2-14-55687/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Marget Henriksen, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.04.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-55687

Tsiviilasi

Riparo S.R.L. hagi Faustini Europe S.A vastu nõude

tunnustamiseks Valgeranna Building OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Riparo S.R.L. apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Riparo S.R.L.

(registrikood VA-276781, asukoht Viale Venezia 8, Busta

Arsizio, Itaalia), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Keres (e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Faustini Europe

S.A (registrikood B105672, asukoht 9 Rue du Laboratoire,

L1911 Luxembourg, Luksemburg), lepinguline esindaja

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687

vandeadvokaat Anto Variku (e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

31.03.2016

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 08.12.2015 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks

lahendamiseks samale maakohtule.

2. Riparo S.R.L. apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 08.08.2014 esitas Riparo S.R.L. (hageja) Harju Maakohtusse hagi Faustini Europe S.A

(kostja) vastu nõude tunnustamiseks Valgeranna Building OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses ning palus tunnustada hageja nõuet summas 653 939,72 eurot

teises rahuldamisjärgus, menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Harju Maakohus kuulutas oma 12.02.2014 määrusega tsiviilasjas 2-13-9840 välja

Valgeranna Building OÜ (pankrotis) pankroti.

3. Riparo SRL esitas 03.03.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma

nõude tunnustamist summas 656 000 eurot. Hageja nõudele esitas 08.07.2014

toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite Faustini Europe S.A.

4. Hageja kogunõue võlgniku vastu tuleneb hageja ja võlgniku sõlmitud 13.11.2009

laenulepingust, millega hageja andis võlgnikule laenu summas 320 000 eurot, mis

kandis intressi määraga 5% aastas. Laen kuulus tagastamisele 1 aasta möödudes

laenulepingu sõlmimisest. Võlgnik kohustus lepingu rikkumise korral tasuma viivist

määraga 0,1% aastas. Vastavalt PankrS § 42 ja VÕS § 82 lg 7 on võlgniku kohustus

muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas nõude summas 656 000 eurot. Haldur on

esitanud vastuväite summas 2 060,28 eurot. Kuna hageja nõustub pankrotihalduri

vastuväitega on seega hageja nõue kokku 653 939,72 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt, juhul kui

kohus leiab, et nõue on muutunud sissenõutavaks, tunnustada nõuet II järjekoha

tingimusliku nõudena, mis tuleb rahuldada peale II järjekoha teiste võlausaldajate

nõuete, mis ei ole tingimuslikud, rahuldamist ning menetluskulud jätta hageja kanda.

6. Hageja esitas 03.03.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada

nõuet summas 656 000 eurot, kuid ei esitanud nõudeavaldusele ega hagiavaldusele

lisadena dokumente, mis oleks tõendanud nõude olemasolu. Hageja väidab, et tema

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687

nõue tuleneb 13.11.2009 võlgnikuga sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt

võlgnikule laenati 320 000 eurot tähtajaga 13.11.2010. Tulenevalt laenulepingu

punktist 2.1. oli intressimääraks 5% kalendriaastas ja laenu mittetähtaegsel

tagastamisel viivisemääraks 0,1% päevas tasumata laenusummalt (punkt 4.2.). Seega

väidab hageja, et 13.11.2009 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhinõude suuruseks on

320 000 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded summas 333 939,72 eurot. Samas ei

ole hageja esitanud omapoolselt kõrvalnõuete kujunemise arvestust. Kostja on

seisukohal, et hageja ei ole tõendanud võlgnikule laenu üleandmist kuna kõigest

laenulepingu olemasolu ja allkirjastamine ei tõenda kohustuse teket. Nagu juba

eelnevalt mainitud, siis ei esitanud hageja vastavaid dokumente koos nõudeavaldusega

ning kostjal puudus igasugune võimalus tutvuda nõude põhjendatusega.

7. Juhul kui hageja suudakski tõendada laenu üleandmist, siis TsÜS § 142 lg 1 kohaselt

aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude

aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TSÜS § 143

kohaselt võtab kohus nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel ning

käesolevaga esitab kostja omalt poolt protsessuaalse aegumise vastuväite hagis esitatud

nõuete osas, mis tuleneb 13.11.2009 sõlmitud laenulepingust. Tulenevalt eeltoodust on

aegunud 13.11.2009 sõlmitud laenulepingust tulenev põhikohustus summas 320 000

eurot, kuna selle tagastamise tähtaeg oli üks aasta ehk hiljemalt 13.11.2010, mistõttu

laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg saabus hiljemalt 13.11.2013.

Esimese astme kohtu otsus

8. Harju Maakohus jättis 08.12.2015 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 660

eurot.

9. Kohus on tuvastanud, et 12.02.2014 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-13-9840

välja Valgeranna Building OÜ (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tarvo

Lindma. Hageja esitas 3.03.2014 haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud

rahalise nõude summas 656 000 euro tunnustamiseks. Nõudeavalduse kohaselt tuleneb

hageja nõue 13.11.2009 sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja Valgeranna

Building OÜ-le laenu summas 320 000 eurot. 08.07.2014 nõuete kaitsmise koosolekul

jäi hageja nõue summas 656 000 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu

Faustini Europe S.A.

10. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

11. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks on hageja ja Valgeranna Building OÜ

vahel 13.11.2009 sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja andis võlgnikule laenu

summas 320 000 eurot. Võlgnik laenu ei tagastanud. Lepingu punkt 3.1. järgi saabus

laenu tagastamise tähtaeg ühe aasta pärast lepingu sõlmimist.

12. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna hageja ei ole

nõudeavaldusele ega hagiavaldusele lisanud tõendeid laenu üleandmise kohta. Kostja

leiab, et hageja nõue on ka aegunud, kuna laenu tagastamise tähtaeg oli üks aasta ehk

hiljemalt 13.11.2010. Kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist. Hageja leiab,

et aegumist saab arvesse võtta üksnes võlgniku taotlusel. Võlgnik ei ole aegumise

vastuväidet esitanud ning kajastab nõuet 03.04.2013 bilansis ja on 12.06.2013

kinnitanud iga osanikuga (sh ka hagejaga) sõlmitud laenulepingust tulenevate

kohustuste olemasolu. Hageja hinnangul on aegumine katkenud võlgniku poolt

22.04.2013 ja 12.06.2013 nõude tunnistamisega.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687

13. Kohus nõustub kostja aegumise vastuväitega. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude

aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohtu hinnangul hõlmab PankrS §

103 lg 2 sätestatud vastuväite esitamise õigus ka võimalust esitada nõudele aegumise

vastuväide. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda

oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumistähtaeg algab kohustuse sissenõutavaks

muutumisest. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhinõudega ka kõrvalkohustusest

tulenev nõue isegi juhul kui see ei oleks eraldi veel aegunud. Laenu tagastamise tähtaeg

oli vastavalt lepingu punktile 3.1. üks aasta ehk hiljemalt 13.11.2010, mistõttu

laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg saabus kohtu hinnangul 13.11.2013.

TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. Kohtule on esitatud 12.06.2013 kinnituskiri, mille punktis d

kokkulepitu katkestab hageja hinnangul vaidlusalusest laenulepingust tuleneva nõude

aegumise, kuivõrd võlgnik tunnistab kohustuste olemasolu ja iga osanik on seda

allkirjaga kinnitanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et 12.06.2013 kinnituskiri ei

puuduta hageja nõuet ega katkesta aegumist, kuivõrd kinnituskirjast nähtub, et hageja

seaduslik esindaja RB ei ole osanike koosolekul viibinud ega kinnituskirja ka

allkirjastanud. Samuti ei katkesta kohtu hinnangul nõude aegumist võlgniku poolt

22.04.2013 ajutisele haldurile 03.04.2013 bilansi esitamine, kuivõrd TsÜS § 158 lg 2

kohaselt peab võlgnik tunnustama nõuet võlausaldaja suhtes.

14. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue nii põhi- kui kõrvalnõuete osas aegunud ning

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja

kohtuistungil avaldatud menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud

540 eurot, millele lisandub 11.11.2015 istungil osalemisega seotud lepingulise esindaja

kulu 120 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle.

Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub

rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja

keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepingulise esindaja

töömahtu.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi

esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, menetluskulud jätta vastustaja kanda.

17. Apellant leiab, et kohus on menetluses esitatud tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg 2

rikkumisega, kuna ei ole poolte väidetut ja tõendeid hinnanud süstemaatilises

koosmõjus. Kohus rikkus TsMS § 200 lg 2, kuna lubas kostjal esitada vastuolulisi ja

üllatuslikke väiteid. Kohus rikkus ka eelmenetluses vaidluseseme määratlemise

kohustust ning ei võimaldanud hagejal esitada täiendavaid tõendeid. Apellant esitab

koos apellatsioonkaebusega tõendi, mille esitamist maakohus menetlusrikkumisega

takistas.

18. Apellant leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 158 lg 2. Nõude

tunnustamisena käsitletakse võlgniku tegevust, mis seisneb võlgnevata osalises

tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Määratlus või muus

teos viitab selgelt, et võla tunnustamine ei pea tingimata toimuma tehinguga, vaid

võlgnik võib võlga tunnustada ka konkludentselt, kui võlgniku käitumisest nähtub tema

teadlikkus võlast ja puudub selle vaidlustamise tahe.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687

19. Sellega seoses ei oma tähtsust asjaolu, et hageja esindaja allkirja võlgniku 12.06.2013

kinnitusel ei ole. Sellest dokumendist nähtub selgelt võlgniku poolne kirjalikult

avaldatud tahe tunnustada oma kohustust tagastada hagejale laenulepinguga üle antud

summad Apellant oli sellest kinnitusest teadlik. Samamoodi nähtub võlgniku tahe oma

kohustust hagejale tunnistada see, et ta on 22.04.2013 ajutisele haldurile saatnud

03.04.2013 dateeritud bilansi, milles on kinnitanud hageja nõude olemasolu.

20. Võlgniku kohustuseks oli anda ajutisele haldurile täielik teave oma kohustustest ja

lisaks teistele kohustustele võlausaldajate ees kinnitas võlgnik selgesõnaliselt oma

kohustust hageja ees, märkides hagejat ja ka teisi võlausaldajaid nimeliselt ning tuues

välja nende põhinõude suuruse.

21. Olukorras, kus võlgnik ise korduvalt oma kohustust tunnustab ja ei esita aegumise

vastuväidet, ei saa seda vastuväidet PankrS § 103 lg 2 tulenevalt esitada ka

võlausaldaja, nagu ekslikult leidis maakohus. PankrS § 103 lg 2 mõtteks ei ole anda

võlausaldajale eriõigusi nõude vaidlustamisel, vaid anda samad vastuväited, mis

oleksid võlgnikul. Oma kohustusi korduvalt tegude ja avaldusega, s.h. haldurile

esitatud avaldusega tunnustanud võlgnik ei saaks aegumise vastuväitele tugineda.

Seetõttu ei saa seda teha ka ükski võlausaldaja.

22. Haldur ei esitanud vastuväidet, kuna aktsepteeris nõude tunnustamist. Haldur on

kohustatud esitama vastuväite, kui selleks on alust, s.h. siis kui nõue on aegunud

(PankrS § 103 lg 2).

23. Apellant on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt eelmenetluse ammendava

korraldamise kohustust, mis viis üllatusteni asja sisulisel arutamisel.

24. Kostja esitas aegumise vastuväite oma 22.04.2015 vastuses hagile. Hageja esitas

12.05.2015 kostja vastuväitele seisukoha, milles tugines sellele, et võlgniku poolse võla

tunnustamisega 12.06.2013 kinnituskirjaga on nõude aegumistähtaeg katkenud.

25. Vastuses hagile leidis kostja, et 12.06.2013 kinnituskirja mõjul on hageja nõue

muutunud tingimuslikuks (kuna see on allutatud ja arvatud osakapitali hulka) või

lõppenud (hageja on nõudest loobunud). Seega, kostja tõlgendas dokumendi sisu

selliselt, et sellel oli õiguslik mõju hageja nõude suhtes. Hagejal oli õigus eeldada, et

kostja jääb sellele positsioonile.

26. Kohtuistungil 11.11.2015 avaldas kostja oma senise positsiooniga vastuolus oleva

argumendi, et 12.06.2015 kinnituskirja ei saa käsitleda nõude tunnustamisena hageja

suhtes, kuna sellel dokumendil puudus hageja allkiri. Samas jääb selgusetuks, kuidas

sai hageja samale dokumendile omistada hageja nõuet lõpetava või seda teistele

võlakohustustele allutava toime. Seega käitus kostja TsMS § 200 lg 1 rikkumisega oma

seisukohtade esitamisel vastuoluliselt ja ebajärjepidevalt.

27. Hageja taotles kohtult selgitusi, kas allkirja puudumine võib kohtu hinnangul

õiguslikult välistada dokumendile nõuet tunnustava toime omistamist ja võimalust

esitada täiendavaid tõendeid nõude tunnustamise kohta. Hageja kinnitas, et lisaks

12.06.2013 kinnituskirjale on võlgnik ka 14.01.2013 hagejale adresseeritud

tahteavaldusega (võlatunnistusega) tunnustanud tema nõuet. Hageja kinnitas

kohtuistungil sellise tõendi olemasolu ja sellekohase dokumendi olemasoluga nõustus

ka kostja esindaja, kinnitades, et see dokument on välja tulnud ka teiste menetluste

käigus (protokolli lk 3). Kohus dokumenti esitada ei lubanud, millega rikkus oluliselt

eelmenetluse korraldamise nõudeid.

28. Kohus ei selgitanud istungil, et asja lahendamise seisukohalt on oluline, et nõude

tunnustamine peaks kohtu hinnangul toimuma konkreetselt võlausaldajale

adresseeritud tahteavaldusega ning ei võimaldanud esitada selle kohta tõendeid.

29. Maakohtu rikkumine on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses ja uue tõendi esitamine

lubatav TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel. Hageja esitab Valgeranna Building OÜ 14.01.2013

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687

seadusliku esindaja AO kinnituse Riparo S.R.L.-le, milles tunnistab laenukohustust,

kinnitab, et see tagastatakse ja et leping on kehtiv. Seega on 14.01.2013 aegumine

katkenud ja hagi tuleb rahuldada.

Vastus apellatsioonkaebusele

30. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, ning

menetluskulud apellandi kanda, apellandi poolt esitatud täiendavad tõendid jätta vastu

võtmata ja tagastada.

Ringkonnakohtu seisukoht

31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks samale maakohtule.

32. Hageja esitas hagi kostja vastu nõude tunnustamiseks Valgeranna Building OÜ

(pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses ning palus tunnustada hageja

nõuet summas 653 939,72 eurot teises rahuldamisjärgus, kuna ta oli andnud võlgnikule

laenu, kuid võlgnik laenu ei tagastanud.

33. Kostja vastas hagile 09.02.2015. Kostja vaidles hagile vastu väidetega, et hageja ei ole

tõendanud võlgnikule laenu andmist ning juhul, kui hageja laenuandmist tõendab, siis

on hagi aegunud ja juhul, kui hageja nõue ei ole aegunud, siis hageja nõuet ei

eksisteeri. Aegumise väite esitamisel tugines kostja sellele, et laenusumma

sissenõutavaks muutumisest on möödunud rohkem kui TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3

aastat.

34. 22.04.2015 määras maakohus tähtaja teatada 20 päeva jooksul, kas hageja jääb hagi

juurde, esitada kõik seni esitamata asjaolud ja tõendid ja teatada, kas hageja peab

põhjendatuks kostja vastuväiteid, sh aegumise kohta. Hageja väitis 12.05.2015

seisukohas muuhulgas, et kuna võlgnik on oma nõuet hageja ees tunnustanud

aegumistähtaja jooksul, siis ei ole hageja nõue aegunud. Hageja viitas oma väidetes

kostja esitatud tõenditele.

35. Maakohus hageja esitatud väidetele kostjalt seisukohta ei küsinud ja määras istungi aja.

Istungi alguses pooltel enne asja sisulist arutamist midagi lisada ei olnud. Sisulise

arutamise käigus esitas kostja väite, et võlgnik ei ole nõuet tunnustanud, hageja poolt

viidatud tõendid seda ei kinnita. Kuigi kohus lubas kostjal esitada asja sisulise

arutamise juures väite, mida menetluses kostja varem polnud esitanud (võimalus

selleks eelmenetluses oli peale hageja kirjaliku seisukoha saamist ja istungil enne asja

sisulist arutamist), ei rahuldanud maakohus hageja taotlust anda talle tähtaeg täiendava

tõendi esitamiseks. .Maakohus arvestas otsuse kohaselt kostja poolt sisulise arutamise

käigus esitatud vastuväidet.

36. TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja

kohtu ees võrdsed. Kohtu ülesanne on TsMS § 348 lg 1 järgi välja selgitada

menetlusosaliste arvamus asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. TsMS § 328 lg 2

järgi kohus tagab pooltele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele

vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus

eelmenetluse käigus välja selgitama poolte nõuded ja vastuväited ning menetlusosaliste

faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. TsMS § 396 järgi nõuab

kohus hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku

tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. TsMS ei sätesta

konkreetselt, et hageja seisukohtadele tuleb kostjalt kirjalikult vastust nõuda, kuid

olukorras, kus kostja vastusest tulenevalt esitab hageja uue väite, tuleb selleks, et asja

saaks istungil katkematult arutada, anda võimalus ka kostjale esitada selle kohta

seisukoht. Asja sisulise lahendamise ajaks istungil peab olema kohtule ja pooltele

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687

selge, milliste väidetega nad oma seisukohti põhjendavad ja milliste tõenditega nad

oma väiteid tõendavad.

37. Käesolevas asjas jäi eelmenetluses välja selgitamata kostja seisukoht hageja väitele, et

nõue ei ole aegunud, kuna võlgnik on korduvalt nõuet tunnustanud. Kohus hakkas selle

kohta kostja seisukohta välja selgitama asja sisulise arutamise käigus ja

lõppkokkuvõttes tõi see ringkonnakohtu arvates kaasa vale lahendi. Ringkonnakohus

on seisukohal, et maakohus jättis pooled võrdselt kohtlemata, andes kostjale võimaluse

esitada istungil uusi väiteid, kuid jättis rahuldamata hageja taotluse anda talle tähtaeg

esitada täiendavaid tõendeid seoses kostja uute väidetega.

38. Maakohus tuvastas, et hageja ja võlgniku vahel sõlmiti laenuleping ja hageja andis

võlgnikule laenu 13.11.2009 laenulepingu järgi summas 320 000 eurot. Laenu

tagastamise tähtaeg oli üks aasta peale lepingu sõlmimist. Apellatsiooniastmes puudub

vaidlus hageja ja võlgniku vahel laenulepingu sõlmimise ning laenu andmise kohta.

Kuna laenu tagastamise tähtajaks oli 13.11.2010, siis TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunuks

hageja nõue võlgniku vastu 13.11.2013. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja

esitas nõudeavalduse pankrotihaldurile võlgniku vastu suunatud rahalise nõude

tunnustamiseks 03.03.2014.

39. Hageja väidete kohaselt tunnustas võlgnik aegumistähtaja jooksul hageja nõuet, millest

tulenevalt aegumine katkes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud

seisukohale, et võlgniku poolt 22.04.2013 ajutisele haldurile bilansi esitamine, milles

nähtus ka võlgnevus hageja ees, nõude aegumist ei katkestanud, sest võlgnik ei

tunnustanud võlga võlausaldaja ees. Asja materjalidele lisatud 12.06.2013

kinnituskirjast nähtub, et võlgnik on tunnustanud võlgasid erinevate isikute ees, kuid

kuna hageja esindaja sellel koosolekul ei viibinud, siis ei ole samuti tõendatud võlgniku

poolt võla tunnustamine võlausaldaja ees. Asja materjalidele lisatud 14.01.2013

võlgniku teatest hagejale (II kd, tlk 12, tõlge tlk 18) nähtub, et võlgnik tunnistas võlga

hageja ees. Kostja väidete kohaselt tuleb nimetatud tõendisse suhtuda kriitiliselt. Kostja

osutab sellele, et hageja ei esitanud seda tõendit 12.05.2015 koos oma kirjaliku

seisukohaga. Kuna kostja ise esitas menetluses tõendi, et võlgnik tunnistas

pankrotihaldurile 2015.a esitatud bilansis võlgnevust hageja ees ja samuti on võlgnik

tunnistanud hageja võlga 12.06.2013 osanike koosolekul, siis leiab ringkonnakohus, et

puudub alus kahelda hageja tõendi usaldusväärsuses. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine

katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 160 lg 1

järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks, lg 2 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine

pankrotimenetluses. Kuna võlgnik tunnustas 14.01.2013 võlgnevust hageja ees ja

hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude 03.03.2014, ei ole hageja nõue

aegunud.

40. Maakohus leidis, et hagi on aegunud ja asja sisuliselt ei lahendanud. Ringkonnakohus

leiab, et hagi ei ole aegunud. Kuna maakohus ei lahendanud asja sisuliselt, siis saadab

ringkonnakohus tsiviilasja uueks lahendamiseks samale maakohtule.

Menetluskulude jaotus

41. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Marget Henriksen

Ande Tänav

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-14-55687