2-15-122287/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Suomen Luottovalvonta OY hagi Liudmila Tupitsyna

vastu võla nõudes

Tsiviilasja number

2-15-122287

Tsiviilasja hind

700,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Suomen

Luottovalvonta

OY

(registrikood

2400904-2, asukoht PL 311, Helsinki, Uusimaa, 00181,

Soome

Vabariik),

lepinguline

esindaja

Kaspar

Kamsakann

(e-post

kaspar@oigusbyroo.onmicrosoft.com)

Kostja Liudmila Tupitsyna (isikukood XXXX, elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Suomen Luottovalvonta OY hagi Liudmila Tupitsyna vastu osaliselt.

2. Välja mõista Liudmila Tupitsyna’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks tagastamata

järelmaksusumma 287,50 eurot, intressivõlgnevus 31,68 eurot, võla sissenõudmiseks

kantud kulud 25,56 eurot ja viivis summas 239,47 eurot, kokku 584,21 eurot.

3. Välja mõista Liudmila Tupitsyna’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks viivis 27% aastas

põhinõudelt summas 287,50 eurot alates 20.04.2016. a kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

4. Jätta hagi võla sissenõudmiseks kantud kulude 38,34 euro osas rahuldamata.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud kostja kanda 95% ulatuses ja hageja kanda 5% ulatuses.

8. Välja mõista Liudmila Tupitsyna’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks menetluskulu

204,25 eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.02.2016. a. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Suomen Luottovalvonta OY (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Liudmila Tupitsyna

(kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 622,55 eurot, mis

koosneb tagastamata järelmaksusummast 287,50 eurot, intressivõlgnevusest summas 31,68

eurot, võla sissenõudmiseks kantud kuludest summas 63,90 eurot ja viivisest summas 239,47,

ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas

287,50 eurot viivisemääraga 27% aastas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.

Nõude aluseks on kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ vahel 15.06.2012. a sõlmitud

järelmaksuleping nr 1207883/96ta, mille alusel kostja omandas videokaamera JVC GZ-

HM30SEU 40xzoom HD. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 7.07.2015. a lepingust tuleneva

nõude kostja vastu hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Järelmaksulepingu nr 1207883/96ta kohaselt kohaldati lepingule järelmaksulepingute

üldtingimusi. Järelmaksulepingute üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus krediidisaaja

hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja

lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuli

hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirja kohaselt tuli meeldetuletus- ja

hoiatuskirja eest tasuda 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse eest 25,56 eurot. Hagiavalduse

kohaselt on Kaupmehe Järelmaks OÜ saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja ning lepingu

ülesütlemisavalduse, millega seotud kulud on hinnakirja kohaselt 63,90 eurot.

Kohus

leiab,

et

lepingule

kohaldatavad

järelmaksulepingute

üldtingimused

on

tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st

1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade ja lepingu

ülesütlemise teate maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule

ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega

krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste

hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud

meeldetuletuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6.39 eurot (mis vastab hinnakirjas

käendajale saadetava hoiatuskirja ning posti teel tõendi või päringu vastuse väljastamise

tasule), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 25,56 eurot (4 × 6.39 eurot) võla

sissenõudmisega seotud kulu katteks ning jätab nõude 38,34 euro (63,90 eurot – 25,56 eurot)

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja

kanda 95% ulatuses ja hageja kanda 5% ulatuses.

TsMS § 174 lõikest 2 lähtudes määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulu seoses hagiavalduse

koostamise ja lisade komplekteerimisega summas 225 eurot ilma käibemaksuta (ajakulu 2 h

ja 30 minutit, tunnitasu 90 eurot). TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades et hageja

õigusabikulu piirdub hagiavalduse koostamise ning kohtule esitamise kuludega ning hageja

on esitanud kohtutele veel teisi sarnase sisuga hagiavaldusi, on kohtu hinnangul hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses, millele hageja lepingulise esindaja

tunnitasu arvestades vastab 90 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud

määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 215 euro ulatuses. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 204,25

eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik