3-14-52581/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52581

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju

20 euro hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Martin Villemsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Martin Villems

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Martin Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2015. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta

osaliselt otsuse põhjendusi varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise

osas, täiendades neid käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

3. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. mai 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. augustil 2014 esitas kinnipeetav Martin Villems Tartu Vanglale kahju

hüvitamise taotluse, milles soovis, et Tartu Vangla kompenseeriks talle Turbo

kõnekaardile jäänud kõneaja 20 euro ulatuses.

Tartu Vangla jättis 10. oktoobri 2014 otsusega nr 1-13/885-2 kahju hüvitamise taotluse läbi

vaatamata pädevuse puudumise tõttu.

2. 24. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse M. Villemsi kaebus, milles ta

soovis, et Tartu Vangla hüvitaks temale TOP Connect OÜ Turbo kõnekaardile jäänud

kõneaja 20 euro ulatuses. Kaebaja selgitas, et Tartu Vanglasse saabudes oli ta sunnitud

vangistusseaduse (VangS) § 28 lgst 1 tuleneva õiguse realiseerimiseks soetama TOP

Connect OÜ kõnekaardi. Kaebaja väidete kohaselt muutis 2014. aasta suvel Tartu Vangla

kõneteenuste pakkujat, kelleks sai Elisa AS. Uue teenusepakkuja telefonidega ei olnud

võimalik endise teenusepakkuja kõnekaarti enam helistamiseks kasutada. Kaebaja leiab,

et vangla oleks pidanud tagama kinnipeetavatele võimaluse kõneaeg Turbo kõnekaardil

ära kasutada.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2015 otsusega jäeti M. Villemsi kaebus rahuldamata.

Halduskohus leidis, et telefoni kasutamise võimaluse tagamine on VangS § 28 lg 1 alusel vangla

avalik ülesanne. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale väljastati Tartu Vanglasse saabumisel

väljastusosakonna poolt Turbo kõnekaart koos informatsiooniga, et kaardile laetud kõneaega ei

tagastata. Samas oli ka info, et peale vanglast vabanemist on teenus kättesaadav laua- ja

mobiiltelefonidelt ehk kaardile jäänud kõneaega on võimalik kasutada ka hiljem vabaduses.

Vaidlus on selles, kas Tartu Vangla peab kaebajale kompenseerima Turbo kõnekaardile jäänud

kõneaja. Halduskohus asus seisukohale, et olukorras, kus kaebajal on võimalik kasutada

vaidlusalust kõnekaarti pärast vanglast vabanemist, ei ole vastustaja kaebajale varalist kahju

tekitanud, sest Turbo kõnekaardile kantud raha ei ole vangla käsutuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. M. Villems esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada

ning teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või saata asi tagasi halduskohtule

uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud arvestamata oluliste asjaoludega. Otsuse

punktis 9 põhjendab kohus oma seisukohta sellega, et kaebajal on võimalik kasutada Turbo

kõnekaarti pärast vabanemist. Kohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et kaebaja käesolev karistus

lõpeb aastal 2021 ning pärast seda kaebaja loovutatakse Harju Maakohtu määruse alusel

Hispaania Kuningriigile. Eeltoodu alusel on kohtu põhjendused ekslikud ning viinud vale otsuse

tegemiseni.

Lisaks on halduskohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja on kõneaja kompenseerimise korral

kohustus anda üle oma Turbo kõnekaardi rekvisiidid ja kõneajajääk Tartu Vanglale. Selle järel

saaks Tartu Vangla arutada endise lepingupartneriga edasisi samme ning see oleks tekkinud

olukorrale kõige õiglasem lahendus.

5. Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

Vastustaja hinnangul on kaebaja etteheide oluliste asjaoludega arvestamata jätmise osas alusetu,

kuna kaebaja ei ole vastavaid asjaolusid kaebuses maininud ega oluliseks pidanud. Samuti ei

selgita kaebaja, kuidas mõjutab karistusaja pikkus eelmise telefoniteenuse pakkuja kõnekaardile

kasutamata jäänud kõneaja hüvitamist, kuna TOP Connect OÜ kõnekaardi kasutamine väljaspool

vanglat ei ole ühegi tähtajaga seotud.

Vastustaja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kasutamata kõneaja eest raha tagastamiseks on

apellandil õigus pöörduda taotlusega TOP Connect OÜ poole.

Täiendavates selgitustes leidis vastustaja, et kinnipeetavaid teavitati piisavalt varakult

kõnesideteenuse operaatori vahetusest ning sellega kaasnevatest muudatustest, mh sellest kui

kaua saab Turbo kõnekaarti kasutada ning kuidas kaardile jäänud kasutamata kõneaega

väljaspool vanglat kasutada saab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu),

võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega.

8. Kohtupraktikas on omaks võetud, et nimetatud sättest tuleneb ühtlasi, et isikul on

õigus esitada hüvitise nõue juhul, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses haldusorgani

õigusvastase tegevusega. Seega tuleb jaatada kahju hüvitamise kohustust juhul, kui Tartu

Vangla on käitunud õigusvastaselt ja see on kaasa toonud varalise kahju tekkimise M.

Villemsile.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna kaebajale ei

ole varalist kahju tekitatud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et esmajoones

välistab varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamise kaebaja suutmatus tõendada varalise kahju

tekkimist. M. Villems ei ole nii kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid

vaidlusaluse TOP Connect OÜ Turbo kõnekaardi olemasolu ning nimetatud kaardile 20 euro

laadimise kohta.

Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul Tartu Vangla tegevus olnud õigusvastane ja seda

alljärgnevatel põhjendustel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et telefoni kasutamise

võimaluse tagamine on VangS § 28 lg 1 alusel vangla avalik ülesanne. Tartu Vangla 23. märtsi

2016. a avaldusest nähtuvalt alustati 2. juunil 2014 Tartu Vangla eluosakondades

kinnipeetavatele kõnesideteenuse operaatori vahetuse kohta teabe jagamist. Teave, milles

märgitu kohaselt on võimalik TOP Connect OÜ Turbo kõnekaarte kasutada kuni 13. juulini

2014, pandi üles avatud osakondade infotahvlile ning suletud osakondades jagati sama teavet

kambritesse, vajadusel selgitati operaatori vahetumisega kaasnevaid muudatusi. Ringkonnakohus

nõustub vastustaja, et kinnipeetavaid teavitati piisavalt varakult kõnesideteenuse operaatori

vahetusest ning sellega kaasnevatest muudatustest. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et

operaatori vahetamisel ei võetud kinnipeetavatelt ära telefoni kasutamise võimalust ning

ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla operaatori vahetamisega ebamõistlikult piiranud VangS

§ 28 lgst 1 tulenevat õigust kasutada telefoni TOP Connect OÜ Turbo kõnekaardiga, kuna

vastavat kõnekaarti oli võimalik kasutada ligikaudu poolteist kuud pärast teate edastamist

kinnipeetavatele. Seega puudub vangla tegevuses õigusvastasus.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ning

M. Villemsi nõue varalise kahju hüvitamiseks on alusetu.

9. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2015. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab

osaliselt põhjendusi varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas,

täiendades neid käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Kaebaja oli ringkonnakohtus

menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt