2-14-59741/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. aprillil 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-14-59741

Kohtuasi

XXXOÜ

hagi

XXX

AS-i

vastu

võlgnevuse,

sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

61 185,32 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Jukka Tapani

Kosonen

Kostja: XXX AS (registrikood XXX, asukoht XXX),

seaduslik

esindaja

XXX

ja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rajar Miller

Kohtuistungi toimumise aeg

28. märtsil 2016

Resolutsioon

1. Jätta XXXOÜ hagi XXX AS-i vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise

väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XXXOÜ kanda

2. Välja mõista XXXOÜ-lt XXX AS-i kasuks menetluskulud summas 4623,75 € (neli tuhat

kuussada kakskümmend kolm eurot ja 75 senti ilma käibemaksuta)

3. Välja mõista XXXOÜ-lt XXX AS-i kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. XXXOÜ (edaspidi hageja) palus esitatud hagis tema kasuks välja mõista XXX AS-ilt

(edaspidi kostja) lepingujärgse tasuna 56 543 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud intressimäärale ning võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitise 40 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse 20.11.2015 tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22. jaanuaril 2014.a.

teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja vahendama

kostjale uusi kliente kostja majandustegevuses osutatavatele teenustele ja valmistatavatele

toodetele tellimuste saamiseks ja lepingute sõlmimiseks (edaspidi müügiteenus).

Perspektiivsete klientide nimekiri koos ennustatavate aastaste tellimusmahtudega oli lepingu

lisas nr 1. Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud ja üle andnud lepingu lisas 1 olevate

klientide kontaktid ja muud kostjale vajalikud andmed (detailide joonised jms) teenuste

osutamiseks.

3. Lisaks müügiteenusele kohustus hageja osutama kostjale lepingu lisas nr 2 nimetatud

klientide teenindamiseks kliendikülastuse ja materjaliveo teenust sagedusega üks külastus

kalendrikuu kohta (edaspidi lisateenus) ning lepingu lisas nr 1 nimetatud klientide tellimuste

tootmise nõustamise teenust (edaspidi abiteenus). Lepingu kohaselt tagab hageja tema poolt

osutatava müügiteenuse tulemusena sõlmitud lepingute alusel kostjale müügitulu

(realiseerimise netokäibe) mahus viissada tuhat eurot aastas kolme aasta jooksul alates

1.veebruarist 2014. Juhul, kui nimetatud mahtu ei saavutata, väheneb müügiteenuse eest

saadav tasu vastavalt punktile 3.3.

4. Hageja täitis oma kohustusi abiteenuse osutamise osas veebruaris ja märtsis 2014 ning selle

eest esitati kostjale 16.04.2014 arve nr 13 summas 960 eurot. Arve eest on hagejale tasutud

29.04.2014. Lisateenuse osutamise kohustust hageja ei täitnud, sest puudus lisateenuse

klientide nimekiri, mis pidi olema lepingu lisaks nr 2. Alates 06.05.2014 hageja abiteenust ei

osutanud. 2014.a. aprilliteenuse osas hageja kostjale enam arvet ei esitanud, sest kostja

käitumisest oli näha, et kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi teha metallitöid ja

inseneriteenuseid. Nimetatud hetkest kostja abiteenuseid enam ei tellinud.

5. Müügiteenuse tulemusena sõlmitud lepingute eest lepingu lisas 1 sisalduvate perspektiivsete

klientidega, pidi kostja tasuma hagejale metallitööde ja inseneriteenuste osutamisega

vastavalt lepingu punktidele 3.2-3.5 ja üüriteenusega osutamisega vastavalt punktile 3.7 või

rahas vastavalt punktile 3.6. Hagejal oli õigus tellida kostjalt kolme aasta jooksul alates

1.jaanuarist 2014 lepingus kokkulepitud mahus tasuta metallitöid ja inseneriteenuseid, mida

kostjal on võimalik olemasolevate tootmisseadmete ja ressurssidega pakkuda.

6. Vastavalt lepingule osutas hageja kostjale teenuseid ning esitas omakorda tellimusi kaupade

saamiseks kokku 7914 euro eest. Kostja ei ole kaupa tarninud, järelikult on ta rikkunud

lepingu punkte 3.1 ja 3.2. Eelkirjeldatud kostja rikkumiste tõttu oli hageja sunnitud oma

õiguste kaitsmiseks rakendama lepingu punkte 3.1 ja 3.6 ning teostama tasu ümberarvestuse

rahasse. Hageja esitas 18.08.2014 e-kirjaga kostjale pretensiooni, milles palus tasuda

võlgnevuse 56 543 eurot hiljemalt ühe kuu jooksul pretensiooni kättesaamisest. Kostja esitas

19.09.2014 pretensioonile vastuse, milles väidab, et on esitanud 31.07.2014 hagejale lepingu

ülesütlemisteate ning seetõttu ei ole hagejal õigust raha saada. Hageja on seisukohal, et

kostjal ei olnud alust lepingu ülesütlemiseks, sest ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed

eeldused pole täidetud, mistõttu palus kostjalt põhivõla ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras välja mõistmist kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

7. Kuna pooled sõlmisid hageja nõude osas (7914 eurot) osalise kompromisslepingu, siis hageja

seda nõuet hagiavalduse terviktekstis enam ei kajasta.

Kostja vastuväited

8. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei nõustu

kostja käsitlusega, mille kohaselt seisnes hageja kohustus lepingu lisas nimetatud klientide

kontaktide andmises kostjale. Müügiteenus on sisustatud lepingus selgesõnaliselt

vahendamisena, st aktiivse tegevusena, ja hageja kui maakleri kohustused on suunatud

tulemuse saavutamisele. Üksnes käsundiandjale lepingu sõlmimise võimaluse osutamise

puhul s.o klientide nimekirja andmisega, ei ole maakleril mingit võimalust panustada tema

poolt tagatud müügimahu saavutamisse ja sellest sõltuvasse maakleritasu suurusesse.

9. Abiteenuse osutamine lepinguga soovitud tulemuste saavutamiseks oli oluline sisuline, mitte

teisejärguline ebaoluline kohustus. Puudub vaidlus, et hageja täitis abiteenuse osutamise

kohustust esimesed kaks kuud, st 2014 veebruaris ja märtsis ja kostja on vastavad arved

tasunud. Hageja ei ole teenust osutanud alates aprillist, kuid mitte hagis esitatud põhjusel.

10. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on kostja poolt 31.07.2014 kehtivalt

üles öeldud. Ülesütlemisteade on edastatud kostja volitatud esindaja kaudu 31.07.2014

digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressidele XXX ja XXX. E-posti aadress XXX on

aadress, mis on märgitud lepingus hageja e-posti aadressina lepingust tulenevate teadete

edastamiseks. Vastavalt lepingu punktile 10.1 loetakse teated nõuetekohaselt esitatuks või

teatavaks tehtuks, kui need on edastatud mh e-postiga poolte lepingus toodud

kontaktandmetel. Teist hageja e-posti aadressi, millele kostja ülesütlemisteate saatis - XXX-

on varasemalt pooltevahelises kirjavahetuses kasutatud ja see on äriregistrist nähtuvaks

hageja ametlikuks e-posti aadressiks.

11. Kostja on 31.07.2014 ülesütlemisavalduses toonud välja, et hageja on jätnud õigustamatult

alates aprillist 2014 täitmata oma lepingulised kohustused abiteenuse osutamiseks. Kostja on

seisukohal, et teenuse mitteosutamiseks hageja poolt õigustatud alust ei olnud, kuna

23.04.2014 e-kirjas juhiti abiteenuse osutamata jätmisele hageja tähelepanu ja hoiatati, et

rikkumise kõrvaldamata jätmisel ja telefonikõnede, e-mailide ja kohalekutsete eiramise

jätkumisel on kostjal õigus leping ühepoolselt lõpetada. Kostja on ülesütlemisavalduse

põhjendustes toonud välja, et hagejapoolne rikkumine on käsitletav VÕS § 116 lg 2

punktides 1-4 sätestatud olukordadele vastava olulise rikkumisena. Kostja on seisukohal, et

leping on 31.07.2014 õiguspäraselt ja kehtivalt üles öeldud, mistõttu hagejal ei ole alates

ülesütlemisest lepingulist alust lepingu punktist 3.6 tulenevaks ja alates 01.08.2014 tekkida

võivaks nõudeks hageja lepingujärgse „müügiteenuse“ tasuna kostjalt metalli- ja

inseneriteenuste tellimise asemel rahasse ümberarvestatud tasuks ettemaksuna kogu lepingu

3-aastase kehtivusperioodi kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja täitis lepingus sätestatud abiteenust 2014.aasta

veebruari ja märtsikuus ja vastavate kuude eest esitatud arved on tasutud.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on kehtivalt üles öeldud ning kas hagejal on kostja

vastu lepingujärgne tasu- ja viivisenõue.

14. Poolte vahel 22. jaanuaril 2014.a. sõlmitud lepingu (lk 9-16) kohaselt oli tegemist teenuse

osutamise lepinguga. Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus hageja vahendama kostjale uusi

kliente kostja majandustegevuses osutatavatele teenustele ja valmistatavatele toodetele

tellimuste saamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Perspektiivsete klientide nimekiri koos

ennustatavate aastaste tellimusmahtudega oli lepingu lisaks 1 (lk 17, tõlge 18). Lepingu

punkti 1.3. kohaselt kohustus hageja lisaks müügiteenusele osutama kostjale lepingu lisas 1

nimetatud klientide tellimuste tootmise nõustamise teenust ehk abiteenust. Lepingu punkti

2.1. kohaselt pidi hageja tagama tema poolt osutatava müügiteenuse tulemusena sõlmitud

lepingute alusel kostjale müügitulu (realiseerimise netokäibe) mahus viissada tuhat eurot

aastas kolme aasta jooksul alates 1. veebruarist 2014. Lepingu punkti 2.2. kohaselt juhul, kui

nimetatud mahtu ei saavutata, väheneb müügiteenuse eest saadav tasu vastavalt punktile 3.3.

Lepingu punkti 1.4 kohaselt teenuse osutamisega seonduvas lähtutakse lepingus

reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) regulatsioonist käsunduslepingu

ja maaklerilepingu kohta.

15. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selleks on kokku lepitud. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub

maakler vahendama käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama

kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui

käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta

vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine,

eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 664 lg 1 kohaselt on

maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu

sõlmimisest. Lepingu 1. ja 2. peatüki koosmõjus on ilmne, et leping ja hageja kui maakleri

kohustused on suunatud tulemuse saavutamisele. Seega ei saa hageja poolt müügiteenuse

osutamise kohtustust lugeda täidetuks üksnes kostjale lepingu lisas nimetatud perspektiivsete

klientide kontaktide üleandmisega.

16. Hageja ei ole toonud esile millal ja millises rahalises mahus ta kostjale lepinguid ja tellimusi

vahendas ega põhjust, miks tal selle kohta andmed puuduvad.VÕS §-st 662 tuleneb maakleri

kohustus säilitada maaklertegevusega seotud dokumente. VÕS § 663 lg 1 kohaselt peab

maakler ajalises järgnevuses dokumenteerima kõik tema vahendusel või osutamisel sõlmitud

lepingud. Dokumenteerimiskohustus on üheks maakleri hoolsus- ja lojaalsuskohustuse

väljundiks. Järelikult tuleneb eelnevatest sätetest ja TsMS §-st 230 hagejale kohustus

tõendada, et tal on tekkinud õigus tasule.

17. Puudub vaidlus, et hageja täitis abiteenuse osutamise kohustust esimesed kaks kuud, st 2014

veebruaris ja märtsis ja kostja on vastavad arved tasunud. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ta oleks kostjale abiteenust osutanud alates aprillist 2014.a. Hageja põhjenduste

kohaselt ei osutanud ta enam teenust, sest kostja oli arvete tasumisega viivituses, ei tarninud

temale lepingu punkti 3.1. alusel tellitud kaupu ega tellinud temalt enam abiteenust. Kohus

on seisukohal, et hageja sellekohane vastuväide ei ole kohane, kuna abiteenuse osutamise

kohustus tuli lepingust (p 1.3.) ja kostja ei pidanudki seda hagejalt igakuiselt tellima. Pooled

ei ole lepingut muutnud, järelikult tuli hagejal kostjale abiteenuse osutamist jätkata vastavalt

lepingule.

18. Kostja 31.07.2014 lepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt (lk 32-35) on poolte vahel

22.01.2014 sõlmitud teenuse osutamise leping kostja poolt üles öeldud. Kohus on seisukohal,

et lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuna on täidetud nii ülesütlemise formaalsed kui ka

materiaalsed eeldused alljärgnevatel põhjendustel.

19. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg

3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse

kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam

seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja e-

kirja ja selle edastamise kinnitusega (lk 72-73) on tõendatud, et 31.07.2014 ülesütlemisteade

saadeti kostja volitatud esindaja kaudu 31.07.2014 digitaalselt allkirjastatuna e-postiga

aadressidele XXXja XXX. E-posti aadress XXXon märgitud lepingu punktis 10.3 hageja e-

posti aadressina lepingust tulenevate teadete edastamiseks (lk 15). Vastavalt lepingu punktile

10.1 loetakse teated nõuetekohaselt esitatuks või teatavaks tehtuks, kui need on edastatud mh

e-postiga poolte lepingus toodud kontaktandmetel. Eeltoodust tulenevalt saab hagejale

lepingusse märgitud e-posti aadressile saadetud ülesütlemisteate lugeda kättetoimetatuks

sõltumata sellest, et e-kirjavahetuses on hageja esindaja aadressina olnud kasutusel ka teised

aadressid, nagu XXX, XXXja XXX. Täiendavalt on kostja ülesütlemisteate saatnud hageja e-

posti aadressile XXX, mida on pooltevahelises kirjavahetuses kasutatud ja mis on äriregistrist

nähtuvalt hageja ametlikuks e-posti aadressiks (lk 36, 54). Kuna hageja ei ole äriregistris

sidevahendeid muutnud ja vastavale aadressile kirja edastamisel saab saatja e-kirja edukat

kohale toimetamist kinnitava teate (lk 56), siis on alust arvata, et ka äriregistrisse märgitud

aadress toimib ja hageja sai e-kirjad kätte. Eesti Interneti SA avalehelt nähtub, et domeen

XXX (lk 57)) on kehtivalt registreeritud XXX OÜ-le (kontakt e-post XXX) ja domeeni

halduskontaktiks on XXX (kontakt e-post samuti XXX). Järelikult ei ole hageja väide, et ta ei

ole ülesütlemise teadet kätte saanud ebausutav ja tõendamata.

20. Kostja on 31.07.2014 lepingu ülesütlemise teates (lk 32-35) märkinud, et hageja on jätnud

alates aprillist 2014 õigustamatult täitmata oma lepingulised kohustused abiteenuse

osutamiseks ning, et ta on 23.04.2014 e-kirjas juhtinud abiteenuse osutamata jätmisele

tähelepanu ja hoiatanud, et rikkumise kõrvaldamata jätmisel ja telefonikõnede, e-mailide ja

kohalekutsete eiramise jätkumisel on kostjal õigus leping ühepoolselt lõpetada. Teates

osundatud e-kirjavahetus on poolte vahel toimunud 23-25.04.2014 (lk 38, 58-59). Hageja

väitel oli abiteenuse peatamine tingitud kostjapoolsest kohustuste rikkumisest ning oli VÕS §

110 alusel õiguspärane. 29.04.2014 hageja e-kirjast nähtub, et ta ei osuta teenust enne

veebruari ja märtsi arvete tasumist ja kostja poolset aktsepti XXXOÜ arvetele (lk 61). Kostja

väitel ei jätkanud hageja teenuse osutamist vaatamata 29.04.2014 veebruari ja märtsi kuude

arvete tasumisele ja kostja pretensioonidele. Nagu kohus eelpool tuvastas, ei ole hageja

teenuse osutamist pärast märtsikuud tõendanud, kuigi 29.04.2014 langes VÕS §-s 110

sätestatud alus arvete tasumise tõttu ära. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

kostja oleks tellitud metallitööd tegemata jätnud või nende üleandmisega viivitanud. Poolte

vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on kostja hagejale valmistatud kaupa korduvalt pakkunud

(lk 36, 37). Käesolevas asjas on hageja tellitud metallitoodete osas sõlmitud

kompromiss.Hageja

viide

kolmanda

isiku

XXXOÜ

esitatud

arvete

kostjapoolse

aktsepteerimise nõudele teenuse osutamise jätkamise tingimusena, ei ole pooltevahelise

õigussuhte kontekstis asjassepuutuv. Järelikult rikkus hageja lepingut ja kostjal oli õigus

leping üles öelda.

21. VÕS § 195 lg 2 tulenevalt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled ülesütlemisele

järgneva aja osas nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 196 tulenevalt võib

kestvuslepingu teise poole lepingulise kohustuse rikkumisel erakorraliselt üles öelda § 116 lg

2 punktides 2-4 toodud juhtudel ilma täiendavat tähtaega määramata. Kostja on

ülesütlemisavalduse põhjendustes välja toonud, et hagejapoolne rikkumine on käsitletav

VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 sätestatud olukordadele vastava olulise rikkumisena. Kohus on

arvamusel, et igakuine abiteenuse osutamine oli kostja jaoks lepingu täitmise seisukohalt

olulise tähtsusega, mistõttu oli selle mitteosutamine hageja poolt lepingu oluliseks

rikkumiseks. Seega oli ülesütlemine ilma täiendava tähtaja määramiseta õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leping on 31.07.2014 õiguspäraselt ja kehtivalt

üles öeldud, mistõttu hagejal ei ole alates ülesütlemisest lepingulist alust lepingu punktist 3.6

tulenevaks ja alates 01.08.2014 tekkida võivaks tasu nõudeks.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 143 p 1 kohaselt on

asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse

alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja

kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise

esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

25. Tsiviilasjas osutas kostjale õigusabi kokkuleppel kliendiga Advokaadibüroo Sirel &

Partnerid OÜ. Kostja menetluskulud on 31.03.2016 esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt kohtuvälised kulud, nagu lepingulise esindaja kulud menetluses vajalike

dokumentide koostamisel ning nende kohtule esitamisel, kliendile menetluse selgitamisel ja

vastava õigusabi andmisel kokku 4623,75 eurot. Kostja kinnitas, et kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasjaga. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskuluna

kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta summana.

26. Hageja kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole.

27. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Esindajate

tunnihinnad on kooskõlas Riigikohtu 11.02.2015 lahendi 3-2-1-115-14 punktis 14 avaldatud

seisukohaga, et vandeadvokaadist esindaja puhul on põhjendatud tunnitasu kuni 153 eurot.

Nimekirjas kirjendatud lepinguliste esindajate poolt tehtud töö, kestvus ja maksumus on

esitatud mõistlikus suuruses ja vastavad asjas tehtud toimingutele. Seega tuleb hagejatelt

välja mõista kostja kulud lepingulistele esindajatele kokku 4623,75 eurot (ilma

käibemaksuta).

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejat

tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik