2-12-8764/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8764

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi T.R. vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. märtsi 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.R. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Toomas Rüütmann (isikukood:

XXXXXXX)

Vastustaja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252); volitatud

esindaja Janek Alvela

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. märtsi 2016 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasi kaevatav

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i SEB Pank (hageja) hagi T.R. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks. 20. jaanuaril 2016 esitas kostja hagile esialgse vastuse koos taotlusega riigi

õigusabi saamiseks.

Menetlusabi

taotluse

ja

majandusliku

seisundi

teatise

kohaselt

töötab

kostja

OÜ-s Fruitexpert SP. Kostjaga koos elab tema abikaasa, pere ühe kuu keskmine sissetulek on

840 eurot. Kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühe kuu

kohta on eluasemekulud 350 eurot, transpordikulud 80 eurot, kulutused toidule 400 eurot,

püsikulutused kokku 830 eurot.

Taotluse kohaselt on kostja juhatuse liige Kortermaja OÜ-s (registrikood 10882834), Royal

Ace OÜ-s (registrikood 11528477), OÜ-s Fruitexpert SP (registrikood 11521216), MTÜ-s

Mulgimaa Marjakasvatajad (registrikood 80150038) ja OÜ-s Rõngu Aed (registrikood

11226227). Taotluse kohaselt kuulub kostjale mittetulundusmaa Karksi vallas, Viljandimaal,

mille väärtus teatise kohaselt on 3 400 000 eurot. Kinnisvara ei ole võimalik võõrandada, sest

see on arestitud kohtutäituri poolt.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus jättis 11. märtsi 2016 määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 4 alusel

kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja

sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud.

Maakohus leidis, et kostja ei ole avaldanud kõiki andmeid oma sissetuleku kohta.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale maatulundusmaa Viljandimaal Karksi

vallas (62,59 ha, registriosa nr XXXXX), maatulundusmaa Viljandimaal Karksi vallas XXX

külas (15,19 ha, registriosa nr XXXX) ja maatulundusmaa Viljandimaal Halliste vallas XXX

külas (11,66 ha, registriosa nr XXXX). Kinnisasjadele on seatud keelumärked kinnisasjade

käsutamise keelamiseks. Liiklusregistrist nähtuvalt ei oma kostja ega tema abikaasa sõiduautot.

Kostja märkis menetlusabi taotluses, et tal on pangakonto Nordea pangas, millel rahalised

vahendid puuduvad. Pankade vastustest kohtu järelepärimisele nähtub, et kostja omab lisaks

kontot Swedbank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-is SEB Pank. Kontodel raha ei

ole, v.a AS-is SEB Pank asuval kontol, mille jääk 29. veebruari 2016 seisuga on 102 eurot 94

senti.

Kostja ja temaga koos elava abikaasa kahekordne keskmine sissetulek on taotlusest tulenevalt

1680 eurot. Sellest on kohtul võimalik maha arvata eluasemekulud 350 eurot ja transpordikulud

80 eurot, kokku 430 eurot. Seega on kahekordne sissetulek – kulud kokku 1250 eurot.

Kostja märkis menetlusabi taotluses, et ta ei tea enda nelja kuu alusel arvestatud ühe kuu

keskmist sissetulekut, millest on maha arvestatud maksud. Kogutud andmetest nähtub, et kostja

on juhatuse liikmena seotud mitme äriühinguga, millest ta saab samuti eeldatavasti tulu. Kostja

abikaasa RR on OÜ XXX SP ainuosanik. Majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingu

kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumiga kokku 115 508 eurot. Eeltoodu alusel leidis

maakohus, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal õigusteenuse eest tasuda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist ning riigi õigusabi taotluse rahuldamist.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kostja sissetulek 1250 eurot piisav kohtuvaidluse pidamiseks

antud asjas. Hagile vastamiseks kuluks hinnanguliselt 6 tundi, kohtuistungitele ja istungiteks

ettevalmistusele kuluks vähemalt 6 tundi, täiendavate seisukohtade kuluks samuti vähemalt 6

tundi. Kui arvestada õigusteenuse keskmise turuhinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), oleks

juba nimetatud tööde eest tasutavad kulud oluliselt suuremad kui 1250 eurot.

Kostja on saanud tsiviilasjas nr 2-15-14352 menetlusabi. On arusaamatu, kuidas on kohtud

peaaegu samal ajal ja samade asjaolude pinnalt jõudnud menetlusabi andmise küsimuses

erinevatele seisukohtadele. Kostja kinnitab, et ta ei saa juhatuse liikmena äriühingutest tulu.

Samuti ei saa asjaolust, et kostja abikaasale kuuluva OÜ XXX SP 2014 majandusaasta

aruandest nähtuvalt on äriühingu jaotamata kasum kokku 115 508 eurot järeldada, et kostja

majanduslik seisund võimaldaks tal õigusteenuse eest tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

11. märtsi 2016 määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses

esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et kostja ei vaidle

määruskaebuses vastu, et tema kahekordne sissetulek RÕS § 7 lg 1 p 4 mõttes pärast eluaseme-

ja transpordikulude mahaarvamist on 1250 eurot. Kostja toob alles määruskaebuses

esmakordselt välja, kui palju aega võib lepingulisel esindajal hinnanguliselt minna ühe või teise

toimingu teostamiseks õigusabiteenuse osutamisel. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on

vaid oletusliku kuluga. Samuti ei teki õigusabiteenuse eest tasumise kohustust enne selle

osutamist, vaid selle osutamise järel vastavalt teostatud toimingute mahule. Kuivõrd

kohtumenetlus on kestev protsess, siis tekib ka õigusabiteenuse osutamise eest tasumise

kohustus mitte ühe korraga, vaid jooksvalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei tuginenud

riigi õigusabi taotluse lahendamisel üksnes asjaolule, et kostja abikaasale kuuluva äriühingu

OÜ XXX SP jaotamata kasum on üle 100 000 euro. Maakohus märkis seda täiendava

asjaoluna, mis muuhulgas tingis riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole avaldanud kõiki andmeid oma

sissetuleku kohta. Füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise tema ja tema

perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta kohaselt on kostja tööandja

OÜ XXX SP ning kostja on selle juhatuse liige. Eluliselt ei ole usutav teatises märgitu, et kostja

ei tea enda ühe kuu keskmist sissetulekut (III kd, tl 14).

Riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, et kohus on kostjale mõnes

muus kohtuasjas riigi õigusabi andnud. Ühes kohtuasjas isikule menetlusabi andmine või

andmata jätmine ei ole kohtule teises asjas menetlusabi taotluse lahendamisel siduv.

Ringkonnakohus märgib muuhulgas, et Tartu Maakohus andis kostjale tsiviilasjas

nr 2-15-14352 riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise kindlaksmääramist. Seega ei ole maakohus kostjat vabastanud riigi õigusabi tasu ja

kulude hüvitamisest.

Tartu Maakohus on 11. märtsi 2016 määrusega andnud kostjale tähtaja hagile vastuse

esitamiseks 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemi andmetel on

kostja vastuse hagile tähtaegselt, s.o 5. aprillil 2016, esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke