3-15-3051/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tallinna Ringkonnakohus

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

25.04.2016, Tallinn

3-15-3051

PJ kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada

kaebajale kartserikambrisse venekeelne keemia õpik

Kaebaja – PJ

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Tallinna Halduskohtu 24.03.2016 määrus

PJ määruskaebus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PJ määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 24.03.2016 määruse haldusasjas nr 3-15-3051 reso-

lutsiooni punkti 1 ja jätta menetluse lõpetamise asemel PJ kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PJ esitas 04.11.2015 Tallina Vanglale vaide, milles palus tagastada 29.09.2015

kartserikambrisse paigutamisel temalt ära võetud õpik. PJ esitas Tallinna Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada Tallinna Vanglat tagastama keemiaõpiku

kartserikambrisse. Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-2745

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.11.2015

määrusega PJ määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Vangla

jättis 01.12.2015 vaideotsusega PJ vaide rahuldamata.

2. PJ esitas 07.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks

tagastada viivitamatult kartserikambrisse venekeelne keemiaõpik (praegune haldusduasi nr

3-15-3051). Kaebuse väidete kohaselt võeti kaebajalt tema 29.09.2015 kartserisse pai-

3-15-3051

gutamisel muu hulgas ära venekeelse keemiaõpiku valguskoopiad. Vangla sisekorraeeskirja §

60 lg 1 kohaselt võib kinnipeetaval kartseris olla kaasas mõistlikus koguses õppekirjandust.

Kuna vanglal puudus õpiku äravõtmiseks õiguslik alus, oli toiming õigusvastane. Rikutud on

kaebaja õigust haridusele, vabale eneseteostusele, õigust saada vabalt levitatavat informat-

siooni, inimväärikuse austamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Vangla põhjustab oma

toimingutega kaebajale tugevat stressi ning vangistusega vältimatult kaasnevatest suuremaid

vaimseid kannatusi.

3. Tallinna Vangla esitas 03.02.2016 vastuse, millele lisas muu hulgas Tallinna Vangla

direktori 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135, mis jõustus 11.01.2016. Käskkirja p-ga 1.8 lisati

Tallinna Vangla kodukorda p 1.12.14, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud võtta kartseri-

kambrisse kaasa õppekirjandust, v.a kooli nimekirjas oleval kinnipeetaval õppetööks vajalik

ku õppekirjandust. Sama käskkirja p-ga 1.9 lisati kodukorra seletuskirja p 1.12.14, milles põh-

jendatakse kõnealust piirangut.

Tallinna Vangla leidis vastuses, et ehkki kaebuse esitamise hetkel kodukorra p 1.12.14 veel ei

kehtinud, ei saa halduskohus teha kaebuses soovitud ettekirjutust olukorras, kus kehtiv regu-

latsioon takistab selle täitmist. PJ ei ole esitanud vaiet kodukorra p 1.12.14 kehtetuks

tunnistamiseks. Tühistamiskaebuse esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimine. PJ ei ole kodukorra p 1.12.14 osas kohtueelset menetlust läbinud.

4. PJ esitas 19.02.2016 halduskohtule vastuväited vangla vastusele, märkides muu hulgas, et

sai 28.12.2015 käskkirjast teada 04.02.2016 ning esitas 08.02.2016 Justiitsministeeriumile vaide

käskkirja p-de 1.8 ja 1.9 tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohus lõpetas 24.03.2016 määrusega haldusasja menetluse HKMS §

151 lg 2 p 1 alusel HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu ilmnemise tõttu.

Kaebuse eesmärki (saada viivitamatult õpik kartserikambrisse) ei ole võimalik saavutada, sest

kaebaja ei viibi enam kartseris ning kehtiv vangla kodukord (p 1.12.14) välistab keemiaõpiku

väljastamise kinnipeetavale, kes ei käi koolis. Kohustamiskaebuse kohta otsuse tegemisel peab

kohus hindama, kas otsuse tegemise ajal kehtiv õigus võimaldab kohustamiskaebust rahuldada.

Kuna kinnipeetavate kaebustele on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole

võimalik kaebust muuta ja esitada praeguse asja raames kodukorra vastava punkti tühistamise

nõuet. Kaebaja saab sellise kaebuse esitada pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kaebaja on

19.02.2016 menetlusdokumendist nähtuvalt asunud kodukorra vastavat punkti vaidlustama

kohtueelses menetluses.

Samuti ei saa kaebuses esitatud kohustamisnõuet muuta keeldumise õigusvastasuse tuvasta-

mise nõudeks hilisema kahju hüvitamise eelduse kindlakstegemise eesmärgil. Kaebajale ei

saanud keeldumisest tekkida varalist või mittevaralist kahju, mis võiks kuuluda rahas hüvita-

misele. Preventiivsel eesmärgil (tulevikus analoogsetes olukordades vangla õigusvastase te-

gevuse välistamiseks) tuvastamisnõude esitamine ei ole võimalik, sest kehtiv vangla kodukord

välistab kaebajale kartserisse õpiku väljastamise.

6. PJ esitas 07.04.2016 halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus

jättis 21.04.2016 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(5)

3-15-3051

7. PJ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 24.03.2016 määrus tühista-

da. Kohus lähtus määruse tegemisel valedest eeldustest.

Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkiri nr 1-1/135, millega halduskohus määrust põh-

jendas, on õigusvastane.

Vastustaja väide, et kaebaja ei viibi enam kartseris, on vale. Kaebaja on viibinud kartseris ilma

vaheaegadeta alates 28.09.2015 kuni tänaseni ja lähitulevikus ei ole kaebaja kartserist

vabanemine võimalik.

Halduskohtu väide kohustusliku kohtueelse menetluse nõude mittetäitmise kohta on väär.

Kaebaja esitas 08.02.2016 Justiitsministeeriumile vaide. 24.03.2016 saatis Tallinna Vangla

kaebajale kirja, milles paluti 10 päeva jooksul parandada vaides vead ja seletada, mida kaebaja

täpselt soovib vaidlustada. Asjaolu, et Tallinna Vangla ei edastanud vaiet Justiitsministee-

riumile, ei muuda vaide lahendamise 30-päevast tähtaega ning 10.03.2016 tekkis kaebajal

kaebeõigus. Kaebaja on vaides nõudnud Tallinna Vangla 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-de

1.8 ja 1.9 tühistamist.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju. Perioodil

28.09.2015-28.12.2015 (arvestamata varasemaid õpikute konfiskeerimisi 29.07.2015 ja

12.08.2015) on vastustaja oma õigusvastase tegevusega kohelnud kaebajat alandavalt, solvates

tema inimväärikust. Seega eksisteerib alus hüvitamisnõude esitamiseks.

Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks otsusega Tallinna Vangla toimingute (kartserikambris

kaebajalt õppematerjalide eemaldamine enne 28.12.2015) õigusvastasuse.

8. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Vangla ei ole kaebaja kartserist vabanemise kohta kohtule valetanud. Vangla 03.02.2016 vas-

tuse p-s 1 on selgelt öeldud, et PJ kannab jätkuvalt kartserikaristust erinevate distsipli-

naarkaristuse käskkirjade alusel. Isegi kui halduskohus väitega eksis, ei muuda see menetluse

lõpetamist õigusvastaseks. Kaebaja ei oleks saavutanud kaebusega eesmärki, sest alates

11.01.2016 keelab kodukorra p 1.12.14 mitteõppivale kinnipeetavale õppekirjanduse kartse-

risse võimaldamise. Kaebuse menetlusse võtmise ja halduskohtule vangla kirjaliku seisukoha

esitamise ajal ei olnud PJ kodukorra p 1.12.14 peale vaiet esitanud. Seega oli tal kohtueelne

kord läbimata.

PJ esitas halduskohtule asjas nr 3-16-690 kaebuse Tallinna Vangla direktori 28.12.2015

käskkirja nr 1-1/135 p-de 1.8 ja 1.9 (millega lisati vangla kodukorda ja seletuskirja p 1.12.14)

tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lubada kartserikambrisse õppematerjali piiranguteta.

Keelava regulatsiooni vaidlustamisega on kaebajal võimalik saavutada oma eesmärk.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja viibis kartserikambris ka

halduskohtu

24.03.2016 määruse tegemise ajal. Kohtu eksimus selles küsimuses ei ole oluline, sest kohus

põhjendas kohustamiskaebuse rahuldamise võimatust lisaks asjaoluga, et kehtiv Tallinna

Vangla kodukord kohustamiskaebuse rahuldamist ei võimalda. Kodukorra vastava sätte väi-

detav õigusvastasus ei kõrvalda regulatsiooni kehtivust ning kuni selle sätte haldusorgani poolt

kehtetuks tunnistamiseni või kohtu poolt tühistamiseni tuleb kohtul lähtuda otsuse tegemisel

kodukorras toodud regulatsioonist. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele,

sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2.

3(5)

3-15-3051

10. Halduskohus võis eksida ja kaebajal võib olla õigus selles, et halduskohtu määruse te

gemise ajaks võis kaebajal olla tekkinud õigus pöörduda kohtusse nõudega tühistada Tallinna

Vangla direktori 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p 1.8, millega lisati vangla kodukorda p

1.12.14, mille kehtivus takistab kohustamiskaebuse rahuldamist.

Kaebaja osutas 19.02.2016 menetlusdokumendis, et ta esitas 08.02.2016 Tallinna Vangla di-

rektori 28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-de 1.8 ja 1.9 tühistamiseks Justiitsministeeriumile

vaide ning samal päeval fikseeris kontaktisik selle vaiete logis numbri all 5-15/16/102-1. Ar-

vestades, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 7 näeb vaiete lahendamiseks ette 30-päevase

tähtaja, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale organile, ei saanud kohus asjaolusid

kontrollimata eeldada, et kaebajal ei ole vaidlustatud määruse tegemise ajaks (24.03.2016)

tekkinud vastavalt VangS § 11 lg-le 5 õigust esitada kohtule ka nõue kohustamiskaebuse ra-

huldamist takistava kodukorra sätte tühistamiseks.

Seega ei pruugi olla õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei oleks saanud esitada praeguse

asja raames kodukorra vastava punkti tühistamise nõuet. See tõdemus ei too aga kaasa hal-

duskohtu määruse tühistamist järgmistel põhjustel.

11. Nii nagu vastustaja on vastuses määruskaebusele osutanud, esitas PJ Tallinna Hal-

duskohtule 08.04.2016 (vastuses on ekslikult märgitud 08.02.2016) kaebuse haldusasjas nr 3-

16-690. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud asjas taotleb kaebaja Tallinna Vangla

28.12.2015 käskkirja nr 1-1/135 p-de 1.8 ja 1.9 tühistamist ning vangla kohustamist lubada

kaebajale kartserikambrisse õppematerjal. Kuna kaebaja on esitanud halduskohtule päev pä-

rast määruskaebuse esitamist uue kaebuse nii kodukorra vastava sätte tühistamiseks kui ka

õppematerjali kartserikambrisse lubamiseks kohustamiseks, ei ole põhjendatud määruse tühis-

tamine pelgalt selleks, et kohus saaks nimelt praeguses asjas kaaluda nõude lisamisega kaebu-

se muutmise otstarbekust.

PJ määruskaebusest ja haldusasja nr 3-16-690 materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla viitas

08.02.2016 esitatud vaides esinenud väidetavatele puudustele alles 24.03.2016 kirjaga ning

lõpptulemusena tagastas vaide 12.04.2016 väidetavate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

Halduskohus on jätnud 14.04.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-690 esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata ega ole veel kaebust menetlusse võtnud. Kaebuse menetlusse võtmine

eeldab muu hulgas, et kohustuslik kohtueelne menetlus oleks tühistamisnõude osas läbitud.

Ringkonnakohtu arvates ei ole oluline, kas kohus kontrollib kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimist praeguses asjas või teeb seda haldusasjas nr 3-16-690, sest tulemus ei saa olla erinev.

Tühistamis- ja kohustamisnõudega on kaebajal võimalik saavutada oma peamine eesmärk

(saada õpik kartserikambrisse) ka haldusasjas nr 3-16-690.

12. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja ainus eesmärk vangla kohustamise kaudu

edaspidi õppematerjali kartserikambrisse saamine, vaid ka õpiku kartserikambrisse väljasta

misest keeldumise õigusvastasuse tuvastamine hilisema kahju hüvitamise eelduse kindlakste-

gemise eesmärgil. Kaebaja väitel tekitas vangla talle juba enne vangla kodukorras vastava

keelu kehtestamist õpiku kartserikambrisse lubamisest õigusvastase keeldumisega mittevara

list kahju.

Halduskohus on kaalunud kohustamisnõude tuvastamisnõudega asendamise otstarbekust ning

ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamisnõude puhul esineb HKMS § 45 lg-st 2

tulenev kaebeõiguse piirang. Nimelt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kah-

justamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au

või hea nime teotamise korral (riigivastutuse seaduse § 9 lg 1. Erinevalt kaebajast leiab kohus,

4(5)

3-15-3051

et tegemist ei ole sedavõrd intensiivse piiranguga, mida saaks käsitada inimväärikust alandava

kohtlemisena. Ringkonnakohus osutab siinkohal ka oma varasematele seisukohtadele

11.11.2015 määruses haldusasjas nr 3-15-2745, kus ringkonnakohus nõustus halduskohtuga

muu hulgas selles, et õpikute puudumine ei saa tekitada PJ-le hüvitamisele kuuluvat kahju.

Samas tuleb märkida, et ehkki halduskohus ei pidanud praeguses asjas kohustamisnõude

tuvastamisnõudeks muutmist otstarbekaks ja ringkonnakohus selle seisukohaga nõustub, ei võta

see kaebajalt iseenesest õigust esitada halduskohtule tuvastamiskaebus või taotleda kaebuse

täiendamist vastava nõudega haldusasjas nr 3-16-690.

13. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus PJ määruskaebuse rahuldamata, kuid

halduskohtu määruse resolutsiooni tuleb muuta. Halduskohus on määruse tegemisel tuginenud

selgelt HKMS § 151 lg 2 p-le 1, kuid lõpetanud asja menetluse. HKMS § 151 sätestab kaebuse

läbi vaatamata jätmise alused, mitte menetluse lõpetamise alused. Menetluse lõpetamise alused

on HKMS §-s 152. Menetluse lõpetamist ja kaebuse läbi vaatamata jätmist tuleb eristada, sest

erinevalt menetluse lõpetamisest ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti

kohtusse (HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

Ruth Plaks

Virgo Saarmets

5(5)