2-15-128668/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Valdis Varese vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-15-128668

Tsiviilasja hind

813,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja:

Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Valdis Vares (ik XXXX; elukoht XXXX; e-

post XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Valdis Vareselt põhivõlg 343,02 eurot ja viivis 343,02 eurot, kokku

686,04 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 63,91 eurot ja viivise 63,86 eurot osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 84% Valdis Varese ja 16% OÜ Aktiva

Finants kanda ning Valdis Varese menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Valdis Vareselt riigilõivust 147 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

õigusabikulust 58,80 eurot, kokku menetluskulu 205,80 eurot OÜ Aktiva Finants

kasuks.

8. Valdis Varesel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

2/4

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Valdis Varese

(kostja) vastu põhivõla 406,93 eurot ja viivise 406,88 eurot väljamõistmiseks (tlk 20-23,

58). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 31.10.2011 liitumislepingu nr

1417502 ja soodushinnaga müügilepingu nr 1417506 ning 16.07.2016 liitumislepingu nr

1887676 ja järelmaksuga vara müügilepingu nr 1887694. Kostja kohustus saadud

telekommunikatsiooniteenuste ning kauba eest vastavalt esitatud arvetele tasuma, kuid ei

teinud seda 18.11.2012 kuni 17.01.2013 nõuetekohaselt. Kostjal on tasumata

telekommunikatsiooniteenuste eest 53,02 eurot, järelmaksu osamaksed 240 eurot ning

käsitlustasu 113,91 eurot. 02.12.2014 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu hagejale.

Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras 0,15% päevas ning vähendab

viivisenõude põhivõla summani.

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel

30.03.2016 – aadressil XXXX võttis menetlusdokumendid vastu kostja ema S.V.. Kostjale

anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei

ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

3/4

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse

järgi

tuleneb

käsitlustasude

sissenõudmise

õigus

järelmaksuga

müügilepingust ja soodushinnaga müügilepingust. Müügilepingute tingimuste kohaselt oli

kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine kas

kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasud, mis on märgitud

arvel nr 2005917492 (tlk 21). Järelmaksuga vara müügileping näeb ette, et kui klient

peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa

initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud

mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse või klient muudab kasutatavat

kõnepaketti väiksema miinimumtasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot

järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi

vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi

sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91

eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-

1-66-05, p-d 13, 17 ). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Kohtu hinnangul on järelmaksuga vara müügilepingus sätestatud

käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti

AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi

vahetamisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema Elisa Eesti AS klient

4/4

järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast

lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt

makstavast tasust (minimaalselt 4,8 eurot) ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud

hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Kohtule esitatust ei

nähtu, milles seisneb lepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või

kõnepaketi vahetamise kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Puudub

mõistlik põhjus arvata, et minimaalse kuutasuga 4,8 eurot lepingu lõpetamise jms kulu

võiks olla ligilähedanegi 63,91 eurole. Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv

mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et

järelmaksuga vara müügilepingus käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tühine.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 63,91 eurot ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 343,02 eurot (406,93-63,91 eurot). Arvestades, et

hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas ulatuses, tuleb mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis 343,02 eurot ning jätta hageja viivisenõue rahuldamata

63,86 euro (406,88-343,02) ulatuses.

4. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

5. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks

riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 287,60 eurot (tlk 24). Arvestades hagihinda, tasus

hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 175 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 147 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest

hüvitada 58,80 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

205,80 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik