3-15-2900/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2900

Haldusasi

Valli OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse

nr 1557-k tühistamiseks kaebajat puudutavas osas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja –Valli OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Veljo

Viilol, seadusjärgne esindaja Valentina Kaseorg, volitatud

esindaja Taavi Viilol

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Avalikul kohtuistungil 02. märtsil 2016

1. Jätta Valli OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. mail 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-15-2900

2(25)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k (tl 19-20 ) ettekirjutused

üheksale ettevõtjale, teiste hulgas Valli OÜ (p 1.7) ning kohustas neid viima oma tegevuse

korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse

seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

1.1.

Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Valli OÜ-d lõpetama korralduse

punktis 1 märgitud müügikohas (Tallinn, Müürivahe tn 14/16/Suur-Karja tn

18/Vabaduse väljak 2 „Valli baar“) majandustegevusena alkohoolse joogi müük

kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01:00 -

05:00.

1.2.

Korralduse punktiga 2.2 kohustati lõpetama korralduse punktis 1 märgitud

müügikohtades majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja

meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel

00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02:00 - 05:00.

1.3.

Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.2015.

1.4.

Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel

20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel

27.11.2015 tuli tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel

04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku

korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete

olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni nende

müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl

00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p

5.1) ning toitlustamise (sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi

pakkumise (sh muusika edastamise) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja

puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni (p 5.2). Korraldusega

rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.02. ja 24.06. (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni

majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui

20.03.2016 (p 7).

1.5.

Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse

seaduse (HMS) §d 4– 6 ja § 53; KorS § 28, § 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42,

§ 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Korralduses

kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse

lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi

asjaolusid ja nimetatud dokumente.

1.6.

Korralduse kohaselt selle lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas on esitatud

järgmised põhjendused.

1.6. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenev põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole

absoluutne, vaid lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st piisab igast mõistlikust põhjusest

selle piiramiseks seaduse alusel. PS § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste

Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud

saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on

korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

3-15-2900

3(25)

(EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste

tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis

ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) §

36 lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi

müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule

on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide

tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute

vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse

korraldamisel üldist keeldu häirida teisi isikuid ja kahjustada vahetus läheduses elavate või

pidevalt viibivate isikute huve. (KorS § 55, § 56 lg 1, KaubTS § 4 lg 1 p 12) ja järgima

majandustegevuse nõudeid (MsüS § 6 lg 5). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on

majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise

vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43

lg 1) või keelata (MsüS § 36). Avaliku korra ja majandustegevuse nõuete järgimise tagamine

on olulisemad hüved etetvõtlusvabaduse teostamisest ettevõtjale sobival viisil.

1.6.2. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste

eesmärkide

tagamiseks.

Tallinna

vanalinn

on

osaks

UNESCO

maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus

elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse põhimõtteks on ka

muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute

kasutusviiside väljatõrjumine.

1.6.3. Erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja

ettevõtjad (v.a OÜ Valli) ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha

kauplemisaegu ega oma majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad

täitnud oma tegevuse korraldamisel hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv.

Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal põhjusel, et seal asub

rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on avatud

varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult

väikesel alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning

õigusrikkumiste vahel on põhjuslik seos, mida kinnitab ka Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine

vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt alkoholijoobes

õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele.

1.6.4. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda

puudutavate ning isikute õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra

rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega. Arvestades rikkumiste

rohkust ja mõju isikute õigustele on ettekirjutus alkoholimüügi aegade

lühendamiseks põhjendatud ja vajalik. Ettevõtjatele on tehtud ettepanekuid

korraldada oma tegevust vähem häirival viisil (panustades enam toidukultuuri;

teha müra tõkestavaid töid, muuta alkohoolse müügi või lahtiolekuaegasid).

Abinõud, mida ettevõtjad on olnud nõus rakendama, ei ole aidanud. Võrdluseks

ei esine sarnaseid probleeme näiteks Vene tänaval või Raekoja platsil.

1.6.5. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud

turvatöötajad ei ole suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside

poolt tekitatavat müra. Arvestades kõnealuses piirkonnas avaliku korra

rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat mõju piirkonnale ja seal

viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi lõpetamiseks

korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Alkohoolsete jookide

3-15-2900

4(25)

jaemüügi piiramine avalikku korda tagava abinõuna tuleneb ka alkoholiseaduse

(AS) § 36 lgst 1 ja §-st 42. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei

motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning

müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on

põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist

korralduses märgitud aegadel. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt

erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud

väiksemad.

1.6.6. Valli OÜ tegevust müügikohas Valli baar piiratakse alkohoolse joogi

müügi osas senisega võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra

ja puhkepäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra, toitlustamist ja

meelelahutusprogrammi edastamist tööpäevadele eelnevatel öödel ühe tunni

võrra.

1.6.7. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist

ja meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl

05.00-st. Samuti ei kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik

jätkata majandustegevust teisi isikuid vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides

sätestatud nõudeid.

1.6.8. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda

ettevõtlusvabaduse argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival

viisil ning tõsta ärilised motiivid kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas

tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised ettevõtjad, kes on suutnud korraldada

oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil, sh rakendada oma

tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik,

restoran Mekk ja Savoy baar). Tõsiseltvõetavad ei ole ettevõtjate viited töötajate

koondamisele ja müügikohtade sulgemisele. 1.6.9. Liikluskorralduse muutmine

Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi.

Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi.

Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda.

1.6.10. Ebavõrdse kohtlemise argument võrreldes teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega

ei õigusta tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Faktilised asjaolud

mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega.

Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja

rakendab kohaseid abinõusid.

1.6.11. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks

ja kaitstavaks hüveks ei ole Tallinna propageerimine turismikohana, kus on võimalused

vaba aja veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline,

et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju,

kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses

nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja

muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste

vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust.

Turvalisus ja parem heakord soodustavad ka linna atraktiivsust turismikohana.

1.6.12. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel,

mis kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad

kellaaegu, mil teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad.

Ettevõtjate majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on

3-15-2900

5(25)

tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks,

kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele

ettekirjutustest leebemaid meetmeid.

1.6.13. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile

Hollywood (Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need

jätta esialgu kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud

sellest, et turvaettevõtja teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised

ettevõtjad on püüdnud lahendada intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks

tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku

linnaruumi ja klubi vahel, sh suitsetamise eesmärgil. Vana-Posti tn 8 hoones ei asu

eluruume ja see ei külgne ehituslikult teiste vanalinna ehitistega, mis vähendab

hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi

lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi avaliku korra

tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud

külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud

kellaaegadel kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel

on võimalik kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter

on laiem. Kui aga ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid

rikkuma, võidakse algatada uus haldusmenetlus.

1.6.14. Kui

ettevõtjad

ei

täida

ettekirjutusi,

peatab

linnavalitsus

nende

majandustegevuse tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.2016. Linnavalitsus

tunnistab korralduse konkreetse ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS §

43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse peatamise alused on ära langenud. Kui

majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub

linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse keelamist MsüS § 36 alusel.

Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse peatamise otsuse

ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on kõrvaldatud

ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja majandustegevuse

lõpetamine, vaid kõnealuses piirkonnas tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse

nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, teiste isikute õiguste kaitse ja selleks vajalike

abinõude kohaldamine.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 19.11.2015 Valli OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks.

Kohus rahuldas 19.11.2015 määrusega Valli OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Valli OÜ-d puudutavas osas kuni

lõpplahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.

3. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate

ülekuulamiseks kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks

kaasatud haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (tl 87–95). Kaebaja on

esitanud täiendavad seisukohad 26.02.2016

4. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab järgmist.

3-15-2900

6(25)

5.1. Vastustaja ei ole 21.10.2015. a korralduses sisuliselt tuvastanud ega tõendanud et

korralduse ja selle põhjenduse aluseks olevad faktilised asjaolud kaebaja puhul

esinevad ja on põhjuslikus seoses korralduses välja toodud väidetavate avaliku

korra rikkumiste ja elanikke häiriva müraga. Korralduses, korralduse seletuskirjas

ning seletuskirja lisas esitatud faktilised asjaolud ja nimetatud dokumendid ei anna

alust kaebaja suhtes piirangute rakendamiseks.

Haldusmenetluses tuvastatud asjaolud ilmestavad väidetavaid avaliku korra rikkumisi ja

elanikke häiriva müra tekitamist Suur-Karja tn-l, mida pole võimalik seostada kaebaja

tegevuskohaga. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt puudutab põhiosa kaebusi ja etteheiteid

Suur-Karja 4 asuvaid tegevuskohti. Erinevates tõendites märgitakse just Suur-Karja tänavat kui

rahvahulkade kogunemiskohta. Teiste ettevõtjate osas tuvastatud rikkumistele ei saa kaebaja

puhul tugineda.

Kaebaja müügikoha sissepääs asub Müürivahe tn-l ega seostu faktiliselt Suur-Karja tänavaga

(olles korralduse adressaatide tegevuskohtadest selles osas ainuke). Nii kaebaja postiaadress

kui ka tegevuskoha aadress on Müürivahe tn 14. Müürivahe tn erinevust Suur-Karja tn-l

toimuvast kinnitab, et vastustaja ei ole korraldusega teinud ettekirjutust ega tuvastanud avaliku

korra rikkumiste olemasolu meelelahutusasutuse Reval Cafe puhul (sissepääs kaebaja

tegevuskoha sissepääsu kõrval) ning baari Must Puudel (Vabad Kohvimeistrid OÜ) suhtes

(aadressil Müürivahe tn 20, tegevuskoht asub Suur-Karja tn-ga ristmikust orienteeruvalt sama

kaugel kui kaebaja tegevuskoht).

5.2. Kaebaja tegevuse suhtes pole tuvastatud objektiivset müra normtaseme rikkumist,

kaebaja on oma müügikohas lasknud 31.10.2006 viia läbi tegevuskoha

müratasemete mõõtmised ning laskis 07.05.2007 paigaldada tegevuskoha laele

täiendava heliisolatsiooni. Kaebaja tegevuskoht ei ole avatud varajaste

hommikutundideni, kõige hilisem sulgemisaeg on 02.00. Kaebaja kliendid on

küpses eas isikuid, kes selgelt eristuvad vanalinna pidutsema tulnud noortest.

5.3. Vastustaja ei ole korralduses tuvastanud ega tõendanud, et kaebaja

majandustegevus põhjustaks kolmandatele isikutele olulist kahju või kannatusi,

põhjustaks avalikku korra ja avalikus kohas käitumise üldnõuete ning heakorra

rikkumist. Pelgalt hoolsuskohustuse rikkumine kaebaja poolt ettevõtte tegevuse

korraldamisel ei anna alust kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramiseks

5.4. Korralduse üks eesmärk on kaitsta Tallinna vanalinna kui UNESCO

maailmapärandi

mainet

ja

säilitada

vanalinna

atraktiivsus

väärika

turismiobjektina. Kaebaja tegevuskoht on tunnistatud meelelahutusasutusena

muinsuskaitse all olevaks ehk osaks Tallinna vanalinna kultuuripärandist. Seega

pole põhjendatud piirata nimetatud eesmärgi saavutamiseks juurdepääsu kaebaja

tegevuskohale.

5.5. Kaebaja ei nõustu korralduse seletuskirja p-s 1.2 seisukohaga, et viidatud

meediakajastuse põhjal saab järeldada, et Suur-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti

tänavate

piirkonnas

asetleidvad

õigusrikkumised

on

üldteada

asjaolu.

Meedikajastus on sageli valikuline ning asjaolusid ei tuvastata piisava

täpsusastmega ning need ei käsitle kaebaja tegevuskoha õigusrikkumisi.

5.6. Vastustaja korraldus on õigusvastane HMS § 54 järgi. Vastustaja pole järginud

HMS § 56 lg-s 1 sätestatud haldusakti põhjendatuse ja lg-s 3 sätestatud kaalutluste

esitamise nõuet kaebaja suhtes. Tulenevalt kaebaja tegevuskoha väiksusest,

võrreldes teiste baaridega, on seal võimatu suurel hulgal inimestel koguneda ja

3-15-2900

7(25)

kaebajal neid kõiki teenindada (kaebaja tegevuskohas klientidele avatud ruumi

suurus on 51,84 m2, pindala kokku on orienteeruvalt 64 m2 , baaripukke 21).

Kaebaja tegevuskohal pole kõige kriminogeensema öise peokoha kuvand (sh

meediakajastuste järgi).

5.7. Vastustaja pole kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramisel järginud ettekirjutuse

kohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet (HMS § 3 lg 2). Ettevõtja

suhtes sedavõrd piiravate meetmete kohaldamist ei õigusta ka Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktika kodu puutumatuse kohta, vaid isikute kaitsmiseks

müra ja muude kahjulike mõjutuste eest tuleb arvestada riive intensiivsust ja

erinevaid huve.

5.8. Piiravat meedet saab kavandatud eesmärgi suhtes pidada sobivaks kui see vastab

soovile saavutada see eesmärk järjepidevalt ja süstemaatiliselt. See eesmärk ei ole

saavutatav, kui võimaldatakse jätkata alkoholi müüki kaebaja lähinaabruses

tegevuskohtades, mis mahutavad oluliselt rohkem kliente ja on avatud kauem kui

kaebaja müügikoht (Reval Cafe ja ööklubi Club Hollywood). Kaebajale ei ole

eelnevalt tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi ega ole palutud ka vabatahtlikult

abinõusid kasutusele võtta. Kaebaja sulgeb koos M&A Pubid OÜ-ga oma

tegevuskohad kõige varem (võrreldes teiste korraldusega hõlmatud baaridega

keskmiselt 2 - 3 tundi) ning PPA 29.11.2013.a kirjas nr 2.1-/200821-1 viidatud

uurimust, põhjustab kaebaja hinnanguliselt 37-60% vähem kuritegusid, mistõttu

pole kaebaja suhtes õigustatud alkoholimüügi- ja lahtioleku ajaline piirang, vaid

õigustatud on leebemate abinõude kasutusele võtmine. Kaebajal on püsiklientuur

– soliidses eas haritud inimesed.

5.9. Korraldusega koheldakse kaebajat ebavõrdselt teiste ettevõtjatega võrreldes.

5.10. Alkoholiseaduse § 36 lg 1 p-st 3 ei tulene õigust piirata alkoholi jaemüügi aegu.

5.11. KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 tuleb tõlgendada kitsendavalt ning see ei kohaldu

olukorrale, kus meelelahutusasutuste alkoholimüük tegevuskohas ei too kaasa

endaga tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste

huvide kahjustumist, vaid see leiab aset alles väljaspool tegevuskohta, kauba või

teenuse müügiga mitteseonduvalt ning kaupa või teenust ostnud isiku enda

tegevuse tulemusel. Majandustegevuse nõudeks MsüS § 6 lg 1 tähenduses ei ole

KorS §-s 55 ja § 56 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatu.

5.12. Vastustaja on osaliselt arvestanud ettevõtjate ettepanekutega olukorra

parandamiseks, keelates öisel ajal Suur-Karja tänaval autoliikluse ja kaotanud ära

taksopeatuse.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning

puudub alus selle tühisuse tuvastamiseks ja/või tühistamiseks. Vastustaja esitab järgmised

põhjendused:

6.1. Korralduses ja seletuskirjas (koos lisaga 38 lk) on põhjalikult selgitatud korralduse

andmise

asjaolusid,

kirjeldatud

Suur-Karja

tänava

avaliku

korra

ja

majandustegevuse nõuete rikkumisi, nende seoseid kaebaja tegevusega, mõju

piirkonnas elavatele inimestele, seal viibivatele kolmandatele isikutele (nt

turistidele) ning teistele ettevõtjatele. Korralduse seletuskiri on korralduse

lahutamatu lisa. Seletuskirjas on kaalutud erinevaid huve ning tuvastatud, et avalik

huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebaja soovi pidada baari temale

3-15-2900

8(25)

sobival viisil. Vastustaja jääb kõigi haldusaktis esitatud seisukohtade juurde ja

palub kohtul arvestada korralduse kaalutlustega käesoleva vaidluse lahendamisel.

6.2. Kaebaja müügikoht „Valli baar“ asub Suur-Karja 18 elamus, kinnistul

sihtotstarbega elamumaa 80%, ärimaa 20%. Seletuskirjas on viidatud nii

konkreetselt kaebajale kui ka temale kui selle piirkonna baaripidajale. Vastustaja

on suunanud korralduse teiste hulgas kaebajale, sest õigusrikkumisi ei panda toime

ainult Suur-Karja tänaval. Kaebaja müügikoha korrektne aadress on Müürivahe tn

14//16//Suur-Karja tn 18//Vabaduse väljak 2.

6.3. Väär on kaebuse p 8.4.6.1, et kaebaja tegevuskoha ees ei kogune inimhulkasid.

Vastupidist on kinnitanud kaebaja tegevuskohaks oleva hoone elanik.

6.4. Nn „kindel klient“ ei anna õigust tekitada ülemäärast müra, häirida majaelanikke

ja tänaval viibivaid isikuid, reostada baari kõrval asuvat kangialust ja trepikoja

sissepääsu, kasutades seda tualeti asemel, ning panna toime muid õigusrikkumisi,

mida on korralduses kirjeldatud. Samuti ei loo „kindel klient“ õiguslikku eelist

teiste korraldusega hõlmatud tegevuskohtadega võrreldes.

6.5. Elanikud on kirjeldanud olukorda: „Valli baari“ kliendid suitsetavad, lärmavad

ning urineerivad sealsamas, mille tulemusena on trepikoja ukseesine haisev ja

eemaletõukav. Öösiti mängitakse lõõtspilli, kliendid röögivad tuntud lauluviise

kaasa jne. Kohtule on esitatud vastavad tõendid. Arusaamatuks jääb seos Valli

baari suuruse, baaripukkide arvu ja korralduses kirjeldatud õigusrikkumiste vahel,

baari lubatakse alati rohkem inimesi kui seal on kohti. Kaebaja tegevuskohas

puudub suitsuruum ning suitsetatakse õues, st baari ees tänaval. Kaebaja

tegevuskohas on ainult üks WC, seetõttu tuleb ette, et baari külastavad

meesterahvad urineerivad tänaval ja kõrvalasuvas kangialuses. 6.6. Kaebaja

tegevust mõjutavad ettekirjutused kõige vähem, teiste ettekirjutuste adressaatide

(va Bayern Böhmen Keller) tegevuskohad on kauem avatud. Pühapäevane

müügipiirang kaebajat üldse ei puuduta, sest baar suletakse kell 24.00.

Esmaspäevast neljapäevani on piirangu mõju alkoholimüügile 2 tundi ning reede

ja laupäeva öösel 1 tund. Toitlustamise ja muusika edastamise piirang

esmaspäevast kuni neljapäevani on 1 tund ning reedel ja laupäeval piirang ei

rakendu, sest baar suletakse kell 02.00.

6.7. Ainuüksi

alkohoolse

joogi

müügi

piiramine

ei

aita

tõhusalt

kaasa

müraprobleemide lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja

baaride külastajate ning tänaval viibivate inimeste müra. Seega piiratakse ka

toitlustamist ja meelelahutuse pakkumist.

6.8. Reval Cafe, kellele kaebaja ebavõrdse kohtlemise argumendiga seoses osutab on

teistsuguse profiili ja tegevusega toitlustusasutus (kohvik, kus pakutakse ka sooja

toitu, mida süüakse istudes, külastajate arv on piiratud istekohtadega, asutuses on

suitsuruum ja kaks tualetti külastajatele, asutus ei ole suunatud alkoholi müügile,

asudes Valli Baari kõrval, ei ole majaelanikelt kunagi laekunud kaebusi, sh müra

kohta). Müügikoht „Must Puudel“ (Müürivahe 20) tegevuskontseptsioon sarnaneb

pigem Reval Cafe kui Valli baari omaga ega ole kunagi negatiivset vastukaja

saanud.

6.9. Vastustaja on kaalunud, kelle suhtes piiranguid kohaldada: haldusmenetlus algatati

kokku kaebaja lähipiirkonna 15 ettevõtja suhtes, lisaks koguti andmed kaebaja

tegevuspiirkonnas ja sellest veidi eemal (Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe,

Sauna ja Vene tänav ning Raekoja plats) kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja

3-15-2900

9(25)

kohta. Vastustajal olid korralduse ja seletuskirja andmisel olemas asjakohased

kaalutlused, mida ta on valmis kohtumenetluses esitama. Kaalutlused ööklubi

Hollywood osas on esitatud seletuskirja punktis 2.3. Samalaadsete probleemide

tõusetumisel teiste ettevõtjate tegevusest lähtuvalt algatatakse haldusmenetlus ka

nende ettevõtjate suhtes

6.10. Määravaks oli PPA hinnang (HMT 11)1 , asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate

kaebused piirkonnas enim esiletoodud tänavalõigu Suur-Karja 4 - Suur-Karja tn

18 kohta.

6.11. Kaebaja rikub nii KaubTS § 4 lg 1 p 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning

§ 56 lg 1 tulenevaid nõudeid, st majandustegevuse nõudeid MsüS § 6 tähenduses.,

sh keeldu mitte tegutseda teisi isikuid häirival moel. Baarist tulenev ja sealt

väljunud klientide põhjustatav müra on omistatav ettevõtja tegevusele, kui see on

majandustegevusest põhjustatud ja sellega olemuslikult või tihedalt seotud (häiriv

müra KorS § 57 tähenduses). KorS § 15 lg 1, §-d 55 ja 56 laienevad kõikidele

isikutele.

6.12. KorS § 28 lõige 1 ja MsüS § 42 võimaldavad ettekirjutusega kohustada ettevõtjat

tegevusteks või piiranguteks, mis on seotud rikkumise kõrvaldamisega ja sobivad

rikkumise kõrvaldamiseks. MsüS § 42 ja § 43 lg 1 p 1 koostoimes §-ga 68

võimaldab majandushaldusasutusel teha ettekirjutust, mille eesmärgiks on isiku

tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla viia, vältida, kõrvaldada või

lõpetada majandustegevuse nõuete rikkumine. enne majandustegevuse peatamise

ja keelamise rakendamist teha ettevõtjale ettekirjutus, mille eesmärk võib olla nii

majandustegevuse nõuete rikkumise vältimine, kõrvaldamine kui ka tegevuse

majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimine.

6.13. Korralduse punktis 2 nimetatud ettekirjutused tuli punkti 3 kohaselt täita hiljemalt

20.11.2015, kuid ei määratud ettekirjutuse kestust, st ettekirjutused on tähtajatud.

Korralduse p 5 abinõu - majandustegevuse peatamine - eelduseks on ettekirjutuse

täitmatajätmine. Kui kaebaja 20.03.2016 oma teisi isikuid häirivat

majandustegevust ümber ei korraldanuks, rakendunuks selleks tähtpäevaks

järgmine abinõu – majandustegevuse keelamine. Ka ettekirjutuste täitmise korral

säilib kaebajal õigus taotleda korralduse muutmist juhul, kui korraldab

majandustegevuse nii, et hoiab ära teiste isikute õiguste kahjustamise, olulise ohu

kolmandatele isikutele ja avaliku korra rikkumised.

6.14. Korralduse aluseks ei ole alkoholiseadus, vaid MsüS, KorS ja KaubTS.

6.15. Kaebaja müügikoha külastajate poolt müügikoha ees tänaval ülemäärase müra

põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud tõendid,

ennekõike PPA seisukohad haldusmenetluses (seletuskirja p 1.3.9 – HMT 5-11),

elanike ja ettevõtjate seisukohad (HMT 34-38, 63, lisad 70-75, 77, 78),

rohkearvuline meediakajastus (seletuskirja p 1.2), Mupo hinnang (seletuskirja p

1.3.10, HMT 12), Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus (seletuskirja 1.3.16,

HMT 33); korteriühistu Suur-Karja 18 juhatuse 10.09.2015 avaldus piirata

muuhulgas Valli baari lahtioleku aega kõikidel päevadel kuni 23.00 (HMT 37).

1 Vastustaja ja kolmanda isiku lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende tõendite puhul,

mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele dokumentidele.

3-15-2900

10(25)

6.16. Baari tegevus kahjustab piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke ning

turiste, aga häirib ka teiste ettevõtjate majandustegevust: Suur-Karja 18 elamus

külaliskorterite rentimisega tegelev ettevõtja (ka lisa 77); Suur-Karja tn 15 hoone

omanik on kahju kandnud klaaside lõhkumisest (lisa 78); Savoy Boutique Hotell

(Suur-Karja tn 17/19) ja My City Hotell (VanaPosti 11) kliendid kaebavad tänavalt

kostuva müra üle (HMT 30; HMT 23, 24, lisa 79; HMT

25,26,31,32). Piirkonnas toimuv on otseses põhjuslikus seoses ettevõtjate majandustegevuse

viisist – eelkõige öistest kauplemisaegadest ja alkoholi pakkumisest. Esitatud videosalvestisest

nähtub ka nn tavapärase baarikülastaja suhtumine ja objektiivne olukord (lisa 80 – Postimehe

video, baarikülastaja vastust reporterile 3:30).

6.17. Ehkki ülemäärase müra tekitamise fakti ja käitumise häirivust saab tõendada

müramõõtmisega ei ole see tingimata kohustuslik (KorS 57) ning praktikas ei

pruugi see olla alati võimalik ja mõistlik. Riikliku järelevalve teostamisel hindab

korrakaitseorgan (politsei), kas isiku tegevus müra ja valgusefektide tekitamisel on

keskmise objektiivse isiku aspektist häiriv (KorS 6 lg 1). Esitatud tõendid

kinnitavad, et Valli baarist ja selle esiselt tänavalt kostuv müra on ülemäärane ja

teisi isikuid oluliselt häiriv (lisad 70-75).

Kaebaja poolt kirjeldatud müramõõtmise ja vastavate tõendite puhul oli müra põhjustaja

(kaebaja) ise mõõtmiste ajast ja kohast teadlik ning seetõttu ei saa välistada, et ta püüdis

mõõtmise ajal müra taset vähendada. Avatud akende korral on müratase veelgi suurem,

vanalinna majadel puudub üldjuhul sundventilatsioon ning ainukeseks ventileerimise

võimaluseks on akende avamine. Ka pärast müramõõtmist kaebaja sõnul baari laele paigaldatud

täiendav heliisolatsioon ei ole mürale olulist leevendust toonud (hoone elanik on taas müra

häirivuse tõttu politsei poole pöördunud, nt lisa 74).

6.18. Ettekirjutuse ajend on kajastatud korralduse seletuskirjas. Ei ole oluline tuvastada,

millise konkreetse baari külastaja mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja

majandustegevust kahjustas. Siiski on ilmne, et Valli baari ees öisel ajal

põhjustavad rikkumisi Valli baari külastajad. Valdav osa õigusrikkumisi

pannaksegi toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal, ehk öösel, mil

baaride juurde koguneb rohkearvuliselt baaride külastajaid ja muid inimesi.

Päevasel ja õhtusel ajal sarnased mõjutused üldjuhul puuduvad. Seletuskirjas

põhjendatakse, et kuivõrd baaride peamiseks tegevusalaks on alkohoolse joogi

müük ja meelelahutuse pakkumine, siis liigub baarides ja tänaval rohkearvuliselt

alkohoolses joobes inimesi, kes kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja

sotsialiseerumiseks. Kuna piirkonnas asub suur arv meelelahutusasutusi, siis on

levinud, et inimesed liiguvad ühest baarist teise (seletuskirja p 1,4 lk 8-12). Ka

Valli baar ei ole selles osas erandiks. Baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on

sarnased ning puudub vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline baar mängib

kõige kõvemini muusikat või millise baari külastajad näiteks karjuvad,

oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku korra rikkumised,

müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide nende baaride ja nende külastajate

tegevusest.

6.19. Kaebaja on isikuks, kes vastutab avaliku korra eest, kuna tema külastajate tegevuse

tagajärjeks on korralduses tuvastatud õigusrikkumised. Korralduses tuvastati, et

kaebaja tegevus avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi isikuid, tekitab

oluliselt häirivat müra ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas

kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste

huve (avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena KorS § 55, § 56 lg

3-15-2900

11(25)

1 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12 tähenduses, samuti rikutakse heakorranõudeid (vt seletuskirja p

1.4 ja lisa HMT 33).

6.20. Haldusmenetluses kaaluti piirkonnas tegutsevate erinevate ettevõtjate ärikontseptsioone

ja sihtgruppe ning võimalikke negatiivseid mõjutusi avalikku ruumi.

6.21. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema majandustegevuse korraldamisega

kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmist peavad tagama ning tagajärgedega tegelemise

vastutust kandma korrakaitseorganid. Korrakaitseorganid panustavad Suur-Karja tänava

avaliku korra tagamisse vahendite ja ressurssidega niigi ebaproportsionaalselt suures mahus.

6.22. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse

joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel.

Meelelahutusprogrammi, sh muusika edastamise lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni

vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud

mõjutavad isikuid piirkonnas mitte tarbima ülemäära alkoholi, lahkuma enne kui isiku

käitumine muutub ebaadekvaatseks tarvitatud alkoholikogusest sõltuvalt ning väheneb

müratase

(kohane

abinõu).

Vanalinna

elanikel

tuleb

arvestada

mõneti

kõrgema

talumiskohustusega öörahu osas eripärast ning tavapäraselt ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste

kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii avaliku korra

tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. Juba tarvitusele võetud ja

ka uutena väljapakutud meetmed ei ole piisavad ega ole andnud eesmärgi saavutamiseks

tulemust. Valitud meetmed ei tähenda, et ettevõtja peaks oma tegevuse vanalinnas lõpetama.

7. Kaasatud haldusorgan (PPA) on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane

nii vormiliselt kui sisuliselt.

7.1.

Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid

statistika näitab, et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest

kordades suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud

kuritegude arv langenud -17% sh varavastaste kuritegude arv -22%. Samas on

isikuvastaste kuritegude arv tõusnud +14%.

7.2.

PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi

kasutada, et ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal

nädalavahetustel korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks

(21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist 5 ületundide arvel. 2014. a

novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel kl 22.00-

04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks.

7.3.

Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul

2076,76 eurot. Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41

eurot ning ületundide tõttu 10 383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei

ole kaebajate argumendid riigile tasutavate maksude teemal kohased.

7.4.

Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.00. Perioodi 00.00-06.00 toime

pandud kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid

kehalistest väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja

röövimistest 60%. 2015 aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses

kuritegude arv, kuid on tõusnud väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on

jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad

pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell 01.00-04.00. Enim

väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja neljapäev.

Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00,

3-15-2900

12(25)

samuti neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni

pühapäeval 04.00.

7.5.

Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on

seos. Baarid ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud

põhjustavad piirkonnas müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav

sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse joogi liigtarbimine ja joobes inimeste

suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt õigusrikkumisi. Tegutsemise

piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on igati õigustatud.

7.6.

Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei

soovi oma tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles

piirkonnas on ilmselgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides pakutava

alkohoolse

joogi

ning

baaride

tegevuskontseptsiooniga

(orienteeritus

alkoholimüügile

ja

baarikülastajate

viibimisele

piirkonnas

kuni

varahommikuni).

Kaebajate

majandustegevuse

tulemusena

kannatavad

piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja

turvalisus.

7.7.

KorS § 15 lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud

ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra

tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on

kohustatud korraldama oma majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas

elavate ja viibivate teiste isikute huve (kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p

12). Probleemi lahendamine peab algama kauplejate tegevusest, kelle

kohustuseks on majandustegevuse korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning

ettevõtja ei saa eeldada oma majandustegevuse kahjulike tagajärgede

lahendamist avaliku võimu (politsei) poolt.

7.8.

Kahe abinõu

rakendamine korralduses (alkoholimüügi

piirang

ja

toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on

õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste

kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid

probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu

samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele.

Võrreldes KorS § 56 lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.9.

PPA 29.11.2013 on kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud

uuringutele, mille kohaselt on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade

muutus mõjutab oluliselt piirkonna vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi

vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need suunatud

alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast

lahkumisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k ühe adressaadina

korralduse tühistamist teda puudutavas osas.

9. Kaebaja tõstatab esmalt küsimuse põhjendamiskohutuse piisavusest ja leiab, et vastustaja

pole 21.10.2015. a korralduses sisuliselt tuvastanud ega tõendanud et korralduse ja selle

põhjenduse aluseks olevad faktilised asjaolud kaebaja puhul esinevad ja on põhjuslikus

3-15-2900

13(25)

seoses korralduses välja toodud väidetavate avaliku korra rikkumiste ja elanikke häiriva

müraga.

9.1. Korralduse põhjendused ja senine menetluse käik ning tõendid, millele vastustaja tugines,

on esitatud korralduse lisas, mis on korralduse lahutamatuks osaks – see nähtub sõnaselgelt nii

korralduse sissejuhatusest (I kd, tl 19) kui ka seletuskirja pealkirjast (I kd, tl 20p). Korralduses

kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks

lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud

dokumente. 9.2. HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tulene

seadusest nõuet esitada põhjendused haldusaktis endas ning arvestades praeguses asjas

vaidlustatud korralduse põhjenduste mahukust on nende esitamine eraldi dokumendis mõistlik.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et vähemalt kaalutlusotsustuse põhikaalutlused peavad olema

esitatud haldusaktis endas ja piisav pole viidata menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15). Kohtu hinnangul on praegusel juhul see nõue

täidetud ning vastavuses HMS § 56 lg-ga 2 on haldusakti põhjenduses esitatud haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud korralduses endas on esitatud haldusakti

õiguslikud alused, korralduse eesmärk ja viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi

põhjendusi.

10. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti lähtunud üldistest põhjendustest, jätnud kõrvale

konkreetselt kaebajat puudutavad kaalutlused.

Kohtu hinnangul lähtub vastustaja ja kaebaja erinev arusaam põhjenduste piisavuse osas sellest,

et kaebaja hinnangul on ettekirjutused põhjendatud vaid rikkumiste ja häirivuse suhtes, mis

seondub kaebaja tegevusega Valli Baari ruumides. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tegevus

omab ulatuslikumat mõju piirkonnas ja väljendub tema klientide käitumises baaris ja selle

lähiümbruses.

Vastustaja on vastuses ja ka kohtuistungil rõhutanud, et korralduses viidatud meediakajastus

tervikuna (vastuse lisa KIS-s „2 - LV korraldus 21.10.15 nr 1557-k artiklid.docx) kajastab

olukorda kõnealuses piirkonnas. Ekslik on kaebaja seisukoht, et korralduses viidatud

meediakajastuste puhul on korralduse aluseks vaid pealkirjad. Tegemist on reaalselt avanevate

veebiaadressidega ja esitatud lisana ka haldusmenetluse materjalina kohtule.

Vaidlustatud korralduse seletuskiri sisaldab nii põhjendusi kui ka iseloomustab korralduse

andmisel kaalutavaid väärtusi nii piirkonnas laiemalt kui ka konkreetse kaebaja tegevusega

seonduvalt.

11. Korralduse eesmärkidena on nimetatud:

1) tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord

ja avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste arvu vähenemine ja

avalikus kohas viibivate inimeste turvalisus;

2) heakord (KorS § 55 lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustuste

täitmine);

3) majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et kauba või

teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt

viibivate inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29, KorS § 55, § 56 lg 1).

4) Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna maine

kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina.

3-15-2900

14(25)

12. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes (seletuskiri) esitatud kaalutlused

on peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused

lähtuvalt üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete

adressaatide, sh kaebajaga seotud asjaolusid pole arvesse võetud ega ettekirjutuse tegemist

nende suhtes kaalutud. Seletuskiri kajastab kaebaja seisukohti toimunud haldusmenetluses

ja linna vastuväiteid neile. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti

andmeid oluliselt ulatuslikumalt (kokku 50 asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15

asutuse osas. Seega on vastustaja kaalunud, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud

korralduse adressaatidele. Tegemist on haldusorgani olulise kaalumisruumiga otsustusega,

kus kohtul on piiratud hindamisvõimalus.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatav ka kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem

täiendamine kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani

poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui ta on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest

kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal

viidatud praktika). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul vastustaja poolt kohtumenetluses

esitatud täiendavad selgitused ja tõendid, sh need, mis on otsustamisel aluseks olnud ka juba

haldusmenetluses, veenavad selles, et need kaalutlused on olnud alused ka juba vaidlustatud

korralduse tegemisel. Kohus selgitab seda seisukohta allpool.

13. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud selgituste

järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine lärm, mida tekitavad

korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades mängitava muusikaga ning nende

kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal

asuvates majutusasutustes viibivate klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele.

Lärm avaldab kahjulikku mõju ka teiste isikute kinnisvara väärtusele ja teiste ettevõtjate

majandustegevusele; korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid; korralduse

adressaatide kliendid kaotavad joobe tõttu enesekontrolli, satuvad konfliktidesse, ohustavad

meelelahutusasutustes ja ümbruskonnas viibivaid isikuid, sh piirkonna elanikke; suur

süütegude arv piirkonnas- nii vägivallasüüteod kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja

meelelahutuse pakkumisega kaasneb suur hulk joobes isikuid tänavatel, kes lärmavad ja

reostavad tänavatel.

Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt

vastandub kaebaja (nagu ka korralduse teiste adressaatide) ettevõtlusvabadus ja huvi talle

sobival ja kasumlikul moel atraktiivses meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste

isikute erahuvidega ning avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on

vanalinna elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas

elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate õigus oma

ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist majutusteenust, mis

hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku huvina, mis vastandub kaebaja

huvile on avaliku korra ja turvalisuse tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine

ja UNESCO kultuuripärandi säilimine.

Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses ja selle seletuskirjas piisava põhjalikkusega

kajastatud korralduse andmisele eelnevat menetlust ning selle tulemusena kujunenud

põhjendusi adressaatide osas kogumis. Kaebaja osas on eraldi välja toodud kaebaja enda

selgitused haldusmenetluses ja vastustaja seisukohad.

14. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4– 6 ka 53; KorS § 28, §

54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21

lg 3. Korralduses on märgitud, et selle lahutamatuks lisaks on korralduse seletuskiri ja

lähtutud on seal viidatud dokumentidest.

3-15-2900

15(25)

Kaebaja ei nõustu vastustaja tõlgendusega KaubTS § 4 lg 1 p-le 12 ning leiab, et

majandustegevuse nõudeks MsüS § 6 lg 1 tähenduses ei ole KorS §-s 55 ja § 56 lg-s 1 ja lg-s 2

sätestatu.

Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja vastusest

nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii KaubTS § 4 lg

1 p-st 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. MsüS § 6

lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud rahvusvahelisest

lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama.

Vaidlustatud korraldusega kaebajale kohustusi pannes piiratakse tema ettevõtlusvabadust.

Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st

seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse

reguleerida

ettevõtlusvabaduse

kasutamise

tingimusi

ja

seada

sellele

piiranguid.

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma

avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja 06.07.2012

otsus asjas nr 3-4-1-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid

detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. (vt Riigikohtu

otsus 17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99).

15. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja

ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse

liikide rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete kataloogi, vaid need nõuded luuakse

erinevate, sh valdkondlike seadustega. KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud

tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses

elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS §

6 lg 1 tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid

majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse

viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise

rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1).

Majandustegevuse eri liikide puhul on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja majandustegevuse

puhul oma iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud KaubTS ja KorS

normidest.

16. Kaebaja ei vaidle selle üle, et kaebaja siseruumidest lähtuv mõjutus (eelkõige müra)

võiks anda aluse majandustegevuse nõuete rikkumisest tingitud tagajärgede kohaldamiseks.

Pooled on erineval seisukohal selles, kas kaebaja saab majandustegevuse nõudeid rikkuda ka

seeläbi, et isikud, kellest osa võivad olla ka tema kliendid, käituvad tema tegevuskoha vahetus

läheduses teisi isikuid (elanikud, ettevõtjad, turistid) häirival moel. Kaebaja eitab ka teiste

isikute häirimist tema enda tegevusega.

17. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus MsüS § 7 tähenduses,

kellele on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse üle. KorS § 571 p 2 järgi on valla-

või linnavalitsus avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav

organ. Seega avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja

majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik

omavalitsus oma territooriumil (KorS § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

KorS § 28 lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (vt ka MsüS § 68).

3-15-2900

16(25)

17.1. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine

ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (KorS § 4 lg 1).

Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse

õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Suur-Karja tn, st kaebaja

müügikoha Valli baar vahetu lähedus, on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus

kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1)

ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Selline

käitumine on isikul keelatud ka oma majandustegevuse raamides.

17.2. KorS § 2 kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine,

ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise

(edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest

vastutava isiku ülesanne (lg 2). KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik,

kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad olla vastutavad nii füüsilised kui eraõiguslikud

juriidilised isikud (KorS eelnõu seletuskiri lk 35). Tegevuse omistamisel

korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja soovis ohu või kahju

tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on põhjuslik seos,

seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga põhjustamist. (KorS

eelnõu seletuskirja lk 38).

17.3. KorS § 28 lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama

paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine,

vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja

jooksul.

Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud

rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine

kahjustamine.

Eelnevat arvestades on vastustaja kohtu arvates kohaldanud korralduse õiguslikuks aluseks

olevaid norme õigesti ja eesmärgipäraselt.

18. Kaebaja leiab, et AS § 36 lg 1 p-st 3 ei tulene vastustajale õigust piirata jaemüügi aegu.

Vastustaja ei ole vaidlusaluse korralduse resolutsioonis viidanud AS normidele korralduse

õigusliku alusena, kuid korralduse seletuskirjas on viide AS § 36 lg 1 p-le 3. Selle sätte kohaselt

võib valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides

alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni

tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.

Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kui tuleb

reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal

on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja

suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi piiramise. Alkoholi müük on samuti

majandustegevus ja oleks põhjendamatu, kui selles osas poleks võimalik teha ettevõtjale

ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. Tallinna Ringkonnakohus on 28.08.2015 otsuses

haldusasjas nr 3-14-52991 leidnud, et AS § 36 lg 1 p 3 alusel ei saa otsustada alkohoolse joogi

müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.

Praegusel juhul on alkoholimüügi piirangud seatud konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel

3-15-2900

17(25)

põhjusel – majandustegevuse nõuete (väidetava) rikkumise tõttu - ning kehtivusega kuni

rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni.

19. Kaebaja leiab, et isegi kui kohus peab korraldust piisavalt põhjendatuks, on lähtutud

ebaõigetest kaalutlustest. Avaliku korra rikkumisi ja elanikke häiriva müra tekitamist SuurKarja

tn-l pole kaebaja väitel võimalik seostada tema tegevuskohaga ega tegevusega. 20. Kaebaja

väitel ei ole ettekirjutuse tegemine tema suhtes põhjendatud tema geograafilise asukoha

(asukoht Müürivahe tänaval) ning tema väiksuse tõttu (klientidele avatud ruum 51,84 m2, 21

istekohta baaris). Kummagi asjaolu üle pole vaidlust.

Hoolimata avanemisest Müürivahe tänavale, on tegemist asukohaga Suur-Karja tänava

ristumiskohas (vastuse lisa 3 - Piirkonna kaart.pdf; I kd, tl 52 ja 55). Vastustaja on rõhutanud,

et kaebaja müügikoha korrektne aadress on Müürivahe tn 14//16//Suur-Karja tn 18//Vabaduse

väljak 2. Seega on korralduse adresseerimine kaebajale kooskõlas korralduse preambulis

esitatud eesmärgiga nr 1, mis hõlmab Suur-Karja, Vana-Post ja Müürivahe tänavate piirkonda.

Baari mõõtmete ja mahutavuse kohta esitatud väidet ilmestavad ka kaebaja esitatud fotod (I kd,

tl 168, 181–186). Siiski ei välista üksnes baari põranda pindala ja sinna planeeritult mahtuvate

inimeste arv, et selline meelelahutusasutus ei võiks oma tegevusega kedagi häirida. Ka

tunnistajana üle kuulatud Valli Baari baarman M. P. on kinnitanud, et istutakse ka aknaalustes

ja majaelanikust tunnistaja I. B. on kinnitanud, et baaris viibib sageli rahvast rohkem kui

istekohti ning see on ülerahvastatud.

21. Kaebaja ei nõustu korralduse seletuskirja p-s 1.2 toodud seisukohaga, et viidatud

meediakajastuse põhjal saab järeldada, et Suur-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänavate

piirkonnas asetleidvad õigusrikkumised on üldteada asjaolu. Kohus nõustub, et see ei ole

üldteada (üldtuntud) asjaolu HKMS § 60 lg 1 tähenduses, kuid korralduses viidatud

meediakajastused ning vastustaja poolt viidatud videosalvestised (vastuse lisad, 15 tk -

alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“) kinnitavad piisava veenvusega, et Suur-

Karja tänav kõnealuses lõigus on öötundidel rahvarohke ja lärmakas, seal viibib hulgaliselt

joobes või muidu ülevoolavalt käituvaid inimesi (tänaval räägitakse valjuhäälselt,

karjutakse, rüseletakse liigutakse jookidega, suitsetatakse, tänav on reostatud –mh

joogitopsid, suitsukonid, okse).

Rahvahulkade kogunemist kinnitab ka hoone elanik (HMT 38, vastuse lisad 70-75).

21.1. Lärmakate rahvahulkade viibimist kõnelauses piirkonnas ja reostamist (sh

inventari lõhkumist, urineerimist, oksendamist) kinnitasid oma ütlustes ka tunnistajad

I. B. ja T. L.

21.2. Kaebaja müügikoha läheduses asuva Savoy Botique Hotel tegevjuht (alates

2015, varasem kogemus vanalinna hotellides kokku umbes 10) kinnitas, et nii tema enda

kogemuse järgi kui ka kolleegide varasemast kogemusest, et nende kliendid kurdavad

eelkõige tänavalt kostva müra üle (tänaval viibivate paljude, sh joobes inimeste

tekitatud lärm). Inimesi piirkonnas on tänaval võimalik kokku lugeda sadades.

Läheduses asuva Club Hollywood kliendid püsivad ürituse alates klubis sees. Kliendid

kurdavad isegi kuni kella 06.30-ni kestva müra üle, see sõltub nädalapäevast. Müra on

tingitud sellest, et on palju lähestikku tegutsevaid baare, mille juures viibib palju

inimesi, kellest paljud on alkoholi tarvitanud ning suhtlevad valjuhäälselt. Kõik

piirkonna kohad tunduvad populaarsed olevat, rahvas liigub ühest asutusest teise. Kui

üks asutus uksed sulgeb, liigutakse sealt edasi. Baaridest tänavale kostvat müra pole

tunnistaja täheldanud.

Hotellid saavad tagasisidet (sh negatiivset) nii nende enda tagasiside uuringute kui ka

veebikeskkondade (tripadvisor.com, booking.com) kaudu. Tunnistaja T. L. selgitas, et

3-15-2900

18(25)

tripadvisor.com tagasiside antakse isikute poolt, kes on majas ööbinud. Selles ja sarnastes

veebikeskkondades saavad hinnanguid ja arvamusi esitada ainult kliendid, kes on tellinud selle

veebilehe kaudu, viibinud selles hotellis. Kõrvalised inimesed (sh hotell ise) ei saa kandeid teha

ega kõrvaldada. Hotell saab samas keskkonnas ainult omalt poolt vastata kas tänule või

kriitikale. Kuigi sellist tagasisidet ei saa iga isiku puhul personaliseerida (isikud esinevad ka nt

ainult eesnimega, hüüdnimega), on veebikeskkonnas arvamuse esitamine seotud konkreetse

hotelli külastajatega ning kohtu hinnangul on esitatud väljatrükid tagasisidest tõendite kogumis

arvestatavad ja usaldusväärsed. Naabruses olevad hotellid (Barons, My City) on tunnistaja T.

L. sõnul ka kurtnud sarnaste probleemide üle ning asja materjalide hulgas on ka nende hotellide

teave mürast tingitud probleemide kohta (Savoy Boutique hotelli pöördumised linnavalitsuse

poole 2014. a, lisad 23, 24, 25 jj). Hotellid on sunnitud klientide pahameele heastamiseks andma

neile paremaid tube, tasuta toitlustama. Samuti lahkuvad kliendid varem ja jätavad osa teenust

kasutamata ning ei kasuta hiljem enam sama hotelli, seega põhjustab klientide mürast tingitud

rahulolematus hotellidele majanduslikku kahju (T. L. ütlused).

21.3. Konkreetselt Valli baari kohta märkis tunnistaja T. L., et pole ise baaris sees

käinud, kuid nende hotelli aknast paistab Valli baar ja on näha, kuidas kaebaja kliendid

kogunevad baari ukse ette. Reedel-laupäeval on näha rohkem kliente, kes on ka

keskmisest rohkem alkoholi tarvitanud. Tunnistaja ei saa täie kindlusega väita, et kõik

probleemide tekitajad oleks kaebaja kliendid, neid ei ole võimalik selgelt eristada.

Tunnistaja kinnitusel on kaebaja klientide hulgas ka nooremaid inimesi. Valli baarist

tänavale kostvat müra pole tunnistaja täheldanud. 21.4. Suur-Karja 18 hoones vahetult

Valli baari kohal asuva korteri elanik I. B. (samas on registreeritud ka tema äriühing)

elab majas sünnist saadik ning järjekindlaid probleeme Valli baariga mäletab aastast

1991. Tunnistaja sõnul ei pea Valli baar kinni lahtiolekuaegadest, vaid teenindab

külastajaid seni kuni neid jätkub (isegi kuni 05.00–06.00). Tunnistaja on müra

vähendamiseks paigaldanud täiendava isolatsiooni korterisse. Baarist kostub müra, mis

vahel paisub eriti suureks (trambitakse, mängitakse pilli -„karmoška“, ka kontrabass).

Ka viimasel ajal on olnud häirivat elavat muusikat aga ka lindistatud muusikat (kell

22.30 kuni kella 2-ni, aga ka kauem isegi kuni kella 6-ni. Toas ei ole isegi võimalik

normaalse heliga mängivat televiisorit kuulda, tunnistaja uni on olnud aastaid häiritud,

eriti kostub müra kui heita voodis pikali.

21.5. Tunnistaja M. P. (Valli baari baarman juba 13,5 aasta) ütluste kohaselt baarist

välja tänavale heli ei kosta, sest uksed on suletud. Baaris mängib põhiliselt lindistatud

muusika (Raadio Elmar), nädalalõppudel esitatakse akordionimuusikat kuni kella 23-

ni, selleks käib kohal esineja. M. P. sõnul ei soovi külastajad valjult mängivat muusikat,

kuna see takistaks neil omavahel vestelda. Baaris ei saa tema sõnul mängida muusika

öö läbi, kuna baar polegi öö läbi avatud. Vastuseks vastustaja küsimusele möönis

tunnistaja, et Valli baaris on ette tulnud nii laulmist kui ka tantsimist. M. P. ütluste

kohaselt püütakse sulgemisajast kinni, vähemalt lõpetatakse kell 02.00 müük.

21.6. Lärm kostub tunnistaja I. B. sõnul ka maja juurest väljast, kuhu kogunevad baari

külastajad suitsetama ja vestlema. Seda tehakse seltskonnaga ning tunnistaja on korraga

kokku lugenud kuni 16-17 inimest. Akent korteri tuulutamiseks avada ei saa väljast

kostva lärmi ja suitsu tõttu. I. B. ütluste kohaselt tullakse Valli baari juurde ka mujalt.

Läheduses asuva Hollywoodi külastajad üldjuhul ei häiri, seisavad vaikselt

piletijärjekorras ning pidu ei toimu iga päev. Häirivad sel juhul, kui käivad Valli baarist

jooki ostmas ja seal juures suitsetamas. Tunnistaja M. P. sõnul käiakse suitsetamas

seltskonnaga, enamasti 2-3 inimest koos.

3-15-2900

19(25)

21.7. Vastustaja

poolt

viidatud

avalikult

kättesaadav

internetimaterjal

(www.youtube.com) 2 , millega valikuliselt tutvusid kohus ja menetlusosalised ka

kohtuistungil, iseloomustab Valli baari kui rahvarohket paika ning neli viidatud

videolõiku ilmestavad täiendavalt Valli Baari omaniku, töötajate ja klientide suhtumist

ja seal väljakujunenud äri- ning tarbimiskultuuri.

Kohus nõustub kaebajaga, et nimetatud videosalvestised pole olnud aluseks vaidlustatud

korralduse andmisel. Kaks esitatud salvestist on Filmimees OÜ toodang ja kaks neist vastustaja

sõnul juhusliku baarikülalise poolt tegelikkuse kajastamiseks tehtud. Kohus nõustub

vastustajaga selles OÜ Filmimees toodangu puhul ei ole ühest arusaama, kuivõrd on esitatud

materjal olukorra autentne kajastus ja kuivõrd lavastuslik. Samas langeb sealt ilmnev

mentaliteet ja hoiakud kokku ka haldusasja tõenditega, sh tunnistajate ütlustega tuvastatud

asjaoludega.

22. Kaebaja väitel on tal püsikliendid – soliidsed, haritud, küpsemas eas kliendid, kes eristuvad

Suur-Karja tänavale kogunevast ja seal korda rikkuvast rahvahulgast. Tunnistajate ütluste

ja kaasatud haldusorgani esindaja kohtuistungil antud seletused lükkavad ümber väite, et

kaebaja püsikliendid ei käitu teisi isikuid häirival või avalikku korda rikkuval moel.

Tunnistaja I. B. on iseloomustanud Valli baari kliente kui vanemaealisi mehi ja naisi, kes

tarvitavad rohkelt alkoholi ja jäävad väga purju. Tunnistaja B. hinnangul on tegemist

odavate hindadega baariga. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt on kliendid vanemad soliidsed

kultuursed inimesed, mitte teismelise

23. Baarist lubatakse väljuda jookidega, st jätkata nende tarbimist tänaval. Seda märkis

tunnistaja I. B.. Ka tunnistaja M. P. kinnitas, et kui klient soovib lahkuda poolelioleva

joogiga, valatakse see plasttopsi ümber, sest jook on kliendi oma. Pudeli või purgiga jooki

ei müüda. Klaasiga välja ei lubata. Ilmselgelt joobetunnustega isikut ei lubata sisse ega

alkoholi talle ei müüda. Joovet ei suudeta alati välja selgitada, alati ei ole see silmaga näha.

24. Tunnistaja I. B. sõnul häirivad ka maja juurde suitsetama kogunenud inimesed. Ka akna

kohale paigaldatud markiis seda ära ei hoia. Vaidlust pole selles, et Valli baaris puudub

suitsuruum ning kaebaja seaduslik esindaja möönis kohtuistungil, et baari pindala

arvestades pole seda ka võimalik ehitada.

Vastustaja on esitanud kohtumenetluses Reval Cafe kirja (I kd, tl 202), et neil on suitsuruum

klientidele ja ukse kõrvale paigaldatud prügikastid ning Reval Cafe esindaja ei nõustu Valli

baari arvamusega, et Valli baari ees suitsetavad Reval Cafe kliendid, kuna Valli Baar on

paigaldanud prügikasti (kirja lisaks olevad fotod I kd, tl 202 ja 203).

25. Korralduse andmise tinginud etteheidetavaks käitumiseks on ka baaride klientide

põhjustatud reostus.

25.1. Suur-Karja tänavate üldisemad probleemid seoses heakorraga, sh reostamine

ilmnevad ka vastustaja esitatud rohkelt videomaterjalilt ja meediakajastuselt ning

elanike kirjavahetusest, samuti haldusmenetluse materjali hulgas olevatest ümarlaudade

protokollidest, Vanalinna Seltsi pöördumistest.

25.2. Tunnistaja T. L. täheldab ümbruses öise rahvahulkade tegevuse tulenevat

reostust, ka ise varahommikul tööle tulles on täheldanud öise pidutsemise jälgi (lõhutud

joogitaara, okse jm). Tunnistaja I. B. on kirjeldanud reostust maja juures, põhiliseks

probleemiks on urineerimine ukse juures ja kõrval kangialuses. Ta teab ka juhtumeid,

2 https://www.youtube.com/watch?v=goJuBzvf3gk; https://www.youtube.com/watch?v=3TWOzpA5gMk;

https://www.youtube.com/watch?v=P6Huagy8gU; https://www.youtube.com/watch?v=MwmpqN7bc4Q.

3-15-2900

20(25)

kus konkreetselt urineerinud isik on seejärel baari sisenenud, st teda on põhjust pidada

Valli baari kliendiks. Kaebaja ja tunnistaja M. P. on kinnitanud, et baaris on tualett ning

tunnistaja ütluse kohaselt lubatakse tualetti ka kasutada, kui mõni isik (mitte baari

klient) seda soovib. M. P. ütluste kohaselt suitsukonid visatakse selleks mõeldud kasti.

25.3. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33,

Tänavapuhastuse AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et

olukord heakorra mõttes nn Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata

nädalapäevast ning eristub muudest vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt

kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja

muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel

viibivad veel joobes ja osalt agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja

muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks

26. Piirkonna probleemiks on ka oht turvalisusele. See nähtub piirkonna üldist olukorda

kajastavatelt videosalvestistel ja esitatud meediakajastusest, elanike kaebustest ja Vanalinna

Seltsi pöördumistest Tallinna Linnavalitsuse poole. Tunnistaja T. L. on märkinud üht

sissetungi hotelli, mille põhjustasid ilmselt tänaval pidutsejad ja millega seoses pöörduti

politsei poole. Piirkonnas toime pandavate korrarikkumiste rohkusest annavad tunnistust

kaasatud haldusorgani (PPA) selgitused ja esitatud statistilised andmed ( I kd, 115–121;

vastustaja vastuse lisad 5-11). PPA on selgitanud, et alati pole võimalik väljakutseid ja

juhtumeid seostada konkreetse baariga, eriti kui ühel aadressil paikneb mitu asutust.

26.1. Samas on ka aadresside ja asutuste kaupa esitatud statistika järgi märgitud

konkreetseid registreeritud menetlusi seoses Valli baariga (nt vastuse lisa 9 - PPA

28.05.15 PPA parandustega.pdf). Turvameest Valli baari palgatud ei ole. Tunnistaja M.

P. selgitas, et agressiivse käitumise korral kutsutakse turvafirma G4S, politseid ei ole

pidanud nad kutsuma. Baar on väike ning baarman ise saab takistada teatud käitumisi

(klaasiga väljumist vms, häirivat lärmi, kähmlusi). Talle teadaolevalt ei ole politsei

kedagi baaris toimunud juhtumitega seoses karistanud ega ettekirjutusi teinud.

26.2. PPA esindaja on kohtuistungil täiendavalt kirjalikule seisukohale selgitanud, et

menetluste või protokollide puudumine ei tähenda veel, et rikkumisi pole olnud. Lisaks

registreeritakse infoteated ja väljakutsed ning neid on Valli baari puhul palju. Need

puudutavad lärmi, kaklusi, olukordi, kus inimesed ei taha lahkuda. Valli baari kliendid

tarbivad sageli liigselt alkoholi ja politsei (sh kaasatud haldusorgani esindaja Uudo Sepa

isiklikult) on korduvalt tegelenud nende koju või kainestusmajja toimetamisega, ta teab

isiklikult ja nimeliselt ka mõnesid Valli baari kliente ja mäletab nendega seotud

juhtumeid, mil patrull on kohale kutsutud. Kliendi kainestusmajja toimetamine võib

sõltuvalt järjekorrast võtta 45 min kuni 2 tundi. Sel ajal ei ole politseil võimalik muid

ülesandeid täita. Patrull-lehele kantakse kõik sekkumised, kuid igale kandele ei järgne

menetlust. Ka kainestusmajja toimetamist kui haldustoimingut ei kajastata menetlusena.

Lisaks dokumenteeritud tegevusele võidakse ka lihtsalt isikuid suuliselt korrale kutsuda.

26.3. Ka vaidlustatud korralduse andmisele järgnenud ajal ning käesoleva

kohtuvaidluse ajal on ilmnenud Valli baarist lähtuvaid häirivaid mõjusid. Ajaleht

Postimees veebiväljanne on kajastanud 16.04.2016 juhtumit, kus politsei sai kella 00.30

paiku

väljakutse

Valli

baari,

kus

oli

puhkenud

kaklus

http://tallinncity.postimees.ee/3658449/galerii-kaklus-tallinnavanalinnas-loppes-uhele-

mehele-haiglas). Kuigi vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel lähtub kohus

haldusakti andmise hetke seisust (HKMS § 158 lg 2 ls 2) ilmestab eeltoodud teave siiski

vaidlustatud korralduse andmist ajendanud asjaolusid ja veenab seletuskirjas kirjeldatud

3-15-2900

21(25)

ning asjas kogutud tõenditest nähtuvas Suur-Karja tänava olukorra tõsiduses ning

konkreetsemalt kaebaja tegevuskohas.

27. Tunnistaja M. P. sõnul lisab müra baari ees olev liikluskorraldus – liiklus baari ees on

kahesuunaline ja seal on parkimiskohad, autod ei pääse üksteisest mööda, seisvatest

autodest kostab muusikat ja bassimüra. Need asjaolud küll võimendavad piirkonna

rahvarohkust ja tekkivat müra, kuid ei õigusta ega välista kuidagi neid mõjutusi, mis

lähtuvad kaebaja enda tegevusest.

28. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et kaebaja majandustegevusest

lähtuvad erinevad negatiivsed mõjutused (müra, reostus, suits, oht heakorrale, turvalisusele

ja elanike heaolule ning lähiümbruse ettevõtjate majandustegevusele). Kohtu hinnangul

veenavad kohtumenetluses antud täiendavad selgitused selles, et vastustaja on korraldusega

kaebaja suhtes ettekirjutusi tehes lähtunud neist asjaoludest, mida ta tõenditega kinnitades

on välja toonud ning kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses täiendavalt rõhutanud on. Seega

on vastustaja oma põhjendamiskohutuse eelnevalt viidatud HMS sätete ja kohtupraktika

tähenduses täitnud.

29. Kaebaja on seisukohal, et korralduse aluseks olevatest normidest tulenevad kohustused (sh

KorS § 56 lg 2 nõue) kehtivad ainult baari ruumides toimuva tegevuse suhtes ning leiab, et ei

saa vastutada isikute tegevuse eest väljaspool Valli baar ruume.

Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-82-07 (p 9) leidnud, et üldjuhul lasub meelelahutusasutuse

omanikul kohustus tagada, et ettevõtte töö ei rikuks avalikku korda ega häiriks väljaspool

restorani viibivaid isikuid. Seega ei ole õige kaebaja lähenemine, et tema kontroll oma

majandustegevuse üle piirdub vaid baari siseruumides toimuvaga.

30. Kaebaja on järjekindlalt rõhutanud, et talle ette heidetava müra tekitamine pole tuvastatud

tõsikindlalt objektiivsete mõõtmistulemustega.

30.1. Asjas tõusetus vaidlus selle üle, kas haldusasja materjali hulgas olevad 2006. a

müramõõtmise tulemused saavad tõendada ülemäärase müra puudumist Valli aari kohal

asuvas II korruse korteris või teadis kaebaja müra mõõtmisest ette ja sai oma tegevust

vastavalt kujundada. Kohus selgitab esmalt, et KorS 57 kohaselt lähtutakse sama

seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse (sh müra) hindamisel keskmisest

objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning

selle piirkonna tavadest. Seega on piisav, kui taoline häirimine on tuvastamist leidnud

pädeva haldusorgani või korrakaitseorgani poolt. KorS § 57 ei seo häirivust

konkreetsete normide ületamise ega arvuliselt hinnatavate mõõtmistulemustega (samale

seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus asunud ka haldusasjas nr 3-11-2036). Lisaks

märgib kohus, et vaidlus on tõusetunud 2006. a mõõtmistulemuste arvesse võtmise üle.

Tõendite kogumis on sellisel tõendil küll oma tähendus, eriti arvestades, et tunnistaja I.

B. väidab pikaajalist häirivust. Praegu vaidluse all oleva korralduse haldusmenetlus on

aga alguse saanud 2014. aastast (vt korralduse seletuskirja lk 3) ning selle menetluse

jooksul ja käesolevas kohtumenetluses on kogutud küllaldaselt tõendeid müra häirivuse

tõendamiseks, arvestades ka ettekirjutuse tinginud tegevuse konteksti ja piirkonna

omapära. Näiteks on ettekirjutusega ette nähtud piirangud kellaajaliselt oluliselt

hilisemad KorS § 56 lg-s 2 sätestatud nn öörahu kellaaegadest.

30.2. Kaebaja esitas 13.04.2016 kohtule täiendava tõendi (Terviseameti õigusnõuniku

seisukoht 05.04.2016 elektronkirjas, mille kohaselt oli 31.10.2006 müramõõtmised

Müürivahe tn korteris läbi viidu OÜ Valli teadmata ja neid eelnevalt teavitamata ja

kaasamata, dokumentaalseid tõendeid teavitamise või teavitamata jätmise kohta ei ole

(II kd, tl 4). Vastustaja palus 14.04.2016 seisukohas jätta rahuldamata taotlus tõendi

3-15-2900

22(25)

vastuvõtmiseks (II kd, tl 7–9). Kohus jätab selle tõendi tähelepanuta. Nagu ka vastustaja

õigesti märgib, lõppes võimalus tõendite esitamisega asja sisulise arutamise lõpetamisel

kohtuistungil ning kaebajal ei olnud asja arutamise lõpetamisele vastuväiteid. Kohus ei

pea võimalikuks esitatud tõendiga arvestada ka HKMS § 62 lg 1 ja § 51 lg 4 koosmõjus.

Kaebaja selgitus tõendi esitamise kohta sedavõrd hilja ei veena, et selleks oli mõjuv

põhjus. Kohus teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja (26.04.2016) juba 02.03.2016

toimunud kohtuistungil. Täiendava tõendi vastuvõtmine tingiks asja arutamise

uuendamise (HKMS 130) ja teeks võimatuks kohtuotsuse teatavakstegemise

kindlaksmääratud ajal.

31. Kaebaja sõnul ei ole tegemist tema suhtes proportsionaalse meetmega ning kaebaja suhtes

korraldusega ette nähtud piirangute kohaldamine ei saa parandada üldist olukorda

piirkonnas, kui muudes toitlustuskohtades jätkatakse alkoholi müüki ja meelelahutust

piiranguid kohaldamata.

32. Korralduse

punktiga

kohustati

kaebajat

korduvate

samalaadsete

rikkumiste

kõrvaldamiseks lõpetama oma müügikohas alkohoolse joogi müük ning toitlustamine (sh

jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine märgitud ajavahemikul.

Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on põhjendatud, kuna

ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide

lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval

viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel jääks jätkuvalt püsima

risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid alkohoolsete jookide

müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta

alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast alkoholi müümise

lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem. Alkohoolsete jookide

etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks tuleks

punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast kellaajast. Samas

linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning leebema abinõuna

toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt hilisemalt toitlustamise

ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus. Nii oleks ettevõtjal

võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem, samas, kui

alkohoolsete jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud väiksemad, mis

aitaks tagada teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“.

33. Kohus nõustub vastustajaga, et kujunenud olukorras Suur-Karja tänaval polegi alati

võimalik ega vajalik välja selgitada, millise asutuse kliendid just mingil hetkel karjuvad,

korda rikuvad vms. Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et nii Suur-Karja tänaval

üldisemalt, kui ka Valli baari vahetuses läheduses toimuvast tegevusest kui ka OÜ Valli

majandustegevusest Valli baari sees lähtuvad mõjutused, mis kahjustavad erinevate isikute

(Suur-Karja 18 elanikud, tänaval viibivad isikud, vahetuses läheduses tegutsevad ettevõtjad,

ennekõike

hotellid),

aga

ka

avalikke

huve

(avalik

ja

heakord,

turvalisus,

muinsuskaitsealuste väärtuste säilimine, linna maine). Vaieldamatult kahjustab Valli baari

tegevus majaelanike huve (öörahu, tervis) baarist kostuva müraga. Baari vahetuse läheduses

kogunevad baari kliendid ning ka muud isikud põhjusel, et seal on kogunemiseks võimalus

loodud ning põhjustavad lärmi, suitsetavad reostavad (prügi, uriin, veri jm). Nii baaris sees

kui lähiümbruses tekkivad konfliktid ja seal kogunevate isikute käitumine üldisemalt

haavab elanike turvatunnet. Tõendatud on, et baari kliendid lahkuvad joobeseisundis, võttes

endaga kaasa ka baarist ostetud alkoholi, ning põhjustavad korrarikkumisi ka väljapool

baari, andes oma panuse piirkonnas valitseva olukorra kujunemisele. Koht, mille juures on

võimalus koguneda ja väljas suitsetada ning mille juures ei ole korra tagamiseks

3-15-2900

23(25)

turvateenistust, tõmbab ligi ka muude asutuste kliente ning soodustab joobes isikute

liikumist tänaval, sh liikumiste jookidega, suitsetamist, lärmi ja konflikte.

34. Kaebaja on rõhutanud, et politsei pole tuvastanud Valli baariga seonduvalt mingeid

rikkumisi. Korra tagamiseks haldusmenetluses ettekirjutuste tegemise eelduseks ei ole

eelnev süüteomenetlus ega karistamine ning haldusõiguslikke abinõusid võib kohaldada

sõltumata kaebaja tegevusega seonduvate süüteomenetluste olemasolust. Varasemas

kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 14) on leitud, et

kaebaja ettevõtluse piiramine ei eelda tema poolt väärteo toimepanemist. Oluline pole, et

tuvastatud oleks kaebaja töötajate poolt müra tekitamine, piirangute rakendamiseks piisab,

kui kaebaja poolt teenuse osutamisega kaasneb müra ning see hõlmab ka pubi külastajate

poolt tekitatud lärmi.

KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja

vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku

omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute

õigusi ja huve kaitsval moel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15). Kohaliku

omavalitsuse passiivsus probleemide lahendamisel kujutaks endast õigusvastast tegevusetust.

35. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole oma tegevusega suutnud teiste isikute häirimist

vältida. Kaebaja seaduslik esindaja selgitab, et on keelanud muusika mängimise pärast kella 23

ning tunnistaja M. Plangi sõnul püütakse tagada baaris korda ning mitte müüa alkoholi ilmselt

joobes isikutele. Nagu eelnevalt juba tõenditest nähtub, ei ole võimalik kaebaja müügikohas

suitsusruumi rajamine, nad ei kasuta turvatöötajat ning ei suuda korraldada oma

majandustegevust nõuetekohaselt teisi isikuid häirimata ja avalikku huvi kahjustamata. Samuti

nõustub kohus vastustaja istungil rõhutatud seisukohaga, et hoolsuskohustuse täitmisesse tuleb

suhtuda rangemalt, arvestades kaebaja tegevuse iseloomu (sh alkoholi müük) ja et see toimub

elumajas.

36. Ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi

oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist

elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on õigus tervise kaitsele ja kodu

puutumatusele). Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma ettevõtlusega talle sobival moel tegelda

toimuda teise ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku

ettevõtja huvi ei saa olla ka kaalukam avalikust huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna

heakorra tagamisel. Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja

avaliku korra tagamisel, kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan

on selgitanud, et Suur-

Karja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh täiendavad reidid, lisatasu

ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei vahenditest ning korra

tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades ohtu avaliku korra ja

turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu avaliku korra tagamise

kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku omavalitsuse (Mupo,

linna heakord) õlule.

37. Kaebaja tegevuskoht on avatud : „E-L 12-02; P 12-24“ (vastuse lisa „Valli Baar.jpg“).

Valli OÜ tegevust müügikohas Valli Baar piiratakse alkohoolse joogi müügi osas senisega

võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel

ühe tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist tööpäevadele eelnevatel

öödel ühe tunni võrra. Korralduse põhjendustes on selgitatud, et elanike soovi kohaselt tulnuks

kohaldada ulatuslikumaid piiranguid (so veelgi lühemaid lahtiolekuaegu), kuid vastustaja on

kohaldanud vähem piiravaid meetmeid. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud kaalutlusi arvestades

tegemist ka ülemäärase piiranguga ajalises plaanis.

3-15-2900

24(25)

Kohus ei pea aga kohaseks vastustaja argumenti, et kõikidele piirkonna ettevõtjatele (sh

kaebaja) säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutust alates

kella 05.00-st, samuti ei kohusta ettekirjutus müügikohti sulgema. On vähe usutav, et

müügikohas, kus alkoholimüük lõpeb kell 00.00 või 01.00 ja muu tegevus 01.00 või 02.00,

oleks taas alkoholi ja toidu ostmisest ja meelelahutusest huvitatud kliente kell 05.00 või et

kliendid viibiksid sellises müügikohas 4-5 tundi ilma võimaluseta süüa, alkoholi tarbida,

muusikat kuulata. Kohtu hinnang sellele argumendile ei mõjuta aga eelnevaid järeldusi piirangu

põhjendatusest ja proportsionaalsusest.

38. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste sama piirkonna sarnase

tegevusvaldkonna ettevõtjatega. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama

piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb

PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise

võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise

võrdsuse idee väljendub selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.

Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu

kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse

meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne

kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002

otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17; Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p

20; Riigikohtu üldkogu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27).

Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu, et nad asuvad

geograafiliselt samas piirkonnas, vaid vastustajal on olnud kohustus iga ettevõtja eripära arvesse

võtta. 38.1. Kaebaja tõi võrreldavate ettevõtjatena välja konkreetsed toitlustus- ja

meelelahutuskohad: kõrval asuv kohvik Reval Cafe, kohvik Must Puudel (Müürivahe 20), Club

Hollywood. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et esmalt analüüsiti oluliselt laiemat

hulka (15) toitlustuskohti ning andmeid koguti 50 kohta. Vastustaja on selgitanud Club

Hollywoodiga seonduvat korralduse seletuskirjas. Reval Cafe kohta selgitas vastustaja esindaja

et tegemist on kohvikuga, mis on orienteeritud eelkõige kohvi ja kondiitritoodete, aga ka sooja

toidu pakkumisel , mistõttu on klientuur võrreldes Valli baariga sootuks teistsugune. Toidukoha

Must puudel tegevuskontseptsioon sarnaneb pigem Reval Cafe kui Valli baari omaga ega ole

kunagi negatiivset vastukaja saanud.

38.2. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii

arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu

ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja

tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks

hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete

rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et

teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival

viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes

sarnaseid meetmeid. Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood)

suhtes on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste

ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.

38. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebaja suhtes vaidlustatud korraldust

andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.

39. Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud.

Vastustaja teavitas teda haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks

korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise.

3-15-2900

25(25)

Pealegi oli kaebaja probleemide olemasolust ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel

korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus ka kaebaja on olnud esindatud. Kaebaja

osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on vastustaja korralduses ka kajastanud.

40. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

41. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda kanda.

Tunnistajatasude maksmise ja vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude tagastamise

lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe