1-14-938/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-938

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. aprilli 2016. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Nikolai Kuznetsov (isikukood

37709170290), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. aprilli 2016. a määrus muutmata ja Nikolai Kuznetsovi

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Nikolai Kuznetsov

kriminaalasjas nr 1-14-938 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N. Kuznetsovile Harju

Maakohtu 11. juuni 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7174 mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 11 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti

talle liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

karistusaja alguseks N. Kuznetsovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15. juulil 2013.

Kohtuotsus jõustus 6. märtsil 2014.

2. 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste tõttu tegi Tartu Maakohus

16. veebruaril 2015 määruse, millega luges N. Kuznetsovi lõplikuks karistuseks temale Tartu

Maakohtu 18. veebruari 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-938 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

mõistetud karistuse, s.o 4 aastat vangistust alates 15. juulist 2013. Kohtumäärus jõustus

6. märtsil 2015. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 15. juulil 2013 ja lõpeks selle täieliku

ärakandmise korral 15. juulil 2017. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks

vabanemiseks avanes tal 15. märtsil 2016.

3. Tartu Maakohtu 5. aprilli 2016. a määrusega jäeti N. Kuznetsov vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata.

3.1

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et N. Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud

viiel korral, sh neljal korral vangistusega. Tema kuriteod on liigiti olnud erinevad, sealhulgas

on teda karistatud ka tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Käesolevat vangistust kannab

N. Kuznetsov narkootilise aine suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemise eest, milline

tegu oli toime pandud ajal, mil ta oli kohtumäärusega vabastatud vangistusest tingimisi enne

tähtaega ning viibis alles viiendat kuud katseajal. Eelnev näitab, et varasemad karistused ei

avaldanud N. Kuznetsovile piisavat eripreventiivset mõju. Teda ei hoidnud uue kuriteo

toimepanemisest isegi teadmine, et tema kandmata jäänud vangistuse osa pööratakse uue

süüdimõistmise korral täitmisele.

3.2

N. Kuznetsov on kinnitanud, et vangistus on teda muutnud ning ta tahab edaspidi elada

õiguskuulekalt. Seda tundub kinnitavat tema käitumine vangistuse kandmise ajal. Nimelt on

N. Kuznetsov kinnipidamisasutuses tegelenud riigikeele õppimisega. Alates 23. septembrist

2014 töötab ta majandusabitöölisena ning alates 12. jaanuarist 2016 osaleb

sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Ühtki kehtivat distsiplinaarkaristust N. Kuznetsovil ei ole.

Seega võib karistuse kandmise aega hinnata üldiselt positiivseks. Samas võis ka N.

Kuznetsovi eelmise vangistuse kandmise aega esmapilgul pidada edukaks: ta oli läbinud

rehabilitatsioonile suunatud sotsiaalprogrammi ning osalenud tööhõives. Kui toona kohus

arutas tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust, kinnitas N.

Kuznetsov, et on oma varasemast käitumisest teinud vajalikud järeldused ning kahetseb tehtut.

Ka siis lubas N. Kuznetsov, et ei hakka enam kuritegusid toime panema, vaid soovib

normaalselt oma perega elada. Nagu näitab N. Kuznetsovi järgnenud käitumine, ta seda

lubadust pidada ei suutnud, vaid pani kõigest loetud kuude möödumisel toime uue tahtliku

esimese astme kuriteo.

3.3

Kohus möönab, et N. Kuznetsovi soov muutuda võib olla siiras. Samas tuleb arvestada

asjaoluga, et N. Kuznetsov on enamuse oma teadlikust elust viibinud kinnipidamisasutuses

ega ole sellest tulenevalt suuteline end välise keskkonnaga kohandama ega tema ette

tõusetuvate probleemidega õiguspärasel viisil toime tulema. Seetõttu ei suuda ta suure

tõenäosusega kinni pidada ka püsitatud eesmärkidest. Sel põhjusel oleks vältimatult vajalik, et

tal oleks vabanedes olemas võimalikult palju tugistruktuure. Need N. Kuznetsovil aga

puuduvad. N. Kuznetsovil puudub vabaduses perekond ja muud lähedased isikud, kes saaksid

teda tema püüdlustes toetada ja igapäevaküsimustes abistada. Lisaks ei ole N. Kuznetsovil

garanteeritud töökohta, mis võimaldaks igapäevast äraelamist. Isikuid, kes saaks teda

materiaalselt toetada, N. Kuznetsovil ei ole. Arvestades seda, et N. Kuznetsovi viimase

kuriteo toimepanemise ajendiks oli tulu teenimine narkootikumide müügist, siis on olemas

suur risk, et N. Kuznetsov jätkab vabaduses materiaalse kasu saamiseks kuritegude

toimepanekut.

4. N. Kuznetsov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse

tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N. Kuznetsov tunnistab

kahetsusega oma süüd ja toimepandud vigu. Ta palub end mõista ning anda talle veel üks

võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Pärast vabanemist soovib N.

Kuznetsov oma ema tuhka matta. Abiks saab talle olema tugiisik. Ta asub elama Pärnusse

Aktiviseerimiskeskusesse. Samuti plaanib N. Kuznetsov asuda tööle, et kiiremini oma

võlgnevusi tasuda. Ta tunneb süüd ja kahetseb väga. N. Kuznetsov lubab täita kõiki

kriminaalhoolduse nõudeid. Ta soovib luua pere ja hakata elama rahulikku elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

seisukohaga ja leiab samuti, et N. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis

maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati

motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. Määruskaebuses avaldab N. Kuznetsov kahetsust oma varasemate rikkumiste pärast

ning palub anda talle veel üks võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole N. Kuznetsovi kahetsus aga piisav, asumaks maakohtust lahknevale

seisukohale ning vabastamaks süüdimõistetut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

Maakohus on N. Kuznetsovi kahetsusega juba arvestanud, leides alust pidada seda siiraks.

Samas on kohus põhjendatult leidnud, et N. Kuznetsovi varasema käitumise põhjal ei õigusta

see tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. N. Kuznetsovi on korduvalt

kriminaalkorras karistatud, sh tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Käesolevat karistust

kannab N. Kuznetsov samuti esimese astme kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo pani N. Kuznetsov toime ajal, mil ta oli vabastatud

eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt ning tema

suhtes kulges katseaeg. Olukorras, kus N. Kuznetsov on korduvalt reaalses vangistuses

viibinud, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et just viimane,

kantav vangistus on olnud varasematest mõjusam ning suunanud süüdimõistetu

õiguskuulekale teele.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau