2-14-53394/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-53394

Tsiviilasi

Korteriühistu

Outokumpu

hagi

OÜ

Marselin

(likvideerimisel) vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2833 eurot 24 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. aprilli 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Outokumpu 7 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2016. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Korteriühistu

Outokumpu

(registrikood: 80258115); volitatud esindaja Maksim

Fedotov

Vastustaja

(kostja):

OÜ

Marselin

(likvideerimisel)

(registrikood: 10228483); volitatud esindaja Maris Merilo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Korteriühistu

Outokumpu

apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 28. aprilli 2015 otsus osas,

millega maakohus jättis Korteriühistu Outokumpu 7 hagi

OÜ Marselin (likvideerimisel) vastu hooldustasu ja

küttekulu nõude osas rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

Korteriühistu

Outokumpu

hagi

OÜ

Marselin

(likvideerimisel)

vastu

hooldustasu

ja

küttekulu

väljamõistmise osas. Mõista OÜ-lt Marselin Korteriühistu

Outokumpu 7 kasuks välja majandamiskulude, s.o

hooldustasu ja küttekulu, võlgnevus perioodi jaanuar 2011

kuni mai 2014 eest 2833 (kaks tuhat kaheksasada

kolmkümmend kolm) eurot 24 (kakskümmend neli) senti.

4. Jätta

menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus

OÜ Marselin (likvideerimisel) kanda.

5. Rahuldada Korteriühistu Outokumpu 7 avaldused maa-

ja

ringkonnakohtus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista OÜ-lt Marselin

(likvideerimisel) Korteriühistu Outokumpu 7 kasuks

menetluskuluna välja 1506 (üks tuhat viissada kuus) eurot

95 (üheksakümmend viis) senti (ilma käibemaksuta), s.o

riigilõiv 550 eurot, lepingulise esindaja kulu 945 eurot ning

koopiakulu 11 eurot 95 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu Outokumpu 7 (hageja) esitas 19. juunil 2014 hagi OÜ Marselin

(likvideerimisel) (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja

korteriühistu liige ja korteri asukohaga Kohtla-Järve, Outokumpu 7–196 omanik. Korteriühistu

liikmena on kostja kohustatud igakuiselt tasuma osutatud kommunaalteenuste eest ja kandma

korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Esimesed võlgnevused tekkisid aastal 2002, alates

2003. aastast ei tasu kostja arveid ega tee midagi oma võla kustutamiseks.

Hageja nõuab võlga vaid viimase 3 aasta eest. Kostja võlgnevus 1. juuni 2014 seisuga on 2833

eurot 24 senti. Kostja ei ole esitanud võlgnevuse osas ühtegi vastuväidet. Tasu keskkütte eest

arvestas hageja vastavalt põhikirja p-le 3.2.8.2 ja kommunaalteenuste osutaja poolt esitatud

arvetele. Tariife kehtestavad tarnijad, mitte hageja. 26. mai 2011 üldkoosolekul otsustati

kinnitada elamu hooldustasu ühe ruutmeetri eest 0 eurot 42 senti. Kostja ei ole täitnud hageja

põhikirja p 3.2.11 ja 3.2.7. Hageja arvestab viiviseid korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi

0,07% maksmata jäänud summalt päevas.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Nõue ei ole tõendatud, hageja ei ole esitanud dokumente, millest

oleks tuvastatav nõude tekkimise aeg, alus, suurus jms. Hageja nõue on ebaselge, sest ei ole

tuvastatav, mis on põhi- ja mis on kõrvalnõue. Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja

võimalik põhjendatud nõue kostja vastu ei saa olla tekkinud enne 19. juunit 2011, st enam kui

kolm aastat enne hagiavalduse esitamist. Aegumistähtaegasid arvestades ei saa arvete nr

0611/196 – 0514/196 alusel tekkinud nõue olla suurem kui 2467 eurot 90 senti. Hageja ei ole

tõendanud kuidas ja mille alusel on kujunenud esitatud arvetel kajastatud kütte, hooldustasu ja

abonenttasude suurused.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 28. aprilli 2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena lepingulise esindaja

kulud 600 eurot.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on

kostja jätnud majandamiskulud tasumata, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma

kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise

kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse

(KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Hageja nõutud tasud on KÜS § 151 lg 1 mõttes

majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest

tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast.

Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu

majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Juhul kui korteriühistus

ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat

regulatsiooni, tuleb tõendada, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja

mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala,

kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma

liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult

ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest

tasuma (Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14).

Hageja ei ole tõendanud korteriühistu majandamiskulude suurust tervikuna ja kui suur oli kostja

osa sellest. Hageja pole suutnud korrektselt välja tuua perioodi, mille eest võlgnevust nõutakse,

väites üldsõnaliselt, et kostja ei tasu arveid alates 2003. aastast, kuid hageja nõuab võlgnevust

ainult viimase 3 aasta eest. Toimiku materjalide kohaselt (I kd, tl 8–11) on võlgnevus tekkinud

juba enne 2011. Hageja ei ole tõendanud milliste kuude eest ja kui palju tervikuna pidi hageja

keskkütte eest teenuse osutajale tasuma, kuidas jaotati nõutav tasu korteriomanike vahel ja

milline oli kostja osa sellest. Eeltoodu alusel pole võimalik võtta seisukohta ka kostja aegumise

vastuväite osas. Maakohus nõustus kostjaga, et arvelduste tabel ja kliendikaart ei tõenda

võlgnevuse olemasolu. Võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust ei tõenda ka

hageja esitatud arved. Hageja põhikirja p-de 3.2.7. ja 3.2.8.2. kohaselt ei ole kehtestatud

KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni ja hageja pidi

tõendama, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja

kostja eluruumi pindala. Hageja seda välja toonud ja tõendanud ei ole.

4. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses puudub TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus, mistõttu mõistis

maakohus menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja ilma käibemaksuta, s.o 600 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi või alternatiivselt tühistada

maakohtu otsus ning saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Hageja palub mõista

kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 2833 eurot 24 senti.

Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas hageja ammendavad andmed kostjal lasuva võla kohta,

esitatud dokumentides (korteriühistu põhikiri, esitatud arved ja raamatupidamisdokumendid)

sisaldus ammendav info viiviste suuruse ja viiviste arvestamise korra kohta.

Maakohtu järeldus, et hageja ei osanud märkida, millise perioodi eest ta võlga nõuab, on

vastuolus asja materjalidega. Hageja selgitas, et kostjal tekkis võlg alates 2002. aastast.

2003. aastast alates lõpetas kostja arvete tasumise üleüldse. Kuna oma nõuete suuruse

määramisel pidi hageja arvestama aegumistähtaegu, piirdus ta vaid nende võlanõuetega, milles

ei ole aegumistähtaeg saabunud, ehk palus välja mõista kostjalt võlgnevus viimase kolme aasta

eest enne hagiavalduse esitamist.

Maakohus ei arvestanud asjaolu, et kostja tunnistas temal võlgnevuse olemasolu summas 2467

eurot 90 senti ja oli nõus kompromisskokkuleppe sõlmimiseks. Maakohus oleks pidanud

rahuldama hageja nõude kostja poolt tunnistatud võlasumma ulatuses.

Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse. Kui kohtukulude jaotus jääb muutmata, vaidleb

hageja selle suurusele vastu. Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud on 200 eurot.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Vastuväite kohaselt ei ole hageja nõuet tõendanud ning nõue on ebaselge. Maakohus on

4. septembril 2014 edastanud pooltele selgituskirja (I kd, tl 78), milles selgitas hagejale tema

tõendamiskoormist ja seda, et nõude tõendamiseks peab ta TsMS § 230 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1

järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus,

mille eest tasumist nõutakse. Alles seejärel saab kostja anda oma seisukoha sellele, kas ta

vaidleb hageja nõuetele tervikuna vastu või tunnistab oma võlga mingit liiki majandamiskulude

või mingi ajavahemiku osas. Hageja ei ole kohtu poolt nõutud dokumente esitanud.

Hageja ei esitanud viivise arvestust. Hageja ei saa eeldada, et kohus hakkab hageja eest

arvutama välja kostja väidetava kohustuse suurust, otsides hageja esitatud protokollidest ja

väljavõtetest viiteid viiviste suurusele, korteriomandi suurusele, kommunaalteenuste pakkujate

kehtestatud tariife.

Hageja on küll käsitlenud hagi esitamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1

tulenevaid nõude aegumise tähtaegasid, kuid on sellele vaatamata esitanud oma nõude

tõendamiseks ka vanemad kui 3 aastat arved.

Kostja ei ole võlgnevust tunnistanud ning hageja kostja omaksvõtule tuginev käsitlus on

meelevaldne. Kostja vaid nentis, et hageja nõude olemasolu korral ning aegumistähtaegasid

arvestades ei saa hageja poolt esitatud arvete nr 0611/196 – 0514/196 alusel tekkinud nõue olla

suurem kui 2467 eurot 90 senti.

Kostja menetluskulud maakohtus on mõistlikud ja põhjendatud.

EDASPIDINE MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

7. Ringkonnakohus selgitas 26. jaanuaril 2016 toimunud kohtuistungil, et maakohus on

rikkunud menetlusõigust, jättes pooltele selgitamata, kuidas on menetluses jaotatud

tõendamiskoormis, mida peab hageja, arvestades kostja vastuväiteid, tõendama. Maakohus ei

ole hagejale selgitanud tema kohustusi lähtuvalt kostja vastuväitest. Korteriühistul tuleb kohtule

esitada teenuse osutaja poolt korteriühistule esitatud arved. Hageja peab tõendama, kuidas

kostjale esitatud arved on kujunenud.

Hageja esitas 16. veebruaril 2016 hagejale soojuse eest esitatud arved ning lepingu teenuse

osutamise kohta majavalitsejaga.

Kostja vaidles 21. märtsi 2016 dokumendis hageja nõuetele vastu. Kostja leidis, et maakohus

on 4. septembril 2015 selgitanud pooltele tõendamiskoormist ja ei ole rikkunud

menetlusõigusnorme. Puudub selgitus, miks hageja ei saanud 16. veebruaril 2016 esitatud

arveid esitada maakohtu menetluses, kui nii kostja kui ka maakohus on hageja

tõendamiskoormise täitmata jätmisele selgelt hageja tähelepanu juhtinud ning tõendite

esitamise vajadust selgitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja nõude hoodlustasu ja küttekulu

väljamõistmise osas rahuldamata ning teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega

rahuldab hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude

võlgnevuse 2833 eurot 24 senti. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja 1506 eurot 95 senti.

Esmalt hindab ringkonnakohus kostja vastuväidet nõude aegumise osas. Seejärel võtab

ringkonnakohus seisukoha hageja nõude põhjendatuse ja tõendatuse osas.

9. Hageja esitas 19. juunil 2014 hagi kostja vastu majandamiskulude väljamõistmiseks

KÜS § 151 lg 1 alusel. Maakohus leidis õigesti, et korteriomaniku kaasomandi majandamise

kulutuste tasumise kohustus tuleneb KOS § 13 lg-st 1. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest

(I kd, tl 35–76) on hageja nõudeks perioodil jaanuar 2011 – mai 2014 tekkinud võlgnevus.

Kostja leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud TsÜS § 146 lg 1 järgi. Kui hagejal on

põhjendatud nõue kostja vastu, siis ei saa see nõue olla tekkinud enne 19. juunit 2011, s.o enam

kui kolm aastat enne hagiavalduse esitamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsÜS § 146 kohaldamine käesoleval juhul õige.

Majandamiskulud KÜS § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.

Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul ettenähtud ühiste kulude jaotamises selliselt, et

korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt (iga kuu) (hageja põhikirja p-

d 3.2.7. ja 3.2.8., I kd, tl 129). Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus,

tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste

täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise

nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku

kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav

nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr

3-2-1-174-11, p 11).

TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ning

nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub

sissenõutavaks korteriühistu poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel. Hageja

arvetel on maksetähtpäevaks märgitud arve väljastamise kuule järgneva kuu viimane kuupäev.

Hageja nõuab võlgnevust alates jaanuarist 2011, s.o arve nr 0111/196 alusel (I kd, tl 35).

Nimetatud arve maksetähtaeg on 28. veebruar 2011. Seega algas sellest arvest tuleneva nõude

aegumistähtaeg 31. detsembril 2011 ja korteriühistul on aega võlanõudega kohtusse pöörduda

kuni 31. detsembrini 2014. Hageja pöördus kohtusse 19. juunil 2014, seega õigeaegselt.

Selline aegumistähtaja arvutamine on kooskõlas ka TsÜS § 147 lg 3 teise lausega, mille

kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

10. Hageja nõue koosneb hooldustasu, kütte ja abonenttasu võlgnevusest. Kuigi hageja on

selgitanud, kuidas ta on viiviseid arvestanud, ning nõude aluseks olevatel arvetel on märgitud

viivis varasemate perioodide eest, ei tulene tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks nõudnud

viivist vaidlusaluste arvete tasumisega viivitamise eest. Õige on ka kostja vastuväide, et hageja

ei ole viivise arvestust kohtule esitanud.

Hageja nõue hooldustasu osas tuleneb hageja 26. mai 2011 üldkoosoleku otsuse p-st 5, millega

üldkoosolek otsustas kinnitada hooldustasuks ühe ruutmeetri kohta 0 eurot 42 senti (I kd, tl 12).

Üldkoosoleku otsus on kehtiv ning on korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (KÜS

§ 13 lg 4).

Vaidlust ei ole, et kostjale kuuluva korteri suurus on 54,9 m2 (I kd, tl 16). Seega on kostja

igakuine hooldustasu 54,9*0,42=23,058, ehk ümardatuna arvetel märgitud 23 eurot 06 senti.

Hageja nõuab hooldustasu perioodi jaanuar 2011 – mai 2014 eest, s.o 41 kalendrikuu eest.

Kostja esindaja on kinnitanud ringkonnakohtu istungil, et kostja ei ole nõutud perioodil

majandamiskulusid üldse maksnud (I kd, tl 182). Seega on kostja kohustus hooldustasu osas

perioodi jaanuar 2011 – mai 2014 eest 945 eurot 46 senti (23,06*41) ning see tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

11. Hageja nõuab kostjalt küttekulu ja abonenttasu väljamõistmist.

KÜS § 151 lg-st 1 ja hageja põhikirja p-dest 3.2.7. ja 3.2.8. lähtudes tuleb korteriomaniku

majandamiskulu tasumise kohustuse arvutamisel lähtuda korteriomandi üldpinna osast maja

korterite kogupinnas.

Vastavalt kohtunõudele on hageja 16. veebruaril 2016 esitanud soojusteenuse pakkuja, s.o

VKG Soojus AS-i poolt vaidlusalusel perioodil, s.o jaanuar 2011 – mai 2014 eest esitatud arved

hagejale osutatud soojusteenuse eest (II kd, tl 9–68). Kostja ei ole arvetele sisulisi vastuväiteid

esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt kostjale esitatud arved kooskõlas

soojusettevõtte poolt esitatud arvete üldsumma ja kostja korteri üldpinna suhtega. Sellest

tulenevalt tuleb hageja nõue küttekulu perioodi jaanuar 2011 – mai 2014 eest summas 1896

eurot 33 senti väljamõistmiseks rahuldada.

Hageja esindaja ei suutnud ringkonnakohtu istungil selgitada, mida täpselt tähendab arvetel

märgitud abonenttasu ning mille alusel seda nõutakse (I kd, tl 182). Abonenttasu maksmise

kohustust ja selle suurust ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul ka 16. veebruaril 2016 esitatud

1. novembri 2009 teenuse osutamise leping (II kd, tl 69–70). Seega tuleb hageja abonenttasu

nõue jätta rahuldamata.

12. Hageja põhjendatud ning aegumata nõue moodustub hooldustasu nõudest 945 eurot 46 senti

ning küttekulu nõudest 1896 eurot 33 senti, s.o kokku 2841 eurot 79 senti (945,46+1896,33).

Seega on hageja arvestuslik nõue hageja tsiviilasjas esitatud nõudest suurem. Hageja nõue

koosnes hooldustasu, küttekulu ja abonenttasu nõudest. Kohus jätab hageja abonenttasu nõude

rahuldamata ning rahuldab hagi hooldustasu ja küttekulu väljamõistmise osas hagis ja

apellatsioonkaebuses nõutud ulatuses, s.o 2833 eurot 24 senti.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega maakohtu poolt selgitamiskohustuse täitmise

kohta.

Maakohus on 4. septembri 2014 selgituskirjas märkinud, et hageja peab tõendama, kui suured

olid tervikuna majandamiskulu mingis ajavahemikus, mille eest tasu nõutakse ning seejärel on

kostjal võimalik võtta seisukoht, kas ta vaidleb hagile vastu või võtab võla täielikult või osaliselt

õigeks. Selgituskirjas märkis maakohus, et hageja esitas koos arvamusega täiendavad tõendid,

mistõttu andis maakohus kostjale tähtaja oma seisukoha esitamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul võis hageja maakohtu selgituskirjast tuletada, et tema on omalt

poolt vajalikud tõendid esitanud ning edaspidi lasub kostjal kohustus oma vastuväiteid

tõendada.

14. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse

ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS

§ 173 lg 3). Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi ning apellatsioonkaebuse

rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Hageja menetluskulud maakohtus (I kd, tl 136–142) on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275

eurot ning lepingulise esindaja kulu 645 eurot (ilma käibemaksuta), s.o kokku 920 eurot ning

ringkonnakohtus (II kd, tl 4–8) 736 eurot 95 senti, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

275 eurot, lepingulise esindaja kulu 450 eurot ning dokumentide koopia kulu 11 eurot 95 senti.

Kostja leidis, et hageja apellatsiooniastme menetluskulud on ebamõistlikult suured,

apellatsioonkaebuse koostamise kulu ei saanud ületada 2 tundi. Dokumentide kopeerimise

arvest nr 1639 ei ole võimalik tuvastada, et koopiad on tehtud tsiviilasja tarbeks. Kuivõrd

kostjale ei ole paberkandjal ühtegi hageja dokumenti edastatud, ei ole koopiakulu põhjendatud.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on menetluskuluks muuhulgas ka riigilõiv. Seega on

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 (I kd, tl 15) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 275

eurot (I kd, tl 161), s.o kokku 550 eurot, põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 175 lg-st 1,

hinnates kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ilma

käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on

mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta

(vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja

vajalik hageja lepingulise esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 945 eurot (ilma

käibemaksuta) ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus jätab

maakohtu põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata hageja lepingulise esindaja ajakulu

menetluskulude

nimekirja

koostamisele.

Tegemist

ei

ole

õiguslikult

keeruka

menetlusdokumendiga ning menetlusosaline oleks saanud selle koostamisega ise hakkama.

Ringkonnakohus vähendab hageja lepingulise esindaja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu

ning loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei

olnud tegemist keeruka vaidlusega ning esindajal ei pidanud apellatsioonkaebuse koostamisele

kuluma rohkem kui 3 tundi. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulu maa- ja

ringkonnakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et koopiakulu ei ole põhjendatud. TsMS § 340

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad

esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu

ärakirjadega. Hageja esitas 16. veebruari 2016 menetlusdokumendi koos lisadega paberkandjal

ning on täitnud TsMS § 340 lg-s 1 kehtestatud nõude ärakirjade arvu suhtes. Koopia eest

esitatud arvest nr 1639 (II kd, tl 8) nähtub, et tehtud on 120 koopiat. Nimetatud kogus vastab

hageja poolt esitatud soojusettevõtja poolt esitatud arvete kogusele arvestatuna TsMS § 340

lg-s 1 sätestatud ärakirjade arvuga. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et tema ei ole

paberkandjal dokumente saanud. See ei vabasta kostjat menetluskulude kandmise kohustusest.

Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtu

menetluses 1506 eurot 95 senti, s.o riigilõiv 550 eurot, lepingulise esindaja kulu 945 eurot ning

koopiakulu 11 eurot 95 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke