1-11-8333/155 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-8333

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 28. märtsi 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Kisseljov (isikukood 35312236528),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 28. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 21.11.2011 otsusega karistati Aleksandr Kisseljovi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 9

järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu

10.08.2010 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks A. Kisseljovile mõisteti 5

aastat 7 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel algas tema karistusaeg 04.05.2011 ja see lõpeb

24.12.2016.

2. Tartu Vangla esitas 09.03.2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kisseljovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohus 28.03.2016 määrusega jättis A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Vastavat seisukohta põhistas kohus alljärgmiselt.

3.1

Maakohus nimetas positiivsena ära A. Kisseljovi hoidumise distsipliinirikkumistest alates 2014

sügisest ning tema osalemise kutseõppes ja tööhõives, kuid leidis, et nimetatu ei kaalu üles

kinnipeetava osas ilmevaid järgmisi negatiivseid asjaolusid.

3.2

A. Kisseljovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning ta on mitmel korral olnud ka

reaalses vangistuses. Peamiselt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. Käesolevat liitkaristust

kannab ta röövimiste eest. Olles röövimise eest juba Tartu Maakohtu 10.08.2010 otsusega

karistatud, pani A. Kisseljov katseajal toime uue samasuguse raske esimese astme kuriteo.

3.3

A. Kisseljovi kinnitusel on ta kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Viimane asjaolu annab

alust arvata, et tal on kalduvus alkoholi kuritarvitada. Alkoholi kuritarvitamine suurendab aga uute

kuritegude toimepanemise riski.

3.4

Korduvalt (Põlva Maakohtu 13.10.2004 otsusega ja Tartu Maakohtu 10.08.2010 otsusega) on

A. Kisseljovile antud võimalus jätkata elu vabaduses, kuid ta pani katseaegadel toime uued kuriteod.

Selline käitumine muudab kaheldavaks määratava katseaja edukuse.

3.5

Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglakaristust kandnud isiku puhul ei kõla

veenvalt kohtuistungil süüdimõistetu poolt avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused.

A. Kisseljov käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi küll ei oma, kuid aastatel 2012-2014 on ta

vanglas toime pannud korduvaid korrarikkumisi. Seega aeg, mil A. Kisseljov on suutnud elada

õiguskuulekalt, on võrreldes varasema õigusvastase käitumise ajaga veel suhteliselt lühike.

MÄÄRUSKAEBUS

4. A. Kisseljov määruskaebuses taotleb maakohtu lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne

tähtaega vanglast vabastamist.

4.1

A. Kisseljov palub ringkonnakohtul arvestada, et tal on elukoht poja juures, kes on valmis teda

toetama ka materiaalselt. Samuti on ta ise valmis esimesel võimalusel tööle asuma ja ausalt töötama.

4.2

Veel toonitab A. Kisseljov seda, et vanglas ei ole tal viimase kahe aasta jooksul

distsiplinaarkaristusi olnud ja ta on läbinud kõikvõimalikud sotsiaalprogrammid. Ta soovib jätkata

seaduskuulekat ja korralikku elu. Tema vangistusaja lõpuni on jäänud kaheksa kuud. Viibides praegu

avavanglas, on tal paremad võimalused taasühiskonnastuda, sest kahe nädala tagant saab ta iseseisvalt

külastada kauplust ja igapühapäevaselt kirikut ning üle kuu käia poja juures lapselapsi vaatamas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged,

asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta

esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja lisab

omapoolsed seisukohad määruskaebuse väidete osas.

6. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et A. Kisseljovi kuritegelik käitumine on olnud korduv

ning varasemad karistused, sealhulgas 14 reaalset vanglakaristust, ei ole sellele piiri pannud. Ehk siis

negatiivne prognoos, s.o A. Kisseljovi poolt uute kuritegude toimepanemise suur tõenäosus, on selgelt

nähtav juba tema varasemates karistamistes. Seda, miks käesolev vangistus oleks pidanud olema

eelnevatest tulemuslikum juba enne selle lõpptähtaja saabumist, kriminaalkolleegiumi arvates ei ole

põhjendatud. Samuti ei tohi ära unustada, et A. Kisseljovi riskikäitumise võimalikkust suurendab tema

alkoholi tarvitamise harjumus, millist ohutegurit ei saa kinnipeetava puhul välistada ka praeguselt, s.o

vaatamata A. Kisseljovi nii sõnades kui tegudes (s.o osalemine vastavas sotsiaalprogrammis)

väljenduvale soovile alkoholi mitte enam pruukida. Nimelt on mainitud muutus toimunud vangla n-ö

kontrollitud keskkonnas ning selle pinnalt ei saa eeldada, et A. Kisseljovil väljaspool

kinnipidamisasutust tagasilangust ei teki.

7. Ringkonnakohut ei veena kinnipeetavat vabastama ka määruskaebuses väidetav A. Kisseljovile

lähedastelt osaks saav tugi, tema soov töötada ja tema õiguspärane käitumine vangistuses viimase

paari aasta jooksul. Tartu Vangla avavangla, kuhu A. Kisseljov 10.02.2016 paigutati, ongi

kriminaalkolleegiumi hinnangul kinnipeetava jaoks praegusel hetkel sobiv vaheaste enne vabadusse

naasmist. Nimelt annab avavangla mõnevõrra leebemates igapäevatingimustes asumine kinnipeetavale

võimaluse näidata ja ka ise aru saada, kas tema jõupingutused on olnud tulemuslikud ning

motivatsioon õiguspäraseks käitumiseks on tõsine.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus