1-10-8497/310 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-8497

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vitaly Komarov (isikukood 37105192282),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vitaly Komarov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13. detsembri 2011. a otsusega KarS § 184 lg 2

p-de 1,2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 7 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel

suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 3. juuli 2008 otsusega mõistetud karistuse ja

Viru Maakohtu 13. märtsil 2009 mõistetud ärakandmata karistusosa võrra. V. Komarovi

liitkaristuseks jäi 7 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud

karistuse Tartu Maakohtu 22. veebruari 2010 otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema

karistuse raskemaga kaetuks. Ärakandmisele kuulub 7 aastat 4 päeva vangistust. Vangistuse

lõpptähtaeg on 17. jaanuar 2017.

2. Viru Maakohtu 15. märtsi 2016 määrusega jäeti V. Komarov vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Positiivseks pidas kohus seda, et V. Komarovil on vabanemisel kindel elukoht ning tal on ka toetav

sotsiaalvõrgustik vanema venna, laste ja abikaasa näol. Viimane on nõus teda ka ennetähtaegse

vabastamise korral toetama. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht. Vangistuses on ta osalenud

mitmes sotsiaalprogrammis.

Arvestades V. Komarovi korduvat karistatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras

karistatud isikuid, ka kuritegu on toime pandud grupis. Kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja

taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist.

Negatiivselt iseloomustab V. Komarovi käitumist vanglas kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu.

Vangistuse jooksul on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning tema suhtes on rakendatud

täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et V. Komarovi käitumine

vabaduses saab olema seaduskuulekas.

V. Komarovi on kriminaalkorras karistatud 5 korral, väärteokorras 21 korda. V. Komarovi

kuritegude laad on muutunud raskemaks. Praegust karistust kannab ta rahvatervisevastase kuriteo

eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava

kriminaalset käitumist, ei ole tegu õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. V. Komarov on varem

korra olnud kriminaalhooldusel, ent ta võeti vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega.

Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei olnud V. Komarov motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema,

väljendas end kehakeeles agressiivselt, käitus ülbelt, teemade arutamisest osa ei võtnud ja leidis, et

programm on ajaraisk ning sellel puudus mõte. Konflikti olukordades käitub isik impulsiivselt,

ärritub kergesti ja kasutab olukorra lahendamiseks vägivalda, kordab tehtud vigu, oma tegevuse

tagajärgi näeb vaid enda jaoks positiivsest küljest, teiste tegevusi tõlgendab vaenulikult. Korduvad

kuriteod viitavad probleemide lahendamise oskamatusele. Kinnipeetaval on kõrgendatud

enesehinnang ning ta on korduvalt väljendanud, et teda ei huvita, mis seaduses on kirja pandud.

Kriminaalsed hoiakud väljenduvad korrale allumatuses ning tööst keeldumises.

Kinnipeetaval ei ole küll diagnoositud alkoholisõltuvust, ent avaliku korra rikkumised on toime

pandud alkoholijoobes. Isik ise probleemi ei tunnista.

3. Viru Maakohtu määruse vaidlustas V. Komarov, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda

ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1

Kohtu väide, et V. Komarovi tutvusringkond on kriminaalse taustaga, on paljasõnaline.

V. Komarovi suhtlusringkonna moodustab tema pere. Kui aga kohus leiab, et kriminaalse taustaga

inimesed võivad kuuluda V. Komarovi suhtlusringkonda, saab talle panna kohustuse nendega mitte

suhelda.

3.2

Viide distsiplinaarkaristusele ei ole lubatud, kuivõrd see on vaidlustatud. Ka kohtule on seda

selgitatud ning esitatud ka dokumendid, miks V. Komarov on keeldunud tööst koristajana. Nimelt

esineb tal allergia ning vanglaarst on keelanud tolmuga kokkupuutumise (isegi märgkoristuse).

Kuna allergiat kontrolli all ei hoitud, kahtlustatakse praegu astmat.

3.3

V. Komarov soovib oma peret aidata, milleks tal vanglas võimalused puuduvad. Vabaduses

on talle aga tagatud töökoht.

3.4

V. Komarov tunnistab, et pani toime distsiplinaarrikkumisi, ent need olid tingitud raskest

perioodist tema elus – nimelt surid mõlemad tema vanemad. Ta süüdistas end, et ei saanud olla

vanematele haiguse perioodil ja viimasel hetkel toeks. Peale isa surma taotles V. Komarov enda

panemist üksikkambrisse, et ta saaks elu üle rahulikult mõelda ning suhtles praktiliselt terve aasta

vaid abikaasa ja lapsega. Ta sai aru, et on vanglas viibides kaotanud palju aega. Pika aja jooksul ei

ole ta rikkumisi toime pannud, kuna on aru saanud, et peab end kontrollima ja hoiduma igasugustest

rikkumistest kõrvale. V. Komarov sai aru, et pereliikmed on tema ainsaks suureks väärtuseks.

3.5

Vaid ühe distsiplinaarkaristuse pärast ei ole põhjendatud isiku vabastamata jätmine. V.

Komarov märgib, et ka selliseid isikuid, kelle kriminaalhooldus on varem luhtunud, on kohus

tingimisi ennetähtaegselt vabastanud. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleks ka V.

Komarovi kohelda teiste sarnastel asjaoludel vabastatud isikutega võrdselt.

3.6

V. Komarovil ei ole probleeme alkoholiga, ta ei suitseta ega tarvita narkootikume.

V. Komarov tegeleb spordiga. Kui aga kohus leiab, et V. Komarovil võivad olla probleemid

alkoholiga, võib ta panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi.

3.7

Kohus ei süvenenud V. Komarovi poolt esitatud dokumentidesse ega selgitustesse (nt

elamispinna osas). Määruskaebuse esitaja märgib sedagi, et kinnipeetava vabastamine ei tähenda, et

ta vabastataks karistuse kandmiselt – muutub vaid karistuse kandmise viis. Täita tuleb

vabastamisega seonduvaid tingimusi ja kohustusi. Riigi poolt kohaldatavad meetmed ei peaks

piirduma vaid karistuse määramisega. Hoolitsema peaks ka selle eest, et aidata inimesel

sotsialiseeruda ning motiveerida teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tõhusaim viis

selleks on tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostööd. Samuti on oluline lähendaste moraalne

toetus. Karistus on oma eesmärgi täitnud ning olemas on ka kõik tingimused õiguskuulekale teele

asumiseks: abikaasa moraalne ja materiaalne toetus, väikeste laste kasvatamise vajadus, töö- ja

elukoha olemasolu ning võimalus ja vajadus oma perekonna eest hoolitseda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud V. Komarovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik).

4.2

Edasikaebuses on V. Komarov maakohtule ette heitnud keskendumist

distsiplinaarkaristusele, milline on vaidlustatud. Samuti peab ta paljasõnaliseks kohtu väiteid enda

kriminaalsest tutvusringkonnast ja alkoholiga seotud probleemidest. V. Komarov avaldab, et ta on

aru saanud ka sellest, et kriminaalhoolduse rikkumisega kaasneb karistuse täitmisele pööramine

ning et karistus on tema puhul eesmärgi täitnud. Edaspidi kavatseb ta keskenduda perele ja

õiguskuulekusele.

4.2.1

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Arsti

poolt töö keelamist ei kinnita patsiendi ravilugu (tlk 127). Ka vangla iseloomustuse kohaselt on

tööst keeldumine seotud pigem isiku kuritegelike hoiakutega. V. Komarov on kogu vangistuse

jooksul töötamisest keeldunud. Maakohus on välja toonud sellegi, et vangla iseloomustusest

nähtuvalt ei olnud V. Komarov motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema, väljendas end

kehakeeles agressiivselt, käitus ülbelt, teemade arutamisest osa ei võtnud ja leidis, et programm on

ajaraisk ning sellel puudus mõte. Seetõttu puudub kindlustunne, et V. Komarovi karistus ka

tegelikkuses on oma eesmärgi täitnud ja ta on aru saanud oma probleemkäitumise põhjustest.

4.2.2 Ka kohtu järeldusi V. Komarovi kriminaalsest tutvusringkonnast ei saa pidada

paljasõnaliseks, vaid need tuginevad vangla poolt isiku suhetele ja elustiilile antud hinnangule,

mille kohaselt näitab grupis toime pandud kuritegu seda, et V. Komarovi suhtlusringkonda kuulub

kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Ka alkoholi tarvitamisega seonduvat problemaatikat on

kinnipeetavat iseloomustavas materjalis esile toodud. Samas nõustub ringkonnakohus, et

eelnimetatud riske oleks võimalik maandada vastavate lisakohustuste panemisega.

4.3

Vaatamata V. Komarovi selgitustele enda muutumise kohta, leiab ka ringkonnakohus, et

kinnipeetaval tuleb karistuse kandmist jätkata. Kinnipeetavat iseloomustavat materjali tuleb

arvestada kogumis. Ehkki V. Komarovi vabastamisjärgsed tingimused (perekonna toetus, töökoha

olemasolu) on head ning võimalikke alkoholi ja kriminaalse tutvusringkonnaga seotud riske saaks

maandada lisakohustuste panemisega, ei kaalu vabanemisjärgsed tingimused üle süüdlase varasemat

kriminaalset elukäiku (kriminaalkorras karistatud 5 korral, kuriteod on muutunud laadilt raskemaks,

viimased kaks kuritegu on toime pandud narkootiliste ainete valdamisega ja eesmärgiga saada

materiaalset kasu) ning tema isikuga seotud riske (ohtlik avalikkusele). Lisaks eeltoodule leiab

ringkonnakohus, et V. Komarovi koostöö ametnikega ei oleks ilmselt tulemuslik. Vangla

iseloomustuse kohaselt suhtub V. Komarov ametiisikutesse üleolevalt ja impulsiivselt ning

mittealluvalt.

5. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes

KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau