3-15-1680/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1680

Haldusasi

Ander Sagadi kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju 30 000 euro hüvitamise

nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Halduskohtu 20.01.2016. a määrus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Ander Sagadi

Esindaja v.-adv. Janek Valdma

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Maakohtu 04.06.2015. a kiri nr 2153871.

Lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks.

3. Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 20.01.2016. a määrus ja

saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 19.02.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse

(tl 22-22p) seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul

28.09.2010–06.03.2012. Tallinna Vangla registreeris taotluse 25.02.2015.

2. Määruskaebuse esitaja esitas 30.04.2015 Tallinna Vanglale teabenõude (tl 89), milles

juhtis vangla tähelepanu asjaolule, et esitas 19.02.2015 Tallinna Vanglale kahjunõude, kuid

seisuga 30.04.2015 ei ole vanglalt vastust saanud.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 02.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) Tallinna

Vangla vastu mittevaralise kahju 30 000 euro hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt viibis

määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglas ajavahemikul 28.09.2010–06.03.2012 ülerahvastatud

kambris koos kuue kinnipeetavaga. Määruskaebuse esitaja palus mõista Tallinna Vanglalt

välja kahju hüvitamiseks 30 000 eurot.

4. Tallinna Vangla esitas 02.12.2015 halduskohtule täiendavad seisukohad (tl 87-88), mille

kohaselt on määruskaebuse esitaja esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule olulise tähtaja

rikkumisega ning halduskohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse. Tallinna Vangla leidis, et

kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivse nõudena rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus uuendas 04.12.2015. a määrusega (tl 91-92) asja arutamise ning

kohustas määruskaebuse esitajat esitama tähtaja ennistamise taotluse hiljemalt 17.12.2015.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 17.12.2015 kohtule taotluse (tl 95-96) kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul tegutses ta enda õiguste kaitsel

asjakohase hoolsusega ning tegi enda poolt kõik võimaliku saavutamaks õiguste kaitse kiiret

ja asjakohast menetlust. Viru Maakohus määras 19.05.2015. a määrusega (tl 8-9)

määruskaebuse esitajale riigi õigusabi, millest määruskaebuse esitaja võis teada saada 25.–

26.05.2015. Määruskaebuse esitaja esindaja sai määruskaebuse esitaja seletused ja asja

materjalid kätte 09.06.2015 ja esitas kaebuse kohtule 02.07.2015.

7. Vastustaja leidis 03.01.2016. a seisukohas (tl 107-108) kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlusele, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjendusi, mis

tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Määruskaebuse esitajale on teada

kaebetähtajad, samuti oli määruskaebuse esitajal õigusteadmisi omav esindaja, kes oli teadlik

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaegadest. Kaebus halduskohtule on esitatud tähtaja

ületamisega ning puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

8. Tartu Halduskohus jättis 20.01.2016. a määrusega (tl 109-111) määruskaebuse esitaja

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse haldusasjas nr 3151680.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Määruskaebuse esitaja esitas 03.02.2016 halduskohtu 20.01.2016. a määrusele

määruskaebuse (tl 114115p), milles palub tühistada määruse asjas menetluse lõpetamise

kohta ning jätkata asja menetlemist. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja tühistada

määruse asjas kaebetähtaja ennistamata jätmise kohta ning menetluse lõpetamise kohta,

ennistada kaebetähtaeg ning jätkata asja menetlemist.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu nimetatud kohtumäärusega, kuna ei ole kaebetähtaega

ületanud ning on Viru Maakohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse tähtaegselt. Juhul, kui

kohus siiski leiab, et määruskaebuse esitaja on kaebetähtaja ületanud, siis tuleb kaebetähtaeg

ennistada seetõttu, et määruskaebuse esitaja on oma õiguste kaitsel tegutsenud asjakohase

hoolsusega. Kõik asja menetluse eelduseks olevad toimingud tegi määruskaebuse esitaja

seadusega ettenähtud 30 päeva jooksul alates asjaoludest teada saamisest. Viivitused ei ole

olnud sõltuvuses määruskaebuse esitaja tahtest.

10. Vastustaja leiab 02.03.2016 esitatud seisukohas (tl 129), et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.01.2016. a määrus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja hüvitamiskaebus (esitatud 20.05.2015

Viru Maakohtule ja maakohtus registreeritud 25.05.2015) tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks.

Sellepärast rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu 20.01.2016. a

määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

12. Tallinna Vangla registreeris määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse 25.02.2015.

Tulenevalt RVastS § 18 lg-st 1 pidi Tallinna Vangla määruskaebuse esitaja taotluse lahendama

hiljemalt 27.04.2015 (25.04.2015 oli laupäev). Tallinna Vangla seda tähtaegselt ei teinud ja ei

ole asja materjalidest nähtuvalt senini ise määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlust

lahendanud. RVastS § 18 lg 2 järgi tekkis määruskaebuse esitajal seega õigus pöörduda

hüvitamiskaebusega kohtu poole 30 päeva jooksul taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisest

s.o hiljemalt 27.05.2015. Otse Tartu Halduskohtusse esitatud hüvitamiskaebus kannab aga

kuupäeva 02.07.2015 (tl 1-3), mis tekitaski küsimuse kaebuse tähtaegsusest. Kui lähtuda

üksnes 02.07.2015 esitatud kaebusest, siis on tegemist kaebetähtaega ületades esitatud

kaebusega, kuid käesolevas asjas tuleb arvesse võtta ka seda, et määruskaebuse esitaja esitas

juba 20.05.2015 avalduse, mille Viru Maakohtus registreeri 25.05.2015 ja mille kohaselt on

määruskaebuse esitaja teinud menetlustoiminguid, mille vajalikkusele viitas Harju Maakohus

09.04.2015. a määruses nr 215-3871. Määruskaebuse esitaja oli esitanud Tallinna Vanglale

kahju hüvitamise taotluse, millele vangla tähtaegselt ei vastanud. Samas esitas ta ise mõistliku

aja jooksul Harju Maakohtule ka riigi õigusabi taotluse kaebuse koostamiseks halduskohtule.

Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et kuna ta ei olnud ka 03.05.2015 seisuga Tallinna

Vangla kahju hüvitamise nõudele vastust saanud, esitas ta Tallinna Vanglale sellekohase

teabenõude, millele ta avalduse esitamise hetkel veel vastust saanud ei olnud. Määruskaebuse

esitaja palus avalduses algatada menetlus Tallinna Vangla suhtes kahju hüvitamise nõudes.

13. Seega on määruskaebuse esitaja poolt 20.05.2015 Viru Maakohtule esitatud avalduse näol

tegemist puudustega esitatud kahju hüvitamise kaebusega, mis esitati selle lahendamise

pädevust mitteomavale kohtule ehk maakohtule. Riigikohtu erikogu 28.03.2016. a otsusest

asjas nr 321-178-15 tuleneb, et maakohus peab olukorras, kus kaebusega pöördutakse vale

kohtu poole, kaebajale selgitama, et tal tuleb kaebusega pöörduda halduskohtusse ning sellises

olukorras tuleb kaebus lugeda esitatuks, sest isik on vastava tahtega kohtu poole pöördunud.

Käesoleval juhul on Viru Maakohtule esitatud puudustega kaebus ka HKMS-i ning RVastS

§ 18 lg 2 mõttes tähtaegne, sest see on kohtule esitatud enne 27.05.2015.

14. HKMS § 40 lg 2 sätestab, et kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti

haldus- või maakohtu kohtumajja; kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule,

kellele asi allub. HKMS § 68 lg 3 sätestab, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei

ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi

õigele kohtule; menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks,

kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 65 mainib sõnastuselt erinevalt HKMS § 40 lg-st 2 ja § 68 lg-st 3 küll üksnes ebaõiget

kohtualluvust ja kohtuastet, kuid maakohus on ringkonnakohtu arvates kohustatud TsMS § 65

tõlgendamisel võtma arvesse ka HKMS § 40 lg-t 2 ja § 68 lg-t 3 ning põhiseaduse § 15 lg-t 1.

Kuna halduskohus on HKMS § 40 lg-ga 2 ja § 68 lg-ga 3 seotud, siis ei saa ka maakohus

isikute tõhusa õiguskaitse põhimõttest tulenevalt jätta neid norme tähelepanuta. Maakohus

jättis aga avalduse, mis oma sisult on puudustega hüvitamiskaebus, halduskohtule edastamata

ja vastas määruskaebuse esitajale 04.06.2015. a kirjaga nr 2153871, et kohus jätab esitatud

avalduse ja kaebuse kahjuhüvitamise saamiseks Tallinna Vanglalt tähelepanuta, sest kohus

andis määruskaebuse esitajale 19.05.2015. a määrusega riigi õigusabi ja see on lõpplahend

riigi õigusabi määramise osas.

15. Halduskohus jättis 20.01.2016. a määrusega taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata ja lõpetas menetluse. Selleks, et ennistada kaebetähtaeg, peab olema

kaebetähtaeg mööda lastud. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et määruskaebuse esitaja on

kaebetähtajast kinni pidanud, esitades Viru Vanglas 19.02.2015 (registreeritud Tallinna

Vanglas 25.02.2015) kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale ja 30 päeva jooksul selle

tähtaegselt lahendamata jätmisest avalduse ehk hüvitamiskaebuse Viru Maakohtule.

Hilisemat, 02.07.2015 halduskohtusse jõudnud ja määruskaebuse esitaja määratud õigusabi

osutaja poolt koostatud menetlusdokumenti tuleb käsitada 25.05.2015. a puudustega kaebuse

täiendusena. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et 25.05.2015 Viru Maakohtus

registreeritud avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatud, kuid puudustega hüvitamiskaebuseks

ja määruskaebuse esitaja esindaja 02.07.2015 esitatud kaebust selle täienduseks.

Ringkonnakohus tühistab seetõttu HKMS § 210 lg 3 alusel halduskohtu 20.01.2016. a

määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

16. Kuna käesolev määrus tugineb ka Viru Maakohtu 04.06.2015. a kirjale nr 2-15-3871,

võtab ringkonnakohus nimetatud dokumendi käesoleva haldusasja materjalide juurde.

17. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nii kaebus kahju hüvitamiseks kui ka

hüvitamistaotlus Tallinna Vanglale on esitatud ajavahemiku 28.09.2010–06.03.2012 eest.

RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta

jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus on selgitanud, et RVastS § 17 lg 3 ei seo

kahjunõude esitamise tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse

iseloom – kas tegemist oli ühekordse, korduva või jätkuva toiminguga. Nõude esitamise

tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle

põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise

või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet

õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Kui isikut

hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada,

et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata

kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on

isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju

põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (RKHKm 15.06.2015, 3-3-1-20-15, p-d 11,

12 ja 15). Seega tuleb halduskohtul kaebuse menetlemisse võtmisel lahendada küsimus ka

sellest, kas vanglale esitatud kahjunõue on tervikuna esitatud RVastS § 17 lg 3 nõudeid

järgides või mitte, s.o kas kogu perioodi osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud või

ei (vt ka Tallinna Vangla vastus kaebusele, tl 35-36, 40p).

18. Vastavalt HKMS § 124 lg-le 3 võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

HKMS § 235 lg 3 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits