Legislator Case Law & Legislation
3-14-51904/14 AI generated

3-14-51904/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51904/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis AS VMT Ehitus käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni märts 2013.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51904/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis AS VMT Ehitus käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni märts 2013.

Keywords

AI generated
goodwill indemnity contractor remuneration unsuccessful bidder tender of work performance brokerage fee unemployment benefits overpayment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26.04.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51904

Haldusasi

AS VMT Ehitus kaebus Maksu- ja Tolliameti

29.07.2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/14822-45

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS VMT Ehitus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS VMT Ehitus, esindaja vandeadvokaat Marko

Saag

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS VMT Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

27.03.2015. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 26.05.2016 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis AS VMT Ehitus käibe- ja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni märts 2013.

2. MTA 29.07.2014. a maksuotsusega nr 12.2-3/14822-45 suurendati AS-i VMT Ehitus

käibemaksukohustust 5 240 euro võrra ja tulumaksukohustust 7 260,95 euro võrra.

Maksuotsuse kohaselt ei osutanud AFX Grupp OÜ 31.03.2013. a arvel nr 207 näidatud

teenust. AS VMT Ehitus ja AFX Grupp OÜ vaheline tehing on näiline, varjamaks tegelikku

tehingut Plaga Grupp OÜ-ga, kes ei olnud teenuse osutamise ajal käibemaksukohustuslane.

AFX Grupp OÜ tegi omakorda ülekande summas 4125 eurot tegelikule tööde teostajale Plaga

Grupp OÜ, mida maksuhaldur loeb ettevõtlusega seotud väljamakseks. AS VMT Ehitus on

nimetatud AFX Grupp OÜ arvelt deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 5 240 eurot ning

jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt arvestatud tulumaksu 7

260,95 eurot.

3. AS VMT Ehitus esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 29.07.2014. a maksuotsuse

nr 12.2-3/14822-45 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt suhtles kaebaja üksnes AFX Grupp OÜ esindajaga, sõlmis lepingu

AFX Grupp OÜ-ga, tuvastas tehingu teise poole ja täitis hoolsuskohustuse. Puudub õiguslik

alus väita, et kaebajal puudus õigussuhe AFX Grupp OÜ-ga kui teenuse edasimüüjaga. Kuigi

kaebaja oli teadlik, et AFX Grupp OÜ on peatöövõtja ning kasutab ka alltöövõtjaid, ei anna

see alust peatöövõtja nn väljalülitamiseks tehingutest ega muuda pooltevahelist õigussuhet

olematuks ning arvet nõuetele mittevastavaks.

Puudub vaidlus, et kaebaja on arvel märgitud teenused kätte saanud ning vastupidist

tõendatud ei ole. Maksuotsuses ei ole viidatud, et kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel esineks

pettusele viitav seos või oleks kaebaja osalenud maksupettuses ning väidetud ei ole, et

kaebaja teadis, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja või kaebaja oleks pidanud seda

teadma.

Kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel toimunud tehingu puhul puuduvad näilikule tehingule

omased tunnused ning tehingu näilikuks kvalifitseerimisel ei ole järgitud menetlusreegleid.

Maksuhaldur ei ole tuvastanud lepingupoolte tahtlust saada maksueelist.

Tulumaksu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja on soetanud teenused AFX Grupp

OÜ-lt ning ei ole võimalik öelda, et teenust osutasid tundmatud kolmandad isikud. Kaebaja

poolt AFX Grupp OÜ-lt soetatud teenuste eest tehtud väljamakset ei saa käsitleda

ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kaebajal on nõuetele vastavad raamatupidamisarvestuse

algdokumendid, millest nähtub majandustehingu sisu ja tehingu tegelik teine pool.

Maksuhalduril puudub õigus korrigeerida tehingu hinda, kui tegemist ei ole seotud isikutega.

Maksuotsus on motiveerimata ja vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 3

p-ga 5 ja § 95 lg-ga 2. Maksuotsus on sisustatud valdavas osas etteheidetega seoses AFX

Grupp OÜ tehingutega Plaga Grupp OÜ-ga, Seinatööd OÜ-ga ja Priim OÜ-ga, kuigi kaebajal

puudub nimetatud äriühingutega seos. Maksuotsuses on tuginetud asjakohatutele faktilistele

asjaoludele, puudub faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline sidumine ning ei ole

piisavalt motiveeritud tõendite (tehingu toimumist kinnitavad nt leping, akt, arve, tasumine,

poolte kinnitused, jne) arvestamata jätmist maksusumma määramisel. Kuna tõendeid ei ole

hinnatud tervikuna ja kogumis, on tehtud järeldused ekslikud.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 27.03.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt ei veena kaebaja esitatud tõendid, et vastustaja on kogutud

tõendeid kogumis analüüsides teinud ebaõige otsuse. Õige on vastustaja järeldus, et AFX

Grupp OÜ arvel märgitud töid tegi tegelikult Plaga Grupp OÜ ning arve esitamine AFX

Grupp OÜ vahendusel toimus ainult maksueelise saamise eesmärgil. Vastustaja on nii

kontrollaktis kui ka maksuotsuses märkinud, et kaebaja teadis, kes oli tegelik müüja. Kui ostja

teadis tehingu tegelikke asjaolusid ja müüja isikut, siis pole asjasse puutuvad väited

hoolsuskohustusnõuete täitmise osas.

Nõustuda saab vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid tehingu faktiliste asjaolude

osas tõendavad usutavalt, et tegelikult arvel nr 207 näidatud tehingut kaebaja ja AFX Grupp

OÜ vahel ei toimunud ning AFX Grupp OÜ arve on fiktiivne, koostatud eesmärgiga varjata

tehingut Plaga Grupp OÜ-ga.

31.03.2013. a arve nr 207 järgi tuli kaebajal tasuda AFX Grupp OÜ-le 31 440 eurot vastavalt

aktile nr 2013/02. Tööde tegemise osas kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuigi kaebaja on

kaebuses märkinud, et maksuhaldur ei ole kaebaja esitatud lepingut arvestanud.

Maksumenetluses tehti kindlaks, et AFX Grupp OÜ-l endal töötajad puudusid, äriühing arvel

nr 207 näidatud tööde tegemise perioodil (veebruar-märts 2013) töötajatele töötasu maksmist

ei deklareeritud, samuti puudus äriühingul registreering majandustegevuse registris. Seega ei

saa olla tõene kaebaja juhatuse liikme maksuhaldurile 07.06.2013 antud seisukoht, et

kontrolliti AFX Grupp OÜ võimelisust teenuse osutamiseks ning veenduti, et viimasel on

olemas töötajad ja töövahendid. Kui kaebaja soovis sõlmida teenuse saamiseks lepingu AFX

Grupp OÜ-ga ja tegelikult kontrollis ka viimase võimet teenust osutada, siis oleks ka

selgunud, et äriühingul töötajad puudusid ning äris mõistlikult käituval isikul oleks tekkinud

kahtlus, kas see äriühing on võimeline vajalikke teenuseid osutama.

Kuigi kaebaja väitis, et AFX Grupp OÜ-l ei olnud keelatud alltöövõtjaid kasutada, nähtub

kaebaja 14.05.2013 vastusest maksuhaldurile, et nad ei andnud lubasid alltöövõtjatele

kasutada alltöövõtjaid. Kaebaja täitis Andritz Oy PE UK poolt tellitud tööd ning seega oli

AFX Grupp OÜ juba alltöövõtja. Toimiku materjalide järgi varasemalt kaebajal AFX Grupp

OÜ-ga sidemed puudusid. Kaebaja esindaja seisukohtades on vastuolu, kuna kohtuistungil

märgiti, et kirjalikku lepingut ei sõlmita kui majja tuleb inimene, keda on ka varem kasutatud.

AS VMT Ehitus ehitusdirektor I. Jõgisoo kontrollis tööde tegemist ja suhtles otse Plaga Grupp

OÜ juhatuse liikmega, mitte AFX Grupp juhatuse liikmega. Nimetatud asjaolu kinnitab, et

tegelikult telliti teenus Plaga Grupp OÜ-lt, kes oli ka tööde tegelik tegija, AFX Grupp osalust

kaebaja tellimuse täitmisel ei nähtu.

Lisaks kattuvad VMT Ehitus AS ja AFX Grupp OÜ poolt allkirjastatud aktil nr 2013/02

märgitud tehtud tööde loetelu Plaga Grupp OÜ esindaja 21.06.2014. a seletuses märgitud

tehtud tööde loeteluga. Aktile ei ole märgitud selle koostamise aega. AFX Grupp OÜ on

väitnud, et tema alltöövõtjatena tegid töid Plaga Grupp OÜ ja Seinatööd OÜ. Kuna kõik

asjaosalised on maksumenetluses kinnitanud, et töid tegid 2 Plaga Grupp OÜ töötajat, ei

saanud alltöövõtjana osaleda samades töödes Seinatööd OÜ. Kuna ka materjalid tööde

teostamiseks andis kaebaja, sai kogu teenus seisneda ainult Plaga Grupp OÜ poolt osutatud

teenuses.

Põhjendatud ei ole kaebaja poolt teenuse tellimine AFX Grupp OÜ-lt, kellel töötajad

puudusid, samas kui tegelikeks tööde tegijateks olid kaebajale teada isikud, kes olid tema

endised töötajad. Eluliselt ei ole usutav, et kogemustega äriühing on nõus maksma tööde

tegelikust maksumusest 7 korda suurema summa. Nimetatud asjaolud annavad samuti alust

täiendavalt kahtluseks, et AS VMT Ehitus oli teadlik tööde tegelikust teostajast ning kasutas

teadlikult AFX Grupp OÜ rekvisiitidega arvet oma maksuarvestuses. Kaebaja selgitused ei

anna alust maksuhalduri seisukoha ja järelduste ebaõigeks lugemiseks.

Maksumenetluses kogutud dokumentaalsed tõendid ja seletused kogumis hinnatuna viitavad

piisavalt selgelt ja usutavalt, et arvel nr 207 kajastatud detailide ja konstruktsioonide

valmistaja ja teenuse müüja oli Plaga Grupp OÜ ning arve vormistati AFX Grupp OÜ nimel

üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks, kuna Plaga Grupp OÜ ei olnud

käibemaksukohustuslane. Kuna see kõik ei saanud kaebaja vastutaval isikul teadmata olla, on

Riigikohtu seisukohad lahendites nr 3-3-1-32-09, nr 3-3-1-60-11 ja 3-3-1-50-03 rakendatavad

ka käesoleva kaebuse lahendamisel.

Nõustuda ei saa kaebaja etteheidetega VMT Ehitus AS ja AFX Grupp OÜ vahel toimunud

tehingu kvalifitseerimisel näilikuks tehinguks. Maksuotsuses ja kontrollaktis on välja toodud,

millest tulenevalt ja millistest asjaoludest lähtuvalt jõudis maksuhaldur järeldusele, et AS

VMT Ehitus ja AFX Grupp OÜ vaheline tehing on näiline ning milles seisnes kaebaja

maksueelis. Kuna maksuhaldur on tõendanud, et AS VMT Ehitus tahe oli varjata tehingut

Plaga Grupp OÜ-ga ning teades, et teenuse osutajaks ei ole arvel näidatud AFX Grupp OÜ,

puudus kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur on nõuetekohaselt

hinnanud kõiki vaidlusaluses maksumenetluses kogutud ja esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses.

Kuna kaebaja ei saanud tegelikult teenust arvel nr 207 näidatud isikult ja märgitud summas,

oli kaebaja sellest teadlik ning maksuhaldur luges õiguspäraselt arve mittenõuetekohaseks.

Maksuhaldur ei maksustanud tulumaksuga kogu arvel näidatud ja kaebaja teostatud

väljamakset, vaid võttis arvesse tegelikule tööde teostajale tehtud väljamakset.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. AS VMT Ehitus esitas Tartu Halduskohtu 27.03.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja

kantud menetluskulud mõista välja vastustajalt.

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et kaebajale

müüs teenust AFX Grupp OÜ asemel Plaga Grupp OÜ. Halduskohus jättis arvesse võtmata, et

kaebaja sõlmis AFX Grupp OÜ-ga lepingu, tuvastas tehingu teise poole ja täitis

hoolsuskohustust vastava isiku suhtes maksimaalsel võimalikul määral. Asjaolu, et kaebaja ei

suutnud tavapärase äris kasutatava hoolsusega tehingu teist poolt kontrollides tuvastada,

milline õigussuhe on AFX Grupp OÜ ja ehitusobjektil olevate töötajate vahel, ei ole

objektiivne asjaolu, mis võimaldaks ette heita hoolsuskohustuse rikkumist ja sellest tulenevalt

tehingu tegeliku osutaja varjamist. Halduskohtu seisukoht, milles leiti, et kaebaja poolt AFX

Grupp OÜ-lt teenuse tellimine ei ole põhjendatud, on irrelevantne, kuivõrd teenuse osutamine

on võimalik ka läbi alltöövõtjate. Kokkulepete sõlmimisel oli kaebaja veendunud, et AFX

Grupp OÜ suudab võetud kohustusi täita.

Arusaamatuks jääb, kuidas saab asjaolu, et tehtud töid kontrollis kaebaja ehitusdirektor,

välistada AFX Grupp OÜ poolt teenuse osutamise. Kaebaja ees vastutas AFX Grupp OÜ,

mitte AFX Grupp OÜ kasutatavad alltöövõtjad. Seega on loogiline, et objektil toimuvat

kontrollib tellija ning asjaolu, et AFX Grupp OÜ ei teostanud järelevalvet oma alltöövõtja

Plaga Grupp OÜ üle, ei ole kaebajale etteheidetav ja on asjassepuutumatu.

Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui leidis, et kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel

toimunud tehing oli näilik. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja seisukoha, et selline

tehingu ümberkvalifitseerimine on õigusvastane. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole tehingu

näilikuna käsitlemisel selgitanud, milline maksueelis on kaebaja poolt saadud, puudub

analüüs seoses tahtlusega saada maksueelist ning mille poolest erineb väidetav tegelik tehing

poolte vahel sõlmitud tehingust. Samuti ei esine situatsiooni, kus kaebaja ja AFX Grupp OÜ

vahel tehtud tehingul oleks teistsugune majanduslik sisu, kui see, millena pooled seda

käsitlesid.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid, kui

leidis, et täiendava käibemaksukohustuse määramine kaebajale on õiguspärane. Maksuotsuses

puudub viide sellele, et kaebaja ja AFX Grupp OÜ vahel esineks pettusele viitav seos või

oleks kaebaja osalenud maksupettuses. Vastustaja ei ole esitanud objektiivseid tõendeid, mille

alusel oleks tuvastatav kaebaja hoolsuskohustuse rikkumine seoses tehingu teise poole

tuvastamisega. Halduskohus põhjendas kaebaja teadmist või teadma pidamist väga

primitiivselt, jättes selles osas hinnangu sisuliselt andmata.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid, kui

leidis, et kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramine on õiguspärane. Kuna tõendatud

ei ole, et kaebaja ei saanud teenuseid AFX Grupp OÜ-lt, tuleb tulumaksu määramisel lähtuda

eeldusest, et kaebaja on soetanud teenused AFX Grupp OÜ-lt ning ei ole võimalik öelda, et

teenust osutasid tundmatud kolmandad isikud. Kuna kaebaja ja AFX Grupp OÜ ei ole

omavahel seotud isikud, puudub maksuhalduril õigus korrigeerida poolte vahel toimunud

tehingu hinda. Majandustehingu toimumist tõendab nii esitatud arve kui ka väljamakse ja

saaja kinnitus raha saamisest. Puudub õiguslik alus kaebaja väljamakse maksustamiseks

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 või 52 alusel. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et

maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud.

Maksuhaldur tugines asjakohatutele faktilistele asjaoludele ning ei tõendanud arusaadavalt

enda järeldusi. Maksuotsuses on välja toodud ebaolulised tõendid ning rõhutatud mõningaid

isikute antud selgitusi, kuid ei ole neid selgelt, loogiliselt ja üheselt mõistetavalt seotud tehtud

järeldustega. Tõendeid ei ole hinnatud tervikuna ja kogumis, mistõttu on tehtud järeldused

ekslikud. Samuti ei ole maksuhaldur piisavalt motiveerinud kaebaja esitatud objektiivsete

tõendite arvestamata jätmist maksusumma määramisel (MKS § 95 lg 2 ls 3).

Maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada ka põhjusel, et see ei vasta haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 56 lg-s 2 ja MKS § 46 lg 3 p-s 5 ja § 95 lg-s 2 esitatud nõuetele.

6. MTA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Vastuse kohaselt tuginevad kaebaja väited tehingute toimumisest AFX Grupp OÜ-ga ainult

formaalsete dokumentide olemasolule. Üksnes vormiliselt nõuetekohaste dokumentide

olemasolu ei tõenda tehingute toimumist arvel näidatud poolte vahel. Maksuotsuses on antud

hinnang nii maksukohustuslase esitatud kui ka MTA kogutud tõenditele ning oma seisukohti

ja maksu määramist igakülgselt põhjendatud. Halduskohus nõustus maksuhalduri

järeldustega.

Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud nii väidetava teenuse osutajaga kui ka tema

väidetavate alltöövõtjatega seonduvaid asjaolusid, samuti tööde teostamise asjaolusid.

Tuvastamist leidis, et AS VMT Ehitus objektil tegid töid kaks inimest Plaga Grupp OÜ-st.

Kuivõrd AFX Grupp OÜ ega Seinatööd OÜ mingeid töid ei teinud ning materjalid olid

AS VMT Ehitus enda muretsetud, seisnes kogu väidetavalt AFX Grupp OÜ poolt osutatud

teenus Plaga Grupp OÜ tehtud ehitustöödes. Plaga Grupp OÜ esitas tööde eest AFX Grupp

OÜ-le arve summas 4 125 eurot. AFX Grupp OÜ esitas samade tööde edasimüügil AS-le

VMT Ehitus arve märkimisväärselt suuremas summas. Plaga Grupp OÜ arvel kajastuv tööde

maksumus vastas tööde tegelikule hinnale. Maksuotsusest nähtub selgelt, millest tulenevalt ja

millistes summades sai kaebaja maksueelist. AFX Grupp OÜ nimel väljastatud arvel näidatud

käibemaksu kajastamine käibedeklaratsioonis võimaldas AS-il VMT Ehitus saada alusetult

tagasi sisendkäibemaksu. Lisaks on AS VMT Ehitus teinud AFX Grupp OÜ arvele viidates

väljamakse summas 31 440 eurot. Maksuhaldur leidis põhjendatult, et AS VMT Ehitus

sooviks oli varjata tehingut Plaga Grupp OÜ-ga, saades võimaluse raha maksuvabalt

ettevõttest välja viia. Kaebaja maksuarvestuses kajastatud näilikust tehingust tuleneva

maksukohustuse ja tegelikust tehingust tuleneva maksukohustuse vahel on suur erinevus.

Põhjendatud ei ole ka väide, et ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS

§ 83 lg 4 kohaldamiseks, kuna maksuotsus ei tuginegi ainuüksi nimetatud väitele.

Alusetu on kaebaja etteheide, et kohus jättis andmata hinnangu kaebaja teadlikkuse osas.

Kohtuotsusest on näha, millele tuginedes asus kohus järeldusele, et AS VMT Ehitus oli

teadlik tööde tegelikust teostajast ja kasutas teadlikult AFX Grupp OÜ rekvisiitidega arvet

oma maksuarvestuses.

Kuna maksuhaldur jõudis järeldusele, et tegelik tehing toimus kaebaja ja Plaga Grupp OÜ

vahel, on järeldus tulumaksu osas tehtud sellest asjaolust lähtuvalt. Halduskohus leidis

põhjendatult, et kuna kaebaja ei saanud tegelikult teenust arvel nr 207 näidatud isikult ja

arvel märgitud summas ning kaebaja oli sellest teadlik, luges maksuhaldur tehingu

majandusliku sisu puudumise tõttu õiguspäraselt arve mittenõuetekohaseks algdokumendiks.

Vastustaja luges AS VMT Ehitus ettevõtlusega seotuks Plaga Grupp OÜ teenuse maksumuse

4125 eurot ja ettevõtlusega mitteseotuks väljamakse summas 27 315 eurot. Maksuhaldur

maksustas ettevõtlusest välja viidud raha, mille kasutamise seotust ettevõtlusega ei ole

kaebaja tõendanud.

Maksuhaldur ei korrigeerinud poolte vahel toimunud tehingu hinda, vaid tuginedes MKS § 83

lg-le 4 jättis maksukohustuse kindlakstegemisel arvestamata näiliku tehingu. Kaebaja väited

hoolsuskohustuse täitmisest ei ole asjakohased.

Vormiliselt nõuetekohaste dokumentide olemasolust tehingu tegeliku toimumise

tuvastamiseks ei piisa. Maksuotsusest nähtub, miks ei pea maksuhaldur kaebaja esitatud

tõendeid usaldusväärseteks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et AS VMT Ehitus apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 27.03.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on

õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgimist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuse seisukohaga, et halduskohus leidis

ebaõigesti, et kaebajale müüs teenust AFX Grupp OÜ asemel Plaga Grupp OÜ. Kaebaja

väidab, et sõlmis esimesega lepingu ja tuvastas tehingu teise poole maksimaalsel võimalikul

määral. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et mingit kirjalikku lepingut ei ole

sõlmitud. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et kui kaebaja oleks AFX Grupp OÜ-d ka

reaalselt kontrollinud, siis oleks ta saanud tuvastada asjaolu, et viimasel puudusid töötajad ja

seega ei olnud ta võimeline kaebajale kokkulepitud töid teostama. Samuti on kaebaja esindaja

ise 14.05.2013 vastuses vastustaja teabenõudele kinnitanud, et ta ei ole andnud lubasid

kasutada alltöövõtjaid. Kuigi kaebaja esindaja väitis kohtuistungil, et kirjalikke lepinguid ei

sõlmita isikutega, keda on varem kasutatud tööde teostamisel, siis on ta ise samas kinnitanud,

et varasemad kokkupuuted AFX Grupp OÜ-ga puudusid. Vastustaja on tuvastanud, et tööd

objektil teostasid D. Snegirjov ja K. Jürgen, kes olid Plaga Grupp OÜ töötajad ja samuti ka

kaebaja endised töötajad. D. Snegirjovi seletuse kohaselt kontrollis tehtud tööd kaebaja

ehitusdirektor I. Jõgisoo. AFX Grupp OÜ juhatuse liige A. Fomitsev tööde juures ei viibinud

ja ka mingeid muid ülesandeid ei täitnud. Ka see asjaolu viitab sellele, et tegelikult olid tööd

tellitud Plaga Grupp OÜ-lt.

9. AFX Grupp on väitnud, et tema tellis alltöövõtu nii Plaga Grupp OÜ-lt kui ka Seinatööd

OÜ-lt. Kuna ka kaebaja on kinnitanud, et objektil töötasid ainul kaks isikut, kes olid tema

endised töötajad ja kuulusid Plaga Grupp OÜ-sse, siis ka see kinnitab täiendavalt kahtlust, et

AFX Grupp OÜ tegelikult tööde teostamisest objektil midagi ei teadnud ja ei olnud seega

tööde teostamisega kuidagi seotud. AFX Grupp OÜ on kinnitanud, et maksis Plaga Grupp

OÜ-le teostatud tööde eest summas 4125 eurot. Samas on kaebaja AFX Grupp OÜ-le tasunud

31 440 eurot. Vastustaja on maksuotsuses õigustatult leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja, kes on oma valdkonnas tegutsenud pikaaegselt ja omades teadmisi sarnaste tööde

teostamise hindadest, maksaks tööde teostamise eest ca 7 korda kõrgemat hinda. Kokkuvõttes

on maksuhaldur ringkonnakohtu arvates asunud õigele seisukohale, et kaebaja ei ole töid

tellinud AFX Grupp OÜ-lt, vaid tegelikult Plaga Grupp OÜ-lt. Kuna viimane ei olnud

käibemaksukohustuslane, siis oli AFX Grupp OÜ rekvisiitidega arve sissetoomine vajalik

selleks, et saada riigilt tagasi alusetult käibemaksu ja alusetult kanda kuludesse arve eest

tehtud väljamakset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 13 toodud

põhjendustega, mille alusel halduskohus nõustus maksuhalduri põhjendustega, et tegemist oli

näilise tehinguga. MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilist tehingut maksustamisel arvesse ja

seega puudub kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

10. Halduskohus on õigesti viidetega Riigikohtu lahenditele leidnud, et kui kaebaja ei saanud

teenust arvel nr 207 märgitud AFX Grupp OÜ-lt ja kaebaja oli sellest teadlik, siis on tegemist

mittenõuetekohase arvega ning väljamakse kuulub tulumaksuga maksustamisele TuMS § 15

lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Pealegi ei ole maksuhaldur maksustanud kogu arvel märgitud summat,

vaid ainult selle osas, milles see ületas tegelikult tööde teostajale tehtud väljamakset.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi