3-15-2810/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Haldusasja number

3-15-2810

Otsuse kuupäev

25. aprill 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Haldusasi

i kaebus Viru Vangla 5. juuni 2015. a individuaalse

täitmiskava osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Viru

Vangla 31. augusti 2015. a otsuse nr 6-10/26149-2 tühistamiseks

ja Viru Vangla kohustamiseks asja uueks otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja –

Vastustaja – Viru Vangla, esindajad Eve Kangro ja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 25. mail

2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

3-15-2810

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnitas 26. septembril 2014 kinnipeetav i suhtes koostatud

riskihindamise ankeedi nr 105429 (toimiku lk 80−103). Selle põhjal koostas vangla

individuaalse täitmiskava (ITK) (tlk 35-36p), mis kinnitati 29. septembril 2014 ja mis nägi

I. Šmigolile ette gümnaasiumi lõpetamise. Gümnaasiumi lõpetamise ajaks on alajaotuses

„Riskihinnangust lähtuvad tegevused“ märgitud aasta 2015 ja alajaotuses „Tegevused

täitmisperioodil“ 2015 III kvartal - 2016 II kvartal.

2. Viru Vangla kinnitas 5. juunil 2015 I. Šmigoli suhtes koostatud uue riskihindamise ankeedi

nr 113317 (edaspidi 5. juuni 2015.

a riskihinnang

, tlk 55-79p). Selle põhjal koostas vangla uue

individuaalse täitmiskava (edaspidi kehtiv ITK, tlk 26-27), mis kinnitati samuti 5. juunil 2015

ja mis ei näinud ette gümnaasiumihariduse omandamist.

3. I. Šmigol palus 9. juuli 2015. a selgitustaotluses (tlk 17) vanglal selgitada, miks jäeti

kehtivast ITK-st välja gümnaasiumis õppimise võimalus. Vangla selgitas 10. augusti 2015. a

vastuses nr 6-10/22508-2 (tlk 18), et I. Šmigol on valdava osa kuritegudest toime pannud

majandusliku kasu saamise eesmärgil ja seetõttu seadis vangla riskihindamise tulemina

prioriteediks töötamise, et vangistuse jooksul säiliks I. Šmigolil tööharjumus ja teatud

tööoskused. Kuigi varasema riskihindamise põhjal oli I. Šmigolile planeeritud keskhariduse

omandamine, puudus seoses haridusega uue kuriteo risk ja ohtlikkus ning seetõttu ei

planeeritud kehtiva ITK-ga hariduse omandamist.

4. I. Šmigol esitas 19. augustil 2015 vanglale taotluse (tlk 19) võimaldada tal õppida

2015/2016. õppeaastal gümnaasiumi 12. klassis. Viru Vangla jättis 31. augusti 2015. a

otsusega nr 6-10/26149-2 (tlk 20-20p) taotluse rahuldamata. Kinnipeetavale võimaldatakse

üldkeskhariduse omandamine, kui see on ITK-s ette nähtud. I. Šmigoli kehtivas ITK-s ei ole

planeeritud üldkeskhariduse omandamist 2015. aastal. ITK näeb ette töötamise vajalikkuse ja

programmilised tegevused kriminogeensete riskide vähendamiseks. Otsus eelistada

õppimisele töötamist on tehtud riskihindamise põhjal. Vangla leidis, et puudub vajadus ITK

muutmiseks. Vangla selgitas võimalust vaidlustada ITK hariduse omandamise osas.

5. I. Šmigol esitas 11. septembril 2015 vaide (tlk 22−23p), milles taotles punktis 4 nimetatud

31. augusti 2015. a otsuse kehtetuks tunnistamist ja asja uut otsustamist. Kaebaja põhjendas

vaiet muuhulgas sellega, et tema kehtivast ITK-st on gümnaasiumihariduse omandamine

põhjendamatult välja jäetud ning leidis, et tema taotluse alusel oleks ITK-d tulnud muuta.

Kohus tõlgendas kaebaja vaiet nii, et kaebaja on vanglalt taotlenud ka kehtiva ITK

ülevaatamist (tlk 37p, 44p).

Viru Vangla leidis 13. oktoobri 2015. a vaideotsuses nr 6-12/262-2 (tlk 24−25), et 31. augusti

2015. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Harju Maakohtu 6. mai 2015. a

otsusega vähendati I. Šmigoli karistusaega ning seetõttu koostas vangla uue ITK, millest ei

nähtunud uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses üldkeskhariduse puudumisega. ITK koostamise

aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Riskihindamisest nähtub, et I. Šmigol on

sooritanud kuriteod majandusliku kasu saamiseks ning ta on ohtlik avalikkusele, sest kasutab

füüsilist vägivalda probleemide lahendamisel ja varalise kasu saamiseks. Üldkeskhariduse

omandamine on uuest ITK-st välja arvatud, sest korduvriskihindamise käigus ei tuvastatud I.

3-15-2810

Šmigolil uue kuriteo riski ja ohtlikkust seoses hariduse puudulikkusega. Vangla on pidanud

otstarbekaks hõivata I. Šmigoli tööga.

25. novembri 2015. a vaideotsusega nr 6-12/262-4 tagastas Viru Vangla I. Šmigoli vaide ITK

kehtetuks tunnistamise nõude osas, kuna vaie oli esitatud tähtaega ületades ja vangla ei

ennistanud vaide esitamise tähtaega.

6. I. Šmigol esitas 8. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tlk 1−7). Pärast kaebaja

nõuete täpsustamist (tlk 40-42) võttis kohus kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes:

- tuvastada kehtiva ITK õigusvastasus osas, milles see ei näe ette 12. klassis õppimise

võimalust ja kohustada vanglat ITK uueks ülevaatamiseks ning

- tühistada Viru Vangla 31. augusti 2015. a otsus ja kohustada vanglat asja uueks

otsustamiseks.

I. Šmigol esitas kaebuses taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta

kohaldamata vangistusseaduse (VangS) § 35 lg 2, mis seab õppimise sõltuvusse ITK-st.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendas oma kaebust järgmiselt.

1) Viru Vangla 31. augusti 2015. a otsus on õigusvastane, kaalutlusvigane ja

ebaproportsionaalne. Sellega rikutakse kaebaja õigusi eneseteostusele, hariduse omandamisele

ja vaimsele arenemisele.

2) Kaebaja varasemat ITK-d, mis nägi ette hariduse omandamise 2015/2016. õppeaastal,

muudeti ilmselgelt põhjendamatult. ITK muutmist ei arutatud kaebajaga. Vangla saanuks

varasemat ITK-d muuta üksnes juhul, kui selles planeeritud tegevused olnuks saavutatud ja

ammendatud. 31. augusti 2015. a otsusest ei nähtu, et vangla oleks kaalunud kehtiva ITK

muutmise vajadust.

3) Vangla 31. augusti 2015. a otsusega takistatakse kaebaja vaimset arengut, vabaduses

tööturul konkureerimise, töökoha leidmise ning täisväärtusliku ja õiguskuuleka elu elamise

võimalusi. Hariduse omandamise võimaldamist vanglas tuleks pidada vähemalt sama tähtsaks

kui väljaspool vanglat antavat haridust. Vanglahariduse põhieesmärgiks peab olema õppimise

võimaldamine, mis on igaühe õigus ja isikliku arengu võti. Vangla peaks haridust soodustama

ja toetama nii palju kui võimalik. 31. augusti 2015. a otsus on vastuolus nende põhimõtetega.

See, et isikul ei võimaldata vangistuse jooksul õppida, soodustab isiku kriminaalset elu, sest

vanglast vabanedes ei ole tal jätkuvalt haridust, mis omakorda takistab töö leidmist ja ausalt

elatise teenimist. Vangla poolt pakutavat koristajatööd, mis tähendab töötamist kord nädalas

20 minutit töötasuga 0,70 eurot tunnis, ei saa pidada tööhõiveks. Kinnipeetav ei saa seda tööd

tehes mingeid kutsetunnistusi, mille alusel oleks tal võimalik vabaduses töötada.

4) Kohtul tuleks kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist VangS § 35 lg 2

suhtes selles osas, mis seab hariduse omandamise sõltuvusse ITK-st ja annab seeläbi vanglale

piiramatu omavoli.

8. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata (tlk 48−49p). Vastustaja põhjendas

oma seisukohta järgmiselt.

3-15-2810

1) Kehtiva ITK koostamisele eelnenud riskihindamise alusel on kaebaja hinnatud

avalikkusele kõrgohtlikuks. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivaldsete

kuritegude eest. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole, kuritegude toimepanemisel kasutas

vägivalda, sh kasutas relva (teleskoopnuia ja kummist haamrit).

2) Riskihindamisest nähtub, et kaebajal on subkultuurilised hoiakud ning ta ei ole

motiveeritud loobuma kuritegelikest hoiakutest. Enne kinnipeetava õppima suunamist peab

vangla tegelema kinnipeetava subkultuuriliste hoiakute muutmisega. Parem haridus ei taga

kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses, kui kinnipeetava subkultuurilised hoiakud ei

ole muutunud. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridust omandada on

pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse

omandamise läbi vabaduses enda toimetulekuvõimalusi parandada. Üks subkultuuriliste

hoiakute ilminguid võib olla, et kinnipeetav on valiv töö suhtes, mida ta on nõus vanglas

tegema (st iga töö peale majandustöö sobib). Õigustatud ei ole majandustööst keelduva

kinnipeetava suunamine keskkooli või kutsekooli põhjusel, et see on tegevus, milles

kinnipeetav on nõus osalema. Kaebaja keeldub mõjuva põhjuseta majandustöödest, mis

kinnitab kaebaja subkultuurilisi hoiakuid.

3) Lisaks hoiakutele on kaebajal hinnatud riskina töö ja majanduslik toimetulek. Kaebaja ei

ole vanglas töötanud. Toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega.

Eeltoodud põhjustel pidas vangla otstarbekaks hõivata kaebaja vanglas tööga.

4) Kaebajale nähti 29. septembri 2014. a ITK-s ette üldkeskhariduse omandamine, kuna ta oli

alla 21-aastane ehk VangS § 77 tähenduses noor kinnipeetav ning vangla suunab noori

kinnipeetavaid pooleli jäänud hariduse omandamist jätkama. Alates 1. jaanuarist 2015

jõustusid karistusseadustiku muudatused, mis tõid kaasa kaebaja karistuse kergendamise.

Sellest tulenevalt viidi kaebaja suhtes läbi uus riskihindamine. Riskihindamise läbiviimise

ajaks oli kaebaja saanud 21-aastaseks, mistõttu ei olnud hariduse omandamine enam

primaarne, vaid peeti vajalikumaks töötamist ja riigikeele omandamist.

5) Kriminogeensete riskide hindamise metoodika kohaselt võib hariduses näha uue kuriteo

riski ja ohtlikkust, kui on võimalik luua otsene seos kuritegudega. Ohtlikkust võib märgata,

kui isik paneb koolis käitumisprobleemide tõttu toime ohtlikke kuritegusid (peksmisi,

ähvardamisi) ning hindaja võib arvata, et isik jätkab seda ka tulevikus. Uue kuriteo riski võib

näha siis, kui isik, kes peaks käima koolis (st ta on veel koolikohuslane), ei tee seda, mistõttu

tal on palju vaba aega, mis võimaldab tal toime panna kuritegusid. Riskihindamise ankeedis

on välja toodud, et kaebajal ei ole seoses haridusega uue kuriteo ohtlikkust ja riski.

Riskihindamise koostamisel on haridust hinnates arvestatud kogu kaebaja haridusteed. On

uuritud, kas kaebajal on olnud koolist põhjuseta puudumise perioode või koolist

väljalangemist (nt enne 17. eluaastat), kui mitmes koolis ta käis, kas talle meeldis koolis käia

ja kas tal oli õpiraskusi ning kuidas ta sai läbi kaasõpilastega ja õpetajatega. Kaebaja lõpetas

18. juulil 2009 Tallinna Linna Humanitaargümnaasiumi humanitaarainete õppesuuna. Õpe

toimus vene keeles. 31. mail 2011 lõpetas ta Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis 11.

klassi. Kaebaja sõnul tal koolis probleeme ei olnud ja õppetööga sai ta hakkama. 12. klassi

õpinguid jätkas kaebaja täiskasvanute gümnaasiumis, sest otsustas õppimise kõrvalt ka

töötada väidetavate majandusraskuste pärast. Kaebaja ei ole koolis käitumisprobleemide tõttu

toime pannud kuritegusid. Seega ei ole kaebajal seoses haridusega uue kuriteo ohtlikkust ja

riski, mistõttu kaebajale kehtivas ITK-s hariduse omandamist ette ei nähtud.

3-15-2810

6) Lisaks on vangla ITK-s näinud ette riigikeele õppe ja seda põhjusel, et üldkeskhariduse

omandamine toimub vanglas vaid riigikeeles ning kaebaja senine riigikeele oskus ei võimalda

nimetatud haridustaseme omandamist. Teisisõnu ei ole kaebaja suuteline oma suhteliselt

madala (A2 tase) keeleoskuse tõttu 12. klassis õppima. Seda, et kaebaja peab täiendama

riigikeele oskust, on talle selgitatud juba 18. augustil 2014. Kaebaja on 24. aprillil 2015

öelnud, et varem omandas ta haridust vene keeles ning riigikeeles oleks tal väga raske õppida.

7) Enne kehtiva ITK koostamist vesteldi kaebajaga 26. mail 2015. Seega ei vasta

tegelikkusele kaebaja väide, et temaga ei vesteldud enne ITK koostamist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9. Kaebaja vaidlustas kehtiva ITK, milles ei olnud talle ette nähtud võimalust omandada

keskharidust, ja Viru Vangla 31. augusti 2015. a otsuse, millega vastustaja jättis rahuldamata

kaebaja taotluse õppida 2015/2016. õppeaastal gümnaasiumi 12. klassis.

VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine, kui see

on ITK-s ette nähtud. Seega taandub käesoleva kohtuasja lahendamine sellele, kas kehtiv ITK

on õiguspärane.

10. Kohtu hinnangul ei ole see, et VangS § 35 lg 2 kohaselt peab keskhariduse omandamine

olema ette nähtud ITK-s, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus.

Põhiseaduse § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Tegemist on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seda võib piirata mistahes põhjusel, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus.

VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla peab oma tegevuse suunama

eelkõige nende eesmärkide saavutamisele. Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks vajalikud

tegevused konkreetse kinnipeetava puhul nähakse ette ITK-s. Kohtupraktikas on tunnustatud

vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole

prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees (Riigikohtu lahend 3-3-1-

28-15 p 36). Kinnipeetava õigust haridusele on piiratud seadusega vangistuse eesmärkide

saavutamise huvides ning see piirang on põhiseadusega kooskõlas.

Kaebaja väide, et hariduse omandamise võimaluse sidumine ITK-ga annab vanglale piiramatu

omavoli, ei ole õige. See nähtub juba asjaolust, et kohus kontrollib praeguse kohtuasja raames

ITK õiguspärasust hariduse omandamise osas.

11. VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele

kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhendi. Eelnimetatud juhend on kinnitatud justiitsministri 14. mai

2008. a määrusega nr 21 (edaspidi juhend). Juhendi lisaks on ITK vorm. Vangistusseadus ega

juhend ei näe ette ITK põhjendamist või kaalutluste lisamist sellele ning ITK vorm ei anna

selleks ka võimalust.

Vastustaja esitas põhjendused ITK hariduse omandamist käsitlevale osale vastuseks kaebaja

3-15-2810

selgitustaotlusele (otsuse punkt 3). Põhjendustest nähtub, et kaebaja suhtes koostatud

riskihindamise alusel seadis vastustaja kaebaja puhul prioriteediks töötamise. Kaebajal tuleb

säilitada tööharjumus ja tööoskused. Uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses haridusega puudub.

Kohtueelse ja kohtumenetluse käigus on vastustaja oma põhjendusi täiendanud, tuues välja

kaebaja subkultuurilised hoiakud ja vajaduse suunata kaebaja neist vabanema, asjaolu, et

kaebaja ei ole enam noor kinnipeetav VangS § 77 tähenduses ning selle, et kaebaja ei valda

12. klassis õppimiseks piisavalt eesti keelt. Vastuseks kohtu küsimusele, millest nähtub, et

vastustaja lähtus nendest kaalutlustest kehtiva ITK koostamisel, viitas vastustaja sellele, et ta

on tuginenud riskihindamisele kui tervikule ning kaebaja keeleoskust arutati kaebajaga eraldi

(tlk 122-123).

Vastustaja esitas kohtule 5. juuni 2015. a riskihinnangu (tlk 55−79p). 3. märtsi 2016. a

kohtumääruse alusel ei ole kaebajal õigust tutvuda selle dokumendiga või saada selle ärakirju

(tlk 117-118). Kohus tegi kindlaks, et 5. juuni 2015. a riskihinnangu põhjal

- on seoses haridusega probleemiks kaebaja riigikeele oskus. Kaebaja ohtlikkuse või uue

kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude seos haridusega puudub,

- on kaebaja puhul probleemiks töösse suhtumine vanglas ning uue kuriteo riski võib

vähendada vangistuses tööle asumine,

- on kaebaja puhul probleemiks suhtlemise ja elustiiliga seonduvad asjaolud ning hoiakud

(vastustaja vastuses nimetatud subkultuurilised ja kuritegelikud hoiakud). Uue kuriteo riski

võib vähendada väärtushinnangute ja käitumismustrite muutmine.

Vastustaja esitas kohtule väljavõtte vangiregistri infosüsteemi päevikukannetest (tlk 52, 122),

selle kohaselt vestles vastustaja 18. augustil 2014 kaebajaga ning selgitas talle, et kaebaja ei

saa jätkata õpinguid, kuna ta ei valda selleks piisavalt eesti keelt. Vestluse kuupäev ei ole

väljatrükilt nähtav, kuid kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ning kohtul puudub

põhjus vastustaja teatatud kuupäevas kahelda.

Eeltoodut arvestades on usutav, et vastustaja lähtus kehtiva ITK koostamisel 5. juuni 2015. a

riskihinnangust kui tervikust ja kaebaja keeleoskusest. Riskihinnangule on kaebaja punktis 3

nimetatud selgituses viidanud. Seda, et kaebaja keeleoskus on üks õpingute jätkamist

takistavatest asjaoludest, ei toonud vastustaja küll välja punktis 3 nimetatud selgituses, kuid

põhimõtteliselt oli see probleem kaebajale teada.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 alusel kontrollib kohus

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt

ning kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Kohus leiab, et vastustaja poolt välja toodud kaalutlused, miks kaebaja puhul on eelistatud

õppimisele töötamist, sh miks kaebaja töötamine vanglas vähendab kaebaja ohtlikkust ja uue

kuriteo toimepanemise riski, on asjakohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu

teinud. Arvestada tuleb sellega, et keskhariduse omandamine vabastab VangS § 37 lg 2 p 2

alusel kinnipeetava töökohustusest. Seetõttu ei saanud vastustaja olukorras, kus ta pidas

kaebaja huvides esmatähtsaks töötamist, võimaldada samal ajal kaebajale keskhariduse

omandamist.

Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks kehtiva ITK koostamisel

3-15-2810

lähtunud sellest, et kaebaja ei ole enam noor kinnipeetav, kuid see asjaolu ei too kaasa kehtiva

ITK õigusvastasust. Kui vastustaja sellest kaalutlusest ITK koostamisel ei lähtunud, siis ei

oma see ka praeguse asja lahendamisel tähtsust. Vastustaja kaalutlused on piisavad ka ilma

selleta. Lisaks ei tulene vangistusseadusest noorele kinnipeetavale mingeid erisusi

keskhariduse omandamisel.

13. Eelnevalt vaatles kohus kehtivat ITK-d eraldiseisvana. Järgnevalt uurib kohus seda, kas

kehtiva ITK võis muuta õigusvastaseks asjaolu, et varasemas ITK-s oli kaebajale

üldkeskhariduse omandamine ette nähtud.

VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse täitmiskava vastavalt kinnipeetava

arengule. Juhendi § 8 näeb ette ITK ülevaatamise ja vajadusel muutmise. Reeglina tehakse

seda iga üheaastase täitmisperioodi möödumisel (juhendi § 4 lg 3 ja § 8 lg-d 2-3).

Täitmiskava tuleb üle vaadata ka teatavate uute asjaolude ilmnemisel, sh kinnipeetava suhtes

uue süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (juhendi § 8 lg 5 ja lg 6 p 1). Täitmiskava

ülevaatamisel tehakse seda täitmiskava suhtes tervikuna (juhendi § 8 lg 3).

Vastustaja andmetel koostatigi kaebajale kehtiv ITK ehk vaadati üle ja muudeti eelmist ITK-d

seoses sellega, et jõustus kaebaja süüdimõistva kohtuotsuse muutmine.

Selle hindamisel, kas oli õigustatud õppimisvõimaluse väljajätmine kehtivast ITK-st, tuleb

kohtu hinnangul arvestada järgmiste asjaoludega. Kaebaja viibib vangistuses alates

21. novembrist 2013 (tlk 26). Kinnipidamise ajal õppis kaebaja täiskasvanute gümnaasiumi

12. klassis, vanglas ei ole kaebaja õpinguid jätkanud. Juba enne kehtivale ITK-le eelnenud

ITK kehtestamist selgus, et kaebaja keeleoskus ei ole õpingute jätkamiseks piisav:

sellekohane vestlus toimus 18. augustil 2014, kaebajale õppimise võimaluse andnud ITK

kehtestati 26. septembril 2014. Seetõttu oli õppimisvõimalus varasemas ITK-s paratamatult

paljasõnaline. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, et kaebaja ohtlikkuse ja uue kuriteo

toimepanemise riski vähendamise huvides on eelkõige kaebaja tööle asumine ja selle kaudu

kaebaja hoiakute muutmine. Keskhariduse puudumine kaebaja ohtlikkust või uue kuriteo

toimepanemise riski ei mõjuta. Eeltoodut kogumis arvestades esines oluline vajadus eelnevas

ITK-s ette nähtud õppimisvõimaluse muutmiseks.

Kohus märgib, et kohtu käsutuses olevate andmete (sh otsuse punktis 1 nimetatud

riskihinnangu) põhjal on vastustaja teinud vea pigem varasema ITK koostamisel, milles

kaebajale õppimise võimalus anti. Arvestades seda, et varasema ITK ellurakendamine ei

olnud praktiliselt võimalik ja eeltoodud argumente selle muutmise kasuks, ei saa vastustaja

olla varasema ITK-ga seotud.

14. Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist.

Kaebaja väitel ei arutatud temaga ITK muutmist. Vastustaja esitas kohtule väljavõtte

vangiregistri infosüsteemist, millelt nähtub, et kaebajaga viidi 26. mail 2015 läbi

riskihindamise vestlus uue ITK koostamiseks (tlk 51, 122p). Kaebaja ei ole seda asjaolu

vaidlustanud.

Kaebaja väitel ei saa vangla poolt pakutavat koristajatööd, mis tähendab töötamist kord

nädalas 20 minutit töötasuga 0,70 eurot tunnis, pidada tööhõiveks. Kohus selle seisukohaga ei

nõustu. Kaebaja ei ole töötanud vähemalt alates 21. novembrist 2013 ehk praeguseks

ligikaudu 2,5 aastat. Sellises olukorras aitab ka lühiajaline töö säilitada tööharjumust,

3-15-2810

harjutada tööülesannete täpsema sisustamise ja iseseisva täitmise oskust ning vastutustunnet

tööülesannete korrektse täitmise eest. Paljud isikud alustavad töötamist kas nooruses või

pärast pikemat tööpausi lihtsatel või osalise tööajaga töödel. Kaebaja halvakspanu sellise töö

suhtes tõendab vastustaja seisukohta, et kaebaja väärtushinnangud ja ellusuhtumine vajavad

muutmist.

15. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja kehtiv ITK on õiguspärane. Sel juhul on õiguspärane

ka vastustaja otsus jätta rahuldamata kaebaja taotlus õppida 2015/2016. õppeaastal

gümnaasiumi 12. klassis ning puudub alus kohustada vastustajat ITK-d või kaebaja taotlust

uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus määras 3. märtsi 2016. a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 28. märtsi 2016. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja

kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik