1-16-1054/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2016 Kriminaalasja number 1-16-1054 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23

. märtsi 2016 otsus Kriminaalasi

N.L-i

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja

§

2 p 1, 4 järgi,

213 lg

U.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, L.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi apellant

Süüdistatav L.T (isikukood XXX )

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava apellatsioon läbi vaatamata. L.T

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 23. märtsil 2016 kokkuleppemenetluses otsuse, millega mõisteti L.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud. Sama otsusega mõisteti N.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ning U.D KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Kohus rahuldas kannat , anute tsiviilhagid. Muuhulgas mõistis kohus N.L ilt -

U.D-lt ja L.T-lt kannatanu GC kasuks 325 eurot, X kasuks 874,16 XX eurot. Ülejäänud tsiviilhagid L.T ei puudutanud.

Veel mõi L.T-lt välja sundraha 645 eurot. Ekspertiisikulud ja kaitsjatasu stis kohus jättis kohus riigi kanda.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav L.T, kes palub jätta menetluskulud riigi kanda ning vabastada ta tsiviilhagidest. L.T märgib, et kuigi talt välja mõistetud menetluskulud on minimaalsed ja talle on antud nende tasumiseks maksimaalne aeg, ei ole tal võimalik neid tasuda. Vangistusest vabanedes ei ole tal töökohta, pealegi on tal vaja hoolitseda oma alaealise kasupoja ning eakate vanemate eest. Samadel põhjustel ei ole tal võimalik tasuda kannatanutele välja mõistetud summasid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.1 Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on kohus

KrMS § 248 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel seotud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega.

Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p ja 12 märgitakse -dele 11 kokkuleppes nii tsiviilhagi alus ja ese, kui ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seega on ka nende puhul kohus seotud kokkuleppes märgituga.

3.2 Kuna kokkuleppemenetluses on kohus seotud kokkuleppes märgituga, on kokkuleppemenetluses tehtud otsus apellatsiooni korras vaidlustatav ainult seaduses sätestatud küsimustes.

Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui:

a) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu,

b) see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

c) kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Apellatsioonis esitatud väited ei vasta ühelegi ülaltoodud alusele. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et L.T-lt oleks kannatanutele kahjuhüvit või menetluskulude

iste

väljamõistmise osas kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust.

4. - Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 326 lg 2 p le 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind