolte vahel põhivaidlus selles, kas on piisavalt

tõendatud, et 21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud

metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012,

ning kas vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud.

22. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et enne kaebaja paigutamist kambrisse nr

3422 kasutati nimetatud kambrit kartserisse paigutatud kinnipeetavate asjade laona ning

enne kaebaja paigutamist kambrisse otsiti kamber üksikasjalikult läbi. Samuti puudub

poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja kambrit on alates kaebaja kambrisse

paigutamisest 24. septembril 2012 kuni metallist liistude leidmiseni 21. detsembril 2012

seitsmel korral läbi otsitud, sealjuures viimane läbiotsimine toimus 20. detsembri 2012

õhtul. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja piisavalt tõendanud, et 21. detsembril 2012

kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne

kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012. Viru Vangla ei ole menetluse vältel

selgitanud välja, kas valvurid on eelnevatel läbiotsimistel kruvinud peegli seinalt maha ja

vaadanud peegli taha. Viru Vangla leiab, et kuivõrd kaebaja kamber otsiti üksikasjalikult

enne kaebaja sinna paigutamist läbi, siis ei saanud keelatud esemed jääda sinna enne 24.

septembrit 2012. Samuti ei tähenda vastustaja hinnangul asjaolu, et eelnevate

läbiotsimiste käigus, k.a 20. detsembril 2012, s.o eelmisel päeval ei leitud läbiotsimise

käigus keelatud esemeid, ei tähenda, et 21.detsembril 2012 leitud keelatud esemed oli

kambrisse peitnud keegi teine.

23. HKMS § 61 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et vastustaja on piisavalt tõendanud, et 21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi

peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist

24. septembril 2012. Kuigi vastustaja ei ole ühegi konkreetse läbiotsimise puhul

kinnitanud, et just sellel läbiotsimisel vaadati ka peegli taha, siis peab ringkonnakohus

käesoleva haldusasja materjalide pinnalt eluliselt usutavaks, et arvukate läbiotsimiste

käigus on valvurid vaadanud peegli taha ja ei ole sealt keelatud esemeid leidnud,

arvestades sealjuures asjaoluga, et peeglitagune on tavapärane koht keelatud esemete

peitmiseks ning valvuritele on antud korraldus peeglitaguseid kontrollida.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vähenda elulist usutavust see, et 20. detsembril 2012 ei

leitud kambrist keelatud esemeid. Eelnev võib osutada üksnes sellele, et nimetatud

kuupäeval teostatud läbiotsimisel peeglitagust ei kontrollitud, mitte aga seda, et

peeglitagust ei ole eelnevate läbiotsimiste käigus üldse kontrollitud. Ringkonnakohus

soovib selgitavalt märkida, et vangla käest selliste tõendite nõudmine, mis kajastaksid

läbiotsimiste käiku, oleks ebamõistlik ning vangla jaoks liialt koormav, kuna läbiotsimisi

korraldatakse vanglas süstemaatiliselt iga päev. 20. detsembril 2012 kambri läbiotsimise

fakt iseenesest ei välista ka võimalust, et peeglitagust kontrolliti ja kaebaja paigutas

järgmisel päeval leitud esemed peegli taha pärast eelmisel päeval toimunud läbiotsimist.

Ringkonnakohus nõustub muuhulgas vastustajaga, et üksikkambris viibimine ei välista võimalust

hankida keelatud esemeid, kuna kaebajal säilib õigus viibida piiratud juhtudel üldkasutatavates

ruumides.

24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et distsiplinaarkaristuse

määramisel on vastustaja kaalutlusõigust õigesti teostanud. 21. jaanuari 2013 käskkirjast

nähtuvalt on vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud sellega, et kaebaja

omas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, millest mitmed on määratud keelatud esemete

omamise eest, ja senised vanglapoolsed sekkumised, s.o eelnevalt määratud karistused ei

olnud kaebaja puhul mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale määratud

distsiplinaarkaristus proportsionaalne võrreldes toimepandud rikkumisega.

25. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt