2-15-12229/69 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-12229

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-12229

Tsiviilasi

J.W hagi Tamarindo OÜ ja Osaühingu VR-Sebastian

vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

9900,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.W (isikukood XXX), lepingulised esindajad

advokaat O.O ja K.N

Kostja I Tamarindo OÜ (registrikood 11344406),

lepingulised esindajad vandeadvokaat L.N ja advokaat

Kristel Tuul

Kostja II Osaühing VR-Sebastian (registrikood

10169585), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen

Laus

Kostja I poolel iseseisva nõudeta kolmas isik AS KONE

(registrikood 10205453), lepinguline esindaja advokaat

K.H

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

3. veebruar 2016. a

Hageja J.W

Hageja esindajad advokaat O.O ja K.N

Kostja I esindajad vandeadvokaat L.N ja advokaat Kristel

Tuul

Kostja II esindajad vandeadvokaat Klen Laus ja

seaduslik esindaja Artur Rahamägi

Kostja I poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku

lepinguline esindaja advokaat K.H

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.W hagi osaliselt.

2-15-12229

2. Välja mõista Tamarindo OÜ-lt ja Osaühingult VR-Sebastian solidaarselt J.W

kasuks mittevaralise kahju eest hüvitis 4000 eurot, osalisest töövõimetusest

tekkinud kahju perioodi 26.06.2014 kuni 31.03.2016 eest 6340,25 eurot, lisakulud

141,08 eurot ja alates 01.04.2016 igas kuus hüvitis 317,05 eurot kuni

töövõimekaotuse protsendi 60 % (kuuskümmend protsenti) või muude maksete

tasumise aja ja suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumiseni.

Igakuine hüvitis kuulub välja maksmisele vastava kuu lõpuks ja indekseerimisele

iga aasta 1. aprillil Sotsiaalkindlustusameti poolt ametlikult avaldatud riikliku

pensioni indeksiga.

3. Jätta rahuldamata J.W hagi lisakulutuste 2000 eurot (transport ja arvuti) ja

igakuise hüvitise 100 eurot (transport) nõuetes.

4. Välja mõista Tamarindo OÜ-lt ja Osaühingult VR-Sebastian solidaarselt J.W

kasuks viivis protsendina kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta J.W menetluskulud 80% ulatuses solidaarselt Tamarindo OÜ ja Osaühingu

VR-Sebastian kanda ning Tamarindo OÜ, Osaühingu VR-Sebastian ja AS-i

KONE menetluskulud 20% ulatuses J.W kanda.

6. Rahuldada menetlusosaliste menetluskulude kindlaksmääramise avaldused

osaliselt.

7. Välja mõista Tamarindo OÜ-lt ja Osaühingult VR-Sebastian solidaarselt J.W

kasuks menetluskulud 1728 eurot.

8. Välja mõista J.W ’lt Tamarindo OÜ kasuks menetluskulud 437 eurot.

9. Välja mõista J.W ’lt Osaühingu VR-Sebastian kasuks menetluskulud 420 eurot.

10. Tasaarvestada J.W, Tamarindo OÜ ja Osaühingu VR-Sebastian vastastikused

väljamõistetavad menetluskulud.

11. Tasaarvestuse tagajärjel välja mõista Tamarindo OÜ-lt ja Osaühingult VR-

Sebastian solidaarselt J.W kasuks 1291 eurot ja Osaühingult VR-Sebastian

täiendavalt 17 eurot.

12. Välja mõista J.W ’lt AS-i KONE kasuks menetluskulud 240 eurot.

13. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

2-15-12229

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (19.04.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. J.W (hageja) esitas 17.08.2015 maakohtule hagi Tamarindo OÜ (kostja I) ja Osaühingu VR-

Sebastian (kostja II) vastu solidaarselt tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju, igakuise

hüvitise, mittevaralise kahju ja sellele lisanduva viivise nõudes. Hageja nõuab kostjatelt kahju

hüvitist ühekordse summana ajavahemiku 26.06.2014 - 31.07.2015 eest 5967,92 eurot, alates

01.08.2015 sissetuleku vähenemise tõttu igakuist hüvitist 331,43 eurot kuni hageja

tervenemiseni, tervisekahjustusest tingitud lisakulu ühekordse summana 2041,08 eurot, alates

01.08.2015 kuni hageja tervenemiseni transpordi lisakulu 100 eurot kuus ning samuti

mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt mõistlikuks peetavas summas. Nimetatud nõue on

esitatud seoses sellega, et 19.12.2013 toimus hagejaga tööl olles õnnetus, mille tagajärjel sai

hageja raskeid kehavigastusi.

11.04.2016 menetlusdokumendis hageja täpsustas igakuist hüvitise nõuet ja sissenõutavaks

muutunud hüvitise suurust. Perioodi 26.06.2014 – 31.03.2016 eest on töövõimetusest

tekkinud varaline kahju 6340,25 eurot ja alates 01.04.2016 igakuine hüvitis 317,05 eurot.

Hageja palub igakuist väljamõistetavat hüvitist indekseerida riikliku pensioni indeksiga.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja II juures alates 11.05.2005 õmblusjaoskonna

meistrina. Hageja töötas Tallinnas XXX asuvates ruumides, mida kostja II üüris kostjalt I.

Hoones on 1971. a valmistatud kauba lift, mida hageja tööülesannete täitmiseks igapäevaselt

kasutas. Hageja pidi tööülesannete täitmiseks liikuma 2. ja 4. korruse vahel. 19.12.2013

kukkus hageja liftišahti, kui viis õmblusest juurdelõikuse osakonda taarat suure pappkastiga.

Hageja läks 4. korrusel asuva lifti juurde, lükkas kõrvale lifti ees oleva kummiriidest kardina

ja nägi, et liftišahti uks on pooleldi avatud. Kui liftišahti uks on avatud kas täielikult või

osaliselt, siis on liftikabiin soovitud korrusel. Hageja astus lifti, kuid liftikabiin ei olnud 4.

korrusel ning ta kukkus 2. korrusel asuva liftikabiini katusele. Hageja sai tööõnnetuse

tagajärjel raskeid kehavigastusi, hulgivigastused, sh selgroo rinnalüli ja puusaliigese murd,

parema sääre lahtine haav. Hagejale on määratud püsiv töövõime kaotus.

Hageja leiab, et kostja I vastutab AS-i KONE poolt ebakvaliteetse lifti hoolduse tõttu

tekkinud süüliselt tekitatud kahju eest (VÕS § 1054 lg 2). AS KONE pidi lifti hooldama ning

õnnetuse põhjustas tehniliselt mittekorras olev lift ja ebatäpne reguleerimistöö. Kostja I

vastutus tuleneb ka üldise käibekohustuse rikkumisest, s.o lepinguvälise tegutsemise

kohustus, mis kohustas kostjat I teatud toiminguteks, mille tegemise korral ei oleks hageja

õigushüve kahjustamist toimunud (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Kostjal I oli vaja riskide

maandamiseks toimida suurema hoolsusega. Liftis kasutusel olev valgustuslahendus ei

taganud liftikabiini pidevat valgustatust ning ei olnud lifti kasutajatele seega piisav ohutuse

tagamiseks.

2-15-12229

Kui kostja I ei vastuta deliktiõiguslikul alusel, siis vastutab kostja I suurema ohuallikaga

tekitatud kahju eest (VÕS § 1056). Lift kui tõsteseade on suurema ohu allikas, millele

iseloomuliku riski tõttu võib tekkida suur kahju isegi asjatundjatelt oodatava hoolsuse

rakendamise korral. Liftist lähtuv iseloomulik oht on välditud üksnes juhul, kui kogu

tõsteseadme süsteem toimib veatult.

Hageja esitas kostja II vastu nõude nii lepingu kui lepinguvälisel alusel ning jätab kohtu

otsustada, millisel õiguslikul alusel kuulub hagi rahuldamisele (VÕS § 1044 lg 3). Hageja

väidab, et kostja II ei taganud hagejale ohutut töökeskkonda.

Kostja I vastuväited

2. Kostja I vaidleb hagile vastu.

Kostja I ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest ning hagi tuleb seetõttu jätta kostja I osas

tervikuna rahuldamata. Kostja I leiab, et VÕS § 1054 lg-st 2 vastutuse tekkimise eelduseks on

kahju põhjustaja AS-i KONE poolt õigusvastaselt kahju tekitamine ehk kahju põhjustaja

vastutus delikti üldkoosseisu alusel. Hageja ei ole tõendanud, et AS KONE on lifti

ebakvaliteetselt hooldanud. Isegi, kui objektiivne eeldus on täidetud, siis kostja I tegu ei ole

süüline. Hagejaga juhtunud õnnetuse põhjustas ootamatu lifti rike.

Kostja I on täitnud lifti korrashoiu kohustuse, tellides hoolduse ja tehnilise kontrolli

professionaalselt ettevõtjalt. Seega ei saa kostjale I ette heita käibekohustuse rikkumist.

Kostja I ei nõustu, et lift kujutab endast suurema ohu allikat. Kostja I ei ole suurema ohu

allika valitseja. Vastupidi, kostja I hinnangul tuleb suurema ohu allika valitsejaks pidada

hagejat, kui lifti igapäevast kasutajat, kes oli võtnud lifti oma valitsemise alla, olles sisuliselt

lifti otsene valdaja. Isegi kui pidada lifti suurema ohu allikaks, ei realiseerunud oht tüüpilise

riski olukorras. Hageja ei järginud liftikabiini sisenedes elementaarseid ettevaatusabinõusid,

sisenedes pimedasse lifti. Kui kostja I vastutuse eeldused mõnel eeltoodud õiguslikul alusel

siiski esinevad, siis taotleb kostja I kahju vähendamist nullini. Kostja I leiab, et hageja tegevus

aitas kaasa kahju tekkimisele. Hageja oli raskelt hooletu ja asetas end ise vabatahtlikult

riskantsesse olukorda, kus ta kukkus liftišahti.

Kostja I vaidleb sisuliselt vastu ka hageja kahjuhüvitamise nõuetele. Kostja I leiab, et igakuist

hüvitist ei saa indekseerida riikliku pensioni indeksiga.

Kostja II vastuväited

3. Kostja II vaidleb hagile vastu.

Kostja II ei vastuta hagejale tekkinud kahju hüvitamise eest, kuna kostja II ei ole rikkunud

oma kohustusi ega käitunud õigusvastaselt, kostja II ei ole kahju tekkimises süüdi ning

puudub ka põhjuslik seos kostja II väidetava rikkumise ja tagajärje vahel. Kostja II ei vastuta

väidetava töölepingu rikkumise sätete alusel. Lifti hooldati regulaarselt ning lifti

tööpõhimõtted ei näinud ette võimalust, et lifti uks oleks avatav olukorras, kus lift ise samal

korrusel ei asu. Sellise õnnetuse toimumine ei saanud olla kostjale II ettenähtav. Riskianalüüs

või ohutusjuhendi koostamine ei oleks õnnetust ära hoidnud, sest tegemist oli lifti

ettenägematu rikkega.

Kostja II ei vastuta deliktiõiguse sätete alusel. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga.

Kostja II leiab, et hageja ei ole tõendanud tegeliku sissetuleku suurust ega transpordiga seotud

lisakulutuste vajadust. Hageja kommunikatsioonivahendi maksumuse hüvitamise ja

mittevaralise kahju nõuded on alusetud.

Kostja II leiab, et kui kostja II vastutuse eeldused on täidetud, siis kuulub kahjunõue

vähendamisele. Hageja oli õnnetuse tekkimisel vähemalt raskelt hooletu – hageja astus lifti

2-15-12229

veendumata liftikabiini kohalolekus ja lifti kasutamise ohutuses. Hageja ei pidanud liftiga

pappkaste transportima ning tegemist ei olnud töökohustuse täitmisega.

Kolmanda isiku seisukoht

4. Kostja I poolel iseseisva nõudeta kolmas isik vaidleb hagile vastu.

Kolmas isik leiab, et hageja ei ole tõendanud kolmanda isiku poolt kahju tekitamist, mistõttu

ei saa tekkida ka küsimust, kas esineb kolmanda isiku süü sellise teo osas ning kostja I ei saa

kolmanda isiku tegevuse eest VÕS § 1054 lg 2 alusel vastutada. Kolmas isik nõustub kostja I

esitatud seisukohtadega.

Kolmas isik saaks vastutada lifti tehnilisest rikkest põhjustatud kahju eest ainult juhul, kui see

oleks põhjustatud korralise hoolduse tegemata jätmisest või mittenõuetekohasest teostamisest

või tellija poolt tellitud muu töö mittenõuetekohasest teostamisest.

Maakohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

6. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:



hageja töötas kostja II juures alates 11.05.2005 töölepingu alusel õmblusjaoskonna

meistrina (I kd tl 18-19);



hageja töökoht asus Tallinnas XXX asuvates ruumides, mida kostja II üüris kostjalt I;



Tallinnas XXX hoones asus 1971. a valmistatud kaubalift;



Kostjal I oli sõlmitud AS-iga KONE (kolmas isik) leping lifti hooldamiseks;



19.12.2013 kukkus hageja tööl olles liftišahti ning sai selle tagajärjel raskeid

kehavigastusi (I kd tl 46-48).

7. Tulenevalt kehavigastuse tekitamisest nõuab hageja kostjatelt solidaarselt varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist.

8. Kohus, hinnates tõenditena hageja vande all antud seletust, dokumentaalsete tõenditena

30.01.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja tööõnnetuse uurimiskokkuvõtet (I kd tl

38-40, 75-78, II kd tl 120-121) leiab, et õnnetus juhtus järgmistel asjaoludel. 19.12.2013 kella

10 ajal läks hageja tööl olles Tallinnas XXX hoones asuva lifti juurde, et sõita liftiga

neljandalt korruselt teisele korrusele. Tal oli käes karp ja ta lükkas kõrvale liftišahti ees oleva

kummiriidest kardina. Liftišahti uks oli avatud umbes 10 cm ulatuses ning ukse vahelt valgust

ei paistnud. Hageja tegi järelduse, et liftikabiin asub neljandal korrusel. Hageja lükkas

liftišahti ukse rohkem lahti ja hakkas sisenema liftikabiini. Liftikabiinis tuli lülitada seinal

olevast lülitist sisse valgustus. Liftikabiini neljandal korrusel ei olnud ja hageja kukkus teise

korruse liftikabiini katusele.

Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud hageja ja kostja II seadusliku esindaja vande all antud

seletustega, et lifti ette oli paigaldatud kardinad ning liftis tuli lülitist tuli põlema panna

(manuaalne valgustus). Samuti oli töötajatele selgitatud lifti kasutamist, et kui lifti uksed on

kinni ja ust ei ole võimalik lingiga avada, siis järelikult lifti kohal ei ole. Kui linki saab

vajutada ja ust saab lahti teha, siis on liftikabiin sellel korrusel (II kd tl 120-122).

Kohtu hinnangul tõendab tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes kajastatu lifti töötamise

põhimõtteid. Tegemist on kabiinist juhitava kaubaliftiga. Lifti korrusele kutsumiseks on igal

korrusel kutsenupp. Lifti šahtil on kõikidel korrustel metallist kahe poolega tiibuksed ja

võreustega läbikäidav kabiin. Lifti šahtiuksed on varustatud automaatselt toimiva

riivistusmehhanismiga, mille ülesandeks on lukustada ja hoida lukustatuna šahtiuksed

kõikidel korrustel, kui kabiin liigub ja vabastada riivistus korrusel, kus kabiin on peatunud.

Riivistusmehhanismi üheks osaks on põll, mis on kolme hinge abil šarniirselt kinnitatud

2-15-12229

šahtiuste kohale ning mille siseküljele kinnitatud keel ei võimalda riivistusmehhanismil

rakenduda, kui šahtiuste mõlemad pooled ei ole täielikult suletud.

9. Esmalt analüüsib kohus kostja I vastutuse eeldusi.

Hageja on esmase nõude alusena tuginenud sellele, et kostja I on Tallinnas XXX asuva ehitise

omanik ja ehitise omanikul oli seadusest tulenev kohustus korraldada lifti hooldus, et tagada

selle kasutamise ohutus.

VÕS § 1054 lg 2 järgi kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle

isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati

või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.

Kohtu hinnangul lasub kostjal I lifti korrashoidmise kohustus. Õnnetuse toimumise ajal

kehtinud lifti ja köistee ohutuse seaduse (LKOS) § 13 lg 1 sätestab tõsteseadme omaniku

kohustused. LKOS § 12 lg 1 p 2 järgi võib lifti kasutusele võtta või seda kasutada, kui

ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud selle tehniline kontroll. Nimetatud ehitises asuva

lifti kasutamise järelevaatajaks oli kolmas isik, kes pidi LKOS § 14 lg 4 p 1 järgi tagama, et

tõsteseadme kasutamine toimuks LKOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ning

et tõsteseadme ümberehitamist, remonti ja tehnohooldust teeks pädev isik. Puudub vaidlus, et

kostja I kasutas kolmandat isikut oma kohustuse täitmiseks.

Kostja I on selle kohustuse üle andnud kolmandale isikule. Seega, kui kolmanda isiku tegevus

on õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja I VÕS § 1054 lg 2 alusel hagejale tekkinud

kahju eest.

10. Kostja I vastutuse eelduseks on kolmanda isiku õigusvastane ja süüline käitumine.

VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. Käesoleval juhul heidab hageja kolmandale isikule ette seda, et

hooldus- ja reguleerimistööd teostati mittenõuetekohaselt. Konkreetsemalt viitab hageja

sellele, et kuna tegemist oli väga vana liftiga, siis riskide maandamiseks tuli toimida suurema

hoolsusega. Käesolevas asjas tuleb seega tuvastada üldise käibekohustuse rikkumine delikti

üldkoosseisu alusel, sest kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine ning

hageja ei heida kahju tekitajale ette VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel seaduses sätestatud kohustuse

rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-13, p

10). Kolmas isik vastutab hagejale tekkinud kahju eest juhul, kui kolmas isik on rikkunud

mingit üldist käibekohustust. Nõude aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050.

Inspecta Estonia OÜ 10.01.2014 ekspertiisiaktiga, mida kohus hindab dokumentaalse

tõendina, on tuvastatud, et lift ei olnud tehniliselt korras (I kd tl 111-116). Õnnetuse põhjustas

asjaolu, et neljanda korruse šahtiuste ühe uksepoole sulgumist kontrolliva elektrilise

kontrollkontakti liialt varajase sulgumise ning riivistusmehhanismi mehhaanilise blokeeringu

(põlle) ebatäpse reguleerimise tõttu oli võimalik liftikabiini liikumine mittetäielikult suletud

ustega ning selle tagajärjel hilisem šahtiuste avamine olukorras, kui liftikabiin ei asunud sellel

korrusel.

11. Kolmanda isiku teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjal I

tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada kolmanda isiku süü puudumise (et kolmas isik tegi

kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks) või vastutust välistavate

subjektiivsete asjaolude esinemise.

Üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi

hoolsuskohustust. Seega eeldab kolmanda isiku vastutus, et kahju tekkis kolmanda isiku

2-15-12229

loodud ohu tagajärjel ning et kolmanda isiku süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole

juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud.

12. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kolmas isik oli oma

tegevusega loonud hageja jaoks ohtliku olukorra, et hageja sai kehavigastuse sellisest

olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel ning et kolmanda isiku süü kehavigastuse

põhjustamises ei ole välistatud.

Tegemist oli 1971. a valmistatud kaubaliftiga ning asjatundja arvamusega on tuvastatud, et

kaubalift ei olnud tehniliselt korras. Kostja I vastutuse välistamiseks ei piisa asjaolust, et

kolmas isik hooldas ja reguleeris lifti regulaarselt (II kd tl 23-24). Ühegi teise tõendiga ei ole

ümber lükatud asjatundja arvamust õnnetuse põhjuse kohta. Kostja I ei ole tõendanud, et

kolmas isik tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et tema hoolduses olevast vanast liftist

tulenev risk ei realiseeruks. Kolmas isik pidi mõistlikult hindama liftist tulenevat riski ning

vajadusel soovitama selle tihedamat hooldust või selle kasutamise peatamist. Näiteks oli liftis

vaid manuaalne valgustus, õnnetuse ajal ei olnud liftišaht valgustatud ning lifti uste ette olid

pandud kardinad. Kostja II seadusliku esindaja Artur Rahamägi seletuse kohaselt kolmas isik

lifti uste ette paigaldatud kardinate kohta midagi ei öelnud (II kd tl 121). Pärast õnnetust on

liftišahti paigaldatud valgustus ja kabiinis põleb koguaeg tuli (II kd tl 122). Seega olid olemas

sobilikud meetmed, millega oleks saanud ära hoida vaidlusaluse õnnetuse. Kohtu hinnangul

oli kolmanda isiku kohustuseks hoone omaniku tähelepanu juhtida, et võtta tarvitusele

abinõud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Kolmanda isiku tegevust saab lugeda

õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine ning tõendamata on VÕS § 1050 lg 1 järgi, et kolmas isik ei olnud hooletu.

Seega esinevad kõik deliktilise üldvastutuse eeldused ning kostja I vastutab hagejale tekitatud

kahju eest VÕS § 1054 lg 2 alusel.

13. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule tuleneb kostja I vastutus ka sellest, et kostja I ise

rikkus käibekohustust. Kostjal I, kui ehitise omanikul ja ruumid välja üürinud isikul, tuli

tagada lifti kasutavate isikute ohutus. Kostja I kohustuseks oli võtta kasutusele kõik

mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud

hüvesid ohu realiseerumise eest. Kostja I üüris välja tootmishoone, milles oli 1971. a toodetud

lift. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt üürilepingu objektide hulka kaubalift ei

kuulunud, kuid seda kasutasid hoones olevad üürnikud. Seega, üürileandja ei keelanud

üürniku töötajatel kaubalifti kasutamist. Kui lifti kasutamisega tekkis probleeme, siis selleks

pöördus kostja II juhatuse liige kolmanda isiku poole. Samuti on kostja II juhatuse liige vande

all seletanud, et töötajatel ei olnud keelatud lifti kasutamine muuks kui kaubaveo otstarbeks

(II kd tl 122).

Kostja I lõi ohtliku olukorra hageja jaoks sellega, et lifti rikke tõttu vajalikud mehhanismid ei

toiminud ning liftikabiin ja liftišaht ei olnud valgustatud. Lisaks oli üürniku poolt lifti ette

paigaldatud kardin tõmbetuule vältimiseks. Selline lahendus ei taganud lifti kasutajate

ohutust. Kostja II juhatuse liige on vande all seletanud, et hagejat instrueeriti selliselt, et kui

lifti uksed on kinni ja uksi ei ole võimalik avada lingiga, siis järelikult lifti kohal ei ole. Kui

aga linki saab vajutada ja ust saab lahti teha, siis on lift kohal (II kd tl 121). Kui hageja lifti

kasutama hakkas, siis olid lifti uksed avatud ning mitte miski ei viidanud sellele, et liftikabiini

vastaval korrusel ei olnud. See võimaldas liftišahti kukkumise. Liftišahti ja -kabiini valgustus

oli selline, et see ei taganud lifti kasutajale ohutut lifti kasutamist. Ohtlik olukord tekkis

sellest, et lift ei olnud tehniliselt korras, liftikabiini uksed olid avatud olukorras, kus liftikabiin

ei olnud vastaval korrusel, liftikabiinis oli pime ning selle tagajärjel kukkus hageja liftišahti ja

sai kehavigastuse. Kohtu hinnangul ei ole kostja I tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult

vajaliku selleks, et liftist tulenev risk ei realiseeruks. Kostja I ei olnud liftist tulenevat ohtu

2-15-12229

teadvustanud: puudus liftikabiini automaatne valgustus, kasutaja pidi liftikabiini sisenedes

valgustuse süütama käsitsi ning liftišaht oli valgustamata.

Pärast õnnetust on liftišahtis valgustus ja kabiinis põleb koguaeg tuli (II kd tl 122). Seega olid

olemas sobilikud meetmed, millega oleks saanud ära hoida vaidlusaluse õnnetuse. Ohutuse

tagamiseks ei olnud vajalik teha suuremahulisi ehitusöid või lift ümber vahetada. Kostja ei ole

tõendanud, et valgustuse lisamine, lifti täiendav ja tihedam hooldus ning üürnike

instrueerimine, oleks olnud võimatu või oleks nõudnud kostjalt I ebamõistlike kulutusi.

Vaidluses ei oma tähtsust, et varem ei ole keegi liftišahtist alla kukkunud. VÕS § 1050 lg 1

järgi on piisav, et kahju tekkimine on mõistlikult võttes ettenähtav (vt Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-73-13, p 11).

Kohtu hinnangul oli hagejal kui üürniku töötajal õigus lifti kasutada ning asjaolu, kas ta

konkreetselt sellel hetkel pidi liftiga alla sõitma, kas ta pidi pappkaste vedama, kas ta sai

trepist minna, ei välista kostja I vastutust. Üürnike töötajatele ei olnud lifti kasutamine

keelatud.

Kuna kohus on tuvastanud kostja I vastutuse aluse, siis ei anna kohus hinnangut, kas kostja I

suhtes kuuluks hagi rahuldamisele alternatiivsel VÕS § 1056 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 8

viies lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude

rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 370 lg 2 kohaselt peab kohus hageja taotlusel

kontrollima üht võimalikest alternatiivsetest nõuetest esmajärjekorras. Eeltoodust tulenevalt ei

pea kohus juhul, kui ta rahuldab hagi ühel alternatiivsel õiguslikul alusel, põhjendama hagi

rahuldamata jätmist teistel alternatiivsetel õiguslikel alustel ja tegema selle kohta otsustuse

kohtulahendi resolutsioonis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-12, p 24).

14. Hageja on esitanud kehavigastuse ja tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju

hüvitamise nõude ka kostja II, e tööandja vastu. Kostja II võib vastutada hagejale tekitatud

kahju eest lepinguvälisel kui ka lepingu alusel. Kuigi üldjuhul ei või lepingulise kohustuse

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse sätete alusel, vastutab kahju

tekitaja lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamise korral VÕS § 1044 lg 3 järgi ka deliktiõiguse sätete järgi (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-15, p 13, kohtu selgitus I kd tl 156). Hageja on jätnud kohtu

otsustada, kas nõue rahuldada deliktõiguse või lepingu rikkumisest tulenevalt.

15. Kohus leiab, et tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna. Lepinguväliselt saab kostja

II vastutada hagejale tekkinud kahju eest juhul, kui kostja II on rikkunud mingit üldist

käibekohustust. Nõude aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050.

Kostja II töötajatel ei olnud lifti kasutamine keelatud. Kostja II juhatuse liige on vande all

seletanud, et hagejat instrueeriti selliselt, et kui lifti uksed on kinni ja uksi ei ole võimalik

avada lingiga, siis järelikult lifti kohal ei ole. Kui aga linki saab vajutada ja ust saab lahti teha,

siis on lift kohal (II kd tl 121).

Lifti ette olid paigaldatud kardinad tuuletõmbe vältimiseks. Kardina alumist serva hoidis kinni

puidust pruss. Lifti sisenemiseks tuli puidust pruss eemale tõsta ja kardinad eest ära lükata.

Hageja on vande all seletanud õnnetusega seotud asjaolusid (II kd tl 120). Hagejal oli vastu

ennast surutud tühi karp, ta läks lifti juurde, lükkas rinna kõrguselt kardinad lahti ning lifti

uksed olid umbes 10 cm ulatuses avatud. Hageja oli kindel, et lift on jõudnud õigele korrusele

ja astus edasi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et liftišahtis tuld ei olnud ning liftikabiinis oli

manuaalne valgustus. Vaidluse all on küsimus, et kas kardina eest ära lükkamisel oli piisavalt

valgust, et hageja pidi nägema, et liftikabiini õigel korrusel ei olnud. Kohtu hinnangul ei saa

üksnes kostja II seadusliku esindaja seletuse alusel võtta aluseks, et lifti esine valgustus oli

piisav liftikabiini nägemiseks.

2-15-12229

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis töökohustust või mitte, sõites liftiga neljandalt

korruselt teisele korrusele. Hageja seletuse kohaselt kasutas ta lifti 3-4 korda tööpäevas.

Hageja kinnitas vande all, et süles olev pappkast ei piiranud tema vaatevälja ning tühja kasti

äraviimine oli vajalik, et hoida töökoht korras. Kostja II töötajad on kirjalikult kinnitanud, et

juurdelõikusest viiakse kaupa neljandale korrusele kärudega (I kd tl 202-205). Kohtu

hinnangul ei oma see asjaolu tähtsust, sest lift asus ehitises, kus kostja II üüris tööruume.

Ehitises olev lift oli töötajatele kasutamiseks. Õnnetusjuhtum ei sõltunud sellest, kas hageja

kasutas lifti kauba transportimiseks või lihtsalt teisele korrusele sõitmiseks. Seega ei sõltu

tööandja vastutus sellest, mis eesmärgil töötaja lifti kasutas.

Kohtu hinnangul oli kostja II hoolsuskohustuseks ka see, et hinnata liftiga seotud riske.

Ennekõike on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et tuuletõmbe vältimiseks paigaldati kostja II

poolt lifti ette kardin, mis kahtlemata mõjutas valgustust ja vaatevälja lifti ustele. Samas jättis

kostja II selle asjaolu tähelepanuta ning ei paigaldanud automaatset valgustust liftikabiini.

Tööandjal tuleb tagada töökeskkonnas töötajate ohutus, seda ka üldkasutatavates ruumides.

Tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt ilmnesid töökeskkonnas puudused – töötajaid ei

olnud piisavalt juhendatud. Samuti ei olnud tööandja käsitlenud riskianalüüsis piisava

põhjalikkusega lifti kasutamisega seotud riske. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS)

tulenevad tööandjale kohustused rakendada meetmeid töökeskkonnas olevate riskide

vältimiseks. Kostja II seadusliku esindaja seletusest tulenevalt oli hageja instrueeritud

selliselt, et vastavas olukorras oli hagejal põhjendatud alus arvata, et lift on õigel korrusel (II

kd tl 121). Kohtu hinnangul ei ole kostja II tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult vajaliku

selleks, et liftist tulenev risk ei realiseeruks. Kostja II lõi ohtliku olukorra hageja jaoks sellega,

et paigaldas lifti ette kardina ning ei taganud lifti valgustust.

16. Järgnevalt hindab kohus varalise ja mittevaralise kahjuga seotud asjaolusid. Kohus

tuvastas deliktilise üldvastutuse eeldused ning kostjad peavad hagejale tekitatud kahju

hüvitama. VÕS § 65 lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama

sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses

sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada kostjate suhtes

solidaarvastutust. VÕS § 137 lg 1 järgi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel

kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise

eest solidaarselt.

17. Kahju hüvitamise nõude sisulisel lahendamisel tuleb hinnata kahju hüvitamise üldiste

eelduste täidetust, sh rikutud kohustuse eesmärki, kahju tekkimist hagejal, selle ettenähtavust

ning põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 1. lause järgi kui kahju tekitamine on

kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju

tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

18. Asjas on tuvastamist leidnud, et kukkumise tagajärjel sai hageja kehavigastusi:

paremal säärel haav, X lülikeha purustusmurd, parema puusaliigese luksatsioon reieluupea

murruga (I kd tl 46-50). Hagejal tuvastati 13.05.2014 töövigastusest töövõime kaotus 100%

alates 12.05.2014 kuni 30.11.2014 (I kd tl 32-33, 51-52). Hagejal tuvastati 30.10.2014

töövigastusest töövõime kaotus 80% alates 30.11.2014 kuni 31.05.2015 (I kd tl 53-54).

Hagejal tuvastati 29.05.2015 töövigastusest töövõime kaotus 60% alates 31.05.2015 kuni

31.05.2016 (I kd tl 55-56).

2-15-12229

Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1,

2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-

i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud

õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132).

VÕS § 130 lg 1 järgi isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning

täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest

ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

19. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue koosneb järgmistest komponentidest:



Sissetuleku vähenemine perioodi 26.06.2014 – 31.03.2016 eest 6340,25 eurot;



Sissetuleku vähenemisest tulenev igakuine hüvitis 317,05 eurot;



Vajaduste suurenemisest tekkinud kulud transpordile 1500 eurot;



Vajaduste suurenemisest tekkinud igakuine kulu transpordile 100 eurot;



Vajaduste suurenemisest tekkinud kulud kommunikatsioonivahenditele 500 eurot.

Sissetuleku vähenemisest tuleneva ühekordse hüvitise nõude osas märgib kohus, et nõustub

hageja arvestusega (II kd tl 155-156). Selles on hageja maha arvestanud saadud pensioni ja

töötasu (I kd tl 57, 58, 59). Hageja on kahjuhüvitist indekseerinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 26 lg 6 alusel kinnitatud indeksiga (riikliku pensioni indeksiga) TTOS § 31² alusel.

Kostja I leiab, et hüvitist saab indekseerida tarbijahinnaindeksiga.

Perioodiliselt makstavat kahjuhüvitist saab indekseerida sellise indeksiga, mis arvestab

kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist. Seejuures ei tohi

perioodilise hüvitise indekseerimine moonutada kahju hüvitamise eesmärki, mis on VÕS §

127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud

(vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-14, p 11). Tervisekahju perioodiliselt makstava hüvitise

eesmärgiks on hüvitada kahjustatud isikule eelkõige sissetulek, mida ta oleks saanud, kui

tervisekahju ei oleks tekkinud.

Kohus leiab, et hüvitist saab indekseerida sellise indeksiga, mis kajastab kahjustatud isiku

kaotatud sissetuleku võimalikku muutumist ajas. Selliseks indeksiks võib olla pensioniindeks,

kuna selle väärtus sõltub tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja sotsiaalmaksu

pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ei

saaks tulevikus sellist töötasu, nagu indekseerimine ette näeks.

Asjas puudub vaidlus, et hageja sissetulek enne õnnetust oli 830,85 eurot kuus (II kd tl 125).

Perioodil, kui hageja oli 100% töövõimetu (26.06.2014 – 30.11.2014), vähenes tema

sissetulek: 830,85 eurot – 318,85 eurot (pension) = 512 eurot x 1,058 (01.04.2014

pensioniindeks) = 541,70 eurot kuus, so 1 päev 18,06 eurot. Hageja oli 100% töövõimetu viis

kuud ja viis päeva, so 2650,30 eurot.

Perioodil, kui hageja oli 80% töövõimetu (01.12.2014 – 31.12.2014), vähenes tema sissetulek:

664,68 eurot (830,85 x 80%) – 255,08 (pension) = 409,60 eurot x 1,058 (01.04.2014

pensioniindeks) = 433,36 eurot.

Puudub vaidlus, et hageja asus 01.01.2015 tööle ja sai töötasuna sissetulekut 415 eurot kuus

(II kd tl 125). Arvestades saadud pensioni 255,08 eurot ja sissetulekut 415 eurot, on

kahjuhüvitis perioodil 01.01.2015 – 31.03.2015: 664,68 (830,85 x 80%) – 255,08 (pension) –

248,83 (enamsaadud töötasu) = 160,77 eurot x 1,058 (01.04.2014 pensioniindeks) = 170,09 x

3 kuud 510,27 eurot.

2-15-12229

Alates 01.04.2015 on pensioniindeks 1,063 ning perioodil 01.12.2014 – 31.05.2015 on

kahjuhüvitis 170,09 x 1,063 = 180,81 eurot x 2 kuud = 361,62 eurot.

Kui hageja on töövõimetu 60%, on tema kaotatud sissetulek 498,51 eurot. Kui hageja saab

töötasu 415 eurot kuus, siis tuleb sissetuleku vähenemisest tulenevat kahjuhüvitis vähendada

82,66 euro võrra, sest see on summa, mis ületab töötasu 40% ulatuses. Arvestades pensioni ja

saadavat sissetulekut on kahjuhüvitis 01.06.2015 – 31.03.2016: 498,51 (830,85 x 60%) –

203,81 (pension) – 82,66 = 212,04 eurot x 1,058 = 224,34 x 1,063 = 238,47 x 10 kuud =

2384,70 eurot.

Alates 01.04.2016 on hageja 60% töövõimetu, ta ei tööta ning tema töövõimetuspension on

216,60 eurot kuus. Seega on alates 01.04.2016 igakuine hüvitis: 498,51 (830,85 x 60%) –

216,60 = 281,91 eurot kuus x 1,058 = 298,26 x 1,063 = 317,05 eurot.

VÕS § 136 lg 1 järgi kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud

juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju

hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule

on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana (VÕS § 136 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt kuulub alates 01.04.2016 sissetuleku vähenemisest tulenev hüvitis

317,05 eurot väljamaksmisele igakuiste maksetena.

VÕS § 136 lg 3 järgi kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed

teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kui

hüvitise saamiseks õigustatud isik sureb enne selle ajavahemiku lõppu, mille eest perioodiline

makse tehti või tuli teha, ei mõjuta see maksmise kohustust selle ajavahemiku eest.

Kuna tegemist on sissetuleku vähenemisest tingitud igakuise hüvitisega, siis kohus peab

mõistlikuks kohustada selle väljamaksmist igas kuus vastava kuu lõpuks.

Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 136 lg-st 4 kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma

perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel

muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse

määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete

määramisel. Kohus võib juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete

indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik.

20. Hageja nõuab varalise kahjuna: perioodil 19.12.2013 – 31.07.2015 omaosalustasuna

tasutud 50 eurot haiglaravil viibimise eest, ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurot, hüvitist

abivahendi soki jalgatõmbaja eest 20,08 eurot ja poroloonmadratsi eest 66 eurot (I kd tl 85,

86, 87, 88, 89). Kohtu hinnangul on tegemist kahjuga, mille tekkimine on tõendatud ja see

kuulub hüvitamisele VÕS § 130 lg 1 alusel.

21. Hageja nõuab varalise kahjuna vajaduste suurenemisest tekkinud kulusid transpordile

1500 eurot ja edasiulatuvalt 100 eurot kuus. Hageja selgitab kulude vajadust asjaoluga, et tal

on liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle, ta saab käia korraga u 500 m, tema selg ei kannata

järske liigutusi ja seetõttu ta ei saa kasutada ühistransporti. Hageja väidab, et bensiinikulu on

varasemaga võrreldes tunduvalt suurenenud (I kd tl 90).

Hagejal oli tuvastatud raske puue ning seejärel keskmine puue ning puudest tulenevad

lisakulud ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja

majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele (I kd tl 60-67, 68).

2-15-12229

Kohtu hinnangul tuleb tuvastada, kas hagejal seoses liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega

reaalselt transpordiga kaasnevad kulud suurenesid. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole

tuvastatud, et hagejal on transpordikulud suurenenud. Hageja vande all antud seletuse

kohaselt käis ta tööl nii jalgsi kui ka autoga. Nüüd teeb hageja kõik sõidud autoga – poes,

taastusravis, maal, tuttavate juures (II kd tl 120). Samas tuleneb hageja seletusest, et ta käib

taastusravis vastavalt vajadusele, varem käis üle nädala korra ning arsti juures käib kord kuus

või vastavalt vajadusele. Samuti ei ole ühistranspordi kasutamine välistatud, kui ta saab istuda

(II kd tl 121). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lisakulud transpordile on tõendamata ning

nõue tuleb jätta rahuldamata.

22. Hageja nõuab lisakuluna sülearvuti maksumust 500 eurot. Hageja selgitab, et ta ka

varasemalt kasutas arvutit, mis läks katki. Hagejal on vaja otsida arvutist informatsiooni

taastusravi ja füsioteraapia kohta ning maksta arveid (II kd tl 120).

Kohtu hinnangul on tõendamata, et hageja sülearvuti vajadus on seotud kehavigastuse ja

hageja puudega. Hageja saab liikuda ja ta käis osalise tööajaga tööl, mistõttu ei nõustu kohus

hageja väitega, et ta on abitus seisundis ning saab informatsiooni üksnes Internetist. On

eluliselt usutavam, et hagejale soovitavad taastusravi ja füsioteraapiat tema raviga tegelevad

arstid. Seetõttu tuleb arvuti maksumuse nõue 500 eurot jätta rahuldamata.

23. Mõlemad kostjad leiavad, et kui hageja nõue kuulub rahuldamisele, siis see kuulub

vähendamisele VÕS § 139 ja § 140 alusel.

Eeltoodud sätete kohaldamise üldised põhimõtted on järgmised. Kui kahju tekkis osaliselt

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab,

vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht

soodustasid kahju tekkimist. Eeltoodut kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 kohaselt ka juhul, kui

kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise

ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks kahju

vähendanud, kui temalt võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 esimene lause annab

kohtule võimaluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks

kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

VÕS § 139 kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel kahjustatud isiku osa, VÕS

§ 140 korral aga asjaoludega, mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses

kohustatud isiku suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh

asjaoludega, mis ei ole seotud pooltevahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga

(vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-15, p 12).

24. Käesolevas asjas tuleb arvestada VÕS § 139 lg-s 3 sätestatud piiranguga, et isiku

surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas

kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.

Kostjad tuginevad sellele, et hageja ei järginud käibes nõutavat hoolt: astus kiirustades lifti,

veendumata liftikabiini kohalolekus neljandal korrusel, hageja nägi liftiuste ebatavalist

asendit, kuid ei rakendanud kõrgendaud tähelepanu. Kostjate hinnangul oli hageja raskelt

hooletu tegevuse tagajärjeks liftišahti kukkumine.

Kohus leiab, et hagejale ei saa ette heita käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmist. Kindlasti ei esinenud hagejal enesevigastamise tahtlust. Tulenevalt hagejale antud lifti

kasutamise juhistest sai hageja olla kindel, et lift on vastaval korrusel. Hagejal oli lifti

kasutamine lubatud, nii kauba transportimisel kui korruste vahel liikumiseks. Samuti ei saa

kahjuhüvitise vähendamise aluseks olla see, kui hageja tegi ettepaneku lifti ette kardina

panemiseks. Ennekõike on tööandja ülesandeks see, et tagada töötajatele ohutu töökeskkond.

2-15-12229

Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud VÕS § 140 lg 1 kohaldamise eeldusi.

25. Hageja nõuab mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233

lg 1 alusel. Mittevaralise kahju hüvitis on esitatud seoses tööõnnetuse tagajärjel saadud

raskete kehavigastustega, millest raskemad olid selgroo rinnalülimurd ja puusaliigese murd,

mis vajasid operatsioone ning parema sääre haav, mis allus raskesti ravile ja vajas korduvaid

operatsioone nahaplastikaks.

VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi mittevaralise kahju

hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Kohtu hinnangul on tõendatud asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju

hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb

kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest

tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu.

Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus hageja „valu

suurust“. Kehavigastustega kaasnes hagejale füüsiline ja hingeline valu. Hageja haigusloost

nähtub, et pärast õnnetust viibis hageja haiglaravil kaks kuud, sellest ajast enamus tohtis ta

olla ainult selili asendis. Hagejal olid suured valud, mida ta suutis taluda üksnes valuvaigistite

abil. Hagejale teostati operatsioon puusaliigese proteesimiseks, seljaoperatsioon ja kaks

jalasääre nahasiirdamist. Tulenevalt osalisest liikumispiirangust on hageja elukorraldus

muutunud, mis tingib omakorda heaolu languse.

Samuti tuleb kohtul arvestada hageja enda võimalikku hooletust ja selle raskust endale

tervisekahjustuse või kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises.

Kohus leiab, et asjas tuvastatud asjaoludel oli hagejal võimalus ohtu tajuda ja selle

realiseerumist hoolikalt käitudes vältida. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei olnud

raskelt hooletu, kuid samas esinevad asjaolud mis viitavad, et hageja oleks pidanud sellises

situatsioonis olles ohtu tajuma ja mitte astuma pimedas liftikabiini. Hageja oleks saanud

panna põlema liftikabiini valgustuse või jätta ette tõmbamata liftikabiini ees olevad kardinad.

Käesoleval juhul kaalub kohus diskretsiooniotsuse tegemisel hageja enda osa kahju tekitanud

sündmuse põhjustamisel. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitisena 4000 eurot.

26. Hageja nõuab väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt viivist alates kohtuotsuse jõustumises

kuni täitmiseni. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1 esimene lause. Sama

lõike teine lause määrab viivise suuruse. Tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist saab

hageda TsMS § 367 alusel. Hageja tulevikku suunatud viivisenõue on õiguslikult põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud

27. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdselt hagi rahuldamise ulatusega

– hageja menetluskuludest 80% kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 20% hageja

2-15-12229

kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Iseseisva

nõudeta kolmas isik oli kaasatud menetlusse kostja I poolel, mistõttu TsMS § 167 lg 1 järgi

jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.

28. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 3960 eurot käibemaksuga (II kd tl 104-

109, 165-169).

Kostja I menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 5836,25 eurot käibemaksuta (II kd tl

110-112, 181).

Kostja II menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 3780,85 eurot käibemaksuta (II kd tl

113-115, 189-190).

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 2924 eurot

käibemaksuta (II kd tl 117-118, 192-193).

29. Hageja vaidleb kostjate ja kolmanda isiku menetluskuludele vastu. Hageja peab kostja

I menetluskulusid põhjendatuks 13 t ulatuses, kostja II menetluskulusid põhjendatuks 10 t ja

15 m ulatuses ja kolmanda isiku osas 8 t ulatuses. Põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks

peab hageja 120 eurot käibemaksuga.

Kostja II ei nõustu kolmanda isiku menetluskulude suurusega, sest tunnihind on

ebamõistlikult kõrge ning ajakulu põhjendamatult suur. Kolmanda isiku ajakulu saaks olla 8-9

tundi.

30. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -

maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-

145-13). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et 120 eurot käibemaksuta on

mõistlik tunnitasu suurus. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei pea kohus 120 eurost

kõrgemat tunnitasu suurust mõistlikuks ega vajalikuks.

31. Hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on

järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine (sh informatsiooni kogumine ja töötlemine) –

8 tundi, 20.10.2015 menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi, 17.11.2015 ja 11.01.2016

seisukohad kostja I ja kostja II taotlustele 0,5 tundi; 14.01.2016 hageja taotlus – 0,5 tundi,

20.01.2016 menetlusdokumendi koostamine – 1 tund; 03.02.2016 kohtuistungiks

ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi; kompromissi läbirääkimised – 1 tund; 11.04.2016

kokkuvõte (menetlusdokument koosneb varasematest kirjalikest seisukohtadest) – 1 tund.

Kohtu hinnangul on hageja vajalikud esindaja kulud (18 t x 120) 2160 eurot. Kuna hageja ei

ole TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus

menetluskulusid käibemaksuga.

Kostja I esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on

järgmised toimingud: 22.09.2015 vastuse koostamine (sh informatsiooni kogumine ja

2-15-12229

töötlemine) – 7 tundi, 20.10.2015 hageja seisukohtadega tutvumine – 2 tundi; 06.11.2015

seisukoha ja taotluse koostamine – 2 tundi; 20.01.2016 menetlusdokumendi koostamine – 2

tundi; 03.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi; kompromissi

läbirääkimised – 1 tund; 11.04.2016 kokkuvõte (menetlusdokument koosneb varasematest

kirjalikest seisukohtadest) – 1 tund. Kohtu hinnangul on kostja I vajalikud esindaja kulud (19 t

x 115) 2185 eurot. Kuna kostja I on TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane,

siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuta.

Kostja II esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on

järgmised toimingud: 25.09.2015 vastuse koostamine (sh informatsiooni kogumine ja

töötlemine) – 7 tundi, 20.10.2015 hageja seisukohtadega tutvumine – 2 tundi; 06.11.2015

seisukoht ja taotlus (taotlus oli esitatud puudustega, mistõttu ei arvesta kohus puuduste

kõrvaldamise 05.01.2016 menetlusdokumendi ajakulu) ning 17.11.2015 seisukoht – 2 tundi;

22.01.2016 menetlusdokumendi koostamine – 0,5 tundi; 03.02.2016 kohtuistungiks

ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi; kompromissi läbirääkimised – 1 tund; 11.04.2016

kokkuvõte (menetlusdokument koosneb varasematest kirjalikest seisukohtadest) – 1 tund.

Kohtu hinnangul on kostja II vajalikud esindaja kulud (17,5 t x 120) 2100 eurot. Kuna kostja

II on TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus

menetluskulusid käibemaksuta.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab

kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: seisukoht ja materjalidega tutvumine – 5

tundi, 11.01.2016 seisukoha koostamine – 0,5 tundi; 20.01.2016 seisukoha koostamine – 0,5

tundi; 03.02.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi. Kohtu hinnangul

on kolmanda isiku vajalikud esindaja kulud (10 t x 120) 1200 eurot. Kuna kolmas isik on

TsMS § 174 lg 10 tulenevalt käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid

käibemaksuta.

32. Arvestades menetluskulude jaotust on väljamõistetavad menetluskulud järgmised: hageja

(2160 x 80%) 1728 eurot; kostja I (2185 x 20%) 437 eurot; kostja II (2100 x 20%) 420;

kolmas isik (1200 x 20%) 240 eurot.

33. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1291 eurot ja kostjalt II täiendavalt 17

eurot. Hagejalt tuleb iseseisva nõudeta kolmanda isiku kasuks välja mõista 240 eurot ja

kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista (1059,30 – 623,10) 436,20 eurot ja hagejalt kostja

II kasuks (684,48 – 256,80) 427,68 eurot.

34. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meeli Kaur

kohtunik