3-14-50138/70 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50138

Haldusasi

AK

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

18.10.2013

vastutusotsuse nr 13-7/220-23 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AK

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Källi Kiik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.07.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.07.2015

otsus haldusasjas nr 3-14-50138 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-50138

2(7)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 15.03.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6061-38 OÜ-le

Eaglesec (alates 08.07.2011 Õigusateljee OÜ; äriregistrist kustutatud 24.04.2015) tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas 18 088,21 eurot ja tulumaksu summas 28 828,43 eurot, s.o kokku

46 916,64 eurot.

OÜ Eaglesec esitas 15.03.2011 maksuotsusele vaide, mille MTA 19.05.2011 vaideotsusega nr

6-1/219-2 rahuldamata jättis.

2. MTA kohustas 18.10.2013 vastutusotsusega nr 13-7/220-23 AK tasuma Õigusateljee OÜ

maksuvõlga summas 38 210,21 eurot solidaarselt Õigusateljee OÜ-ga.

Maksumenetluse käigus tuvastati, et Õigusateljee OÜ kajastas maksustamisperioodil august

2008 kuni aprill 2009 oma raamatupidamisarvestuses kaupade ja teenuste soetamist OÜ-de

Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest väljastatud arvete alusel.

Õigusateljee OÜ tegi nende arvete alusel väljamakseid kokku summas 1 696 870 krooni

(108 449,76 eurot) ning deklareeris sisendkäibemaksu summas 258 845 krooni (16 543,21

eurot). Maksuhalduri arvates ei kinnita arved teenuste ja kaupade soetamist nimetatud

äriühingutelt ning vastavad väljamaksed ei ole seotud arvetel nimetatud teenuste ja kaupade

soetamisega. Väidetavatel tehingupartneritel puudusid töötajad, kes oleksid saanud teenust

osutada. Tööd teostasid tegelikkuses kas Õigusateljee OÜ enda töötajad või tundmatu kolmas

isik. OÜ-d Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest on varifirmad,

millel puudub iseseisev majandustegevus ning mida on kasutatud vaid tegelike tehingute

varjamiseks. Samuti ei ole lubatav sisendkäibemaksu mahaarvamine OÜ-de Mojenn ja Loryal

Ehitus

arvete

alusel,

kuna

need

äriühingud

ei

olnud

arve

esitamise

ajal

käibemaksukohustuslased. OÜ Blesscom arvete alusel deklareeris Õigusateljee OÜ

sisendkäibemaksu osaliselt topelt.

Õigusateljee

OÜ

esitas

käibedeklaratsioonides

valeandmeid,

kajastades

seal

käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil tegelikke tehinguid mittekajastavaid arveid.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Õigusateljee OÜ osales maksupettuses ning rikkus

käibemaksuseaduse (KMS) §-i 24, tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-t 1, § 54 lg-id 2 ja 4.

Õigusateljee OÜ ainus juhatuse liige perioodil 14.09.2006–08.07.2011 oli AK. Samuti oli AK

Õigusateljee OÜ osanik perioodil 14.09.2006–29.06.2011. Maksuvõlg tekkis AK juhatuse

liikmeks olemise ajal. AK korraldas Õigusateljee OÜ raamatupidamist, esitas äriühingu nimel

maksudeklaratsioone ning tegi pangaülekandeid. AK oli teadlik, et OÜ-de Natali-M, Blesscom,

Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest väljastatud arved ei kajasta tegelikke tehinguid

ning tema tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. AK rikkus maksukorralduse

seaduse (MKS) § 85 lg-s 4, TuMS § 51 lg-s 1, § 54 lg-tes 2 ja 4 ning KMS § 27 lg-s 1 ja § 31

lg-s 1 nimetatud kohustusi. Seeläbi on AK tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

juhatuse liikme kohustust tagada Õigusateljee OÜ maksuseadustest tulenevate kohustuste

täitmine.

Maksuhalduri läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud Õigusateljee OÜ

maksuvõlga sisse nõuda, kuna äriühingul puudub vara. Vastutusotsuse tegemise seisuga on

maksuvõla jääk 44 169,04 eurot. 5958,83 euro osas on nõue aegunud, mistõttu nõuab

maksuhaldur vastutusotsusega AK-lt maksuvõlga summas 38 210,21 eurot.

3. AK esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 17.12.2013 vaideotsusega nr 6-

1/1862-2 rahuldamata.

3-14-50138

3(7)

4. AK esitas 03.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.10.2013 vastutusotsuse

tühistamiseks.

1)

Maksuhaldur on lubamatult kasutanud kaebaja suhtes väljendeid „süüline tegevus“ ja

„maksuseaduste tahtlik rikkumine”. Nimetatud terminid on Eesti Vabariigi seaduste järgi

konkreetne tegevus, mis on karistatav ainult karistusseadustiku §-de 3891 ja 3892 alusel. MKS

§ 8, millele vastutusotsuses korduvalt viidatakse, ei räägi maksupettusest. Maksuhaldur ei saa

süüdistada kaebajat maksupettuses ilma jõustunud kohtulahendita, kus oleks tuvastatud kaebaja

vastutus sellise teo eest. Vastutusotsusega rikutakse kaebaja süütuse presumptsiooni. Kaebajal

ei

olnud

vastutusmenetluses

võimalik

esitada

maksuhaldurile

äriühingu

raamatupidamisdokumente ja seeläbi täita oma kaasaaitamiskohustust, kuna ta ei olnud

menetluse ajal enam Õigusateljee OÜ juhatuse liige.

2)

Maksuhaldur on Õigusateljee OÜ raamatupidamises kajastatud arveid analüüsinud

pealiskaudselt. Maksuhalduri seisukoht, et Õigusateljee OÜ tegi tehinguid varifirmadega,

tugineb üksnes oletusele. Maksuhaldur ei ole tõendite alusel tuvastanud, et Õigusateljee OÜ

rikkus seadust. Sellise pealiskaudse menetluse käigus, nagu on praegusel juhul läbi viidud, ja

kus pole isegi üle kuulatud Õigusateljee OÜ tehingupartnerite endiseid ja praeguseid juhatuse

liikmeid, ei ole võimalik tuvastada, et isik on tahtlikult rikkunud maksuseadust.

3)

Vastutusotsuses ei ole analüüsitud, kas Õigusateljee OÜ-lt oleks võimalik maksuvõlga

sisse nõuda. Asjaolu, et vastutusotsuse koostamise seisuga puudub äriühingul vallas- ja

kinnisvara, ei tähenda veel automaatselt äriühingu maksejõuetust. Veel vähem saab sellest

järeldada, et äriühingul puudub majandustegevus.

5. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vastutusotsuse tegemise tingimused olid täidetud. Vaidlus puudub selles, et OÜ

Õigusateljee oli vastutusotsuse tegemise ajal äriregistrisse kantud ning kaebaja oli

vaidlusalustel perioodidel Õigusateljee OÜ juhatuse liige. Samuti oli vastutusotsuse tegemise

ajaks selle aluseks olev maksuotsus jõustunud. Vastutusotsuse tegemisel on MKS § 96 lg-s 5

sätestatu alusel võetud arvesse aegumist ning maksuvõla sissenõudmiseks sooritatud toimingud

vastavad MKS § 96 lg 5 nõuetele ehk enne, kui kaebajalt asuti maksuvõlga sisse nõudma, ei

olnud õnnestunud Õigusateljee OÜ-lt rohkem kui kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda.

Tuvastatud on kaebaja tahtlik tegevus juhatuse liikme kohustuste rikkumisel ning põhjuslik seos

kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Kaebaja väitele, et teda on süüdi

tunnistatud kriminaalõiguslikus mõttes, on vastustaja esitanud põhjaliku seisukoha vaideotsuse

p-des 32 jj. Kaebaja ei ole vastutus-, vaide- ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi asjakohast

argumenti, mis lükkaks ümber maksuhalduri tuvastatud asjaolud.

2) Vastutusmenetluse raames kaebajale edastatud korraldustega ei kohustanud maksuhaldur

kaebajat esitama Õigusateljee OÜ-d puudutavaid raamatupidamisdokumente, vaid teda

kohustati andma teavet Õigusateljee OÜ majandustegevuse ja selle korraldamise kohta kaebaja

juhatuse liikmeks olemise ajal. Samuti kohustati kaebajat andma selgitusi kujunenud maksuvõla

ja selle tasumata jätmise kohta. Kuna kaebaja oli kontrollitaval perioodil vaidlusaluste tehingute

tegemisel Õigusateljee OÜ seaduslik esindaja, siis oli ta isik, kes valdas detailset informatsiooni

väidetavate tehingute tegemise tegelike asjaolude kohta ning ka üldisemalt Õigusateljee OÜ

majandustegevuse ja maksuvõla tekkimise kohta. Eeltoodust hoolimata ei andnud kaebaja

maksuhaldurile asjakohast informatsiooni, jättes kaasaaitamiskohustuse põhjendamatult

täitmata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 28.07.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

3-14-50138

4(7)

1)

Kaebaja ei ole lükanud ümber maksuotsuse ja vastutusotsuse järeldusi maksuvõla

kujunemise kohta, kuigi MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub temal kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Kohus nõustub maksuotsuses ja vastutusotsuses toodud

seisukohtadega. Maksumenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades asus maksuhaldur

põhjendatult seisukohale, et OÜ-de Natali-M, Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow

Invest väljastatud arvetel märgitud isikud ei ole Õigusateljee OÜ-le teenuseid osutanud.

Seetõttu puudus Õigusateljee OÜ-l õigus arvete alusel käibemaksu maha arvata ning nimetatud

äriühingutele tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks,

millelt äriühingul tuleb tasuda tulumaksu. Sisendkäibemaksu arvestamine sellise äriühingu

arvete alusel, kes tegelikult ei ole teenust osutanud, ning nende arvete alusel väljamaksete

tegemine saab olla vaid tahtlik tegevus. Sellest tulenevalt ei olnud maksu määramine osas, mida

kaebajalt nõutakse, vastutusotsuse tegemise ajal aegunud. Täidetud on ka eeldus, et

maksukohustuslaselt endalt ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda kolme kuu jooksul alates

sissenõudmise alustamisest.

2)

Enese mittesüüstamise privileegile tuginemine ei olnud põhjendatud. Privileegi kaitseala

hõlmab üldjuhul füüsilisi isikuid, maksumenetlus aga puudutas juriidilist isikut. Kaebaja väited,

et

teabe ja dokumentide esitamine oleks kahjustanud tema õigusi

võimalikus

kriminaalmenetluses, on paljasõnalised.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. AK palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada.

1)

Maksuhaldur süüdistab kaebajat lubamatult kuriteos (maksudeklaratsioonis ebaõigete

andmete esitamises ehk maksupettuses) ilma jõustunud kohtulahendita. Maksuhaldur rikkus

kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kaebajal ei olnud võimalik esitada

maksuhaldurile Õigusateljee OÜ raamatupidamisdokumente, kuna ta ei ole enam selle

äriühingu juhatuse liige. Halduskohus ei pööranud nendele kaebaja argumentidele mingisugust

tähelepanu. Juriidilistele isikutele laienevad põhiõigused samas mahus, milles nad on seotud

nende juhtorganites tegutsevate füüsiliste isikute õigustega. Maksuhaldur ei kinnitanud

kaebajale, et tema poolt kaasaaitamiskohustuse täitmisel antavate selgituste alusel ei ole

võimalik esitada kriminaalõiguslikku etteheidet ning kasutada kaebaja antud selgitusi kohtus

tema vastu. Sellest tulenevalt on alusetu maksuhalduri etteheide, et kaebaja rikkus

kaasaaitamiskohustust.

2)

Maksuhalduri etteheited Õigusateljee OÜ suhtes tuginevad vaid oletustele. Pole

tuvastatud, et Õigusateljee OÜ rikkus seadust. Maksuõigusrikkumise korral oleks MTA

pidanud algatama väär- või kriminaalmenetluse äriühingu või selle juhatuse liikme suhtes.

3)

MTA ei ole teinud toiminguid, et Õigusateljee OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. Pole

tuvastatud, et äriühing oli maksejõuetu. Kaebajale teadaolevalt on RKO Platvorm OÜ esitanud

MTA-le taotluse tasaarvestada Õigusateljee OÜ väidetav maksukohustus RKO Platvorm OÜ

nõudega Eesti Vabariigi vastu.

8. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. See, et RKO

Platvorm OÜ on esitanud MTA-le taotluse tasaarvestada Õigusateljee OÜ maksukohustus RKO

Platvorm OÜ nõudega Eesti Vabariigi vastu, ei mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust. Äriühingu

maksuvõla tasumine mõjutab seda, kas vastutusotsuse adressaadilt saab edaspidi nõuda

maksukohustuse täitmist, kuid ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks.

3-14-50138

5(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. MTA on 15.03.2011 maksuotsuses (II kd, tl 151-165), maksuotsuse suhtes 19.05.2011

tehtud vaideotsuses (II kd, tl 175-177p) ning 18.10.2013 vastutusotsuses (I kd, tl 9-25) piisavalt

põhjendanud oma seisukohta, et Õigusateljee OÜ oli teadlik, et tehinguid OÜ-dega Natali-M,

Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp ja Harlow Invest ei toimunud, ning pani nende

äriühingute väljastatud võltsarveid oma raamatupidamises kajastades toime maksupettuse.

Samuti leidis MTA, et Õigusateljee OÜ oli teadlik asjaolust, et OÜ-d Loryal Ehitus ja Mojenn

ei olnud arve väljastamise ajal käibemaksukohustuslased. Kohtupraktika kohaselt ei pea

maksuhaldur maksumenetluse ega maksuotsusega tuvastama, et maksukohustuslane osales

maksupettuses, vaid piisab vastava põhjendatud kahtluse näitamisest (Riigikohtu lahendid nr 3-

3-1-34-07 (p 11) ja 3-3-1-15-13 (p 10)). Sellest tulenevalt ei olnud Õigusateljee OÜ-l õigust

eelnimetatud äriühingute väljastatud arvete alusel käibemaksu maha arvata. Võltsarvete

esitajatele tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusest välja viidud rahaks, millelt äriühing

peab maksma tulumaksu. Nõustada ei saa kaebaja seisukohaga, et maksumenetlus viidi läbi

pinnapealselt. Toimikust, sh 15.03.2011 maksuotsusest ja 26.01.2011 kontrollaktist nr 12.2-

3/6061-37 (II kd, tl 125-142), nähtub, et maksuhaldur uuris põhjalikult OÜ-de Natali-M,

Blesscom, Heliport, Tehnobalt Grupp, Harlow Invest, Mojenn ja Loryal Ehitus tausta ning

nende äriühingute esitatud arveid ja muid vaidlusaluseid tehinguid puudutavaid tõendeid,

samuti võttis maksuhaldur selgitused maksukohustuslaselt endalt, Õigusateljee OÜ-lt teenust

ostnud isikutelt, Õigusateljee OÜ töötajatelt ning nende tehingupartnerite esindajatelt, kellega

maksuhalduril õnnestus kontakt saada.

11. AK oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal Õigusateljee OÜ ainus juhatuse liige, kellel oli

kontroll äriühingu raamatupidamise ja arveldusarve üle ning kes esitas äriühingu nimel

maksudeklaratsioone (III kd, tl 31-32). Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik

esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised

asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga

esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu lahend

asjas nr 3-3-1-23-12, p 15). Samuti oli AK äriühingu ainuosanik, mis tähendab, et

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest ning selle kaudu äriühingu maksukohustuse

vähendamisest sai kasu just tema. Ringkonnakohtu arvates pole mõistlikku põhjust kahelda

maksuhalduri seisukohas, et AK oli teadlik sellest, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel ei

ole äriühingul õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksupettuse kahtlus hõlmab kõiki

vaidlusaluseid tehinguid. Seega tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et AK rikkus juhatuse

liikme kohustusi tahtlikult. OÜ Õigusateljee juhatajana oleks AK pidanud kandma hoolt selle

eest, et äriühing tasub maksuvõla, kuid jättis selle kohustuse täitmata. Vastutusotsuse tegemise

eeldused on praeguses asjas täidetud. Ringkonnakohus nõustub vastavate maksuhalduri ja

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

Halduskohus on õigesti märkinud, et tõendamiskoormus on läinud MKS § 150 lg 1 alusel üle

maksukohustuslasele (vt ka Riigikohtu lahendit asjas nr 3-3-1-65-14, p 9). Kaebaja ei ole

vastutus-, vaide- ega ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri

järeldused.

12. Alusetu on kaebaja väide, et vastutusotsuses ei ole analüüsitud, kas maksuvõlga on võimalik

Õigusateljee OÜ-lt sisse nõuda. Vastutusotsuse p-s 3.1 on selgitatud, miks ei ole võimalik

Õigusateljee OÜ-lt kogu maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldur märgib, et Õigusateljee OÜ

pangakonto arestimise tulemusel on maksuvõla katteks laekunud vaid 2747,60 eurot ning

3-14-50138

6(7)

registrisse kantavat vara äriühingul ei ole. Ringkonnakohus lisab, et Õigusateljee OÜ esitas

majandusaasta aruande viimati 2009. aasta kohta. Aruande kohaselt oli ettevõte kahjumis.

Õigusateljee OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 28.12.2011 KMS § 22 lg 3 alusel

(käibedeklaratsioonide esitamata jätmise tõttu) ning äriregistrist 24.04.2015 äriseadustiku § 60

lg 3 alusel (majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu). Seda arvestades ei saa alusetuks

pidada maksuhalduri arvamust, et äriühing on maksejõuetu ja tal puudub majandustegevus.

Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Õigusateljee OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal

piisavalt varasid maksuvõla tasumiseks.

13. Seoses kaebaja väidetega, et vastustaja süüdistab teda kuriteos ilma jõustunud

kohtulahendita, millega kaebaja oleks maksualases kuriteos süüdi tunnistatud, selgitab

ringkonnakohus järgmist. Maksumenetlus haldusmenetlusena on maksusüüteoga seotud

väärteo- või kriminaalmenetlusest täiesti eraldiseisev menetlus. Asjaolu, et isikut ei ole

maksualases väär- või kuriteos süüdi tunnistatud, ei takista tema suhtes maksumenetluse

läbiviimist ja tasumisele kuuluva maksusumma määramist. Maksumenetluse eesmärk erinevalt

kriminaalmenetlusest on tasumisele kuuluva maksusumma määramine ja selle tasumise

nõudmine

maksukohustuslaselt,

mitte

isiku

karistamine.

Kriminaalmenetluses

on

tõendamisstandard kõrgem kui maksumenetluses, kus piisab vaid maksuhalduri põhjendatud

kahtlusest maksupettuse kohta. Samuti tuleb arvestada, et KarS §-s 3891 sätestatud koosseisud

on rangemalt piiritletud kui maksupettusena käsitatavad teod maksuõiguses. Seega võib

maksuhaldur tugineda maksu- ja vastutusotsuses maksupettuse põhjendatud kahtlusele,

sõltumata sellest, kas isiku suhtes on esitatud süüdistus maksualases väär- või kuriteos.

Tegemist ei ole süütuse presumptsiooni rikkumisega, kuna maksupettuses kahtlustamine ei ole

sama, mis isiku käsitlemine kuriteos süüdiolevana. MKS-st ei tulene, et osalemist

maksupettuses (sh teadlikult maksudeklaratsioonis valeandmete esitamist) saab isikule ette

heita vaid juhul, kui ta on mõistetud süüdi maksuõigusrikkumises. Praegusel juhul ei ole

tegemist MKS §-s 41 sätestatud olukorraga, kus isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus

sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo

tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuhaldur heidab

kaebajale ette MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist, mis MKS § 40 lg 1 alusel toob

kaasa kaebaja vastutuse solidaarselt Õigusateljee OÜ-ga, kui kohustusi on rikutud tahtlikult või

raskest hooletusest. Seega tuleb tuvastada isiku süü, kuid seda võlaõigusseaduse § 104 lg-te 3-

5 alusel (MKS § 40 lg 4; Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12, p 14), mitte karistusseadustiku

järgi.

14. AK andis Õigusateljee OÜ maksumenetluses osaühingu esindajana korduvalt seletusi

(07.09.2010 – I kd, tl 188-178p; 24.09.2010 – I kd, tl 179-180p; 22.10.2010 – II kd, tl 5-6;

27.01.2011 – II kd, tl 143-144). Vastutusmenetluses keeldus AK esialgu dokumentide ja ütluste

andmisest, tuginedes MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud vaikimisõigusele. Põhjenduseks tõi AK

tema suhtes võimaliku süüteomenetluse algatamise. Vaidlust ei ole selles, et vastutusmenetluse

ajal ei olnud AK suhtes algatatud süüteomenetlust ning poolte väidetest ei nähtu, et seda ka

hiljem oleks tehtud. Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt

ei ole õigus vaikida absoluutne (08.07.2004 otsus nr 38544/97: Weh vs. Austria, p-d 44-46) ning

seos haldusmenetluses nõutud teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ja

hüpoteetiline (samas, p 56). Juhul, kui puudub käimasolev või kavandatav kriminaalmenetlus

isiku suhtes, ei pruugi olla tegu enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega. Iseenesest ei ole

väljaspool süüteomenetlust keelatud ka vaikimisest järelduste tegemine (samas, p 46).

Ringkonnakohtute väljakujunenud praktika kohaselt saab tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6

eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene uurimis- või

menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust

välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab samuti põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid

3-14-50138

7(7)

võidakse tema süüdistamiseks kasutada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2011 otsus nr 3-

10-33, 09.09.2011 otsus nr 3-10-3398, 12.10.2011 otsus nr 3-11-495; Tartu Ringkonnakohtu

26.05.2009 otsus nr 3-08-1090, 10.11.2009 otsus nr 3-09-334 ja 07.05.2010 otsus nr 3-09-

1248). Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe

ja dokumentide esitamise nõudmisele (Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2011 otsus nr 3-11-495,

p 19). Seega ei saa isik keelduda MKS § 64 lg 1 p 6 alusel igasuguste dokumentide ja selgituste

andmisest, iseäranis olukorras, kus maksuhaldur ei olegi veel konkreetseid küsimusi esitanud.

Eeltoodut selgitas maksuhaldur kaebajale juba ka 06.09.2012 kirjas nr 13-7/220-4 (II kd, tl 186-

188), vastutusotsuses (p 8) ja 17.12.2013 vaideotsuses (I kd, tl 36-39).

15. Mis puutub kaebaja väitesse, et tal ei olnud juurdepääsu Õigusateljee OÜ

raamatupidamisdokumentidele, siis nähtub toimikust, et maksuhaldur ei kohustanudki kaebajat

esitama Õigusateljee OÜ raamatupidamisdokumente, vaid üksnes andma teavet ja selgitusi

(10.07.2012 korraldus nr 13-7/2201 – II kd, tl 178-179; 07.09.2012 korraldus nr 13-7/220-5 –

II kd, tl 189-191; 14.11.2012 korraldus nr 13.7/220-10 – II kd, tl 200-202). 10.10.2012 kirjas nr

13-7/220-7 (II kd, tl 194-195) märkis maksuhaldur, et kaebajal on võimalik maksuhalduri juures

tutvuda Õigusateljee OÜ kontrollitoimikuga. Vastutusotsuse (p 6) kohaselt võimaldati AKl

saada CD-l koopiad kogu kontrollitoimikust. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud

kontrollitoimikuga tutvuda.

16. Eeltoodut arvestades on põhjendamatud kaebaja väited kaasaaitamiskohustuse täitmise

võimatuse kohta. Samas tuleb märkida, et praegusel juhul ei olnud maksu määramise aluseks

asjaolu, et kaebaja keeldus vastutusmenetluses teabe ja selgituste andmisest. Seega kokkuvõttes

ei mõjuta hinnang sellele, kas kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust või mitte, vastutusotsuse

õiguspärasust.

17. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et RKO Platvorm OÜ taotlus tasaarvestada

Õigusateljee OÜ maksuvõlg RKO Platvorm OÜ nõudega riigi vastu, ei mõjuta vastutusotsuse

õiguspärasust. Kui maksuhaldur on kontrollinud RKO Platvorm OÜ nõude õigustatust ning

aktsepteerib tasaarvestust, mille tulemusel loetakse maksukohustus täidetuks, siis ei saa

maksuhaldur enam nõuda kaebajalt maksuvõla täitmist (MKS § 105), kuid see ei ole

vastutusotsuse tühistamise aluseks.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad AK apellatsiooniastme menetluskulud

(riigilõiv 750 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole taotlenud

menetluskulude hüvitamist, mistõttu ka MTA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda

kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks